Baer tahtis paatidel Matotskin Sari läbides jõuda Kara merre, kuid väin oli veel jääs. Siis otsustati minna jalgsi, ent selgus, et jää pole küllalt kindel. Hiljem nad said seal siiski käidud. Peale seda otsustas Baer Novaja Zemlja läänerannikut edasi uurida. 3. augustil lahkusid nad Matotskin Sarist, uurisid seejärel Bezõmjannaja lahte, kust kütid leidsid kivisöetükke. Baer tegi kindlaks, et need söetükid on siia kandnud ookean kusagilt mujalt. Baeri teaduslikke vaatlusi soodustas vaikne ja päiksepaisteline ilm. 6. augustil asusid rändurid saare edelarannikule Nehvatovaja jõe suudmes. Vaevalt jõudis Baer jala maapinnale asetada, kui teda haaras üksindustunne. "Selles aistingus pole midagi hirmsat, ennem juba midagi pidulikku ja ülevat," kirjutas teadlane. "Mul oli niisugune tunne, nagu viibiksin ma loomise alguse juures ja et elu tekkimine alles järgneb nendele päevadele. Tõsi, kohati võib Novaja Zemljal näha liikuvat looma
Würzburgis(Saksamaal) Peterburi Teaduste Akadeemia Tegevusalad Professor Königsbergi Ülikoolis Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professori koht- keeldus Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige Huvid Embrüoloogia Anatoomia Ihtüoloogia Entomoloogia Etnograafia Antropoloogia Geograafia Embrüoloogia Munaraku avastamine Baeri kõige olulisem saavutus Arenemise etapid Tunnustus Valitud teadusakadeemiate liikmeks Leopoldina liige meditsiini alal Kuningliku Preisi Teaduste Akadeemia kirjavahetaja liige Pariisi Kuningliku Meditsiiniakadeemia liige Prantsuse teaduste akadeemia kirjavahetajaliige anatoomia ja zooloogia alal Perekond Auguste von Medemiga. Kuus last Baeri suguvõsa vapp Baeri nimi ajas edasi 1976 asutati Tartusse Baeri viimasesse
.................................................................................. 3 Sissejuhatus ja elulugu................................................................................................. 3 Tähtsaimad saavutused................................................................................................ 3 Baer Peterburis............................................................................................................. 4 Karl Ernst von Baeri austus.............................................................................................. 5 Baeri Muuseum............................................................................................................. 5 Karl Erns von Baeri medal............................................................................................. 5 Baeri preemia............................................................................................................... 6 Baeri tänav
Karl Ernst von Baer (1792-1876) Elulugu Sündinud 1792 Piibe mõisas Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana Esivanemad pärit Saksamaalt Õppinud Tallinna Toomkoolis(18071810) ja seejärel Tartu Ülikoolis(18101814), haridusteed jätkas Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Lapsest saati suur huvi botaanika vastu. Viimased eluaastad (18671876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Maetud Raadi Kalmistule, Tartus. Looming Erinevad huvid - Königsbergis tegeles ta embrüoloogiaga, Venemaal etnograafia, antropoloogia ja geograafiaga, Eestis bioloogia teoreetiliste
Karl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus
Alexander Theodor von Middendorff ( 6.august 1815 Peterburi 16.jaanuar1894 Hellenurme ) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa zooloog. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales ka Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest. Talle kuulusid Hellenurme ja Päidla mõisad Tartumaal ning Pööravere mõis Pärnumaal. Teadustegevus: Alexander Theodor von Middendorff tundis huvi looduse vastu juba varases nooruses. Tema edasise elukäigu ja saatuse määras suuresti kohtumine Karl Ernst von Baeriga. 1840. aastal osales ta Baeri korraldatud Koola poolsaare ja Valge mere ekspeditsioonil, kus täpsustas nende alade kaarti. Baeri
sildadega avalik park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas - praegune Musumägi ning tiik ja sillake, mida tänaseks enam ei ole. Laia tänava algusesse kuhjati
Eesti teadlased. K. E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821
Sinu kool TOOMEMÄE SKULPTUURID Referaat Koostaja: Hindaja: Tartu 2011 Karl Ernst von Baeri monument Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10
embrüoloogiale. 1826. aastal valiti ta Tartu Ülikooli füsioloogia, semiootika ja patoloogia professoriks, kuid Baer ei võtnud seda kohta vastu. Vaatamata edukale saavutusele ei saatnud Baeri hilisemaid samalaadseid uurimusi enam kiire edu ning mitmete asjaolude tõttu kolis Baer 1834. aastal lõplikult Peterburi. Seal ootas teda töö Peterburi Teaduste Akadeemias zooloogina, hiljem füsioloogina. Baeri Peterburi-eluperiood hõlmas nii teaduslikku kui ka teadusorganisatoorset tegevust. 18411852 töötas ta Peterburi Meditsiinikirurgia Akadeemia võrdleva anatoomia ja füsioloogia korralise professorina. Zooloogina töötades kiindus ta tugevasti Venemaa füüsilisse geograafiasse. Baer korraldas mitu ekspeditsiooni ja käis ise mitmel teaduslikul retkel. Lisaks kõigele oli Baer Vene Geograafiaseltsi asutamise mõtte algataja, selle president
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku.
Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake
Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis
Meisterist, kelle Pasteur oli marutõvest päästnud, sai hiljem majahoidja Pasteuri Instituudis , kuhu teadlane maeti. 1940 aastal jõudsid natsid Pariisi ja käskisid Meisteril Pasteuri hauakamber avada, et seda uurida. Haua rüvetamise asemel otsustas Meister aga hoopis enesetapu teha. ( 100 teadlast, kes muutsid maailma) Karl Ernst von Baer Karl Ernst von Baer (vt foto 4) sündis 28. veebruaril 1792 Järvamaal Piibe mõisas. Ta oli Eestimaa rüütelkonna Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri poeg. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. 1807-1810 õppis Baer Tallinna Toomkoolis. Peale selle kooli lõpetamist läks ta 1810 Tartu Ülikooli, õppis seal neli aastat arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Aastast 1817 töötas ta Königsbergis, kus sai zooloogia- ja anatoomiaprofessoriks. 1826
Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ja tuli Pärsia kaudu kodumaale. 6. Adam Johann von Krusenstern (1803-1806) Tema eesmärgiks oli uurida Vaikset Ookeani. Mis tal ka õnnestus. (Ta oli eestlane). 7. Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1819-1821) Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat näinud mehest. 8. Alexander Theodor von Middendorff (1842-1845) Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta.
1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. 1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus. 1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud ,,Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves" 1879-Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1910-rajati vilsandi saare majakavaht artur toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon 1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat 1925-loodi hiiumaal tahkuna poolsaarele jugapuude kaitseala 1927-võeti kaitse alla kuressaare lähistel asuv linnulaht 1929-töötas komisjon välja esimese looduskaitseseaduse projekti. 1930-võeti kai...
Edasine loote areng ja sinna juurde kuuluva plantseta ja nabaväädi ülesanded olid juba tuttavad. Kahe lapse emana olen kokkupuutunud erineva raseduskulgu puudutava kirjandusega. Üldjuhul olen suure huviga hakanud lugema, kuidas areneb laps mu sees ja mis mu kehaga toimub umbes seitsmenda – kaheksanda nädala paiku, kui olen rasedusest teada saanud ja sellele ka arsti poolse kinnituse saanud. MIDA TEAN NÜÜD Esiteks jääb mulle kindlasti meelde, et Karl Ernst von Baeri seos ebrüoloogiaga. Nimi oli juba enne tuttav, kuid tema tegevusala ja saavutused olid minust mööda läinud. Kindlasti jätan meelde lõigustumise ja lootelehtede ehk gastrula moodustumise ning telgorganite väljakunemise. Selle osa peale raseduse vältel ma üldse ei süvenenud. EMBRÜONAALSETE PROTSESSIDE VISUALISEERIMINE AITAB MÕISTA INIMESE ARENGUT Tänu visualiseerimisele on võimalik täpselt määrata, millal miski osa üldse lootel areneb. Lisaks
Inimkäte poolt loodud vaatamisväärsused Eestis (võivad olla seotud materiaalse või vaimse kultuuripärandiga) Arhitektuur kirikud ühiskondlikud hooned mõisad, lossid kindlused Puitarhitektuur (raekoda, teatrihooned) Taagepera loss ja Holdre mõis Baeri maja Eppingi torn Tõrva Kirik- TÕRVA KÕRTSIHOONE Kammersaal Toompea loss Kärdla vanim elamu Patarei merekindlus Tallinna Raekoda
1814 kirjutas Baer doktoritööna "Eestlaste endeemilised haigused" ("De morbis inter Esthonos endemicis"), mis on uurimus eestlaste haigustest. Aastal 1976 ilmus see Ülo Torpatsi poolt eesti keelde tõlgituna. 1817. aastal asus ta professori kohale Königsbergi Ülikoolis,1834. aastal Baer Peterburi ja samal aastal valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia liimeks. Ta oli Vene Geograafia Seltsi asutaja ja selle esimene president, samuti Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige. Baeri huvide nimerkiti on pikk,näiteks kuulusid sinna: embrüoloogia, anatoomia, ihtüoloogia, entomoloogia,geograafia jne. Viimased eluaastad (1867-1876) elas Baer Tartus, olles seal Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Tart Toomemäel asub ka Baeri mälestuskuju. 5 krooni-Paul Keres sündis aastal 1916 7. jaanuaril Narvas. Ta oli NSV liidu üks parimaid malemändijaid,tema saavutuste hulka kuulusid maleolümpia pronksmedal (1939) eesti
