Majavamm (serpula lacrymans) Sinu Nimi Majavammist üldiselt Majavamm on kõige tuntum ja suuremat kahju tekitav seen hoonetes. Majavammil võib olla üsna erinevaid kujusid, värve ja vorme. Kasvab kuivanud puidul, tihti hoonete puitosades – näiteks põrandates. Majavamm lagundab energia saamiseks orgaanilist materjali. Majavammi viljakehad on valged, hiljem kollakad. Viljakeha on märk juba kaugele arenenud kahjustustest. Levimine Arenemiseks ja paljunemiseks, on olulised kaks tegurit: niiskus (vesi) ning toitaine olemasolu. Levib seeneniidistiku ja eostega. Eosed on hariliku majavammi kõige levinumad edasikandjad. Eoseid kannavad tuul, loomad- linnud ja ka inimesed kergesti suurte vahemaade taha. Seeneniidistiku abil saab seen levida hoone piires. Seeneniidistik võib läbida ka kiviseinu ja müüritisi nendes leidu...
Biokahjustus põrandal Majavamm (Serpula lacrymans) http://maaarhitektuur.blogspot.com.ee/2015/11/vana-maamaja-paeva- kava.html Tegemist on majavammi viljakehaga, mis on kinnitunud põrandale ja seinale. Ökoloogilised tegurid Majavamm tekib niiskuse tagajärjel ning tekkimiseks vajalik niiskus peab olema vahemikus 20-30%. Lisaks soodustab veel arengut temperatuur, kõige paremini areneb majavamm 18-23oC juures ning tavaliselt ongi just selline toatemperatuur. Organism
Pärnumaakuteharidus keskus Ehituspuusepp Gert Roosna Majavamm Referaat I.Kruusla Pärnu 2009 1 Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Mädanikseened vajavad niiskust Mädanikseente eoseid on kõikjal meie ümber. Nende kasvuks ning arenguks on vaja toitaineid, hapnikku, soojust ja vajalikul hulgal niiskust. Me saame piirata ainult niiskuse osa. Seened saavad oma toitained puidust ja selle tulemusel puidurakud lagunevad. Mädanikseened esinevad kohtades, kus on pikema aja jooksul olnud liialt umbne ja niiske
toitudes nende kudedest. Paljud seened parasiteerivad inimestel, loomadel, taimedel, ehitistel, põhjustades neil seenhaigusi. Parasiitseente hulka kuuluvad roosteseened, nõgiseened, jahukasteseened, majavamm jt. Parasiitseened põhjustavad mürgitusi, allergiat, tekitavad taimedele, loomadele ja inimestele seenhaigusi ning lagundavad puitu. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on neist kõige ohtlikum. See hävitab puitu ja kahjustab ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali. Majavamm on üks ohtlikem puitkonstruktsioone lagundavaid seeni. Majavamm toodi arvatavasti keskajal koos okaspuudega Indiast Euroopasse. Majavamm kahjustab enamasti okaspuitu. Majavamm koosneb värvitutest, mikroskoopiliselt väikestest niidikestest. Need kasvavad otstest ja ühinedes on nad juba palja silmaga nähtavad. Kasvav seenekeha on valge vati sarnane
Männiliimik Chroogompus rutilus Sgk Hygrophoropsidaceae Tavavahelik Paxillus involutus Sametvahelik Tapinella artrotometosus Lepavahelik Paxillus filamentosus Sgk Sclerodermataceae Harlik murukera Scleroderma citrinum Sgk Serpulaceae Majavamm Serpula lacrymans Sgk Suillaceae Kuldtatik Suillus Grivellei Selts Chantarellales Sgk Chantarellulaceae Harilik kukeseen Chantarellus cibarius Sgk Hydnaceae Hele timpnarmik Hydnum repandum Selts Hymenochaetales Sgk Hymenochataceae Harilik tubaknahkis Hymenichaete tabacina
