M 1:10 PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Monier ,Savist katusekivi Turmailn, Toon: Enkopoito Harmaa PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT
(kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis, Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika katusekivi, tsement;Turvas-elumaja küte;Lubjakivi-mereloomade Kõrgtehnoloogilinetööstus: Arvuti tootmine, mikroelektroonika, kivistised;Põlevkivi- ehitusmaterjalid robotitehnika, lasertehnika, geenitehnoloogia jne Eestis leiduvad ehitusmaterjalid ja nende kasutamine Ehitusmaterjalid/toorained: Lubi, savi, graniit, liiv, lubjakivi Toodang: Tsement, raudbetoon, tellised, katusekivid, klaas, tee ehitus Eesti maavarad, nende tundmine.Fosforiit-põlluväetis;Savi- tellis,
väga erinevatesse värvidesse kui ka tema hea pinnatöötluse omaduste tõttu, mis annab mitmeid teisi eeliseid. Seepärast on betoonkivid väga hea alternatiiv savikividele. 1.6 Katuse võimalused Kivikatus annab harmoonilise üldmulje. Oleme harjunud nägema kivikatuseid hästi ehitatud maja märgina. On ju katus maja viies fassaad ja annab üldmuljesse väga suure panuse. Katusekivi lained loovad struktuuri, mida on hea vaadata. Katuse disain annab maja üldmuljele peene viimistluse head arhitektid on alati kasutatud katust majale ainulaadse iseloomu andmiseks. Tänapäeval on olemas suur hulk erinevaid vorme, pinnatöötlusi ja materjale, mida arhitektid kasutada saavad, et luua assotsiatsioone ja rõhutada emotsioone.
PRODUCED BY AN AUTODESK EDUCATIONAL PRODUCT Katusekivi 475*480mm, paksus 25mm Roov 50 x50 mm, samm 350 mm
Foto 3 Vahtpolüstüreenplaadid [11] 4. SAVIKATUSEKIVID Algselt valmistati katusekive 100% savist, mida põletati 1000 kraadi juures. Praegu toodetakse kive sarnaselt, käsitöötraditsioonide kohaselt. Savikive valmistatakse savist ja liivast. Töötlemisel savi laagerdatakse, vormitakse pressi abil, kuivatatakse, põletatakse ja jahutatakse. Kogu protsess, mille jooksul savist saab katusekivi, võtab aega vähemalt kuus nädalat. Kivide oranzikaspruun värv on tingitud raudoksiidi oksüdeerumisest savi põletamise ajal (muud värvid saadakse glasuurimise teel). [10, p. 84] Savikivist katus, mida ei mõjuta temperatuurimuutused, sobib hästi Eesti kliimasse, kus katusekivil tuleb talve jooksul mitmeid kordi läbi külmuda. Sellist katust on lihtne hooldada, sest pinna tiheduse tõttu savikivi ei sammaldu. Tänu suurele kapillaarsusele imavad kivid kondensvee endasse
algatusvõime Absoluutne suurus Suur käekiri Normaalne -väiketähed u 3mm Väike käekiri Vajutusvii s Tugevvajutuslik reeglipärane reeglipäratu Nõrgavajutuslik Reajoon 1. Horisontaalne-tasakaalukas 2. Üles- optimist, usk endasse ja tulevikku 3. Alla- rõhutud, depressioon 4. Kaar(ül. lahti)- otsustusvõimetu, aeglane 5. Kaar(ül. kinni)- ei suuda asju lõpuni viia, tüdineb kiiresti. 6.Katusekivi- passiivsus, pessimism, väsimus Sirgeldused a)avar,ümarate kaartega joon - rõõmsameelne, healoomuline laps b)lõngakera - hästi elav ja toimekas laps c)nurgelise murtud jooned - loomu poolest pahur ja agressiivne laps Tänan kuulamast!
