Andmed V,m3 qk õ.kordarv tarbijad elanikud töötajad t,arv,küte 63750 0,43 1,3 850 750 100 -22 Kute t,keskmine Qk Nk 1 -22,5 1,22 3,66 2 -17,5 1,08 73,63 tunnid Soojuskormuse graafik 3 -12,5 0,95 297,91 0 4 -7,5 0,81 505,42 1 3 5 -2,5 0,67 899,95 2 71 6 2,5 0,53 1296,27 3 386 7 ...
......................................................... 5 1.5.2. Kanalisatsioon ...................................................................................................... 5 1.6. Elektrivarustus ............................................................................................................. 5 1.7. Sidevarustus ................................................................................................................. 6 1.8. Soojusvarustus ............................................................................................................. 6 1.9. Keskkonnakaitse .......................................................................................................... 6 1.10. Tuleohutus................................................................................................................ 6 1.11. Kuritegevuse ennetamine .................................................................
............. 6 5.1. Veevarustus .................................................................................................................................... 6 5.2. Elektrivarustus ................................................................................................................................ 6 5.3. Kanalisatsioon................................................................................................................................. 6 5.4. Soojusvarustus................................................................................................................................ 6 6. Keskkonnakaitse ..................................................................................................................................... 6 7. Tuleohutus .............................................................................................................................................. 6
.............................................................. 8 5.1 Veevarustus ................................................................................................................. 8 5.2 Elektrivarustus ............................................................................................................. 8 5.3 Kanalisatsioon ............................................................................................................. 8 5.4 Soojusvarustus ............................................................................................................. 8 5.5 Sidevarustus ................................................................................................................. 9 6. Keskkonnakaitse ................................................................................................................. 9 7. Tuleohutus...........................................................................................
- seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1. E e l p r o j e k t (eelkava, skits, vise)
Niiskusest tingituna alaneb sisepinna temp. ja niiskuse kondensatsioon võib põhjustada soojus kao tunduvat suurenemist. Võib sattuda pinnasest. Hoone keldri laed tuleb katta hüdroisolatsiooniga. Satub ruumidest kus on tegemist lahtise veega. Kõige suuremaid ebameeldivusi võib valmistada hüdroskoopne niiskus mis satub ruumidesse õhust. Niiskus levib difusiooni teel. Üheks varjandiks on seda vähendada korraliku ventilatsiooniga või kasutada niiskustõkkeid. Hoonete soojusvarustus süsteemid. 1. Soojus varustus liigitus: - On võimalik kasutada lokaalset ehk kohaliku soojus varustus süsteemi. - Grupiviisilist soojusvarustus süsteem. - Kaugsoojus varustus süsteem(kaugkütte süsteem). Lokaalne ehk kohalik soojus andmist samas hoones paiknevast või antud hoonet varustavast katlast/katlamajast. Seda süsteemi kasutatakse põhiliselt maa kohtades. Võib toimuda väikekatla abil. Sobivad ka
arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt Standardis on esitatud hoone ehitusprojekti ja selle üksikute osade ning staadiumite soovituslik maht. Sõltuvalt konkreetsest hoonest ja vajadustest võib ehitusprojekt olla