kätetööd.Haiguse prognoosi tuletavad nad söögiisust.Selle rahva hulgas leidub tihti selliseid ,kes on endale ,,targa" hüüdnime võtnud ja teesklevad ,et on saanud imeväe mingi jubeda teoga.Ainuke asi ,milles nad osavad on, on maarohtude kasutamine kergemate tervisehädade puhul. Sellised olid eestlased 200 aastat tagasi. ,,Vaatame tõtt:sellised me olime kakssada aastat tagasi-Eestlaste olemus Karl Ernst von Baeri järgi." Lembitu Twerdianski 2014-11-16 http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=664
platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud
" 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks. Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2
Karl Ernst von Baer Juhendaja: Epp Vinne Koostajad: Kristin Värno Mikk Järveoja 1 Kris-Gerhard Aabrams Alvar Annuk Triin Kaaver 2 Tähtsus von Baer elas aastatel 17921876 Ta sündis Eestis ja lõpetas TÜ arstiteadlasena. Ta on loomade embrüoloogia rajaja. Mees avastas imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. 3 Matthias Schleiden (18041881)& Theodor Schwann (18101882) Matthias Schleiden ja Theodor Schwann olid mõlemad Saksa päriolu teadlased. Matthias Schleiden jõudis 1838.a. järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Theodor Schwann leidis 1839.a. et ka loomorganismid on rakulise ehitusega. Seejärel sõn...
looduskaitse ideede jõudmisega Eestisse. Akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati nii erakordsete loodusobjektide ja -mälestiste kui ka looduslike alade esteetilist, eetilist, hariduslikku ja usundilist tähtsust kohalikus kultuuris. 1853. aastal asutatud Eesti Loodusuurijate Seltsi õhutusel hakati üha valjemalt rääkima haruldaste taime- ja loomaliikide ning tähelepanuväärsete eluta looduse objektide kaitse vajadusest. Nimetagem siin K. E. von Baeri uuringuid Peipsi kalavarudest nende säästliku kasutamise huvides või Gregor Helmerseni ettekannet rändrahnudest kui unikaalsetest jääaja "ürikutest" ja nende kaitsmise tähtsusest. Võib julgelt väita, et 20. sajandi lävel oli teadlik ja eesmärgikindel looduskaitse oma koha Eestis leidnud. Uudsed, Lääne-Euroopast pärinevad klassikalised looduskaitseideed võeti omaks eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse mõjul. Maarahvani jõudsid loodushoiuideed ka
4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? Valgusmikroskoop-Valguskiired tungivad läbi piisavalt õhukese uuritava objekti. 1930 Elektromikroskoop- kasutab valguse asemel elektronkiirt, suurendab kuni 800 000 korda, ei ole võimalik näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? Baer- Baer avastas 1826.a imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. SCHLEIDEN- jõudus 1838.a järeldusele , et kõik taimed on rakulise ehitusega Schwann-rakuteooriat aitas arendada VIRCHOW- sõnastas 1858.a. ühe rakuteooria põhiseisukoha: " Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel." 5.Millal tekkis rakuteooria
(1792-1876) sündis Järvamaal Piibe mõisas, õppis Tartu ülikoolis arstiteadus, oli Köningsbergi ülikoolis(Kaliningradis) zooloogia ja anatoomia professor, töötas mõnd aega Peterburis, enne surma (alates 1867) elas Tartus · 1826. Baer avastas imetajate(s.h. Inimese) munaraku. · Uuris kaua loomariigi arengut ning rajas võrdleva embrüoloogia(lootelise arengu võrdlemine) · Baeri juhtimisel toimusid mitmed geograafilised uurimisreisid. Ta avastas jõgede kallaste uhtumise seaduspärasuse(Põhjapoolkeral kulutavad jõed rohkem paremat 4. Põllukeemia · Saksa keemik Justus von Liebig tegi kindlaks, et taimekasv oleneb pinnase lämmastiku- ja fosforisisaldusest ja pani aluse põldude väetamisele kunstväetisega. · 1848. Inglismaal ehitati esimene fosforiidivabrik 5. Evolutsiooniõpetus - Cuvier · 19
Ferdinand von Wrangell Ferdinand von Wrangell sündis 9. jaanuaril 1797. aastal Pihkvas. Isa oli suurtükiväekapten Peter Ludwig von Wrangell. Esmase hariduse sai ta Võrus tädi Barbara von Wrangelli tütarlaste II astme erainstituudis, kus ta õppis koos tädipoegade George ning Wilhelmiga. Wrangelli edasine haridustee jätkus koduõpetajate käe all. Pärast vanemate surma 1807. aastal otsustasid sugulased, et noorWrangell asub õppima mainekas mereväe kadetikorpuses Peterburis, ainult aadlikele mõeldud õppeasutuses. Küllap avaldas Wrangelli elukutsevalikule suurt mõju tema tutvus esimesel Vene ümbermaailmareisil (180306) osalenud kaptenleitnant Friedrich von Romber...
