alumised lauad (või vähemalt alusvärvige) või kasutage töös- tuslikult alusvärvitud puitmater- jali. Vertikaalvoodriks kasutatakse 3 seinakarkassi postid kujuhööveldatud pool- või täis- tuuletõkkeplaat sulundiga voodrilauda. Need on püstlauad/tuulutusvahe roovlatid ennekõike UTS- ja UYS-laua- RTQKNKFUCOWVKUQDKD768 RTQKN peensaetud laud 22 x 125 3. Näide katteliistvooderdusest. peensaetud latt 22 x 33 Laudade ja liistude alumised otsad
Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab konstruktsioonides ilma fassaadi pindamiseta üle talve vastu. Plaate ei soovitata kasutada külmkambrites. Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85...90%. Samuti
Kipstooted Kipsplaat. Kipsplaat (ka ühe tootjafirma Gyproc järgi küprok) on ehitusmaterjal, mis koosneb kahe paberikihi vahel asuvast kokkupressitud kipsimassist. Tavaliselt on ehituses kasutatavate kipsplaatide paksus umbes 12mm (6,35 kuni 25 mm) ja laius 1,2 m (1219 mm). Pikkus varieerub 2-3 m piires. Seda kasutatakse majade siseremonditöödel , seintel , lagedel ja põrandatel. Kipsplaadi erinevad tüübid : · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93% ja kartong 6%. Üks protsent koosneb niiskusest, tärklisest ja orgaanilisest pindaktiivsest ainest. Kipskiudplaat. Fermacell on kipskiudplaat, mis on valmistatud kipsist ja vanapaberist ilma sideaineteta. Värvuselt on hall. Looduslik ehitusplaat millele on antud CE-märgistus
49 198 49 198.5 6 EPS2 49 198.2 49 198 99.2 199.8 7 Liimpuit 99.7 99.4 199 197.6 99.2 194.1 212.8 264.7 8 Tuuletõkkeplaat 214.7 213.5 264.1 264.3 213.1 264.1 100 55 9 Ehitusklaas 105 101.7 55 55 100 55 10 51 10 Teras 10 10 50 50.3 10 50
Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WCd, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Puit ja teraskarkassiga kipsplaatvaheseinad Ehituskonstruktsioonides nõutavad heliisolatsiooni ja tulepüsivusväärtused määravad ära vaheseinte konstruktsiooni. Üldjuhtudel on vaheseinte karkassi samm 600 mm.
mille kaudu õhk läbi käis. Nii kandus ära ka niiskus. Need augud avati suvel ja suleti talvel. Tänapäeval on majades ventilatsiooni süsteemid, mis aitavad kaasa ka niiskuse vähenemisele. On võimalik osta ka eraldi õhu niisutajaid ja kuivatajaid. Vooder Keskaja kivimaju ei vooderdatud, kuid puitmaju vooderdati. Voodriks olid enamasti puidust lauad, mis lisaks voodrile tagasid ka tuuletõkke. Tänapäeval pannakse tavaliselt voodriks tuuletõkkeplaat, mis kaetakse plekist või plastikust laudisega ja need omakorda kaetakse kas kipsplaatidega, saepuruplaatidega ja muudest materjalidest plaatidega.
Kipsplaatide tõenäoline vastupidavusaeg on võrdne kogu ehitise ekspluatatsiooni ajaga, eeldusel, et ruumide suhteline niiskus jääks talvel vahemikku 25...45% ja suvel 30...60%. Kasutuskohad kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega. Tuuletõkkeplaat moodustab tuuletiheda pinna ja jäigastab väikehooned tuulekoormuste vastu. kipsplaate võib kasutada ka hoonetes, mis seisavad osa aastast kütmata. Plaatide vastupidavus Kipsplaadid on vastupidavad siseruumides ja tuuletõkkeplaat peab konstruktsioonides ilma fassaadi pindamiseta üle talve vastu. Plaate ei soovitata kasutada külmkambrites. Kipsplaatide kasutamist tuleks vältida ruumides, kus suhteline õhuniiskus on pidevalt üle 85...90%. Samuti ei soovitata plaate
Gyproc plaatide tehnilised omadused Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. • Standardplaat GN 13 • Eriti kõva plaat GEK 13 • Tuuletõkkeplaat GTS 9 • Remondiplaat GN 6 • Tuletõkkeplaat GF 15 • Põrandaplaat GL 15 • Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega
Gyproc plaatide tehnilised omadused Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Kasutuskohad Gyproc-kipsplaadid on mõeldud kasutamiseks ehitiste siseseintes ja laekonstruktsioonides, välisseinte sisepindadel ning heli ja tuld isoleerivates konstruktsioonides. Kipsplaat sobib ka niisketesse ruumidesse, nagu vannitoad ja WC-d, kus selle võib katta keraamiliste plaatidega või plastikkattega
Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. Standardplaat GN 13 Eriti kõva plaat GEK 13 Tuuletõkkeplaat GTS 9 Remondiplaat GN 6 Tuletõkkeplaat GF 15 Põrandaplaat GL 15 Gyptone-akustilised plaadid Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk-kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk- kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Page 4 of 10
ehitusplaatide ühenduskohtades. Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti. Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni. Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur. Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt.
