docstxt/13830764440632.txt
docstxt/123444921413602.txt
docstxt/123434843913602.txt
docstxt/15258644281408.txt
docstxt/13170579554545.txt
docstxt/1271777632107172.txt
docstxt/15258643866104.txt
potentsiaal . Töö käik 1. Hoolikalt pestud ja kui U-toru kinnitasin hoidiku külge. 2. Külgtoru täitsin eelnevalt valmistatud kolloidlahusega. 3. U-torusse kallasin umbes 15 ml külgvedelikku ja asetasin kohale -ga täidetud vahelahused. 4. Seejärel asetasin kohale soolasillad ja Cu-elektroodid, mis ühendasin alalisvoolu toiteallikaga. 5. Avasin ettevaatlikult U-toru ja külgtoru ühendava kraani, nii et kolloidlahus tungiks võimalikult aeglaselt U-torusse ja seguneks minimaalselt külgvedelikuga. Selleks oli antud katses destilleeritud vesi. 6. Kraani hoidsin lahti seni, kuni külgvedelik tõusis elektroodideni. 7. Seejärel sulgesin kraani lõplikult ja määrasin piirpinna asukohad kolloidlahuse ja destilleeritud vee vahel mõlemas U-toru harus. 8. Lülitasin pingeallika sisse ja reguleerisin vastava pinge elektroodidele, fikseerides ka aja. 9
Lisaks mõjutavad keevitusõmbluse suurust ja kuju ka keevituspõleti kaldenurk ja liikumissuund. Keevitamine "endast eemale" annab mõõduka läbisulatusega madala ja laia õmbluse. Keevitamine "enda poole" annab sügava läbisulatusega kõrge ja kitsa õmbluse. keevitusagregaadi reduktorite kraane tuleb avata alustades ballooni kraani lahikeeramisest mida tuleb teha ettevaatlikult ja aeglaselt kuna balloonis olev rõhk võib purustada reduktori näidikud, reduktori kraani tuleb käsitleda samuti ettevaatlikult kuna liiga tugevasti keerates lõhub see kraani ära. Reduktori kraanist saad valida palju sa annad gaasi masinasse. Kasutatud kirjandus http://eprints.tktk.ee/176/2/17939695964fdf213359f44/mig-mag-keevitusprotsessi- kirjeldus.html
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika alused Kodutöö aruanne 07.04.2015 Automaatika kodutöö aruanne Lähteülesanne Ülesanne on põhineb veesüsteemi automaatikal. Vesi hakkab käte kraani alla panemisel jooksma, kui ei esine takistusi. Takistusteks on ummistus ja külma või/ja sooja vee puudumine. Kui esineb vähemalt üks takistustest (kuuma või/ja külma vee puudumine või ummistus), saadab süsteem häire välja, et saaks seda likvideerida. Kui süsteem saab signaali käed, käivitub taimer ja vesi hakkab jooksma. Kui taimeri aeg on läbi saanud peatab süsteem vee jooksmise. Käte uuesti liigutamisel hakkab vesi uuesti takistuste puudumisel jooksma.
Paralleelselt suunatakse pidurikraani II harust suruõhk esisilla pidurikambritesse ning esipidurid rakenduvad samuti. Haagisepidurite juhtklapi (12) kaudu aktiveeritakse ka haagise pidurisüsteem. Kui pedaal on lõpuni vajutatud, võrdsustub koormatud sõidukil pidurikambrite ja I ning II haru õhupaakide rõhk. Pidurduse lõpul väljub I haru tööõhk pidurdusjõudude regulaatorist välisõhku. Ülejäänud suruõhk lastakse välisõhku jalgpiduri kraani kaudu. Seisupiduriga pidurdamine Seisupiduri kraani käepide pööratakse parkimisasendisse. Vedruakudest lastakse kiirendusklapi (11) kaudu suruõhk välja ja tagasilla pidurimehhanismid rakenduvad vedrude jõu mõjul (vt. vastav peatükk). Haagisepidurite juhtklapp lülitub samuti pidurdusreiimile ja haagis pidurdub oma paagis oleva suruõhu mõjul. Seisupidurit saab kasutada sõidu ajal varupidurina, pöörates sujuvalt kraani käepidet. Veduki (autorongi) pidurdusefektiivsus
on kinnises asendis. 6. Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga. 7. Loksutasime jaotuslehtrit ettevaatlikult pikitelje suunas, hoides seda mõlema käega (ühega toetades korki ning teisega kraani). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et jaotuslehtris ei tekiks vaakumit ning vedelik sealt kraani kaudu välja saaks. 9. Lasime alumise kihi ehk veekihi ja 1-2 tilka orgaanilisest kihist jaotuslehtri all olevasse keeduklaasi. 10. Ülejäänud orgaanilise kihi ehk ekstrakti ehk planaarkromatograafia proovi lasime Eppendorfi tuubi.