Mustpeade vennaskonna ja Oleviste kiriku raamatukogude liitumine. Tegevus 30-ndatel aastatel. Eestimaa Kirjanduse Ühingu asutamine. Raamatukogu komplekteerimise allikad. Kataloogi koostamine. Aleksander Berting. Lugemisühing. Provintsiaalmuuseum. Kanuti gildi hoones. Toompeal. TARTU TEADUSKOGUD Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi raamatukogu. Loodusuurijate Seltsi raamatukogu. Aleksander Gustav Schrenk. Karl Ernst von Baer presidendina, tema liigitussüsteem. Baeri raamatukogu saatus. Seltsi raamatukogu paigutamine ülikooli raamatukokku. Hugo Kapp. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Suure Prantsuse Revolutsiooni olemus. Kuningliku raamatukogu nimetamine rahvusraamatukoguks. Riigistamine. Depood. Dekreet depoode töökorralduse kohta. Rahvahariduse komitee raamatukogude sektsioon. Henri Gregoire. SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI MÕJU RAAMATUKOGUDE ARENGULE Raamatute ümberjaotamise põhimõtted.
nüüd oli hakatud pidama mustuseks, nii põllul, õues, hoonetes, koduloomade ja ka inimeste juures. See oli normaalne ja lahutamatu osa argielust ning selles ei nähtud ohtu tervisele ega ka millelegi muule. Sanitaaria ja hügieeni kujunemisel etendas tähtsat osa 19. sajandi esimestel aastakümnetel kirjutatud väitekirjad, mis olid valdavalt meditsioonitopograafilised. Tartu Ülikoolis oli esimene selles valdkonnas valminud uurimus K. E. von Baeri (1792-1882) doktoriväitekiri Eestlaste endeemilistest haigustest, mis valmis aastatel 1810-1814 kestnud meditsiiniõpingute tulemusena. Peamine erinevus talupoegade ja kodanlaste vaadetes puhtusele põhines arusaamal hügieenist. Igapäevases elus sellele erilist tähelepanu küll ei pööratud, aga samas oli mustus talupoja jaoks teatud olukorras isegi häbiväärne. Pidudel ja tähtsatel sündmustel pidi alati olema puhas, hoolikalt pestud ja ka kenasti riides
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. *1853-asutati eesti loodusuurijate selts ELUS- 1859- anti välja Karl Ernst von Baeri ja Carl Aleksander Shultzi koostatud „Määrused kalapüügi piiramiseks Peipsi ja Pihkva järves” 1879- Pidas akadeemik Georg Helmersen loodusuurijate seltis loengu rändrahnude kaitsest. 1886- veemõõtmine Emajõel, KK seire *1910-rajati Artur Toomi eestvõttel esimene looduskaitseala eestis.Vaika linnukaitseala. 1913-asutati saaremaa loodussõprade selts 1920- alustas LUS-i juures tööd looduskaitsesektsioon *1924-loodi järvseljale eesti esimene metsareservaat
3.Mis on PREPARAAT, MIKROTOOM ? Preparaat- see mida uuritakse, väike õhuke lõik Mikrotoom- nendega saab teha preparaate 4.Millal konstrueeriti esimesed elektronmikroskoobid? Mille poolest erineb valgusmikroskoobi tööpõhimõte elektronmikroskoobi omast? Kui palju suurendavad tänapäeva elektronmikroskoobid? Kas nendega saab näha aatomeid ? 20 sajandil. Elektronmikroskoobiga saab vaadata ruumiliselt; 800 000 korda suurendab; nendega ei saa näha aatomeid 4.Iseloomusta K.E.von Baeri, M.Schleideni, T.Schwanni ja R.Virchowi töid. Kes neist teadlastest ja kuidas on seotud Eestiga? K. E. von Baer-avastas 19 saj. Alguses munaraku ja järeldas, et loomaorganismi areng saab alguse munarakust. Baer on Eestis sündinud ja õppinud saksa päritolu teadlane, keda peetakse embrüoloogia rajajaks M. Schleiden- jõudis järeldusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega T. Schwann- jõudis järeldusele, et ka loomorganismid on rakulise ehitusega R
