Tallinn maja maht korter elanik Kortermaju: 6 20160 72 240 Kütus puitkütus gaaskütus 75% kasutegur 90% kasutegur Laenuperiood Laenuintress 8 aastat 7% Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000 0 1000 2000 3000 4000 Tunnid 5000 6000 7000 ...
Soojuskoormuse kestusgraafik 3,500 Column B Column D Column E Column C 3,000 2,500 Tarbimisvõimsus, M W 2,000 1,500 1,000 0,500 0,000 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 7000 8000 9000 Tunnid 0 1 2 3 4 5 6 6 825 000,00 EEK 2 554 039,76 EEK 2 554 039,76 EE...
Ülesanne: Leida antud lähteparameetritega eramaja summaarne soojuskadu, näidata ära kõik vahearvutuste tulemused (tee pilt arvutuslehest). 1 Arvutusjuhis Soojus liigub kõrgema temperatuuriga keskkonnast (külmal perioodil ruumidest) madalama temperatuuriga keskkonda (õue). Seega on Eesti kliimatingimustes hoonete püsiva siseõhu temperatuuri hoidmiseks vaja ruumidesse soojust juurde anda. Soojust tuleb lisada seda rohkem, mida madalam on välisõhu temperatuur. Hoone soojuskaod moodustuvad soojuskadudest läbi erinevate piirdetarindite ja ventilatsiooniõhu soojendamise. Seega on võimalik summaarsed soojuskaod leida seosest: kus hoone summaarsed soojuskaod, W pt kõigi hoone piirdetarindite soojuskaod, W pt õhuvahetusest tingitud soojuskaod, W Piireteks on näiteks välisseinad, katus (või ülemiste korruste laed), alumiste korruste põrandad, aknad ja välisuksed
Energiaarvutuse lähteandmed Arvutustsoonide arv 1 Küttesüsteemi tüüp -soojuse tootmine ja kütus Lokaalküte ja pelletkatel -soojuse jaotamine Kollektor radiaatorküte Ventilatsioonisüsteemi tüüp Mehhaaniline soojustagastiga ventilatsioon Jahutussüsteem (on/ei ole) ei ole Soojuskaod läbi piirdetarindite Soojuskaod läbi külmasildade Soojuskaod läbi õhulekkekohtade Piirdetarind g Ui, Ai, Hjuhtivus Külmasild j, lj, Hkülmasild Omadus Suurus
Kuidas tarbida soojusenergiat säästlikult? soojustamine Hoone soojuskaod Soojustamine soojusisolatsioon Küte Elektriküte Soojuspumbad Elektriküte Elektrikütte plussid: alginvesteering on suhteliselt odav elektriküte on väga paindlik, pakkudes erinevate ruumide jaoks erinevaid võimalusi elektriküte on mugav ja vajab väga vähe hooldust, elektrikütte süsteem on usaldusväärne elektrikütet ei pea kogu aeg valvama elektriküttesüsteem võtab vähe ruumi. Elektrikütte miinused:
keskmine takistus(nt-nkroom), mõningatel aga väga suur takistus(klaas, plastmass, kumm, portselan)[R=P*l/S] Eritakistus - näitab takistuse sõltuvust ainest. Üldiselt enamus kehade takistus on võrdelises seoses temperatuuriga. Mida kõrgem on temp. seda suurem on kehade takistus.(v.a. pooljuhid) [R = R0(1+2+T)] Sellistel kordade, kus temp. langeb 0K, siis takistus R=0 e. tekib ülimtakistus. Ülijuhtivuse korral vool säiliks lõppmatuseni e. soojuskaod puuduvad NT: elektrit saaks siis transportida lõpmatu kaugusele. El.voolu töö võrdub pinge, voolutugevuse ja tööaja korrutisega.[A=U*I*T] Kui see muutub soojuseks siis kehtib valem [A=Q] El.voolu võimsus võrdub pinge ja voolutugevuse korrutisega. [N=U*I]
· Kanaliste seltsi kuuluv lind. · Sulestik on kevadel ja sügisel täiesti erinev. · Suurepäraselt kohastunud eluks äärmiselt ebasoodsates tingimustes. · Esineb teda põhjapoolkeral tundras ja kõrgmägedes ning isegi Arktikas. · Lumepüü ei ole kaitse all. 28.12.12 28.12.12 Polaarrebane Sugukond: Koerlased Perekond: Rebane Toitub kõigist endast väiksematest Kohustunud elama karmides külmades. Väike kehapindala, seega ka soojuskaod suuremad. 28.12.12 28.12.12 Kasutatud kirjandus. · http://et.wikipedia.org/wiki/Tupp-villpea · http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/tundra.ht · http://et.wikipedia.org/wiki/Tundra · http://www.cybernature.ee/herb/tuppvillpea.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Hallsamblik · http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/GAVARC2.htm 28.12.12 · http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanarbik.htm http://bio.edu
seenergia-keha molekulide kineetiline ja potensiaalne energia kokku. Si Kuidas muuta keha siseenergiat? *soosjusvahetuse käigus anda kehale mingi soojushulk,siis tema Temp tõuseb. (suureneb ka siseenergia)nt. Haamriga lööma vastu naela. U suurendame mehaanilost tööd tehes. *tööga, mida tehakse välisjõudude poolt süsteemi jõudude vastu Või mida süsteem ise teeb välisjõudude vastu. Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. Üks järe dus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub e nergiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab ele ktrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning kogunergia, mille lamp s oojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvit ab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest l...