http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17. Mis pigment kaitseb nii inimest kui ehitisi katvaid seeni kiirguse eest värvides neid tumepruuniks? Melaniin 18. Too näiteid, millised seened põhjustavad valge-, pruun- ja pehmemädanikku ja kirjelda haiguse ilminguid (vaata kindlasti lingi alla). Puidulagundajad (vaata ka siia) * valgemädanik (haavataelik (Phellinus tremulae)) * pruunmädanik (harilik majavamm (Serpula lacrymans)) * pehmemädanik (sageli segi aetav valgemädanikuga) 19. Mis roll on seentel looduse aineringes? Kas on lootust, et seened võiksid päästa maailma plastikprügist? Saprotroofsed seened on tähtsaimad surnud orgaanilise aine lagundajad. Amazonase vihmametsades kasvav seen Pestalotiopsis microscopa on võimeline nahka pistma suure osa mittelagunevatest jäätmetest. Hiljuti avaldatud uuringu järgi suudab seen ära
6. MAJAVAMMIST VABANEMINE 7 6.1. Kuumutamise meetod 8 6.2. Kemikaalid 8 7. KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 1. SISSEJUHATUS Kui ütleme, et puit on mädanenud, siis mõtleme harva, et selle on lagundanud mädanikseened. Ehitistes võivad vähesel või suuremal määral kahju tekitada 180 erinevat liiki mädanikseeni. Ehituspuitu kahjustavad peamiselt pruunmädanikseened. Majavamm (Serpula lacrymans) on puitu lagundavatest seentest kõige ohtlikum ning võib juba mõne aastaga majale hukatuslikuks saada. Levinuimad majavammi liigid: majamädik, majanääts, mustjas kõrbik ja kollane hambalehik. Majavamm areneb väga kiiresti, on äärmiselt elujõuline ja on võimeline levima ka kuivale puidule, sest suudab transportida eluks vajalikku vett. Lisaks puidu hävitamisele kahjustab majavamm ka kivimüüri ning isolatsioonimaterjali.
hööveldamisega. o pindsinavus (surface blue) – pindmine sinavus, ulatub vähem kui 2 mm sügavusele. Puitulagundavad seened korrosioonimädanik (hävib ligniin); variant 2a (sõelmädanik - OP, valge kiudmädanik – LP (white rot), ...) destruktsioonmädanik (hävib tselluloos); variant 2b ; pruun lõhemädanik ( brown rot) „Merullius lacrymans”; vajab puidu niiskust 25...30% ja temperatuuri 18...20 ºc; lagundab tselluloosi süsihappegaasiks ja veeks – toodab oma elutegevuseks vajalikku vett ise ja on seetõttu eriti agressiivse arenguga; majavamm „Serpula lacrymans”; kahjustab mõne kuuga maja kandekonstruktsioone. talub kuivust (w ≥ 17% ! pelgab õhuvahetust. majamädik „Coniophora puteana” levib
sügav sinavus (deep blue) – sinavus, mida pole võimalik eemaldada puidu pinna hööveldamisega. o pindsinavus (surface blue) – pindmine sinavus, ulatub vähem kui 2 mm sügavusele. Puitulagundavad seened korrosioonimädanik (hävib ligniin); variant 2a (sõelmädanik - OP, valge kiudmädanik – LP (white rot), ...) destruktsioonmädanik (hävib tselluloos); variant 2b ; pruun lõhemädanik ( brown rot) „Merullius lacrymans”; vajab puidu niiskust 25...30% ja temperatuuri 18...20 ºc; lagundab tselluloosi süsihappegaasiks ja veeks – toodab oma elutegevuseks vajalikku vett ise ja on seetõttu eriti agressiivse arenguga; majavamm „Serpula lacrymans”; kahjustab mõne kuuga maja kandekonstruktsioone. talub kuivust (w ≥ 17% ! pelgab õhuvahetust. majamädik „Coniophora puteana” levib seal, kus niiskus järsult tõuseb (näiteks veetoru lekkimisel). Puitulagundavate seentega nakatatud
Põhilised puidu lagundajad on seened. jagada 2: sakrotroopsed, parasiitsed. Bakterid vähem. Puit lagundaja seisukohalt Juuremädanike tekitajad: kotseente hulka võib asetseda väga erinevates keskkondades, kuuluv põleseen- tekitab majanduslikku mis suurel määral tingivad ka organismi kahju mändidele. Kandseentest juure kes/mis teda lagundab, lagundamise kiiruse mädanike tekitajad: 1 sugukond ja lagundamise lõpp-produkti (muld). lehikulaatsed: põhja- külmaseen, tutt- Primaarsed, sekundaarsed ja järgnevad külmaseen, tõmmu- külmaseen, tamme- lagundajate põlvkonnad. Primaarsed- külmaseen; eestis pole, mugul- külmaseen; haigustekitajad e. Metsamädanikud. eestis pole, hiid- lehtervahelik ka Patogeensed seened, kes suudavad tungida soomusmamppel. 2 sugu mittelehikulaatsed: elus puusse, ...
- Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. (Uurib seen kahjustusi puitrajatistes) Hallitusseened ja puitulagundavad seened. Harilik majavamm Ohtlikeim puitehitiste lagundaja * suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes * väga kiire areng sobivates tingimustes * pruunmädanik – kiire tugevuskadu * looduslikult esineb Nepaalis (Serpula lacrymans) ja majamädik (Coniophora puteana). Mädaniku tüübid: pruunmädanik, Laguneb hemitselluloos ja tselluloos Ligniini modifitseeritakse Sagedasem okaspuudel pruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid puidu tugevus kaob kiiresti-suur oht puitrajatistele ja linnapuude varisemisele ainult kandseened: torikseened ensüümid: tsellulaasid: ekso-ja endoglükanaasid kiire protsess, oluline huumuse tekkes valgemädanik,
Põhjustajateks kottseened ja teisseened. Hallitused Kasutatakse samu koostisosi, mis puisu sinetuse korral. Anatoomiliseks muutuseks on pindmine pidev kasv märjal puidul. Põhjustajateks kottseened, teisseened ja ikkeseened. Kõduorganismid Kasutatakse samuti puidu ekstraktiivaineid ning mädapuitu. Anatoomilised muutused: tungivad puidurakkudesse esmalt puidupooride kaudu. Põhjustajateks bakterid, kandseened, kottseened, teisseened ja ikkeseened. Harilik majavamm Serpula lacrymans Viljakeha on liibuv, ümmargune, lihakas v nahkjas, algul kollaka v lillaks tooniga, valminult tumepruun. Pindmine mütseel on kiuline v vatjas, valge, sellel kollakad laigud. Eosed hakkavad kasvama niiskes kohas keldris, põranda all, seina alumisel vööl. Looduslikult levinud Himaalaja ja Kaukasuse mägedes. Meil suudab elada vaid hoonetes. Seen kahjustab eelkõige okaspuupuidust ehitusmaterjale ja ehitisi, tekitades pruunmädanikku.
risk olme ja kanalisatsiooni lekkeveekoormusele – soklikorrus on hoone madalaim osa; välised bioloogilised mõjurid (näiteks samblikud, vetikad, mis koguvad endasse niiskust jne.); hügroskoopsed soolad, mis liiguvad vee mõjul ja seovad endaga vett; 65 täiendavatest niiskes keskkonnas arenevatest bioloogilistest mõjuritest (näit. harilik majavamm – Serpula lacrymans, mis täiendavalt oma happesuse neutraliseerimiseks võtab mördist ja ka kivimist kaltsiumi jne. ). Keldri- ja soklikorruse niiskusriski likvideerimise eelised: konstruktsioonikahjustuste likvideerimine ja hoone pikaajaline ekspluatatsioon; niiskusest põhjustatud terviseriski likvideerimine; ruumide küttekulude vähendamine; soklikorruse ruumide väärtustamine, andes neile uue kasutustarbe.
annaabi.ee 