3 Karl Ernst von Baer (28.veebruar 1792 28.november 1876) K.E von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Ta avastas 1826. Aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Ta oli üks ökoloogia rajajaid. Munarakk 4 Rakuteooria Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839, kuid tõendeid selle kohta, et rakk on elusorganismide oluline komponent, oli kogunenud juba varem. 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest
BIOSEMIOOTIKA EKSAM 1) Donald Favareau – ameerika biosemiootik. 2) Jakob von Uexküll (1864-1944) – üks biosemiootika rajajaid. Teoreetilise bioloogia suurkuju, Karl Ernst vob Baeri lähenemisviisi arendaja. Uuris selgootute närvitalitlust ja käitumist. Näitas, et elukeskkonna nähtuste signaalne tähendus sõltub organismi talituste struktuurist ning käsitles bioloogiat kantiaanlikust tunnetuskonseptsioonist lähtudes. Peamised mõisted omailm ja funktsioonitsükkel. Omailm aitab mõista organismi subjektiivset kogemust. 3) Charles Sanders Peirce (1839-1914) – paljudele biosemiootikutele eeskujuks, eriti Thomas A. Sebeokile. Tema
Dateeritud looduskaitse *1297- Taani kuningas keelas metsaraie väikestel saartel( tuulekaitse,erosion,mulla viljakus) *1644- talupoegaade ülestõus Pühajõe reostamise vastu *1664-Rootsi metsaseadus ohjeldas säästvale metsaraiele,andis korraldusi mõnele puuliikide säilitamiseks ( mets-õunapuu, tammed jt) *17-19 saj rajati umbes 1300 mõisaparki , millega rikastati maastikke ja anti eeskuju taluümbruste haljastamiseks. *1845- C.E von Baeri Peipsi kalavarude dünaamika uuringutel põhinev esimene kalakaitseseadus + metsaseadus. Artur toom *1883-1943 *rentis kuus kaljusaart *"linnukuningas" *linnuhotell *hahamunade korjamise keeld *hukkus NSVL vangilaagris 1943a *1920- loodi LUS-i juurde looduskaitsesektsioon, mille eesmärk: arvele võtta ja uurida ja hoida meie loodusmälestisi *1924a- loodi Järveselja loodusreservaat Eesti Vabariigi Aaegsed looduskaitseseadused *1935- esimene Eesti Looduskaitseseadus
tsaarivalitsus püüdis deklaratsiooni autori meelehärmiks sellist olukorda pärast selle avaldamist igati vältida. 14) Mis on nn Roseni deklaratsioon ja milles seisneb selle tähtsus Eesti ajaloos? Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich Baeri vastu. Jaan süüdistas mõisnikku ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. 15) Iseloomustage agraarreforme 18. sajandi teisel poolel. Eeldused agraarreformide läbiviimiseks lõi üleeuroopaline poliitiline ja ühiskondlik areng, eelkõige agraarreformid Preisimaal ja sealsete talupoegade vabastamine pärisorjusest 1807. aastal. Reformidele sundis mõisnikke ka üldine majandusliku olukorra halvenemine: sajandivahetusel lõppes põllumajanduse kasvujärk ja 1820
Tunica media olenevalt kaliibrist lihaskiht, vb ka elastsed elemendid Tunica adventitia kest, väliskiht 12. loeng A.Arend Inimese embrüonaalse arnegu varased etapid Kaasaegse embrüoloogia isa karl ernst von baer Kirjeldas munarakku koera munasarja folliikulis, jälgis sügoodi lõigustumis munajuhas ka blastotsüsti emakas. Embrüote sarnasuse seadus. Tegeles paljude erialadega, st geograafia, etnograafia, ihtüoloogia ja antropoloogia. Baeri seadus jõgede kaldauuristamise ja poolkerade kohta. Juturaamat baeri väitekirjast =D Embrüoloogia Teadusm mis uurib organismi normaalset arengut viljastumisest sünnini. Preembrüonaalne periood, Embrüonaalne periood 3-8 nädal (kõige kriitislisem etapp kvalitatiivse arengu seisukohalt, tundlik mõjutustele), Fetaalne periood 9-39 nädal. Emakas jaguneb 3ks osaks: Emakapõhjaks, kehaks ja kaelaks. Limasekest-endomeetrium, paks lihaskest müomeetrium, serooskest perimeetrium