eest nt 10 000 EEK, inimesed esitavad sooja vee näite nt 200 m³ seega 200*30,17 = 6 034.- EEK. · Küte (soojuse kadu) on seega 10 000 - 6 034 = 3 966.- EEK, mis jaotatakse ruutmeetrite järgi korteritele. Alternatiivina oleks võimalik suvel soojusenergia jagada 200 m³-le, seega 10 000/ 200 = 50.- EEK/ m³ (lisandub külma vee tasu 20,6 EEK/ m³). · Samas viimase variandi puhul peavad veetarbijad kinni maksma ka teiste (mittetarbijate) soojuskaod (soojasõlmes, soojuse transpordil mööda torusid korterini sh tsirkulatsioon jne) e. võimaluse sooja vett saada. Korrashoiu dokumenteerimine · Vastused listi · Hoolduste akteerimine · Reklamatsioonide esitamine · Teostustööde aktid · Hinnapakkumised · Parendusettepanekud Hoolduse akteerimine · Eelinfo · Akt teostatud tööst · 1 koopia kausta · 1 koopia soojasõlme · Info meilile · Pilt võimalusel juurde · Väike vabandus katkestused
hingamas. Vaalalised esinevad kõigis ookeanides,kuid kõige rohkem on neid Arktika ja Antarktika lähistel,sest seal on palju planktonit.Kui planktonit on vähe,elavad vaalad tänu oma paksule rasvakihile. Vaalad poraalaladel Noor polaarrebane Polaarrebane Polaarrebased on kohastunud elama karmides kliimatingimustes,mille tõttu on neil paks karvkate ja eriline organismi soojusvahetussüsteem.Väikese kehapindala tõttu on soojuskaod väikesed ja tema karvkatet peetakse loomade seas kõige soojemaks.Kui emarebane poegade eest hoolitseb,peab isane jahti ja toob toitu.Polaarrebane toitub lemmingutest,aga sööb ka polaarjäneseid loomade mune ja raipeid. Polaartalve lõpul,umbes märtsis- aprillis,moodustuvad paarid kes valmistavad tulevastele poegadele,turvalise uru.Urgusid kasutatakse põlvest põlve ja need võivad olla kasutuses üle 300 aasta.Keskmiselt sünnib 11-22 rebasekutsikat
(24 tunnise perioodi) keskmise välisõhu temperatuuri vahel. Kui näiteks ööpäeva keskmine välisõhu temperatuur on 2 °C, siis on 24 tunnise perioodi (1 ööpäev) kraadpäevade arv 17 – 2 = 15 (°C×d). Tasakaalutemperatuurid - Siseõhu temperatuur hoones kujuneb kütte- ja vabasoojuse tulemusel. Viimase allikateks on inimesed, elektriseadmed, elektrivalgustus, päikese-kiirgus. Piltlikult öeldes küttega kaetakse soojuskaod välisõhu temperatuurist kuni tasakaalutemperatuurini tB Infiltratsiooni erisoojuskadu Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone õhulekke arvu suurusest (m3/(h*m2) Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone köetava karbi välispiirete pindalast Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone korruselisusest Soojusjuhtivus Mida väikesm on soojustakistus seda suurem on soojusjuhtivus
aurumine sõltub palju pinnasest jahedamas piirkonnas kus on allikad toimub aurustumist vähem 4. Kui ei oleks soojusvahetust Maa erinevate piirkondade vahel, siis oleks suurtel laiustel ktilmem ja viiikestel laiustel soojem kui see praegu on . Nimetage kaks peamist tegurit, mille mdjul toimub soojusvahetus erinevate laiuste vahel. 1) ookeani soojuskaod vee aurumisel 2 soojuse juurdevool jõgedest 5. Mis moodustavad jiirve veebilansi tuluosa ja kuluosa? tuluosa kuluosa 1. sademetest l. auramisest , juurdevoolust ) äravoolust 6. Pane liinkadesse ifrremked sdnad io voli sulsudat diee vdide:
3 0,43 72,06 41,41 56,73 4 0,41 69,94 40,59 55,26 5 0,39 67,80 39,76 53,78 6 0,36 65,63 38,92 52,27 7 0,34 63,43 38,07 50,75 8 0,32 61,21 37,20 49,21 9 0,30 58,95 36,33 47,64 10 0,27 56,66 35,44 46,05 turvas t,arv,vent temp.kestvus tundi temp.reziim soojuskaod niiskus -16 -25 -20 3 110 60 13 40 -20 -15 68 -15 -10 315 -10 -5 625 -5 0 1340 0 5 2425