1.Eesmärk Kolmanda katse eesmärk oli eraldada vesi ja õli. 2. Vahendid: *jaotuslehter *käpp, muhv *statiiv *toiduõli *vesi *keeduklaas *salvrätik 3. Katse käik Alustuseks pidime ära võtma jaotuslehtrilt korgi. Jaotuslehter oli juba statiivile kinnitatud seda me ise tegema ei pidanud. Kontrollisime et kraan oleks kinni,seejärel valasime sisse õli ja vee. Korgi jätsime lahti, et õhk pääseks ligi. Jaotuslehtri alla asetasime keeduklaasi ja keerasime õrnalt kraani lahti toetades seda teistpoolt et klaasist lehter katki ei läheks. Siis pidime väga täpselt vaatama millal vesi oli välja valgunud ja õlikiht hakkas alla jõudma ja sulgema kraani õigel ajal. Katse saime sooritatud. 5. Analüüs Meie rühmal katse jällegi õnnestus. Pidime küll tegema katset kaks korda, aga saime palju teada jaotuslehtrist ja statiivist jaotuslehter ja statiiv ei tohi kunagi olla otseses
segastati ja valati 1 ml 10 -3 lahust, segastati ja valati 1 ml 10 -4 Petri tassi. Steriliseeriti söötme kolvi leeklambil. Valati kahte Petri tassi sisse Coli-laadse söötme. Bakterite üldarvu määratatakse kolmandas ja neljandas Petri tassis. Võeti steriliseeritud pipetiga 1ml kraanivett, valati Petri tassi. Petri tassid paigutati termostaati. Arvutused: PMÜ/ml Jõevesi: PMÜ/ ml Jõevesi coli-laadsed: PMÜ/ml Kraanivesi: PMÜ/ml Tulemus/ järeldus: Jõevesi ja kraani ületavad kehtestatud norme . Seega jõevesi on reostatud. Ma isiklikult ei jooks seda kraanivett, sest norm on 100 Pmü/ml. VASTUSED: 1. Kirjeldage coli-laadseid baktereid? Coli-laadsed bakterid on gramnegatiivsed, endospoore mitte moodustavad, lühikesed pulgakujulised bakterid. Bakterite rühm, kes kääritavad laktoosi, tootes hapet ja gaasi. 2. Millele viitavad keskkonnas coli-laadsed bakterid? E
Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille
Voolutugevus Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng. Kuna elektronide arv võib olla väga suur, siis on võetud aluseks ühe kuloni suurune laeng ühes sekundis. Lühidalt on voolutugevus laengute hulk mis läbib juhti. Toome näite jälle veekraaniga. Kui meil on veesurve kogu aeg sama (konstantne), siis on ka vee voolamine konstantne. Kui me nüüd toru küljes oleva kraani osaliselt sulgeme, jääb vee voolamine väiksemaks, sest kraan töötab takistava elemendina. Analoogia seisneb selles, et konstantse pinge korral takistuse muutmine toob kaasa voolutugevuse pöördvõrdelise muutumise. Seda viimast näitab otseselt ka Ohmi seadus. Tähis on I, ühik on 1 amper, Ampermeeter ühendatakse vooluringi alati jadamisi, voltmeeter aga rööbiti. Voolutugevuse ühik
aurustumissoojuse. Aparatuur. Koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega. Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest mõõtmist vastavalt tööülesandele alustatakse (küsida juhendajalt). Suletakse kraan 10. Seadet võib lugeda