TTK Plaaditüübid ja struktuur Gyproc-plaat koosneb kipsimassist, mis on kaetud tugeva kartongiga. Esikülje kartong on keeratud üle plaadi pikemate külgede ja plaadi otsad on saetud. Kipsplaatide pikad küljed on kas faasitud (servast õhendatud) või õhendamata. Tootesortimenti kuulub kuus erinevat plaaditüüpi ja lai valik akustilisi plaate. · Standardplaat GN 13 · Eriti kõva plaat GEK 13 · Tuuletõkkeplaat GTS 9 · Remondiplaat GN 6 · Tuletõkkeplaat GF 15 · Põrandaplaat GL 15 · Gyptone-akustilised plaadid Plaatide valmistamine Valmistamisel on kaks etappi. Esimeses etapis kaltsineeritakse looduslik toorkips ehk kaltsiumsulfaat, stukk- kipsipulbriks. Teises etapis valatakse stukk-kipsist, veest ja lisaainetest saadud mass kartongpinnaga plaadiks. Puhas ja kahjutu Kipsplaat on lõhnatu ja tervisele ohutu ehitusmaterjal. Plaadi koostisest moodustab kips 93%
soojem kui välisõhk. Kui soojustus on väljaspool, siis toimub põhiline osa temperatuurilangust väliskihis ja kandekonstruktsioon on püsivalt plusstemperatuuris. Matrejali soojuskindlusest sõltub, kas plokkidest sein vajab lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest
Materjal (mm) W/(m*K) Silikaattellis 250 D= 0,9 Mineraal vill 200 0,039 Tuuletõkkeplaat 13 0,04 Tug.vent õhkvahe 30 - Laudvooder 25 0,12 Joonis 1 Tabel 1.
Ülesanne 8. Arvuta seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega ÜLESANNE 8 λ Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Betoon 2 W/mK 300 mm Min.vill 0,037 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,4 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Laudvooder 0,12 W/mK 25 mm Välispind Lahendus: Ventileerimata õhkvahega variant 0,005 0,3 0,2 0,03 0,025 m2 K RT= 0,13+ 0,9 + 2 + 0,037 + 0,4 +0,16+ 0,12 +0,04=6,144 W U=1/6,144=0,163 W/m2K Nõrgalt ventileeritud õhkvahega variant
Tsementkiudplaadid on valmistatud portlandtsemendist, tselluloosikiududest ning mineraalidest ja fillerist. Õhukesed materjalikihid asetatakse üksteise peale ning enne kuivamise lõppu surutakse suure surve all kokku. Tsementkiudplaadid on tugevad, tulepüsivad, väga ilmastiku- ja bioloogiliste kahjustuste kindlad ning tänapäeval ka keskkonnasõbralikud. Kasutatakse üldiselt välitingimustes välitarindites, aga ka sisetöödel. 9. Tuuletõkkeplaadid Tuuletõkkeplaat on põhimõtteliselt nõrgemalt kokku pressitud puit- või tsementkiudplaat. Ta on teatud määral vettpidav kuid laseb hoonest eralduva veeauru ja õhu endast läbi ehk on hingav. Plaate kasutatakse üldjuhul hoonete välisseinte, lagede ja katuste konstruktsioonides tuulttõkestava, soojustava ja jäikust tõstva elemendina, olles paigaldatud vahetult soojusisolatsiooni väliskihi peale. Sellega tagatakse niiskusvahetus ja välditakse soojustuskihi niiskumist.
raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s. 600mm, mineraalvill (näit. ISOVER 565-RKL) 30mm mineraalvill-tuuletõkkeplaat (näit. ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass 13mm kipslaat viimistlusega Katus Katusel on kalle antud katusekaevude suunas. Katuslae konstruktsioon:
-poorsus p=(1-1912/2500)*100=23,52% 5. Materjalide tiheduse tabel Tabel 5.1 Materjali nimetus Tihedus [kg/m3] Normaalbetoon 2390 Dolomiit 2214; 2092 Silikaattellis 2100 Samotttellis 1934 Keraamiline tellis 1537 Silikaattellis (aukudega) 1392 Kipsplaat 732 Saepurubetoon 711 Puitkiudplaat 654 Kergkruusblokk 638 Puitplaat 414 Tuuletõkkeplaat 240 Kivivill 176 Vahtklaas 130; 133,3 Klaasvill 83; 88 Ekstruuderpolüester 42 Vahtpolüstüreen 13; 31; 32; 37 6. Järeldus Materjalide koodtabelist võib näha, et kõige suurema tihedusega on normaalbetoon ja kõige väiksema tihedusega vahtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on mitu erinevat tihedust selle pärast, et katsekehad olid erinevate poorsustega.
·Alumise korruse põranda, eriti pinnasele ehitatud või madala õhuruumiga laetalade ja põranda mädanemine. U-arv järgi soojustuse valimine Mida väiksem on U-arv seda paremate soojapidavusomadustega on materjal. Erinevate ehitusmaterjalide soojusjuhtivus on enamasti tootekirjeldustes leitav. Kõige parem oleks puitseina soojustada kivivillaga või klaasvillaga, sest nende U-arv on kõige väiksem. Nad on kõige levinumad soojustusmaterjalid ka. Tuuletõkkeplaat tuleb valida täpselt samamoodi, kõige väiksema u-arvu järgi ja võimalikult paks ka, sest seda rohkem ta peab tuult kinni ja hoiab sooja. Tuuletõkkeplaadi paigaldamine 1. Tavaliselt kinnitatakse tuuletõkkeplaadid otse hoone karkassile. Vuukide alla jäävate karkassipostide min laius on puitkarkassil 45 mm 2. Tuuletõkkeplaatide kinnitamiseks kasutatakse kuumtsingitud laiapealisi naelu min mõõduga 35 x 2,5 mm, või Gyproc Quick QU 29, QU 41 kruvisid
saadakse plaadid, milles liim puudub, sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud. Pehmetes puitkiudplaatides on palju poore, kuid struktuur on tihe ja liikuv õhk ei pääse läbi plaatide. Seepärast on pehmed puitkiudplaadid hea soojapidavuse ja helisummutusvõimega, omades ka tugevust, mis võimaldab nende kasutamist konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Ilmastikukindluse suurendamiseks lisatakse puitkiudplaatidele parafiini Tuuletõkkeplaat Parafiinilisandi tõttu on tuuletõkkeplaadid vettpidavad, kuid lasevad hoonest eralduva veeauru endast läbi. Kui soojustusmaterjal peaks mingil põhjusel märguma, laseb tuuletõkkeplaat veeauru läbi. Soojustuskihi kuivamist kiirendab ka see, et eriti paksem tuuletõke hoiab hästi sooja, niiskus eraldub kiiremini ja külmasilla tekkimise oht talvel on väike. Eestis toodetava tuuletõkkeplaadi pikkus on 2700 mm, laius 1200 mm ning paksusi on kaks, 12 ja 25 mm. Katuseplaat
sein on halb soojusjuht ja tööatb seega ka ise soojustava kihina. Paigaldustehnoloogia Tänapäevaste nelikantpalkmajade puhul on seina vajumine väga väike. Kindlasti tuleb uuele palkmajale voodri paigaldamisel kasutada spetsialistide abi. Roovitusena kasutatakse libislatte. Soojustusmaterjali plaadid tuleb paigalda kahe (või rohkema) kihina nii, et kihtide lõikes materjali vuugid ei kattuks. Välissoojustusmaterjali peale paigaldatakse tuuletõkkeplaat, siis jäetakse tuulutusvahe. Tuulutuskarkassi peale paigaldatakse voodrilaud. Sisesoojustuse puhul võib soojustusmaterjali peale paigaldada sisevoodri. Soojustamine Puistevillaga Puistevillaga soojustamist alustati Ameerikas 1920-ndate aastate alguses, Euroopasse jõudis 1950-ndate lõpus ning Eestis on puistevill siiski veel suhteliselt uus toode. Klaasvill on klaaskiududest isoleermaterjal, mis toodetakse peamiselt klaasijäätmetest ja kvartsliivast.