Kus kasutatakse samott-telliseid? kasutatakse kohtades kus on kõrged temperatuurid küttekollete sisevoodrid Millised on keraamiliste katusekivide plussid ja miinused? Nägusad, tulekindlad vastupidavad Ja puuduseks on suur kaal, haprus ja nõuab suurt katusekallet Millise kujuga katusekive toodetakse? S- kivi vaitskivi harjakivi Kuidas katusekivid katusele paigaldatakse ja kinnitatakse? Paksus 10- 12 mm , toetuvad kannaga roovlatile. Kannas võib olla auk Katusekivi tavapärased mõõdud? Pikkus ca 400mm , lauis ca 200mm, paksus 10-12mm Kuidas toodetakse keramsiiti? Kergeistsulavast ja paisuvast savist savis, savis segatakse veega suunatakse pöörlevasse trummelahju ilma eelneva kuivatamiseta, temperatuur 1100-1200C , savi kuivab praguneb, veeretatakse kuulideks
katuseaknad. Hüdroisolatsioon Katuseaken on tavaline aken, mis jääb oma asukoha tõttu ilmastiku meelevalda ning peab taluma vihma, lund ja päikest. Seetõttu on kõik katuseakende raamid kaetud pealt ilmastikukindla alumiiniumplekiga.Väga oluline on katuseakna ostmisel valida aknale sobiv ääriseplekk, millel on tähtis roll akna ilmastikukindlaks muutmisel. Ääriseplekk valitakse vastavalt katusekattematerjalile -- on see siis sile kate või profiilis, katusekivi või bituumenkate, oleks siiski hea nõu küsida asjatundjatelt. Turvalisus Katuseakna turvalisust suurendavad nii klaaspakett kui ka sulustus. Klaaspaketti on nii tavalisest kahekordsest klaasist, mis võib purunedes ohtlikke klaasikilde tekitada, kui ka karastatud klaasist, mis purunedes peene ohutu klaasipuruna maha pudeneb.Tuleks jälgida katuseakna lukustust. Pakutakse aknaid, mida on võimalik käepidemega sulgeda nii ühest-
deformation under load - no perfomance declared) , ehk ka selle üle diskuteerida pole võimalik. Katsetatavatest materjalidest on suurima tõmbetugevusega 4000S ning väiksemaga 8000. Kuna katsekeha ümber metallist toru painutamisel ei pragunenud, võib väita, et see vastab standarditele. Kuna katses oli näha, et paindetugevus on suur - materjal paindus eemalduvate näpitsate vahel märgatavalt palju, eeldab see seda, et tegu on hea materjaliga - juhul kui mõni katusekivi alla kukub, siis on materjal piisavalt elastne, et mitte puruneda, kui tegu pole just suurejoonelise varinguga.
Reajoon: 1. Horisontaalne- tasakaalukas inimene 2. Suundub ülespoole-optimist- inimene usub endasse ja oma tulevikku, kõik läheb korda 3. Suund allapoole- väsimus, rõhutud meeleolu, depressioon, ka haigused 4. Moodustab ülalt lahtise kaare- otsustusvõimetu, algatusvõimetu ja aeglase toimega, kuid ette võetud asjad viib lõpule. 5. Mood. ülalt kinnise kaare- vastupidine: on algatusvõimet, ettevõtlikkust, kuid ei suuda asju lõpule viia, tüdineb ja väsib ruttu. 6. Katusekivi taoline- kirjtaja võitleb pessimismi, passiivsuse ja väsimuse vastu, alustab mõnd asja, jätab pooleli ja alustab uuesti.
Kivide paigaldus ja kinnitus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Looduskivist katusekivid Kiltkivi Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedalt laudroovitisele. Kivde alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist. Profiilplekist katus Katusekatteks on sirge või katusekivi või mõne muu imitatsiooniga pikisuunas profileeritud plekk. Plekkkatuse alla tuleb paigaldada aluskate, mille pealmine ja alumine pind peab olema tuulutatav. Sileplekist katus Õhuke teras-, vask-, alumiinium- või roostevabast plekist katusekate; Plekitahvlid ühendatatkse omavahel valtsimise, haakuva lukustussüsteemi abil või keevituse teel; Valtsprofiil tuleb valtsida kahekordselt ja vajadusel kasutada ka tihendusmaterjali;