Veevoolu avamiseks mõõtepaaki ja sellest möödajuhtimiseks järjekordse veekulu reguleerimise ajal on ettenähtud kraan 4. Rõhulangu möödetakse mõõteriistaga 6, mis saab 3 impulsi piesomuunduri 8 kaudu. Diafragma lahutamiseks mõõteriistast on impulsstorudel kraanid 7. Katse jooksul mõõtepaaki 1 kogunenud vee maht määratakse nivooklaasi 2 mõõteskaalalt. Veekulu reguleeritakse kraani 3 abil Mõõtepaaki tühjendatakse kraani 5 kaudu. 3 TÖÖ KÄIK Enne katse alustamist kontrolliti, et veepaak oleks tühi ning väljalaske kraan suletud. Seejärel määrati esimene rõhulang ja veekuluks 30 dm3 vett. Järgmisena avatakse impulsstorude ventiilid ning vee sisselakse kraan. Stopperiga määratakse ajavahemik 30 dm3 vee voolamiseks paaki. Katse lõpul suletakse kõik ventiilid. Iga uue katse alguses määratakse uus ja eelnevast väiksem rõhulang
( korrapärased) Nuga hakkida)algul viiluteks siis hakkad Suppi sisse Anum kuhu sisse panna tükkid lõikama sellest väiksemad kuubiku kujulised tükkid 3.pesemine Et toiduaine oleks puhas Kraani Võttan toiduaine ja panen kraani vee Salati käsi alla ja hakkan pesema Kasmete jaoks 4.maitsestamine Et toiduaine oleks mitsvam Soola Liha hõõrun liha sisse maitse ained
Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Töö käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus – elavhõbedasammas tõstetakse veidi kõrgemale sellest, mille juurest
k oli antud ja see oli 0,1. Vastavalt valemitele arvutasin: 2 1,8 Vt = * * 31,4 = 79,86cm 3 2 V g = k * Vt = 7,986 V x max = 79,86 - 7,986 = 71,874 71,874 n= = 35,957 36 2 Sain siis, et fraktsioonide üldarvuks tuleb 36. Seejärel eemaldasin kolonni ülaosast üleliigse vedeliku lastes sel voolata mööda kolonni väiksesse keeduklaasi. Kui vedeliku nivoo oli geelisambaga peaaegu samal kõrgusel ( umbes 2mm kõrgemal) siis sulgesin kraani ja doseerisin pipetiga geelisamba pinnale 0,5ml uuritavat proovi. Proov koosnes kolmest komponendist: dekstraansinine, müoglobiin ja DNA-aspartaat. Seejärel keerasin kraani vaikselt tilkuma ja panin sinna alla kolvi. Kui uuritav proov oli geeli imendunud, lisasin natuke juurde puhvrit, seejärel uuesti väikese koguse ja lõpuks lisasin rohkem, et puhvri maht ulatuse kolonni ääreni. Lasin eluaadil kolbi tilkuda seni, kuni esimene värviline riba ( sinine) jõudis kolonni põhjani ja
Selle võib jätta aga arvestamata, sest pudeli mõõtmed on palju suuremad manomeetri toru mõõtmetest. Algoleku ja uue lõppoleku parameetrid rahuldavad Boyle´i-Mariotte´i seadust, kuna nii alg- kui lõpptemperatuurid võrduvad toatemperatuuriga. Seega p1V1=p3V2. (2) Ruumala V2 võrdub anuma ja anumat manomeetriga ühendava toru koguruumalaga, kuid on tundmatu, sest osa gaasist voolas kraani avamisel pudelist välja. Need suurused on aga elimineeritavad järgmisel viisil. Tõstes avaldise (2) astmesse ja jagades tulemuse avaldisega (1), saadakse: p1 p3 = . (3) p1 p2 Logaritmides avaldist (3), võib leida jaoks avaldise: log p1 - log p 2 = (4) log p1 - log p3 Seejuures on rõhkude p1 ja p3 väärtused avaldatavad atmosfäärirõhu ja manomeetri näitude kaudu järgmiselt:
Kütuse kogus olgu 1 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 % või 0,5 ± 0,1 g, kui (CO2)m 15 %. Kaalumise täpsus 0,0002g. Reaktsioonianum suletakse korgiga, mida läbib klaastoru. Kolmekäiguline kraan 5 ühendab mõõtebüreti atmosfääriga. Mõõtebürett täidetakse sulgevedelikuga kuni 0 jaotuseni, kusjuures nivoopudeli nivoo hoitakse samal kõrgusel vedeliku nivooga mõõtebüretis. Kolmekäigulise kraani 5 kaudu ühendatakse mõõtebürett reaktsionianumaga ja kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks asetatakse nivoopudel lauale ja jälgitakse nivood mõõtebüretis. Kui see 1 min jooksul ei muutu, siis on süsteem vajalikult hermeetiline. Olles veendunud seadme hermeetilisuses, fikseeritakse vedeliku algnivoo mõõtebüretis, kusjuures nivoopudeli tõstmisega võrdsustatakse nivood mõõtebüretis ja nivoopudelis. Märgitakse üles vee temperatuur jahutussärgis ja baromeetri näit
Lahtiühendamine Ohutus ennekõike! Enne boileri kallale minemist eemalda see vooluvõrgust! Juhul kui boileri toitejuhe tuleb otse elektrikilbist, siis lülita vastav kaitse välja ning rakenda abinõusid, et keegi teine seda boileri puhastamise ajal ei saaks sisse lülitada. Pärast elektrivõrgust eemaldamist sulge külma vee toru ning ühenda see lahti. Kui Teie torumees oli nupukas, siis paigaldas ta boileri külma vee toitele eraldi kraani. Vastasel juhul peate otsima kraani, mis sulgeb kogu majapidamise vee. Viimane lahendus ei ole hea, sest Teil kaob boileri loputamise võimalus. Kui plaanite boileri puhastamiseks seinalt maha tõsta, siis ühendage lahti ka kuuma vee toru (enne avage kuuma vee kraan ning eemaldage süsteemist surve). Boileri tühjendamine Boilerit saate tühjendada külma vee sisendtoru kaudu. Enne aga peate külma vee sisendi küljes oleva ülerõhuklapi eemaldama, sest vastasel juhul ei tule sealt vett. Kui olete
elektrivõrgust · Enne külmkapi avamist mõtlen mida mul sealt vaja on. · Vanni asemel eelistan dussi, kraani panen seebitamise ajaks · Kohvi, tee soojana hoidmiseks kinni kasutatan termost · Kasutan päevavalgust kui on · Kartuleid keedan võimalikult võimalik väheses vees
Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile. Vee väikesed molekulid pääsevad läbi poorse paberi, tahke aine osakesed aga mitte. Selle tulemusena saadud puhta vedeliku nimetatakse filtraadiks. 3. Eraldamine jaotuslehtriga Mittesegunevate ainete (nt vesi ja õli) eraldamiseks kasutatakse vastavat anumat jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saab raskema vedeliku anumst välja lasta. 4. Vedeliku aurustamine lahustunud tahke aine eraldamine lahusest. Vedeliku aurustamisel jääb aurustusnõusse tahke aine. (nt soola veest) 5. Destilleerimine vedeliku (lahusti) eraldamine lahusest (puhta vedeliku kättesaamiseks). Vaja läheb filterpaberit, termomeetrit, ümarkolva, kuumutit, koonilist kolva. Tuleb pärast vedeliku aurustumist aurud uuesti jahutada ja kondenseerumisel
JÄELDUSED TÖÖ TULEMUS KOOS MÄÄRAMATUSEGA Clément'i-Desormes'i riistas olnud gaaside erisoojuste suhe on katse tulemuste järgi: =3,6±0,53. TÖÖ JÄRELDUS Selline erisoojuste suhe ei ole kaugelti reaalne (õhul näiteks =1,4). Usun, et viga seisneb h2 väärtustes. Ilmselt oleksin pidanud kraani, mille kaudu rõhk anumas võrdsustub atmosfääri rõhuga, kauem lahti hoidma. Kuid kuna juhendis oli öeldud ,,hetkeks" ja enda arust ma tean, mida tähendab standartne hetk, siis ei võrdsustunud suure tõenäosusega rõhk anumas välisrõhuga. Muid vigu ma leida ei oska (katseseade nii suurel määral eksida ei tohiks), mis oleksid võinud katse nurjata.