15kV. Selleks, et vähendada ülekande liinides Muutuv magnetväli tekitab induktsiooni soojuskadusid, tõstetakse elektrijaamde juures elektromotoorjõu, mille suurus sõltub magnetvoo pinget. Pinge tõstmiseks kasutatakse trafosid. muutumise kiirusest. Φ=B*S*cosα B-magnetiline Tarbijate läheduses toimub pinge alandamine trafode induktsioon, S-vastava raami pindala. 1. Muuta abil. Pinget madalatakse astmeliselt. Soojuskaod magnetvälja tugevust, 2. Muuta kontuuri pindala, 3. sõltuvad voolutugevusest. Mida suurem on Muuta nurk α – raam pannakse magnetväljas voolutugevus, seda suurem on soojuskadu. Q=IRt pöörlema 12.Milles seisneb amplituudmodulatsioon? Selgita, 5.Panna kirja harmooniliselt muutuva vahelduvvoolu joonised. tugevus ja sõltuvus ajast. Valem, tähistused. Mikrofon muudab helivõnkumised
Soolsuse praktilise skaala korral kehtib 35 35 PSU. Ookeani pinna soojusbilanss. Summaarse soojusvoo Q läbi ühikulise ookeanipinna võib esitada järgneva summana: Q = Q -Frad -Qaur -Qkont -Qsad +Q jõed (3.4) kus Q on neeldunud osa Päikese summaarsest kiirgusest (otse- ja hajuskiirguse summa lainepikkuste vahemikus 380-2500 nm), Frad ookeani ja atmosfääri pikalaineliste kiirguste (soojuskiirguse) vahe, Qaur ookeani soojuskaod vee aurumisel, Qkont kontaktne soojusvahetus ookeani ja atmosfääri vahel, Qsad sademetest põhjustatud soojuskaod ja Q jõed soojuse juurdevool jõgedest (viimased kaks liiget võib ookeani jaoks summaarselt tühiseks lugeda). Toodud avaldist nimetatakse ookeani pinna soojusbilansiks. Aastas langeb ookeani pinnale 3 10 20 kcal ehk 1.2 10 21 kJ päikesekiirgust. Sellest umbes 8% peegeldub tagasi atmosfääri, s.t. ookeani pinna peegeldusvõime ehk albeedo on A = 0.08 .
Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%.Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%.Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%.Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Aurumasin Üks näide soojusmasinast on aurumasin. Tänapäeval elektrijaamades kasutatavates aurumasinates soojendatakse vedelas olekus vesi mitmesaja atmosfääri suuruse rõhu all, kuni see umbes 500'C juures aurustub. Paisumisel surub veeaur vastu turbiini labasid, tehes tööd ning väljub siis palju madalamal temperatuuril. Seejärel jahutatakse veeauru veelgi (võetakse soojust ära), millega viiakse ta tagasi algolekusse. Kondenseerunud vesi pumbatakse tagasi
Heterogeenne põlemine on siis kui kütus on tahkes või vedelas ja hapnik gaasilises faasis. C + O2 = CO 2 Põhilised põlemisreaktsioonid: 2 H 2 + O2 = 2 H 2 O S + O2 = SO2 Vliig Liigõhutegur: k = , kus Vliig teoreetiline õhukogus mis on põlemiseks vajalik, V- V tegelik õhukogus. Alfa on tegur mis näitab põlemiseks vajaliku ja tegeliku õhukoguse suhet. 76. Katla soojuskaod. Nende iseloomustus. Soojusbilansi võrrand: QK = Q1 + Q2 + Q3 + Q4 + Q5 + Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse T siseneb ja võrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul
Heterogeenne põlemine on siis kui kütus on tahkes või vedelas ja hapnik gaasilises faasis. C O2 CO2 Põhilised põlemisreaktsioonid: 2 H 2 O2 2 H 2 O S O2 SO2 Vliig Liigõhutegur: k , kus Vliig teoreetiline õhukogus mis on põlemiseks vajalik, V- V tegelik õhukogus. Alfa on tegur mis näitab põlemiseks vajaliku ja tegeliku õhukoguse suhet. 76. Katla soojuskaod. Nende iseloomustus. Soojusbilansi võrrand: QKT Q1 Q2 Q3 Q4 Q5 Q6 , kus Qtk on soojus mis katlasse siseneb ja võrrandi parem pool on see kuhu soojus kaob. Q1 On katlas kasulikult kasutatav soojus seda ei saa lugeda soojuskoaks. Soojuskaod. Q2 Soojuskadu katlast lahkuvate gaasidega. Q3- Soojuskadu keemilisest mittetäielikust põlemisest Q4 Mehaaniline põlemiskadu(tahketel kütustel), sest süsinik ei põle täielikult ära ja seljuhul sisaldab tuhk süsinikku.