Põrandakatteks on laudparkett (vt. tüüpkonstruktsioon P-1), niisketes ruumides ja köögis keraamiline põrandaplaat (vt. tüüpkonstruktsioon P-2). Teisele korrusele viivaks trepiks on terasest keerdtrepp, mis kinnitub hallis asuva terasposti külge. Teise korruse vahelaeks on hõre laudis, mille külge on kruvitud kipsplaat. Laudis kinnitub sarikate pennide külge. Soojustuseks on sarikate vahel 200 mm klaasvillaplaat Isover KL ja selle peal 50 mm jäik tuuletõkkeplaat Isover RKL. Välistrepiks on kohapeal valatud raudbetoontrepp, mis on kaetud libisemiskindlate plaatidega. 1.3.4. Katus. Katuse kandeelemendiks on sarikad mõõtudega 200 x 50 mm, mis toetuvad toolvärgitaladele (150 x 100 mm) ja postidele (100 x 100 mm). Sarikate peale kantakse hingav aluskate. Aluskate kinnitatakse sarikate külge klambritega ja sellega kaetakse terve katus. Ülekate vähemalt 150 mm. Et aluskate töötaks ka tuuletõkkena, tuleb aluskatte paanid omavahel kinni
Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel- värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke. tellistest välisvooder 80 mm tuulutusvahe 40 mm mineraalvillast tuuletõkkeplaat 30 mm mineraalvillast soojustus 150 mm tellistest kandesein 250 mm krohv 10 mm pahtel, värv* 5 mm _______
tuleohutu materjal (tulelevimiskoefitsient 0). Puitlaastplokk on koos betooniseguga küllalt raske, et ilma tugedeta kindlalt seista hiljem seob ju betoon. Maja ehitatakse meetri kaupa ja kuna betoon kuivab kiiresti, võib juba järgmisel päeval hakata uut meetrit laduma ja valama seega väga lihtne. Viimistlemata jätta seda siiski ei saa, sest plokid on paigaldatud ilma mördita ja väikesed praod võivad muidu seina jääda. "Nii et väljapoole krohv või tuuletõkkeplaat ja sisse pakume näiteks looduslikku savikrohvi. Tavalist kipsi ma siin ei soovita rikub asja ära," on Jegelski kindel. Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks
49 198 198,6 7 Liimpuit 99,2 99,4 199,8 197,6 20 20,6 169 404,6 417,7 4 99,7 199 20,8 99,2 194,1 20,9 212,8 264,7 14 8 Tuuletõkkeplaat 214,7 213,5 264,1 264,3 13,4 13,8 193 778,7 247,8 213,1 264,1 14,1 100 55 100 9 Ehitusklaas 105 101,7 55 55 100 100 147,2 559,4 263,1 100 55 100 10 51 10 Teras 10 R=10 50 l=50,3 0 112,8 15,8 7139,2
kasvulavaks. Hallitused on tervisele kahjulikud: eosed, mükotoksiinid, lagunemisproduktid tekitavad ärritus- ning allergianähtusid. Kipsplaatseintel on hallituse tekkimise suur risk: niisketes ja mä märgades ruumides: vannituba, dušš dušš,, wc, saun kütmata hooned, kü külmkambrid; ujula, veekeskus seina vä vä lispind: tuuletõkkeplaat Märgades ruumides asendada tsementkiudplaadiga 28 14 Kipsplaatseinte helipidavus R’w: 35… 35…40dB Normaalne vestlus kostab lä läbi R’w: 45… 45…50dB Normaalne vestlus ei kosta lä läbi R’w: 55… 55…60dB Valju kõne ei kosta lä läbi (korterite vahel)
vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t
Eeldused, kus soojustus täidab ideaalselt kogu talle planeeritud ruumi, on tavaliselt täidetud: pidev, pool- või täissulundühendusega või kogu paksuses elastselt tihendatud liitekohtadega soojustus (näiteks täissulundühendusega ja teibitud 0 0.00 liitekohtadega tuuletõkkeplaat; pool- või täissulundühendusega jäik (EPS, XPS, PUR või PIR) soojustus; elastne soojustus (mineraalvill) krohvitud soojustussüsteemis või katuslaes); piisava tihendusega puistevill karkassipostide vahel, mis täidab kõik tühimikud ega vaju aja jooksul (näiteks tselluvillsoojustus 70-90 kg/m 3) ega tõmbu kokku