· Ruumidest kus on tegemist lahtise veega · Hügroskoopne niiskus, mis võib satub piirdesse ruumi õhust, kuna inimese elutegevus on seotud niiskuse eritusega. Niiskust on alati ruumis rohkem ku väljas. Niiskus difundeerub läbi seina välispinnale. Et seda vältida paigaldatakse ruumi sisepinna sisse vahetult sisepinna lühedusse niiskutõke. Soojus isolotsioon pannakse ruumi sisepinna lähedusse. Hoonete soojusvarustus süsteemid Hoone soojusvarustuseks kasutatakse süsteeme: · Lokaalne e kohaliks süsteem- soojuse andmine hoones paiknevast v antud hoonet soojusega varustavast katlast v katlamajast. Kasutatakse põhiliselt maal/ asulates ja linnades ühepere elamutes · Grupiviisiline- toimub hoone grupi varustamine soojusega. · Kaugsoojus varustuse süsteem- suuremas keskses soojusvarustus ettevõte. Nt soojuselektrijaam. Suured katlamajad
Enne hoone ehitamist tuleb taodelda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga. Seejärel tuleb teha kavandatava hoone projekt, mis tuleb kooskõlastada vastavate ametitega (päästeteenindus, tervisekaitse, maanteeamet jm.) Seejärel viia kooskõlastustega projekt omavalitsusse, kust väljastatakse ehitusluba. 32. Millised on ehitusprojekti osad? -asendiplaan -arhitektuur -sisearhitektuur -tarindid (konstruktsioonid) -soojusvarustus, küte, ventilatsioon -veevarustus ja kanalisatsioon -elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Kõik ehitusprojekti osad võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: 1)eskiisprojekt 2) eelprojekt 3)põhiprojekt 4)tööprojekt 5)teostusjoonised 33. Mis on eskiisprojekt? Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne
Trass valmis sama aasta sügisel ja ühendati Tamsalus seni eksisteerinud 2,7 kilomeetri pikkusesse kaugküttevõrku. Selle tulemusel sai kahest eraldi toimivast soojusvõrgust üks terviklik 4,4 - kilomeetriline soojusvõrk.74 1999. aastal, 7 aastat enne projekti realiseerumist, peeti ,,Tamsalu linna ja valla soojusenergeetika arenguplaanis" vajalikuks ühendada Tamsalu ja Sääse kaugküttesüsteemid ühtseks süsteemiks. Aruandes arvati, et süsteemi soojusvarustus peaks hakkama toimuma AS-i Tamsalu Kalor katlamaja baasil, mis ka 9 aastat hiljem realiseerus ehk Tamsalu katlamajast sai Sääse aleviku soojustootja. Lisaks arvati, et projekti läbiviimine on tehniliselt suhteliselt lihtsalt teostatav vajalik oleks olnud installerida 700m eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot. 1997. aasta projekti toetas ka keskkonnaalane aspekt võttes Sääse katlamajalt
Ülemisel . Seljuhul on tegemist mitmesuguste teiste madalte tempidega. Kombileeritud külmutus soojuspump protsessid TII < T0 TI > T0 ja . Külmutus ja jahutusprotsesside eesmärk on keha temp. viimine alla keskkonna temp. Kasutatakse peamiselt õhu konditseerimseks ja hoonete vendileerimiseks. Soojuspump protsesse kasutatakse soojuse viimiseks keskkonna temperatuurilt või pisult kõrgemalt kõrgema temp kehale ja neid protsesse rakendatakse soojusvarustus süsteemides. Kasutakse rajoonides kus kaugkütte majanduslikult ennast ei õigusta ja kasutatakse lühikese kütteperioodidega kus on suhteliselt soe. Kombileeritud protsess ühendab endast nii soojuspumpa kui ka külmutusseadet. Tööprintsiiblilt jagunevad kõik soojustransformaatorid kolme põhigruppi: 1. Kompressor külmutusseadmed. 1.1. Gaaskompressor külmutuseadmed. 1.2. Aurukompressor külmutuseadmed. 2. Absorbsatsioon 3. Ebzetor ehk. Injektsioon TD kehi mida kasutatakse seadmetes nim
9.3.1 Mikrobioloogiline kasv ruumide sisepinnal 168 9.3.2 Hoone konstruktsioonide kandevõime ja tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks tehtavad analüüsid 169 9.3.3 Siseõhu mikrobioloogiline uurimine ja analüüs 171 10 Tehnosüsteemide olukord 174 10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1
arvelt, käsitletakse sisekliimaparameetreid lähteandmetena ja neid energiatõhususe analüüsi juures ei muudeta. Lähteandmetena kasutatakse ka elektriseadmete ja valgustuse energiakulu. Kolm peamist võimalust olemasoleva elamu energiatõhususe parandamisel on: hoonepiirete omaduste muutmine (eelkõige soojusjuhtivuse ja õhulekke vähendamine ehk lisasoojustamine ja tihendamine); avatäidete omaduste muutmine (soojusläbivuse vähendamine); tehnosüsteemide (eelkõige soojusvarustus-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemid) muutmine. Käesolevas uuringus ei keskendutud mõõdetud energiatarbe analüüsile, kuna: puidu kui peamise soojusenergiaallika kulu oli raske hinnata (kütteväärtus, küttepuidu kulu mõõtmine); ahjude ja katelde efektiivsus ei olnud teada; tarbevee kulu elamutes ei mõõdetud (kinnistusisene veevärk). Maaelamutele kohaldatavad energiatõhususe miinimumnõuded ja energiatõhususarv erinevates energiamärgise klassides vt. Tabel 8
annaabi.ee 