3 Qs=Gs*c(ts+-ts-)=0,007*4910*(64-50)= 4516,8 J/s Qk=Gk*c(tk+-tk-)=0,034*4185*(41-18)= 3272,7 J/s 1. Qk=3272,7 J/s Qs=4516,8 J/s 2. Qk=3243,1 J/s Qs=5814,3 J/s 3. Qk=4404,8 J/s Qs=6137,3 J/s Qkadu=Qs-Qk = 4516,8-3272,7=1244,15 J/s 1.Qkadu=1244,15 J/s 2. Qkadu=2571,21 J/s 3. Qkadu=1732,535 J/s 5.1. Soojuskaod arvutatakse soojusbilansivõrranditest (1) ja (2) ning valemist: Qkadu k AV ( t sein tõ ) Qkadu=10,23*0,8199*(31-26)= 48,68425 J/s 1.Qkadu=48,68425 J/s 2. Qkadu=28,80525 J/s 3.Qkadu=19,0684 J/s Summaarsed kaod: Qkadu1=1244+49=1293 J/S Qkadu2=2600 J/s 4 Qkadu3=1752 J/s (3)
Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord
(kg·K), Külma vee keskmine temp T= 23,50C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4184J/ (kg·K), 0,045kg/s* 4186J/(kg*K)(73-40)= 0,057kg/s* 4184J/(kg*K)(36-11) +Qkadu Statsionaarne olek V Gs= 0,036kg/s Gk= 0,057 kg/s Sooja vee keskimne temp T= 54,5oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4185J/ (kg·K), Külma vee keskmine temp T= 22,50C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4185J/ (kg·K), 0,036kg/s* 4185J/(kg*K)(73-36)= 0,057kg/s* 4185J/(kg*K)(34-11) +Qkadu 2. Soojuskaod Soojuskaod arvutatakse soojusbilansivõrranditest (1) ja (2) ning valemist: Qkadu = k AV ( t sein - tõ ) , (3) kus k on soojusülekandetegur seadme välispinnalt õhule, W/m2·K: k = 9,74 + 0 ,07( t sein - t õ ) , (4) kus AV soojusvaheti välispind, m2, AV = *0,034m * 4*1,2m = 0,513m²
Erinevate kütuste kasutamise poolest. Otto mootoril lahja gaasisegu põletamisel ei teki oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. 56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad? Millised on nende eelised? põletamine restil; tolmpõletamine; põletamine keevkihis; tehnoloogiad tahke kütuse gaasistamisega 57. Mida näitab liigõhutegur? võimsust ja küttekulu. 58. Millised on põlemise soojuskaod? Millised on teised aurukatlaga seotud soojuskaod? soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; soojuskadu vingugaasi ja teiste põlevate gaasiliste komponentide sisaldusest kuivas suitsugaasis (kadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest) soojuskadu tuha ja lendtuhaga tuha füüsikaline soojus ja põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojus kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu, mida võetakse arvesse
Erki Soekov, Tallinna Tehnikaülikool SOOJUS- ISOLATSIOONID EHITISTES Isolatsiooni terviklik süsteem Valiku ja paigalduse põhimõtted Tehnoloogia Vigade vältimine 1 SISU: MÕISTED SISEKLIIMA SOOJUSKAOD SOOJUSISOLATSIOON FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine;
Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100%. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegurid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Soojusmasina kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. Saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% Sisepõlemismootorid, 35-45% diiselmootorid 7 Soojusmasinad kui keskkonnasaastajad
Ühe 10 cm tala võib asendada kahe 5 cm-ga jne. Kõrguse osas talasid ei jätkata. SOOJUSTAMINE energiasäästu portaal Eestis on valdavalt energeetiliselt ebaefektiivsed hooned. Keskmine aastane soojustarve meie elamutes on 200-400 kWh/m², analoogse kliimaga arenenud tööstusriikides aga 150-230 kWh/m² . Seega tarbime (ja maksame) energia eest vastavalt rohkem. See on põhiliselt halva soojustuse tagajärg. 19 Tüüpilised elamu soojuskaod Hoone soojuskaod Soojust kaotab hoone põhiliselt ehitise karbi ehk piirdetarindite välisseinte, akende, katuse, välisuste ja keldri-põrandate kaudu. Oma sisult on need kas soojusjuhtivus- või kiirguskaod. Kiire ja odav ehitus tähendab pahatihti kordi ja kordi suuremaid küttekulusid algne näiline kokkuhoid tähendab lõpp-kokkuvõttes suurt rahalist kaotust. Märkimisväärne soojuskadu esineb ka ventilatsiooni ja soojavee trasside kaudu.