LOODUSKIVIMATERJALID 1. Kuidas jagunevad kivimid? 1) SÕMERAD teralise struktuuriga, eraldi. 2) MASSIIVSED ühes suures tükis. 2. Millest koosnevad kivimid? Kivimid koosnevad ÜHEST VÕI MITMEST MINERAALIST. 3. Mille järgi jagatakse looduskivimaterjalid markidesse? Looduskivimaterjalid jagatakse markidesse KÜLMAKINDLUSE JA TUGEVUSE JÄRGI. 4. Kuidas jagunevad kivimid geoloogilise päritolu järgi? TARD-, MOONDE- JA SETTEKIVIMID. 5. Milline vahe on süvakivimite ja purskekivimite vahel? Süvakivimid on hästi tugeva struktuuriga ja sügavates kihtides tardunud kivimiteks. Purskekivimid on nõrga struktuuriga ja tarduvad maapinnale lähemates kihtides. 6. Graniidi veeimavus ja külmakindlus? Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-ees...
soojajuhtivuseks loetakse 0,28 W/m2C. Kastepunkt tekib teises kihis, milleks on põlevkivituhkgaas- betoon. Teises variandis on soojajuhtivus hea- 0,23 W/m2C, kuid seinas tekib siiski kastepunkt, mis näitab, et tegemist on halva seinaga. Kastepunkt tekib taas teises kihis, kuid seekord on selleks kivill. Kolmandas variandis on soojajuhtivus kõige madalam- 0,18 W/m2C . Kastepunkt tekib kolmandas kihis, milleks on kivivill. Kui kolmandale variandile lisada tuuletõkkeplaat ja õhkvahe, oleks see sein ideaalne. Neljandas variandis on soojajuhtivus ka üsna hea- 0,21 W/m2C. Kastepunkt tekib seekord teise ja kolmanda kihi vahel. Teine kiht on põlevkivituhkgaasbetoon ja kolmas kiht on vahtpolüsterool. Kõige paremaks variandiks osutus teine variant ja kõige halvemaks esimene variant. Vahtpolüsterool on üleüldiselt halb materjal soojustamiseks, palju niiskust. Kivivill seevastu laseb niiskust läbi
Kogulahenduse konstruktiivsus leitakse materjalide konstruktiivsusnäitajate kaalutud keskväärtuse leidmise teel, mis arvestab lahenduses kasutavate materjalide osakaalu. Tabel 1. Lahenduses kasutatavad materjalid Materjal Tihedus, γ, Survetugevus, R, Konstruktiivsus, K, Materjalikihi [t/m³] [MPa] [MPa/(t/m³)2] paksus, [mm] Mineraalvill 0,07 0,3 61,22 150 Tuuletõkkeplaat 0,12 0,3 20,83 30 Puit 0,5 15 60,00 25 Klahendus = 55,16 [MPa/(t/m³)] 3. Lahenduse kasutusiga [4] Lahenduses kasutatavate tuuletõkkeplaadi ja soojustusplaadi omadused ajas ei muutu. Viimistluskihis kasutatakse erinevaid saematerjali jääke, mis süvaimmutatakse. Seetõttu loetakse lahenduse kasutusiga võrdseks sügavimmutatud puidu kasutuseaga, milleks on 25 aastat. 4
Tuuletõkke, mineraalvillplaat 13mm Soojustus mineraalne puistevill 250 mm Aurutõke Õõnespaneel 320 mm (nt HCE320) Lae viimistlus 3.3.5. Katus 3.3.5.1 Katuse konstruktsioon: Plekk-kate (profiilplekk) Roovitis (vastavalt katte tootja nõutele või EVS 902-3 kohaselt), 50 mm Tuulutuspilu; sarika kohal vahelist, 50 mm Aluskate Tuulutuspilu 50 mm sarika pealispuude (50x50 mm) vahel Tuuletõkkeplaat 13 mm Sarikad 50x250 mm 17 3.3.6. Välisseinad 3.3.6.1 Välisseinte konstruktsioon (U=0,19 W/m2 K): Sulundiga rõhtlaudadest vooder 21 mm Tuulutav õhkvahe; püstlatid 20x70 mm, samm 600 mm Tuuletõkke - mineraalvillplaat 29 mm, D0,036W/(m*K) Soojustus - mineraalvillplaat 150 mm/rõhtlatid 150x50 mm, samm 600 mm, D0,035W/(m*K)
