Andmed V,m3 qk õ.kordarv tarbijad elanikud töötajad t,arv,küte 63750 0,43 1,3 850 750 100 -22 Kute t,keskmine Qk Nk 1 -22,5 1,22 3,66 2 -17,5 1,08 73,63 tunnid Soojuskormuse graafik 3 -12,5 0,95 297,91 0 4 -7,5 0,81 505,42 1 3 5 -2,5 0,67 899,95 2 71 6 2,5 0,53 1296,27 3 386 7 ...
.......................................................... 5 1.5.2. Kanalisatsioon ...................................................................................................... 5 1.6. Elektrivarustus ............................................................................................................. 5 1.7. Sidevarustus ................................................................................................................. 6 1.8. Soojusvarustus ............................................................................................................. 6 1.9. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 6 1.10. Tuleohutus................................................................................................................ 6 1.11. Kuritegevuse ennetamine ..................................................................
.............. 6 5.1. Veevarustus .................................................................................................................................... 6 5.2. Elektrivarustus ................................................................................................................................ 6 5.3. Kanalisatsioon................................................................................................................................. 6 5.4. Soojusvarustus................................................................................................................................ 6 6. Keskkonnakaitse ..................................................................................................................................... 6 7. Tuleohutus .............................................................................................................................................. 6
............................................................... 8 5.1 Veevarustus ................................................................................................................. 8 5.2 Elektrivarustus ............................................................................................................. 8 5.3 Kanalisatsioon ............................................................................................................. 8 5.4 Soojusvarustus ............................................................................................................. 8 5.5 Sidevarustus ................................................................................................................. 9 6. Keskkonnakaitse ................................................................................................................. 9 7. Tuleohutus............................................................................................
- seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1. E e l p r o j e k t (eelkava, skits, vise)
Niiskusest tingituna alaneb sisepinna temp. ja niiskuse kondensatsioon võib põhjustada soojus kao tunduvat suurenemist. Võib sattuda pinnasest. Hoone keldri laed tuleb katta hüdroisolatsiooniga. Satub ruumidest kus on tegemist lahtise veega. Kõige suuremaid ebameeldivusi võib valmistada hüdroskoopne niiskus mis satub ruumidesse õhust. Niiskus levib difusiooni teel. Üheks varjandiks on seda vähendada korraliku ventilatsiooniga või kasutada niiskustõkkeid. Hoonete soojusvarustus süsteemid. 1. Soojus varustus liigitus: - On võimalik kasutada lokaalset ehk kohaliku soojus varustus süsteemi. - Grupiviisilist soojusvarustus süsteem. - Kaugsoojus varustus süsteem(kaugkütte süsteem). Lokaalne ehk kohalik soojus andmist samas hoones paiknevast või antud hoonet varustavast katlast/katlamajast. Seda süsteemi kasutatakse põhiliselt maa kohtades. Võib toimuda väikekatla abil. Sobivad ka
arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite soovituslik maht. Sõltuvalt konkreetsest hoonest ja vajadustest võib ehitusprojekt olla
· Ruumidest kus on tegemist lahtise veega · Hügroskoopne niiskus, mis võib satub piirdesse ruumi õhust, kuna inimese elutegevus on seotud niiskuse eritusega. Niiskust on alati ruumis rohkem ku väljas. Niiskus difundeerub läbi seina välispinnale. Et seda vältida paigaldatakse ruumi sisepinna sisse vahetult sisepinna lühedusse niiskutõke. Soojus isolotsioon pannakse ruumi sisepinna lähedusse. Hoonete soojusvarustus süsteemid Hoone soojusvarustuseks kasutatakse süsteeme: · Lokaalne e kohaliks süsteem- soojuse andmine hoones paiknevast v antud hoonet soojusega varustavast katlast v katlamajast. Kasutatakse põhiliselt maal/ asulates ja linnades ühepere elamutes · Grupiviisiline- toimub hoone grupi varustamine soojusega. · Kaugsoojus varustuse süsteem- suuremas keskses soojusvarustus ettevõte. Nt soojuselektrijaam. Suured katlamajad
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
Trass valmis sama aasta sügisel ja ühendati Tamsalus seni eksisteerinud 2,7 kilomeetri pikkusesse kaugküttevõrku. Selle tulemusel sai kahest eraldi toimivast soojusvõrgust üks terviklik 4,4 - kilomeetriline soojusvõrk.74 1999. aastal, 7 aastat enne projekti realiseerumist, peeti ,,Tamsalu linna ja valla soojusenergeetika arenguplaanis" vajalikuks ühendada Tamsalu ja Sääse kaugküttesüsteemid ühtseks süsteemiks. Aruandes arvati, et süsteemi soojusvarustus peaks hakkama toimuma AS-i Tamsalu Kalor katlamaja baasil, mis ka 9 aastat hiljem realiseerus ehk Tamsalu katlamajast sai Sääse aleviku soojustootja. Lisaks arvati, et projekti läbiviimine on tehniliselt suhteliselt lihtsalt teostatav vajalik oleks olnud installerida 700m eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot. 1997. aasta projekti toetas ka keskkonnaalane aspekt võttes Sääse katlamajalt
Ülemisel . Seljuhul on tegemist mitmesuguste teiste madalte tempidega. Kombileeritud külmutus soojuspump protsessid TII < T0 TI > T0 ja . Külmutus ja jahutusprotsesside eesmärk on keha temp. viimine alla keskkonna temp. Kasutatakse peamiselt õhu konditseerimseks ja hoonete vendileerimiseks. Soojuspump protsesse kasutatakse soojuse viimiseks keskkonna temperatuurilt või pisult kõrgemalt kõrgema temp kehale ja neid protsesse rakendatakse soojusvarustus süsteemides. Kasutakse rajoonides kus kaugkütte majanduslikult ennast ei õigusta ja kasutatakse lühikese kütteperioodidega kus on suhteliselt soe. Kombileeritud protsess ühendab endast nii soojuspumpa kui ka külmutusseadet. Tööprintsiiblilt jagunevad kõik soojustransformaatorid kolme põhigruppi: 1. Kompressor külmutusseadmed. 1.1. Gaaskompressor külmutuseadmed. 1.2. Aurukompressor külmutuseadmed. 2. Absorbsatsioon 3. Ebzetor ehk. Injektsioon TD kehi mida kasutatakse seadmetes nim
9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