Tm>tp Mida suurem on niiskuse sisaldus seda kõrgemal temp tekib kaste. Õhu niiskuse määramise meetodid ja niiskus mõõturid Tavaliselt niiskeõhu olek määratataksi õhu temp ja suhtelise niiskuse järgi. Suhtelise niiskuse määramiseks: *psühromeetriline meetod- selle töö põhineb 2 ühesuguse termomeetri kasutamisel. Üks on märg ja teine kuiv v 2 takistus termomeetrit. Joon 6lk 1 pa märg riie>>pa õhk . aurustamiseks on vaja soojuskaod. Märja temp hakkab vaikselt langema kui riide temp on kõrgem ss toimub konvejktiivne ülekanne vee ja õhu vahel *hügromeetriline meetod- *kaste punkti meetod Ilmne soojus on konvetsiooni antakse kehalt mingisugusesse keskonda. Seda mis antakse õhule auruga nim varjatud soojushulk qv Kui tabelit ei ole, ss leitakse diagrammi pealt hügromeetriline meetod ja hüdromeetri tööpõhimõte hüdromeetrite kasut suhtelise niiskuse saamisek. Joon 8 lk 1. Põhielemendiks
Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. 9.3.Carno't ringprotsess - koosneb isotermilisest paisumisest-töötav keha on kokkupuutes soojusallikaga, mille absoluutne temp. on T1 ja saab sellelt soojushulga Q1. Adiabaatilisest paisumisest töötav keha teeb oma siseenergia arvel tööd ning jahutab jahutaja temp-ni T2. Isotermilisest kokkusurumisest töötav keha annab Temp-l T2 jahutajale soojushulga Q2. Adiabaatilisest kokkusurutud keha temp. tõuseb uuesti soojusallika temp.-ni
Erinevalt teoreetilisest tsüklist on arvutuslikus tsüklis arvesse võetud: kanalite ristlõike pindalast Silindri üldmahu kohta tsükli jooksul silindrisse antava õhuhulga 1. Soojuskaod mootori silindrist. Kiiruse vähendamiseks püütakse teha sisselaskekanalid suure valem : 2. Reaalse töötava keha omadusi. 3. Töötava keha keemilist muutust ja põlemisprotsesssi ristlõikega (tehakse kaks sisselaskeklappi, silindri hülssi on tehtud Gõts = Vav0* (1/1+1,61d).
Max kasuteguriks loetakse ka elektrivälja asetatud juhis. Nt elektrivälja asetatud metallkeha kaheks osaks isoleeritud süsteemis, kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: jaotada, siis mõlemal osal elektrilaeng. Need laengud on suuruselt = ja j,süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Konservatiivsete j hulka hõõrdejõud, soojuskaod jne. märgilt vastupidised. kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli/staatiline elektriväli ja elastsusj Soojusmasinas olev aine: (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema t Magnetinduktsioon e B-vektor: näitab j, mis mõjub ühikulise vooluga ja reservuaarist, teeb kasulikku tööd annab algolekusse minnes soojust.
23 Vaheülekuumendisse siseneva auru °C 0 0÷450 0 temperatuur 24 Vaheülekuumendist väljuva auru rõhk MPa 0 0÷5 0 25 Vaheülekuumendisse siseneva auru rõhk MPa 0 0-5 0 B2.2. Aurukatla soojusbilanss. Tulemused (Programmi "Katla bilanss" väljatrükk). AURUGENERAATORI SOOJUSBILANSS ------------------------------------------------------ KASUTEGUR 93.62 SOOJUSKAOD -LAHKUVATE GAASIDEGA Q2= 5.31 -KEEMILISELT MITTETAIELIKUST POLEMISEST Q3= 0.50 -MEHAANILISELT MITTETAIELIKST POLEMISEST Q4= 0.00 -VALISJAHTUMISEST Q5= 0.56 -SLAKI FYYSIKALISE SOOJUSEGA Q6= 0.00 SOOJUSE SAILIVUSTEGUR - 0.994 KYTUSE ALUMINE KYTTEVAARTUS QHP= 33610. KJ/m3 KYTUSE TARBIMISAINE KASUTADAOLEV SOOJUSHULK QPP= 33610. KJ/m3 ARVUTUSLIK KYTUSE KULU BP= 4.45 m3/S KYTUSE NIISKUS WP= 0.00 KYTUSE TUHASISALDUS AP= 0.00 KYLMA OHU ENTALPIA - 251. KJ/KG
stöhhiomeetrilistele vahekordadele. Loa teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures plaanis vedelkütuse põletamiseks Vo~14,5kg/kg, Eesti põlevkivi jaoks Vo~7kg/kg. Liigõhutegur = =V/Vo, =1,03-1,3. =koldesse antava tegeliku õhu kogus/kütuse põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhukogus. Liigõhuteguri valik sõltub kütuse liigist, põlemise moodusest, kolde konstruktsioonist jne. (gaasilise kütuse korral =1.05-1,15). 42. Katla soojusbilanss, soojuskaod ja kasutegu Katelseadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb katelseadmesse sisenev soojus. Soojusbilanss võimaldab selgitada katla soojuskaod. Soojusbilansi alusel määratakse katelseadme brutokasutegur . Katelseadme ekspluatatsioonil koostatakse soojusbilanss katsetulemuste põhjal. Soojusbilanss koostatakse harilikult 1 kg põletatava tahke ja vedelkütuse või 1 m3 küttegaasi kohta. Kütuse mahu või massiühikuga koldesse antavat soojushulka nimetatakse kasutatavaks
Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%.Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%.Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%.Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. Soojusmasina kasutegurid Watti aurumasin 3-4% Kolbaurumasin 19. saj. lõpul 12% Mitmesilindrilised aurumasinad 18% Gaasiturbiin 20-30% Sisepõlemismootor 25-34% Kõrgsurve auruturbiin 30-40% sisepõlemismootorid, diiselmootorid 35-45% Soojusmasinad kui keskkonnasaastajad