Töö käik. 1. Avage kraan 4. Tekitage pumbaga 7 pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan 4 ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 6. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 1. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. h1 h2 h1-h2 1. 2. 3. 4. 5. _ = ………. ……… Järeldus
korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Karin Roost AUTISM Iseseisev töö Tartu 2010 2 Situatsioon: 8-aastane poiss saabus lastepsühhiaatriaosakonda seisundi täpsustamiseks. Sõnalist kontakti saavutamine poisiga on keeruline; mõne õega on nõus rääkima, mõnega üldse mitte. Samuti ei ole patsiendiga võimalik pilkkontakti saavutada. Poiss on haiglasse saabumisel rahutu ja ärev. Teadmata põhjustel eelistab ta viibida tualettruumis, kus ta keerab kraani lahti ja jälgib vee voolamist. Poiss on väga valiv toidu suhtes, mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult. Toidust keeldumise põhjust ei ole õnnestunud välja selgitada. Emalt saadud info põhjal on poiss muust toidust keeldumisel alati nõus sööma mahlajäätist. Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi, ainukeseks erandiks on doomino, mida ta on nõus mängima teiste lastega. 3 Arutelu:
Aparatuur (vt joonis) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks. Termomeetri tasku on täidetud alumiiniumpulbri suspensiooniga õlis, millel on hea soojusjuhtivus. Kolb 1 on ühendatud vaakumsüsteemiga jahuti 5 kaudu. Jahutis toimub aurude kondensatsioon, millega välditakse nende kondenseerumine ühendustorudes ja manomeetris 8. Süsteemis on kaks vahepudelit 7 ja 9, millest viimane on kraani 10 kaudu ühendatud Komovski vaakumpumbaga. Joonis. Seade vedeliku küllastatud aururõhu määramiseks Katse käik. Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1 (täidetakse 3/4 kolvist), mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega (üldjuhul on seade laborandi poolt juba koostatud). Seejärel kontrollitakse seadme hermeetilisust. Selleks avatakse kraan 10 ning vaakumpumba abil luuakse seadmes hõrendus –
TÖÖ KÄIK 1. Avage kraan . Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 . 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan . 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist-sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. 4 Õhu erisoojuste suhte määramine KATSE NR h1 , mm h2 , mm h1 - h2 , mm
Selle põhjus on järgmine : vedeliku sees on iga molekul ühtlaselt ümbritsetud teiste samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel. Esialgselt tekib kraani otsale seesama mütsike. Vee kogumisel ja massi kasvamisel hakkab mütsike suurenema. Kuna pindmine kiht tõmbub alati kokku proovides saavutada kera siis täpselt enne piisa kukkumist näemegi meile tuntud tilga kuju.
Vee puhul on minutis lubatud tilkade arv 10-25; teiste vedelike korral (nende väiksema aurustumissoojuse tõttu) veidi suurem. Kui tilkade arv on alla 10, on soojuse juurdevool mitteküllaldane; liialt intensiivse keemise juures kasvab aga rõhk ebulliomeetris, mistõttu mõõdetud keemistemperatuur osutub liiga kõrgeks. Kuni kolb soojeneb, fikseeritakse elavhõbedasamba kõrgus esimesel etteantud väärtusel (rõhul), avades korraks minimaalselt kraani 11. Auru ja vedeliku segu tõuseb kolvis üles ja paiskub vastu termomeetri pesa 3 . Vedelik voolab kolbi tagasi, aur aga tõuseb toru 4 kaudu jahutisse. Kondenseerunud aur satub tilgaloenduri ja ülevoolutoru 6 kaudu samuti tagasi kolbi 1. Auru ja vedeliku tasakaal saavutatakse termomeetri pesa välispinnal ning tasakaalu saabumist võib hinnata termomeetri näidu stabiliseerumise järgi. Praktiliselt stabiliseerub keemistemperatuur 10 minutiga.
korral 4,30 ml. NH3 normaalsuse arvutamiseks võtsime kahe arvu keskmise (4,325 ml). NH3 normaalsuse arvutusvalem: N HClVHCl N NH 3 = VNH 3 , kus NHCl- titrandi normaalsus, N; VHCl- titrandi kulu, ml; VNH3- tiitrimiseks võetud proovi maht, ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda.