kaldharja ja lä läbiviike ümbritsevad kiviread. <45°: diagonaalsuunas Kalle <45° iga kolmas kuni viies kivi. Kalle >60° kõik kivid. >60° 80 40 Betoonkatusekivid Kuju: Värv: kahelaineline kivi; Must,helehall, pruun, Rooma duubel; punane, kollane, antiik, S-katusekivi; roheline, sinine tahvelkatusekivi 81 Keraamilised katusekivid Vormimine, kuivamine, põletus; S-katusekivi; kahelaineline kivi; soontega kivi servades; tasapinnalise profiiliga kivi; munk- munk-nunn katusekivi 82
järgi.Porotherm kärgtelker plokk):toodeta parim kvalit savist.12N/mm2 tugevus võimaldab konstruktsiooniliselt keerukate majade ehitamist.Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks,kiireks&ökonoomseks.Tellistähis:VTT-65(paks)>vääriktäistellis, KTT>kortsna täistellis.FAT>fasaadiauktellis.Keraam katusekivid:nägus,tulekindel&vastupidav,Neg>suur kaal,haprus,nõuab suurt katusekallet.Enamkasut:S-kivi&valtskivi.Nõuded katusekivi: külma>25ts,kivide veeima.mitte üle 10%,pragudeta,deformat,ühtlase struktuuriga&lubjakivi tükkideta kivid peavad olema,mis põletatud&kuivat.ühtlaselt.Keeram plaadid: 4 rühma jagunevad:Põrandaplaadid enamasti sileda pealispin,harvem reljeefse pinnaga.Värvus sõlt. savist&on enamasti kollane,pruun,punane v.valge.kõvadus 6-7,külma>35ts, veeimavus 3-6%,paindetug.>25N/mm2.Ker põrandad:vee-&kulumiskindlad,kergelt pestavad ega vaja mingit lisaviimistlust
EHITUSMATERJALID EHITUSMATERJALIDE KLASSIFIKATSIOONID KASUTUSE JÄRGI · seinamaterjalid (puit, silikaatkivi, tellis) · katusekatte (rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) · soojusisolatsioon (kivivill-plaat, vahtplast) · akustilised materjalid · põrandakatte (keraamiline plaat ,parkett) · hüdroisolatsioon (kiled, mastiksid, vahud) · viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteem) TOORMATERJALIST LÄHTUVALT · päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (looduskiviplokk, silikaatkivi) · keemilise koostise järgi: mineraalsid, orgaanilised (polüstüreen, portlandtement) · lähtematerjali algupära järgi: puit-,
Kasuks tuleks ka graafiliste uuringute tegemine soojaseisukorra väljaselgitamiseks (soovitused säästva renoveerimise infokeskuselt SRIK). Siseruumides tuleks üle kotrollida kandetalade seisukord, neid vajadusel proteesides. Katuse eterniit tuleks asendada valtsplekiga või lausa arhitektuurses projektis märgitud savikiviga, mis oleks kindlasti väärikam ja soliidsem lahendus. Ka kõrvalhoonetel on kasutatud katusekivi. Tuleb rajada uus sadevee äravoolu süsteem. Kaaluda võiks ka katuseräästa laiendamist- kuigi see pikendaks fassaadi eluiga, ei pruugi see sobida hoone arhitektuuriga, moonutades liigselt algset siluetti. Aknad on tõenäoliselt säilinud ehitusaastast. Kuigi mõned liistud on ajaga arvatavasti hävinenud, tasuks aknad kindlasti taastada, mitte uutega asendada. Sama kehtib uste puhul. Ukse kohal olevast plekist varikatusest on õnneks säilinud üks detail, millel on
külgrisaliite, mida kaunistavad roosaknad, pilastrid ja profileeritud räästa- ja viilukarniisid kolmnurkfrontoonide all. Põhjafassaadil asub kõrge keskrisaliit samuti kolmnurkfrontooniga. Lossilikult barokset paraad-treppi kaunistavad dolomiidist raidpiirded lõunaküljel. Tagafassaadilt laskub parki esinduslik treitud balustraadiga trepp. Katusest eenduvad voluutidega kaunistatud uukaknad. Katusekatteks on punakas katusekivi. Fassaadid on krohvitud ja värvitud kollakat tooni. Avatäited on puidust ja värvitud valgeks. [6] Ajastule omaselt on ka siseplaneering lahendatud sümmeetriliselt. Paraad-apartemendid asusid alumisel korrusel, keskseim neist on saal, mis eendub risaliidina. Dekoratiivsetest elementidest on fuajees puit-trepp ja ampiirstiilis peeglid, 4 rokokoolikku kahhelahju, ülakorrusel ka 1780. aastatest pärinev profileeritud laekarniis ja põrandalambriisid.