(Eamets et al. 2005) 4 Nagu graafikult (Joonis 1) näha võib on tootmismahud pidevalt kasvanud, tehes seda viimastel aastatel keskmiselt 8% aastas. Eesti Statistikaamet esitab puitkiudplaatide andmed kahjuks ruutmeetrites nii, et võrdlus FAO-ga muutub keeruliseks. Puitkiudplaatide toodangu langemine poole võrra FAOSTAT andmetes on arvatavasti seotud andmete esitamiskorra muutustega - tuuletõkkeplaat arvati eraldi kategooria alla kuuluvaks. Statistikaameti tabelist ( joonis 2) joonistub ilmekalt välja AS Repo Vabrikute 2006. aasta otsus puitkiudplaatide tootmine lõpetada ja keskenduda oma põhitootele puitlaastplaadile. Joonis 1. Puitplaatide tootmine Eestis 1992-2006 FAO ForeSTAT 2008 300000 250000 200000 puitlaastplaat 1000 m3
leidmine ruumide kaupa, hoone aastase kütteenergiakulu leidmine kraadpäevade alusel, hoone soojuskadude leidmine ruumide kaupa ning hoone küttevõimsuse leidmine. 1.1 HOONE VÄLISPIIRETE LÕIKED KOOS SOOJUSERIJUHTIVUSE ARVUTUSTEGA. 1.1.1 Välissein Välisseina kandev osa on ehitatud ristlõikega 200x50 prussidest, prusside omavaheline samm on 600mm. Antud prusside vahele on paigaldatud 200mm mineraalvill. Prusside külge on väljapoole kinnitatud tuuletõkkeplaat paksusega 13mm ja sissepoole on kinnitatud aurutõkke paber paksusega 0,3mm. Välisvoodriks on laudvooder, mis on kinnitatud distantsliistudega seina külge, mille tulemusena tekkib tuuletõkke ja laudvoodri vahele tugevalt ventileeritud õhkvahe, mille paksus on 3mm. Sissepoole aurutõkkepeale paigaldatakse metall karkass paksusega 50mm, karkassi samm on 600mm. Karkassi vahele paigaldatakse 50mm paksune mineraal vill ning karkassi peale paigaldatakse 13mm kipsplaat. (vt. Joonis 1)
Puitkarkassi ehitamiseks on kasutusel järgmised meetodid: - platvormmeetod; - posttalameetod; - jätkuvpostidega karkass; - tehases valmistatud elemendid. Platvorm-puitkarkass Platvorm-puitkarkass on kandvate seintega tarindussüsteem, mille karkass ehitatakse korruste kaupa. Nimetus on tulnud sellest, et ehitatava korruse põrand on seinte ehitamisel tööplatvormiks. Enne seinte püstitõstmist naelutatakse neile külge tuuletõkkeplaat. Korruselamutes, kus vajalik jäikus on suurem, on selleks vineer või OSB. Ülemised vööprussid (seina püstiasendis horisontaalsed) on kahekordsed, neisse jäetakse avad ülejäänud seinaosadega sidumiseks. Karkassi siseseinad jäetakse esialgu katmata, et katus kiiremini peale saada. Valmis seinaosa püstitõstmiseks kraanat ei vajata. Seintesse jäetakse avad akende, uste jm vajaliku jaoks. Seinakonstruktsiooni peale
– + Siseviimistlus – + Joonis 2.10 Aastatel 1970…1990 täiendatud välisseinatarindid (M 1:25). 20 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Renoveeritud elamutes oli voodri alla lisatud tuuletõkkeplaat ja soojustus (50 või 100 mm mineraalvill). Renoveerimata hoonetes spetsiaalne tuuletõke puudus, kuid õhupidavuse testide põhjal võib heaks tuuletõkkeks pidada ka krohvi ja tihedalt paigaldatud vineeri (kasutati pooltes renoveerimata elamutes, Joonis 2.10 vasakul). Rohkem kui pooltel elamutel olid palgid seestpoolt katmata (osa elamutes värvitud, enamikus viimistlemata). Ülejäänud elamutes olid