omavalitsusseaduse muutmine, mis võimaldas osaleda eestlastel senises sakslaste poolt juhitavate linnade omavalitsuses. http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_erikord · Roseni deklaratsioon oli 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni (16831764) sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni deklaratsiooni aluseks sai Virumaa Vohnja mõisa möldri Jaani kaebus oma mõisniku Heinrich von Baeri vastu. Jaan süüdistas mõisnikku ülemäärases maksude nõudmises ja vägivallas. Kohalikes kohtuastmetes õigust saamata pöördus Jaan kaebusega keisrinna Anna poole, kes saatis selle läbivaatamiseks justiitskolleegiumile, sealt pöörduti selgituse saamiseks Liivimaa rüütelkonna Maanõunike Kolleegiumi poole. Vastuse saatis 30. novembril 1739. aastal maanõunik Otto Fabian von Rosen. See on läinud ajalukku Roseni deklaratsiooni nime all. Rosen väitis:
kalendri jrg. 6. august 1815 Peterburi – 16. jaanuar 1894 Hellenurme) oli baltisaksa ja eesti päritolu Venemaa biogeograaf, zooloog ja uurimisreisija. Oma varajase hariduse sai ta Peterburist. Hiljem õppis Tartu ülikoolis meditsiini, kooli lõpetas aastal 1837. Pärast ülikooli lõpetamist tudeeris ka Berliinis, Erlangenis, Viinis ja Breslaus. Aastal 1839 sai temast Kiievi Ülikoolis zooloogiaprofessor. Middendorff osales 1840. aastal Karl Ernst von Baeri ekspeditsioonis Koola poolsaarel. Aastatel 1842-1845 juhtis suurt uurimisretke Põhja-Siberisse ja Kaug-Itta. 1868. aastal uuris põllumajandusteadlasena Baraba steppi ja 1878. aastal Fergana orgu. 1870. aastal juhtis ta hüdrometeoroloogilist ekspeditsiooni Barentsi merele ja Islandile. Tema nime kannavad laht Taimõril ja neem Novaja Zemljal, samuti kümned looma- ja taimeliigid. Ta oli üks Vene Geograafiaseltsi rajajatest, Peterburi TA liige 1850. aastast. Middendorff oli
3.1 Üks ja kaks krooni Aastal 1992 välja lastud raha turvaelementideks on pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval olev Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel, raha paberi pinnal ja massis on mitmevärvilisi turvakiukesi. Pangatähti läbib turvaniit ja pangatähtedel on musta värvi seitsmekohaline number. Aastatel 2006 ja 2007 välja lastud kahe kroonisel on turvaelemente rohkem kui tema eelkäijal. Rahal on K. E von Baeri kujutisega vesimärk, tume turvniit, mikrotrükk korduva tekstiga ,,EESTI PANK", reljeefsed kombitavad süvatrükikujundid, latentne number ,,2", kopeermisvastane võrk, seerianumber. Rahal on presidendi ja nõukogu esimehe allkirjad. Ka on rahal ultravieoletkiirguses avalduvad efektid. 1.1 Viis ja kümme krooni Raha, mis on välja lastud 1991 ja 1992, turvaelementideks on kolme lõviga vesimärk, turvaniit, seerianumber, portree, mis on trükitud põhitooniga toon-toonis ja selle
" 6. Rakuteoorial on tähtis osa bioloogia arengus. See on evolutsiooni- ja pärilikkusteooria kõrval üks bioloogia nurgakive. See teadusharu hakkas uurima rakkude ehitust ja rakujagunemise mehhanisme. Karl Ernst von Baer ... oli Eestis sündinud ja Tartu Ülikooli lõpetanud arst ja teadlane. 1826. aastal avastas ta imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Von Baeri peetakse embrüoloogia (teadus viljastatud munaraku arengust) rajajaks. 1 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2
· Paleontoloogia rajaja - väljakaevamised · Võrdleva anatoomia rajaja · Terviklik pilt · Elundite ehituse seostamine looma eluviisiga · Süstematiseeris loomad tüüpidesse - lähtus anat. sarnasust · selgroogsed · limused · lülijalgsed · radiaalsümmeetriised loomad · Katastroofide hüpotees 4.2 Karl Ernst von Baer · Embrüoloogia rajaja · Loote areng järgib tüüpi · Baeri seadused · Loomade arengus kujunevad kõigepealt üldised tunnused · Edasisel arengul kujunevad järjest kitsamad tunnused · Kõige viimasena arenevad liigi ja indiviidi tunnused · Ehk biogeneetiline reegel. 4.3 Jean Baptiste Lamarck 1744-1829 · Sitaks tark · Esimene terviklik evolutsiooniteooria o Ilmus raamatus ,,Zooloogia filosoofia" o Ei läinud laiale massile kasutavaks