Ökoloogilised tehnoloogiad kasutavad ära ökosüsteemi isereguleerimise nähtust või kahjustavad olemasolevaid ökosüsteemis väljakujunenud tasakaalu võimalikult väheses ulatuses. · Põhumaja · Savimaja odavam, loomulikud vormid, lihtne ehitusviis, materjalid lähistelt, vähene energiakulu, vastupidav · Passivmaja hästi soojustatud, õhutihe, ilma külmasildadeta, päikeseenergia passivne kasutamine, minimaalsed soojuskaod ja energiakulud · Kargomaja · Elektriautod Energia skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Saadakse: · Kütuste põletamisel · Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades · Päikeseenergiat kogudes ja kasutades Allikad: · Taastuvad bimass, hüdro-, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia
eeldused Teravmägede , Franz Josephi maa ja Novaja Zemlja hiiglaslike linnulaatade olemasoluks. Seal, kus soe ja külm hoovus kokku puutuvad, on meri kõige toidurikkam. Praegusaegne Kõrg-Arktika linnustik hakkas kujunema u. 10 000 a. tagasi. Jääajajärgsed tingimused soodustasid tohutute linnulaatade teket. Jääkajakad on ainsad üleni valge sulestikuga merelinnud –valge on kaitsevärvus. Kõrg-Arktika külmakõrbeis on taimestik hõre ja liigivaene .Kivipragudes on soojuskaod väiksemad . Seal kasvab samblaid , samblikke, kõrrelisi, kivirikke, kirburohte, drüüast, polaarmagunat, ojade ääres rohtu, tulikaid jt. Selliseid paiku esineb merelähedases tundras. Hookeri saarel on ligi 69 liiki samblikke, 25 liiki samblaid. Taimkatte ja taimetoiduliste vahekord on ranges tasakaalus. Samblikud soodustavad päikesekiirguse neeldumist, pinnase sulamist ja kõrgemate taimede kasvu- kääbuspõõsad. Õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiremini
koormusest. Ülejäänud arvutatakse. Katelt katsetatakse soojustehniliselt kas otsese või kaudse bilansi meetodil. Otsese bilansi meetodil kütusekulu mõõdetakse ja katla kasutegur arvutatakse: kus Qt on kütuse tarbimise kütteväärtus, B on kütuse kulu. See valem on otstarbekas vaid väikese võimsusega katla <500 t/h, gaasiliste ning vedelate kütuse korral. Suure võimsusega katelde korral tuleb kasutada vastubilansi meetodit, mille korral leitakse katsetulemuste põhjal katla soojuskaod ja siis arvutatakse katla kasutegur: kus q2 on katlast väljuv soojuskadu põlemisgaasiga, q 3 on ... kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest, q4 on ... mehaaniliselt mittetäielikust põlemisest, q5 on ... katla välisjahtumisest ja q6 on ... räbu füüsikalise soojusega ja koldepaneelide jahutamisest. Katla erikulu karakteristiku võib arvutada: Kus C on tegur, mis sõltub valitud ühikutest. Katla erikulu arvutatakse : Q on katla soojuskoormus.
on kõrgem kui I liigi pooljuhtidel; III liigi ülijuhte (nn. nioobisulamid), mille magnetväli ülijuhtivusele toimet ei avalda, (nn. nioobisulamid) käsutatakse ülijuhtivate solenoidide valmistamisel. Nende abil saadakse magnetvälja tugevused kuni 50 T (tesla). Ülijuhte käsutades on võimalik teha transformaatoreid, millel ei olegi terassüdamikku. Niisugustel trafodel pole ka jahutusprobleemi, soojuskaod on peaaegu võrdsed 0-ga. Omaette rühma moodustavad krüojuhid ehk hüperjuhid, millel madalal temperatuuril juhtivus järsult suureneb, kuid ei suurene ülijuhtivus. Selline nähtus tekib küllalt kõrgel temperatuuril (20° K - 77° K), mis on saavutatav kas vedelat vesinikku, neooni või lämmastikku käsutades. Seletub aga sellega, et madalal temperatuuril vaibub materjali kristallvõre võnkumine ning seega ka elektronide hajumine suunatud liikumisel. See nähtus on
Kaod katla välisjahtumisest jäävad aga oma suuruselt muutumatuks ja nende protsentuaalne osatähtsus tõuseb tunduvalt. See on põhjuseks miks koormuse vähenedes väheneb ka kasutegur. Katla koormuse suurenemisel üle nominaalse- nn katla forsseerimisel - halveneb samuti kasutegur. Põhjuseks on forsseerimisel järsult suurenevad kaod katlast väljuva suitsugaasiga ja kütuse keemiliselt mittetäielikust põlemisest. Omaette küsimuseks on aga soojuskaod katla perioodilisel töötamisel (katseliselt määratavad), mis üldjuhul on põhjustatud: soojuskaost katla välisjahtumisel, soojuskadudest sisemise jahtumise tõttu, mis on tingitud ebatihedatest siibritest soojuskaod katla sissekütmisel, kuna sissekütmine toimub kolde normaalsetest töötingimustest soojustehniliselt märksa halvemates tingimustes. soojuskaod katla seiskamisel, mis on seotud tule summutamisega koldes.