perioodi kestel toimunud muudatusi. Arvutusi saab teha ainult statsionaarses olukorras, seega ei arvestata ääretingimuste (temperatuuri või niiskuse) pideva muutumisega. Meetod ei arvesta materjalide hügroskoopsust e. niiskusmahtuvust, ega soojusmahtuvust. Ei arvestata tuulega, vihmaga, päikesega. Konvektsiooni ja kapillaarset liikumist ei arvestata. Mida väiksema aurutakistusega on õhu- ja aurutõkke kiht, seda kõrgemale tõuseb tuuletõkke- plaadi sisepinna niiskustase. Tuuletõkkeplaat peab olema hea niiskusjuhtivuse ja soojatakistusega. Pressitud mineraalvillast tuuletõkkeplaatide sisepinna suhteline niiskus jääb väiksemaks, kui samadel tingimustel kasutatavatel puidkiudplaat- või kipsplaat tuuletõketel. 28. Hoonepiirete õhupidavus: hoonepiirete õhupidavuse mõõtmine, õhulekkeearv, nõuded hoonepiirete õhupidavusele, hoonepiirete õhupidavus mõjud, õhurõhkude erinevus kahel pool hoone piiret
Vastus: Soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus on 0,035529 W/mK 10 ÜLESANNE 8 ÜLESANNE 8 Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Aeroc plokk 0,1 W/mK 325 mm Min.vill 0,039 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,041 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Tellis 0,85 W/mK 120 mm Välispind Arvutada seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt ventileeritud õhkvahe variantidega Lahendus: Lahendamiseks kasutan standardit EVS 908-1:2010, valemid 4.7, 4.8, 4.9 ning tabelid 4.6 ja 4.7 ning peatükk 4.2.1.3.
Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. 2 Aurutõkkematerjalid: keraamilised plaadid betoon tellised maakivid spetsiaalne aurutõkkekile polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan)
Seetõttu tasub juba alguses valida parimad kasutatavad materjalid. Aurutõkkematerjalid: · keraamilised plaadid · betoon · tellised · maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks.
Soojaerijuhtivus 0,029-0,041 W/m. oC ning sideaine sulamistemperatuur on analoogne kivivillade sideainega 200-250 oC. Klaasvilla võib isolatsioonimaterjalina kasutada päris mitmetes erinevates hoonetega seotud tarindites. Jällegi sõltub suuresti konkreetse villa margi omadustest. Näiteks on loodud eraldi koormust taluvad plaadid Isover OL (koormustaluvusega 8-25 kN/m 2), alumiiniumpaberiga kaetud plaadid Isover REK (kasutamiseks näiteks saunadesse), Isover RKL (jäik tuuletõkkeplaat) jms. Üldiselt võib kasutada Isoveri klaasvilla tooteid: katustes, pööningu vahelagedes, kergplokk seintes, põrandas, niisketes ruumides, välisseintes jms. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata niiskusele. Seestpoolt tulevat gaase tuleb isoleerida aurutõkkega. (Isoveri spetsiaalne toode on Isover Vario Duplex). Väljast tuleb kindlasti jätta tuuletõkke plaadi peale vähemalt 30 mm distantsliist, et auru ja niiskust läbilaskev tuuletõkke plaat saaks kuivada
vahel olevast soojusisolatsioonist. Erinevad kihid liidetakse ühtseks tervikuks läbi soojustuse kulgevate roostevabast terasest diagonaalsidemetega, mille kaudu kantakse ka väliskoore omakaal üle sisekoorele s.t. väliskoor on riputatud konstuktsiooniosa. Väliskoor 70-85mm Soojustust üldjuhul 140mm Sisekoor 80-180mm Tellistest välisvooder 85mm Tuulutusvahe40mm Min. villast tuuletõkkeplaat 30mm Min. villast soojustus 150mm Tellistest kandesein 250mm Krohv Tuulutusvahesse ei tohi olla kukkunud mörti Rõhtpalksein Eluaja seinapalgi soovituslik keskmine diameeter on 25-30cm, abihoonete korral aampiirimäära ei ole. Palkmaju võib teha kas kuivast või märjast palgist. Palkmaja projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et kõik detailid lubaksid puidu ristlõike, s.t. seina kõrguse suunas vajumist 3-5% (s