Memm oli kogu oma elu ise hakkama saanud, aga tervise tõttu oli sunnitud kodust ära tulema, kuna lapsed ja lapselapsed elasid kaugel ega saanud iga päev teda abistamas käia. Lapselapse pool aga sai talv kenasti mööda saadetud. Lapselapse lapsed tegid memmel elu kergemaks. Memme tuba oli alumisel korrusel, kus oli rahulik ja vaikne koht tema jaoks. Memm pidi päeval üksinda kodus olema ja lapsed tegid memme jaoks valmis sildid, mis pandi ustele ( WC, KORIDOR, KÖÖK, MEMME TUBA). Kraani kohale köögi seinale joonistati nooled: lahti (üles), kinni (alla). Külma vee poolele pandi sinine sedel ja kuuma vee poolele pandi punane sedel. WC poti kohale kus oli nupp, et vett lasta kirjutati VAJUTA NUPPU. Ravimite võtmiseks oli memmel laual kell, millel olid suured numbrid ja 9, 1, 6 olid kella numbritel ringid ümber tõmmatud. Ravimid olid topsidesse valmis pandud ja ka kellaaeg oli topsidele kirjutatud. Köögis sai ka külmkapp sildi külge.
Sulemis olevad lisandid muudavad Väärismetallide sulamid, nt ehtekuld (Au+Cu), materjali puhtast metallist odavamaks. uushõbe (Cu+Ni+Zn), pronks (Cu+Sn) Sulami sulamistemperatuur erineb Jootetina (Pb+Sn) - sulab 180 kraadi juures, plii koostisainete sulamistemperatuuridest. sulab 327, tina 232 Materjal on töötlemiseks ja kasutamiseks Messing (Cu+Zn) - puhkpillid, ehted, ukselingid, sobivamate omadustega. kraani osad Kuumakindel sulam NIKROOMID (Ni+Cr 30%) - kütteelemendina muhvelahjudes Sulam on lisandite tõttu keemiliselt Roostevaba teras (Cr+Fe+C<2%) - kööginõud, passiivsem. Selline materjal peab kruvid, kraanikauss keskkonnamõjudele paremini vastu. Vase sulamid - mündid
päeva. Hingatava õhu kõrval on vesi meie teine olulisim vajadus, sest inimkeha koosneb 66% ulatuses veest. Selleks, et inimene püsiks tervena vajab ta 2-3 liitrit vett päevas. Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega. Kuna 97% veevarudest on soolane ja 2% moodustab igijää, peame allesjäänud 1% piisavalt tarvitamiskõlbliku vee eest hästi hoolt kandma. Siin saab igaüks anda oma panuse läbi vee säästmise ja korduvkasutamise. Näiteks sulgedes hammaste pesu ajaks kraani, säästad päevas 15-20 liitrit vett. Oma elu jooksul joob inimene umbes 60000 liitrit vett ning päevas kasutab inimene umbes 140 liitrit vett. Tähelepanuväärne on, et kogu planeedi veehulk on täna sama, mis ta oli miljoneid aastaid tagasi, sest vett juurde ei teki ning ta on pidevas ringluses. Veekogude elukeskkonna säilitamise huvides tuleb rangelt kontrollida ja vajadusel vähendada heitvetega veekogudesse kanduvat saasteainete hulka. Veereostus on suure hulga saastunud
kus on manomeetris oleva vedeliku tihedus, g on vaba langemise kiirus, h vedeliku nivoode vahe manomeetri torudes. Gaasholder tekitab kapillaaris 2 ees konstantse üle rõhu. Gaasholder koosneb välisest silindrilisest anumast 4, mille põhi on sisse surutud nii , et põhja juures tekib kitsas pilu ujub õli sees teine, kummulikeeratud silinder 5, millele on asetatud raskus. Õli takistab gaasi välja voolamast gaasholderist. Õhk pumbatakse gaasholderisse kraani 6 kaudu, kraan 7 juhib õhu kapillaari. Õhu voolamine kutsub esile ülerõhu, mis tekitatakse raskuse mõjul kummulikeeratud silindri all. Silindri vajumisel allapoole rõhumisejõudu praktiliselt ei muutu, järelikult õhu voolamise kiirus on konstantne. Ruumala muutus silindri all on mõõdetav skaala 3 abil. Katseandmed Õhu sisehõõrdeteguri määramine l = ...... ±...... r = ....... ± ....... =...... ±........ t = ....... ± ........