ökonoomseks Kärgtellisel on omad väljapaistvad eelised - massiivse ehitusmaterjalina on tellissein ka energiasäästja, piltlikult jõuab päevane päikesesoe läbi tellisseina tuppa ööseks ja öine jahedus jahutab palaval päeval tuba. Tellismaja elanik teab, et seal on meeldiv sisekliima! KORAMIC katusetellised Keraamilistest tellistest fassaadiga majale sobib kõige paremini ehe keraamiline katusetellis Koramic katusetelliste valikust! Katusetellis ehk keraamiline katusekivi on aastatuhandeid vana katusematerjal, mis on kaitsnud ehitisi muutuvate ilmastikuolude eest ning on olnud ajalooliselt tähtis materjal tulekahjude leviku piiramisel linnades. Tänapäeval on katusetellisel veel lisaks oluline osa mugava elukeskkonna loomisel. Katusetellis, massiivse materjalina tasakaalustab katusetarindi soojustasakaalu temperatuuride vahetumisel päeval ja öösel. Katusetellis tagab ka hea müraisolatsiooni sademete korral. Katusetellis
Alternatiivsed pakkumised kooskõlastada projekteerija ja tellijaga. Ustel peavad klaasid olema karastatud. Välisviimistlus Hoone väikeplokkidest välisseinad soojustatakse ja viimistletakse karestatud voodrilaudadega ja värvitakse vesi-põhjaliste puidukaitset sisaldavate laseerivate värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga. Garaazi lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid. Leiliruumi ehitatakse ripplagi lehtpuulaudadest 8 mm vahedega, kõrgusele 230 cm Seinad Seinad krohvitakse silekrohviga, pahteldatakse ja värvitakse helehalliks. Vannitoas ja saunas liimitakse seintele keraamilised plaadid kõrguseni 210. Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad
[14] 2.3. USA Keskkonnakaitse Agentuuri (EPA) andmetel tekkis 2008. aastal USA- s 136 miljoni tonni ehitusjäätmeid, mis moodustas 25 40% tahkete jäätmete koguhulgast. [10] 3. EHITUSJÄÄTMETE KOGUMINE JA TRANSPORT EESTIS Ehitusjäätmeid saab liigitada: 1. Sorteeritud ehitusjäätmed - need on renoveerimise, ehituse- või lammutuse käigus tekkinud ning nende tekkekohas eri liikidesse kogutud ning taaskasutusse sobilikud jäätmed nagu: tellis, kivi, katusekivi, betoon, puit, metall, pinnas, liiv, muld jne jäätmed 2. Segaehituspraht - need on renoveerimise, ehituste- või lammutuse käigus tekkinud eriliigilised jäätmed, nagu: puit, paber, kile, plastik, tellis, betoon, metall jm sellised jäätmed, mis taaskasutusele võtmiseks tuleb kõigepealt üksteisest eraldada - sorteerida. [11] Tabelis 4 on toodud sorteeritud ehitusjäätmete ja segaehitusprahi ringlusessevõtmise eelised ja puudused. Tabel
Eesti kultuuritegelaste portreede galerii, Tiit Kuusiku, Naan Põllu ja Klaudia Maldutise fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks, mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende estoonlaste meelespidamiseks, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis kõik need seltsi initsiatiivil toimunud sammud on teatud määral aidanud väärtustada ka teatri minevikku. Üheks kõige õnnestunumaks ettevõtmiseks oli kindlasti nn katusekivi kampaania, mille käigus Estonia Selts aitas koguda ligi miljon krooni Estonia Teatri-ja Kontserdimaja katusekivide muretsemiseks, ja mis kulmineerus 12.septembril 1998.a. lahtiste uste päevaga Johann Voldemar Jannsen (16. mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte.Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863
Katuse paigaldus Räästa kivirida, katuse küljed, hari, ülejäänud reakivid ning lõpuks harjakivid. Katusekivid kinnitatakse naeltega, kruvidega, traadiga või klambritega. Kinnitada tuleb kõik katusepinna äärmiste ridade kivid (räästas, katuse külgedel ja harjas), samuti katuse neelu ja kaldharja ja läbiviike ümbritsevad kiviread. Kalle <45 kraadi diagonaalsuunas iga kolmas kivi kuni viies kivi. Kalle >60 kraadi iga kivi kinnitatakse eraldi. Keraamilised katusekivid S-katusekivi Kahelaineline kivi Soontega kivi servades Tasapinnalise profiiliga kivi Munk-nunn katusekivi. Looduslikust materjalist katusekivi Kiltkivi. Kinnitatakse kuumtsingitud naeltega või kruvidega tihedale laudvoodrile. Kivide alla tuleb paigaldada rullmaterjalist alus. Erikujulised harjakivid Harjakivi Äärekivi Tuulutuskivi T-kivi X-kivi Y-kivi Plekkkatused Profiilplekist või sileplekist Plekipaane saab tellida vajaliku pikkusega (7..