Pehme PKP omadused: • Tihedus 230…270 kg/m3 ; • Tehnoloogia baseerub puidu peenestamisel laastuks ja laastu hüdrotermilisel + mehaanilisel töötlemiselsel defibrilööris. • Saadav kiumass valatakse võrgule ja peale vee järk-järgulist eemaldamist suunatakse rullkuivatisse, kus kuivatusagensiks on kuum õhk. • Kuiv PKP lõigatakse mõõtu ja pakitakse. Kasutatakse peamiselt ehituses: nn tuuletõkkeplaat, soojusisolatsiooniplaat jne. Pehmeid plaate kasutatakse soojusisolatsiooniks ja tuuletõkkeks, neid iseloomustab väike mehaaniline tugevus, head soojus- ja heliisolatsiooniomadused 43. Milliste omadustega puidulaastu kihte ja milliseid liime kasutatakse puitlaastplaatide valmistamisel Eestis? PLP koosnevad puitlaastudest ja liimist ning on valmistatud kuumpressimisel. Puitlaastplaadid on kas ühekihilised või mitmekihilised. Mitmekihilises puitlaastplaadis on
kuivada Tuuletõkkeplaadi soojatakistus vähendab oluliselt külmasildade mõju ja tõstab tuuletõkkeplaadi sisepinna temperatuuri, alandades sellega pinna suhtelist niiskust. Peale sooja ja niiskusjuhtivuse muutuse tuleb välja tuua ka materjali niiskusest tingitud mahumuutused, sest neist tingitud elamine vähendab piirde õhupidavust. Mineraalvillad ei ,,mängi" niiskusesisalduse muutudes nii palju kui puitkiust tuuletõkkeplaat. Õhu ja aurutõke Liitekohad peavad asetsema kahe jäiga materjalikihi vahel, näiteks kinnitatud liistuga karkassipostile 20 cm ülekattega ja teibitud. 53 Fassaadikatted Ehitustehniliselt jagunevad hoone fassaadi katted põhimõtteliselt kaheks tüübiks. Mittetuulutav soojustuse liitsüsteem: Krohvitud fassaadisoojustus mineraalvillast, EPS Massiivseinte fassaad
Lisasoojustamata sein, aken välisvoodri tasapinnas Temperatuuriindeks fRsi, - 0,65 Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) 0,10 Lisasoojustatud sein, aken tuuletõkkeplaadi tasapinnas Temperatuuriindeks fRsi, - 0,78 Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) 0,03 Joonis 3.8 Lisasoojustamata (ülal) ja lisasoojustatud seina (all, 50 mm soojustus + 25 mm tuuletõkkeplaat) ja kitsa lengiga (70 mm) puitakna liitekoha vertikaallõige (vasakul), temperatuurijaotus (keskel) ja soojusvoolu suunad (paremal). 99 Lisasoojustamata sein, aken välisvoodri tasapinnas Temperatuuriindeks fRsi, - 0,82 Külmasilla joonsoojusjuhtivus , W/(m·K) 0,03 Lisasoojustatud sein, aken tuuletõkkeplaadi tasapinnas Temperatuuriindeks fRsi, -
Klaasvill on väga elastne. Oma elastsuse tõttu täidab ta hästi isoleeritavat kohta. Eestis kasutatakse kõige enam „Isover-klaasvilla“. Allolevas tabelis on esitatud enamkasutatavad Isover-klaasvill-toodete margid ja nende tunnused. Mark Tunnused Isover KT Pehme matt, mida turustatakse rulli kerituna. Isover KL Elastne plaat. Isover RKL Mõlemalt poolt klaaskiududega kaetud jäik tuuletõkkeplaat. Servad on varustatud soone ja nuudiga. Isover OL Jäik koormust taluv plaat. Isover REK Alumiiniumpaberiga kaetud jäik plaat. Kivivill. Seda valmistatakse looduslikust kivimist (näiteks basaldist). Kivivill on mineraalvilla liikidest kõige kuumakindlam. Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Eestis on kõige enam kasutatav „Paroc-kivivill“.
annaabi.ee 