(mitmekanaliline) torusoojusvaheti ja multitorudega soojusvaheti? Sest siis tekib toote ja soojusülekandjaga suurem kokkupuute pind, ning toode soojeneb ühtlasemalt ja kiiremini. 90. Millised on olulisemad plaatsoojusvahetite eelised? Esitada vähemalt 4 põhjust koos argumentidega. Toode õhukeses kihtides plaatode vahel, soojusvahetus kahepoolne(pidev tegevus) Kompaktsus, väikesed soojuskaod.(mida vähem on soojusülekande pinda seda vähem läheb kaotsi agentsi). Suur tootlikus ja selle mõningane reguleerimisvõimalus. Nii ühe- kui mitmefunktioonilised kasutusvõimalused ( mitmesektsioonilised, kombinneritud teiste aparaatidega) 91. Miks kasutatakse traditsioonilistes plaataparaatides gofreeritud (lainelise või sik-sakilise) pinnaga plaate? Sellepärast, et tekitada kunstlikku turbulentsi. 92
lainejuhi omalaine pikkus; millest sõltub lainejuhi kriitiline laine o, mille juures on võimalik energia edastus? Õõnesliin kujutab endast metallist toru, mille abil on võimalik edastada laineenergiat toru ristlõike ja lainepikkuse kindla suhte juures. Lainejuhil on väiksemad dielektrilised kaod, kuna dielektrikuks on õhk, mis ei põhjusta kadusid, soojuskaod väiksemad, kuna pind on väiksem, kiirguskaod puuduvad. Laiusega (sama moodi nagu järgmine küsimus). Kriitilise laine pikkuse määrab lainejuhi avavuse laius vastavalt seosele =2a 26. Selgitada õõsresonaatori tööpõhimõtet ja ehitust; miks on õõsresonaatori hüvetegur Q suurem kui võnkeringil või liinil? Kahejuhtmeline liin, kus energia liigub ning kui lisada teine samasugune ja veel ning see moodustab
soojusvaheti tüüp suutnud toiduainetööstuses konkureerida plaatsoojusvahetitega? Sest ta ei ole lahtivõetav ja paindlik, selle tagajärjel kannatab hügieen. 14. Mille poolest on efektiivsemad (võrreldes traditsiooniliste kesttorusoojusvahetitega) sellised torusoojusvahetid, nagu soojusvaheti torutorus, multikanalitega (mitmekanaliline) torusoojusvaheti ja multitorudega soojusvaheti? Nad võtavad vähem ruumi, aga samas teevad ära rohkem tööd, soojuskaod pole nii suured. Saame toote kihi paksust vähendada, sest torud peenemad. 15. Millised on olulisemad plaatsoojusvahetite eelised? Esitada vähemalt 4 põhjust koos argumentidega. Toode õhukeses kihis – plaatide vahel, kahepoolne soojusvahetus. Kompaktne – võtab vähe ruumi, väikesed soojusenergia kaod. Soojuslik efektiivsus, võimsus – võimalik reguleerida, suudavad käsitleda palju toodet.
Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qa t•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93.