Ehitustarind ja konstruktsioonid Materjaliõpetus Ehitusmaterjalide klassifikatsioonid Kasutuse järgi > Seinamaterjalid (puit, tellis, silikaatkivi) > Katusekatte ( rullmaterjalid, keraamiline katusekivi, plekk) > Soojusisolatsioonid (kivivill-plaat, vahtplast) > Akustilised materjalid > Põrandakatte ( keraamiline plaat, parkett) > Hürdoisolatsiooni ( kiled, mastiksid, vahud) > Viimistlus (lakid, värvid, krohvisüsteemid) Toormaterjalist lähtuvalt > Päritolu järgi: looduslikud, tehislikud (Looduskiviplokk , silikaatkivi); > Keemilise koostise järgi: mineraalsed, orgaanilised ( polüstreen) > Lähtematerjali algupära järgi: puit, keraamilised, klaas, metalsed materjalid.
................................................................................................. 16 3.2.1.4 Betoonkivide all mõistetakse üldiselt..................................................................16 3.2.2 Põletatud, e Keraamilised tehiskivimaterjalid............................................................16 3.2.2.1 Savitellis..............................................................................................................17 3.2.2.2 Katusekivi, ..........................................................................................................17 3.2.2.3 Keraamilised plaadid .........................................................................................18 3.2.2.4 Keramsiit ehk kergkruus .................................................................................. 18 3.2.2.5 Keraamilised torud..............................................................................................18
laius peab olema vähemalt 300mm. selleks piiriks võetud kalle 10 %, St. 10cm meetrile. Katuslaeks Trepikäsipuu kõrgus astme pinnast peab olema 1m, lasteaedades- nimetatakse konstruktsiooni, mis on ühtaegu nii ruumi laeks kui ka BETOONKATUSEKIVID EST-STEIN (Eesti) 70cm. Käsipuu vaba kaugus seinast/kinnisest piirdest on min 4,5cm. hoone katuseks. Katusekivi toodetakse AS Kunda Nordic Tsemendi tsemendistja Saksa Iga tõstetud jalgtee, välistrepp, pandus peab olema piiratud Katuse kihid firma Bayer AG värvipigmendist. Värvivalik rikkalik (8 värvitooni) kaitsepiirdega juhul, kui selle avatud külg paikneb maa- või muust Toodetakse katusekive Lux ,Elegant ja Minster
1) KÜLMAKINDLUSEKS nim. Materjali omadust veega küllastunud olekus taluda paljukordset külmutamist ja ülessülatamist kui materjal ise asub vees, ilma nähtavate lagunemise tunnusteta ja tunduva tugevuse kaota. Mõõdetakse tsüklites: 1 tsükkel = materjali külmutamine ja ülessulatamine. Mida rohkem on külmatsükleid, seda parem materjal. Nt. Graniit külmatsükleid üle 200 Paekivi külmatüskleid 15 100 Katusekivi külmatsükleid 25 2) SOOJAJUHTIVUSEKS nim. Materjali omadust juhtida soojust läbi enda massi. Iseloomustab sooja erijuhtivus: Nt. Soojustusmaterjalidel(kivivill, klaasvill etc) =0,55 [w/ m*C ] Tellised: Punane tellis =1 [w/m*C ] Silikaattellis =1,3 [w/m*C ] Sooja erijuhtivus on võrdne soojushulgaga W (vattides), mis voolab läbi 1 m paksuse
Keraamikatööstus klaasimassi sisse ning raami ülespoole liikudes haarab Keraamikatoodete hulka kuuluvad: ta kaasa klassilehe, mis sahtis jahtub. Leht tõmmatakse peenkeraamika: portselan, fajanss jt. tsehhi teisele korrusele ning lõigatakse lõikelaual kindla ehituskeraamika: punane tellis, katusekivi, fassaadi tellis, suurusega lehtedeks. drenaaztorud jt. Eriklaasid tulekindel keraamika: samott, diinas, magnesiit, kromiit jt. Kristall: Asendades CaO toorsegus PbO-ga, saadakse erikeraamika (happekindel, laboratoorne, meditsiiniline raske (tihedus 8,0) ja suure murdumisnäitajaga (2,2) jne.) kristallklaas