3.Avage maagaasi torustiku kraan, süüdake põleti ning reguleerige välja üks võimalik põlemisreziim. 4.Asetage sond põlemisgaaside torusse ja kinnitage. Valige seadmelt kütuseliik. 5.Sooritage katse. 6.Katse lõpetamiseks võtke sond torust välja. Laske pumbal töötada, kuni seade on täitunud värske õhuga. Hapnikusisalduse näit on sealjuures ligikaudu 20,9% 7.Korrake katset teisel põlemisreziimil, muutes kraani abil põletist väljuva leegi pikkust. 3. Katse andmed Komponentide sisaldus gaasis Liigõhutegur Liigõhutegur Katse nr α riista CO2 % O2 % CO ppm kuvarilt λ 1. 9,1 4,8 1662 1,265 1,30 2
Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse, millest see voolab läbi toru alumisse nõusse ja edasi läbi kitsenduse, mis takistab lubjakivitükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse. Puutudes kokku lubjakiviga algab CO2 eraldumine vastavalt reaktsioonile . Tekkiv CO2 väljub kraani kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te), mille ülesandeks on siduda HCl aurud ja veeaur. Töö käik 1. Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud _ 300 cm3 kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. 2
Vajalikud arvutused tööks Kogumaht Vt= Sp * L Sp= r2 Vt= 3,14 * (1,05)2 * 29,5 = 102 cm3 Geelimaatriksi maht Vg= k* Vt Vg= 0,1* 102 = 10,2 cm³ Maksimaalne elueerimismaht Vxmax= Vt-Vg Vxmax= 102-10,2= 91,8 cm3 Fraktsioonide üldarv n= Vxmax/ 2 n= 91,8/246 katseklaasi Elueerimispuhver: 0,15 M NaCl; 20 mM Tris/HCl; pH= 7,5 Lahutatava segu koostis: dekstraansinine 3 mg/ml, müoglobiin 6 mg/ml, DNP- aspartaat 0,3 mg/ml Segu komponentide lahutamine kolonnis 1. Avasin alumise kraani ja lasin voolutil kolonnist tilkuda väiksesse keeduklaasi kuni vooluti oli mõne mm kõrgusel geeli nivoost, jälgides, et kolonn kuivaks ei jookseks. 2. Sulgesin kolonni väljavooluava ning doseerisin pipetiga geeli pinnale 1 ml uuritavat proovi. 3. Järgmiseks lisasin tilkhaaval voolutit, et proov imenduks geeli, kuid ei lahustuks voolutis. 4. Kui proov oli geeli sisenenud, lisasin suurema koguse voolutit geeli pinnale. 5
3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule 1) Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). 2) Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. 3) Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. 4) Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. 5) Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada.
Sellisel viisil saastunud põhjavett ei saa mitte mingisugustel viisidel kasutada - vesi muutub kasutuskõlbmatuks. Selle kohta võiksin tuua väga hea näite Haapsalust, kus umbes 10 aastat tagasi, Haapsalu nn Konnakülaks kutsutavas piirkonnas, oli tavapäraseks nähtuseks, et mingil hetkel hakkas kraanist koos veega veel õli tulema. Selle tõttu said inimesed päris mitu pesumasinatäit pesu kasutuskõlbmatuks lugeda ning igakord, kui kraani keerasid, pidid alguses veenduma, et seekord ikka puhast vett tuleks. Sellist vett Haapsalu Veevärk enda süüks ei tunnistanud ja väitsid, et inimesteni jõuab selline vesi, sest kusagil on lahtine kanalisatsiooni kaev või keegi on teinud kaevetõid ja selletõttu on sattunud õli vette. Seega iga hooletu kemikaalidega ümberkäimine ja veel enam nende põhjavette kallamine mõjutab inimeste elu. Kahjuks on keskkonna reostusel väga suured ja sügavad ning kaugele ulatuvad tagajärjed.