Põhjaerosiooni inens määrab erosioonibaas. See on veekogu pind (kas meri, järv või peajõgi), millesse jõgi suubub ja millest sügavamale ta sängi ei uurista. Kui erosioonibaas on pikemat aega samal kõrgusel, kujuneb jõel sujuv pikiprofiil, mis läheneb nn. tasakaaluprofiilile. Sel juhul on erosioon tasakaalus settimisega. Jõe pikiprofiil on ülemjooksul tavaliselt järsem, alamjooksul laugem, kuid esineb ka vastupidiseid juhtumeid. 17. Jõesüsteemid ja valgalad, Baeri seadus, deltad ja nende kujunemine, estuaarid ja limaanid. Peajõgi koos lisajõgedega moodustab jõesüst. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Põhjapook meridionaalsetel jõgedel on parem kallas kõrgem, järsem ja tugevamini uuristatav, Lõunapoolk vastupidi. Selle põhjuseks on maa pöörlemine. Seda seadust tuntakse Baeri seadusena.Delta kujutab endast kujunemisjärgus olevat alluviaalset tasandikku.
Paide Ühisgümnaasium XIA Rauno Emmar Ats Tikka KÜBERSPORT Uurimistöö Juhendaja: Iren Šarapova Paide 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 3 1. TULEVIKU SPORDIALA — KÜBERSPORT ......................................................................... 4 1.1. Arvutimängude ajalugu ........................................................................................................ 4 1.2. Arvutimängude tüübid .......................................................................................................... 5 1.3. eSport´i ajalugu .................................................................................................................... 8 1.4. eSport´i hetkeseis maailmas ja Eestis ..........................................
mängu ning ka valguspüstoli. 1968. aastaks sai valmis prototüüp, mis suutis jooksutada mitmeid erinevaid mänge, nagu näiteks lauatennis ning märklaudade laskmine. 1969. aastal nägi ilmavalgust esimene mängukonsool. Esimene arvutimäng, mida hakati rahvale müüma, oli Odyssey I. Mäng läks masstootmisse ning esimese aastaga müüdi välja 100 000 mängukassetti hinnaga 100 dollarit tükk. See oli Ralph Baeri unistuse täitumine. Samal aastal loodi mängukonsool Atari, mis lõi kümne aasta jooksul mitu uut mängu. Populaarseimaks neist osutus Pac-man, mida müüdi 7000 000 eksemplari. 1984. aastal hakkas arvutimängude turg konsoolide käest võimu haarama. Arvutimängud pakkusid inimestele võrdset võimalust mängimiseks. Arvutite kasutamine oli sama lihtne nagu konsoolidegi. 1984. aastal toodi avalikkuse ette arvutimäng Commodore 64, mida saatis edu tänu tugevale kampaaniale
munaraku viljastamisega ja lõpeb sündimisega või väljumisega lootekestadest (roomajad ja linnud). Embrüoloogia kui bioloogia osa uurib sugurakke, viljastumist ja loote arengut. Karl Ernst von Baer (28. veebruar 1792 – 28. november 1876) oli Eesti loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Embrüoloogia ja arengubioloogia alaste uurimuste käigus avastas ta imetajate munaraku. Tema sõnastatud üldised organismide arengu reeglid on tuntud Baeri seadustena. Esiteks embrüonaalse arengu jooksul moodustuvad esialgu üldised, suurele loomagrupile ühised ja samaaegselt embrüonaalse ehituse poolest lihtsad morfoloogilised tunnused; edasise arengu käigus jätkub esmaste algmete diferentseerumine, ühtlasi kujunevad nõnda järk-järgult välja antud loomagrupi alagruppide eritunnused. Teiseks embrüonaalse arengu jooksul tekivad embrüol nende
eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" põhjal loodud müto-loogiliste figuuride hulgas peetakse silma-paistvaks. Pronksist ,,Linda" asetati Toompeale endisele Rootsi kantsile alles 1920. Seda kohta hakati kutsuma Lindamäeks. ,,Russalka" ja Peeter I monument jäid tükiks ajaks ainsateks uuteks skulptuurideks Tallinnas. Weizenberg on raiunud marmorisse F. R. Kreutzwaldi, F. J. Wiedemanni, K. E. v. Baeri, J. V. Jannseni, Lydia Koidula, J. Hurda, A. Haava portreed. 14. Nimeta paar ekspressiivseimat Eesti kunstnikku ja paar nende tööd. Meie avangardse kunsti liider Ado Vabbe loob juba 1914. aastal eesti kunsti esimesed abstraktsed tööd "Parafraasid". Vabbe teosed: "Sinisele purjele", "Kohvikus". (A. Starkopfi skulptuurides on ekspressiivset figuurikäsitlust.) Konrad Mägi maastikes jõulist värvimängu. Mägi teosed: "Pühajärv", "Otepää maastik", "Kolgata". 15
Samutu avaldab parasitofaunale olulist môju erinevate vaheperemeeste mitmekesisus, erinevad toiduobjektid erinevates piirkondades ning saastatuse aste. (Fagerholm, Køie, 1994). 8 Tabel 1. Lesta (Platichthys flesus) helmintofauna Läänemeres. (Fagerholm, Køie, 1994) Monogenea Gyrodactylus unicopula, Gyrodactylus flesi Digenea Diplostomum spathaceum m. (metacercariae), D. baeri m. Cotylurus sp. m. Stephanostomum baccatum m. Cryptocotyle concavum m., C. lingua m. Sphaerostomum globioporum Azygia lucii Prodocotyle atomon Aporocotyle simplex Gymnophallus sp. Hemiurus communis Brachyphallus crenatus Zoogonoides viviparus Cestoda Bothriosephalus scorpii juv.
oli liidul 47 liiget. Kohe algas aga ka vastupidine liikumine - Kirjanike Liidust välja heitmine. Eescimaa Kommunisdiku (bol- sevisdiku) Partei Keskkomitee dramaatiline 8. pleenum 1950 heitis sünt^e varju üle kogu kultuurieliidi. Erme ja pärase seda kaotasid töökoha või liidu liikmelisuse ligi 200 teadlast, 20 kirjanikku. 15 kunstnikku, 10 heliloojat ja 20 näitlejat ehk umbes 20-25% Tulevane abielupaar (1937) Heiti Talvik ja Betti Alver Tartus Toomemäel Karl Ernst von Baeri ausamba ees 1930. aastal. Nii Talvik kui Alver kuulusid 1930. aastate lõpus tekkinud Arbujate luulerühmitusse. Alver debüteeris prosaistina 1927. ja luuletajana 1931. aastal, esimene luulekogu ilmus 1936. aastal. Pärast Teist maailmasõda vaikis ta kuni 1966. aastani. Talvik avaldas oma luuletusi ajakirjas Looming juba 1925, aga esikkogu "Palavik" ilmus 1934. aastal. 1945. aastal ta arreteeriti ja saadeti Siberisse, kus ta suri 1947. aastal. (Foto: Tuglase Selts) PCCTI A iAi nn
Arengubioloogia eksam Sissejuhatus Arengubioloogia on teadus mis uurib organite kasvu ja arenemist, nende geneetilist kontrolli. Ambrüogenees ja loote areng viljastamisest sünnini. Embüro varase staadiumid: sügoot, blastuda ja gastrula), loode (põhiorganite olemus). Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (k...
ladinapärase lõpu „ius“), naisenime lõpp ae, mitme isiku järele pandud epiteedi lõpp orum või arum. Näiteks Amphichaeta leydigi või Amphichaeta leydigii (pandud Leydigi/Leydigiuse auks) – neid võib käsitada sama nime vormidena. Tohib kasutada ka isikunime nimetavas käändes, näiteks Mesenchytraeus viivi. Isikunimest tuletatud liigiepiteet kirjutatakse tänapäeval väikese algustähega, näiteks Acipenser baeri, mitte Acipenser Baeri (siberi tuur) 15. Liigi autori ja kirjeldamise aasta lisamine (eraldi loomade ja taimede nimedel) T aimedel Liigi nimetuse järel on teaduslikes töödes liigile nime andnud autori(te) nime lühend(id) või nimi tervenisti. 16. Sugukonna teadusliku nime moodustamine ja kuju loomadel ja taimedel. 17. Kõrgemate tasemete taksonite (selts, klass jne.) teaduslike nimede moodustamine loomadel ja taimedel. 18. Eestikeelsete nimede moodustamine liigile, perekonnale, sugukonnale,