97 Katuse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb korralikult läbi lahendada katusealune auruisolatsioon ning katusekivide ja aluskatte ning soojustuse ja aluskatte vaheline tuulutus Katuse katmiseks kasutatakse erineva profiili ja värvusega kive Enimkasutatavaks profiiliks on kahelaineline profiil Alusehitus nÜlemise roovi ülaserva kaugus harjaroovist peab olema (sõltuvalt katuse kaldest) piisav, et katusekivi kand nende vahele mahuks (min 25 mm). nVahemaa räästa välisservast (tuulekasti laudise välisservast) teise roovi ülaservani peab olema 340 mm. nÜlejäänud vahemaa jaotatakse roovide vahel võrdselt, sõltuvalt katuse kaldest 320 375 mm. 98 nRoovid kinnitatakse 125 mm naeltega Katusekonstruktsiooni tuulutus Et katus töötaks õigesti peab olema tõkestatud sooja, aururikka õhu tõusmine
see toimus aastal 1545 (1536). Areaal: Hariliku elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Harilikku elupuud kasutatakse sageli ka kalmistute haljastuses, samuti kasutatakse hariliku elupuu oksi leinakimpude valmistamiseks. Hariliku elupuu oksi söövad meelsasti metskitsed, hoolimata eeterlikest õlidest, mida elupuu soomused sisaldavad
milline toodi Ameerikast Euroopasse ja see toimus aastal 1545 (1536). Areaal: Hariliku elupuu kodumaaks on Põhja-Ameerika idaosa, kasvades lubjarikastel soostunud jahedatel aladel. Moodustab segapuistuid koos Picea glauca, P. mariana, Betula papyrifera, Acer rubrum, Abies balsamea jt. liikidega. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: vähem või rohkem lamedad, kaetud soomustega (okastega) Pungad: väikesed , lamedad, soomuste alla peidetud Okkad: soomusekujulised, katusekivi taolise asetusega, keskmiste soomuste keskel õlinäärmed, 2,5...4 mm pikad, pealt tume-, alt sinakasrohelised. Käbid: munajad, umbes 1 cm pikad, 8...10 soomustepaariga, helepruunid, veidi rippuvad. Seeme ümbritsetud kileja tiivaga. Eestis on osutunud liik täiesti külmakindlaks ja seetõttu on leidnud väga laialdaselt kasutamist haljastuses. Suuremaid puid ja ilusaid alleesid leidub Lääne-Virumaal Salla pargis
40 2.3 Katused 2.3.1 Katuste lahendused Puitkorterelamute peamine katusekonstruktsioon on puitsarikatel kelp- või viilkatus. Sõltuvalt hoone laiusest oli kandekonstruktsioon lahendatud lihtsa sarikas-penn lahendusega või laiematel hoonetel toolvärk-konstruktsioonina (Joonis 2.4). Joonis 2.4 Katuse kandekonstruktsioonid uuritud elamutes. 19. sajandi keskel oli peamiseks katusekatteks laud ja katusekivi. 19. sajandi lõpul hakkas domineerima katusepapp, mille ees varasemad kattematerjalid (laud, sindel, laast) kiiresti taandusid (Mäsak 1981). Jõukamatele majadele hakati alates 19. sajandi lõpust tegema ka plekk-katuseid. Tallinnas keelati juba 19. sajandi lõpus laudkatused, kuid jätkuvalt lubati kasutada katusepappi. Hiljem, 1930. aastate lõpul, keelati kõigis linnades kasutada kergestisüttivaid kattematerjale, nagu õlg, roog, pilbas ja laast sootuks (RT 43 – 1937, art.
saanud. Ma ei saanud ka minna läbi korstna, see oli liiga kitsas. Uks oli paksudest tugevatest tammeplankudest. Taat oli väga ettevaatlik ega jätnud onni nuga või midagi muud, kui ta ära läks . Usun , ma olin ruumi juba sada korda läbi tuhninud . Tegin seda ikka jälle, sest see oli ainus võimalus aega viita Aga seekord leidsin viimaks midagi leidsin Vana roostetanu.d puusae ilma käepidemeta; see oli sarika ja katusekivi vahel. Määrisin sae rasvaga ja asusin tööle. Onni teises otsas, laua taga oli vana hobusetekk plankude külge naelutatud, et .tuul ei puhuks läbi pragude ega kustutaks küünalt. Läksin laua alla, kiskusin hobuseteki lahti ja saagisin jämedast alumisest palgist pikkamisi nii suure tüki välja, et august läbi pääsesin. Noh see oli hea tükk tööd, aga ma hakkasin sellega lõpule jõudma, kui kuulsin taadi püssi metsas. Koristasin oma töö jäljed, lasksin
annaabi.ee 