h1 = h1 - h 2 Töö käik. 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk .seda tuleb teha ettevaatlikult ,nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks 2. sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu ( siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1 3. võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan 4. et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrseks toatemperatuuriga ,oodake enne lugemi h2 võtmist seni , kuni manomeetri näit enam ei muutu . 5. korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine. Katse nr. .h1 .h2 .h1-h2 1 2 3 4 5 _ = .......... ± ......... Arvutused ja veaarvutused 5 1 = i =1
Töö käik 1. Avage kraan. Tekitage pumbaga pudelis väike ülerõhk. Seda tuleb teha ettevaatlikult, nii et manomeetris olevat vedelikku viimasest välja ei puhutaks. 2. Sulgege kraan ja oodake kuni manomeetri näit enam ei muutu (siis on õhk anumas toatemperatuuril). Võtke lugem h1. 3. Võrdsustage rõhk anumas atmosfääri rõhuga. Selleks avage hetkeks kraan. 4. Et gaasi temperatuur saaks pärast kraani avamist sulgemist jälle võrdseks toatemperatuuriga, oodake enne lugemi h2 võtmist seni, kuni manomeetri näit enam ei muutu. 5. Korrake katset vähemalt 5 korda. Tulemused kandke tabelisse. 6. Leidke erisoojuste suhe ja tema viga. Õhu erisoojuste suhte määramine Katse h1 h2 h1-h2 nr. 1 2 3 4 5 < > = .......
Teemakohased arvamuslood : · Ettevõtjate jaoks on suur mure,et külastajad viivad asju endaga kaasa. · Suurem osa reisijaid võib tõenäoliselt tunnistada, et on hotellist kaasa võtnud käteräti või pesemistarbeid, kuid hotellide suurimaks peavaluallikaks on külalised, kes lahkuvad isegi koos televiisorite ja madratsitega.Lisaks on hotellidest ära viidud diivaneid,telefone,kardinad,vaibad,mini-baar, dusiotsiku, kraani, kraanikausi ja wc- potiga, tehti tühjaks terve tuba, jättes sinna vaid voodi, laud ja teler. · Mõned külastajad on läinud suisa hasarti ja eemaldanud toa igast valgustist ka lambipirnid. Sellised vargused on tavaliselt väga põhjalikult ette planeeritud ja kaasa on pakitud ka tööriistakast, et esemeid tubadest eemaldada. · Möödunud aasta algul oli Tallinn lehe teatel veel populaarsuselt kolmas reisisihtkoht.
linnast teise 1 tund varem. Arvuta bussi tegelik kiirus. 79. Raamaturiiulile mahub 200 raamatut, kui igale riiulile pannakse ühepalju raamatuid. Kui igale riiulile panna 5 raamatut vähem, siis tuleb 2 riiulit puudu. Mitmele riiulile tuleb mahutada raamatud? 80. Matkajad kavatsesid matkata 200 km. Et nad läbisid iga päev 5 km rohkem kui kavatsetud, siis matk kestis 2 päeva vähem kui planeeritud. Mitu päeva kestis matk? 81. Veepaak täitub ühe kraani kaudu 10 minutit kauem kui teise kraani kaudu. Kui avada mõlemad kraanidkorraga, siis täitub paak 12 minutiga. Kui palju aega kulub paagi täitmiseks ainult teise kraani kaudu? 82. Tööline pidi valmistama 60 detalili. Kui ta oleks tunnis valmistanud 2 detaili rohkem, siis oleks ta tööga valmis saanud 1 tund varem. Kui palju aega kulus töölisel detailide valmistamiseks? 83. Kahe järjestikuse naturaalarvu ruutude summa on 85. Leia need arvud. 84
kustutamise ja vastavate õppuste läbiviimise; 3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend. Iga kraani ja tuletõrjepumba juures peab olema nende otstarbe selgitus. Tuletõrje sisekraan peab olema varustatud nõutava pikkusega vooliku ja joatoruga, kusjuures voolik peab olema kraani ja joatoruga ühendatud. Tuletõrjekraan tuleb tuleohutusmärgiga tähistada.
Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu,mis püüab vedeliku pinda vähendada. F= Märgamine ja mittemärgamine on nähtused, mis esinevad vedeliku ja tahke keha kokkupuute pinnal. Märgamise korral on tahke keha ja vedeliku molekuli tõmbejõud suuremad kui vedeliku molekulide omavahelised jõud. Mittemärgamise korral on vedelike omavahelised tõmbejõud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