ruumis õhu ja sisepinna vahel. Rv on sama välispinnal R1, R2 .. erinevate piirde kihtide termilised takistused R suhteliselt kitsa õhuvahe termiline takistus. Rq mingisuguse täiendava õhukese kihi takistus. 1 W U= Rt [ m k ] 2 U arv K soojusläbikande tegur Hoone soojuskadude määramine. Küttesüsteemi võimsuse määramiseks ja küttekehade valikuks arvutatakse nende köetavate ruumide summaarsed soojuskaod ruumide kaupa. Soojuskadu läbib piirde konstruktsiooni ja on tähistatud valemiga: p.k = A U ( t sa - t va )b U - arv A seina kogupind t sa siseõhu arvutuslik temperatuur t va välisõhu arvutuslik temp. parandus tegur, mis arvestab erinevaid parandustegureid. Järgmine mis põhjustab soojuskadu(ventilatsioon): v = L r C ( tsa - t va ) L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va )
Tasapinnalise päikesekollektori puudused: 10 1) talveperioodil või pilvisusega on võrreldavate kollektoritüüpide tootlikkus plaatkollektoril väiksem - aasta lõikes parimate torukollektoritega võrreldes -10%. [6: 59-60] Vaakumtorudega päikesekollektorite eelised: 1) talveperioodil tootlikum, kuna pilvise ja külma ilmaga suudab paremini hajusat kiirgust kinni püüda ja vaakumtorus on soojuskaod minimaalsed; 2) ebasoodsa katuse suuna korral on lihtne torusid käsitsi keerata päikesekiirguse suhtes optimaalsesse suunda. [6: 59-60] Vaakumtorudega päikesekollektorite puudused: 1) suuremad kasutusriskid õrnema klaasi tõttu (vandaal, hanged, rahe, jäätumised (olenemata soojusringusest). Suviti lisandub samuti suur kasutusrisk - kõrged temperatuurid; 2) kiirgust neelava absorberi pindala on kogupindala suhtes väike (koef. 1,6 -1,9);
Tugevusarvutus (kuna on väga suured kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse kiirused). soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- leviku protsessidest. Soojus, saab levida Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- dimensioneerimine: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim. temperatturi 1)Q=G 1c1 (t´1 -t´´1)= G2c2 (t´´2 -t´2) Q-soojuskoormus; mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. G-mass; c- erisoojus; -kaotegur;1-kuumutav kk
Selge on see, et kasutegur on väiksem kui 100 %. Reaalsete soojusmasinate kasutegurid jäävad tugevasti alla 100%. Ideaalse soojusmasina tsükli järgi saaks kasutegureid viia küllaltki kõrgele. Kui kasutada jahutina välistemperatuuri 300 K ja soojendina gaasi plahvatust silindris rõhul mõnikümmend atmosfääri, temperatuur on 3000 K, ei saa kasutegurit viia üle 90%. Maksimaalseks kasuteguriks loetakse ka 62%. Reaalses elus seisavad sellele masinale vastu kõiksugu jõud: hõõrdejõud, soojuskaod jne. 54.Külmkapi ja soojuspumba töö põhimõte Külmkapi tööpõhimõte on külma tootmine e. toidult sooja ära võtmine külmaandja (auruti) kaudu ja eraldades sooja keskkonda läbi kondensaatori. Külmkapi tööpõhimõte on Carnot`tsükkel Soojuspump töötab samal põhimõttel, ainult külma asemel toodetakse sooja 55.Termodünaamika II seadus. Igiliikur Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune
Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke ja vedelkütuse või normaalkuupmeetri gaaskütuse kohta. Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2). Kütuse kemiliselt mittetäielik põlemine Q3, 3). Meh. Mittetäielik põlemine Q4, 4). AG välisjahtumiskadu Q5, 5). Räbu füüsikalise soojusega Q6. Q1- kasulikult kasut. soojus. Qkt=Q1+Q2+Q3+Q4+Q5+Q6. q1+q2+q3+q4+q5+q6=100%, q1=k=100-q2-q3-q4-q5-q6 - kaudne soojusbilanss, siis kui on kaod maha lahutatud. Hk=Qkas/B•Qat•100% - otsebilansi brutokasutegur. ηk=0,7, järelküttepindadega k=0,88…0,93
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)...................................................................................................................................
Probleem oli paljudes elamutes lahendatud 31 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I punnlaudadest topeltlae või vineeriga. Kasulikum oleks selline soojustus asendada või lisada soojustuse alla õhutõke. Paariselamus olid korstna läbiviigud pööningu vahelaest halvasti tihendatud, millega kaasnevad suured soojuskaod korstna ümbert. Lisaks tekitavad ebatihedalt või valesti tihendatud korstnaümbrused tuleohutusega seotud probleeme (vt. peatükk 2.8). 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused Ehituse ajal paigaldatud akendel ja ustel on nii sooja- kui ka õhupidavus väike. Vanades elamutes leidub kõige enam kuue ruudu ja kahe klaasiga kahepoolseid puitaknaid (Joonis 2.30).
soojuskaod, mis leiavad aset kütuse põletamisel ja vabanenud soojuse ülekandmisel veele ja aurule. Põlemisprotsessi ökonoomsus sõltub liigõhutegurist koldes ja konvektiivsetes gaasikäikudes. Põlemisprotsessi ökonoomsuse tagamiseks on vaja tagada kindel, optimaalne liigõhutegur. Liigõhuteguri suurenedes vähenevad soojuskaod keemiliselt ja füüsikaliselt mittetäielikust põlemisest (q 3), kuid seevastu küllalt järsku suurenevad soojuskaod lahkuvate suitsugaasidega. Liigõhutegur on suuruseks, mis määrab suuresti ära soojuskao lahkuvate gaasidega, q 2-e. = tegelik _ õhukulu RO2,max 21 teoreetiliselt _ vajalik _ õhukulu RO2,tegelik 21 - O2 RO2 on kolmeaatomliste gaaside (CO2, SO2) sisaldus suitsugaasides. SO2 osakaal on minimaalne
Arvesse võib võtta ka võimaliku momendi vähenemise pingekao. elektrimootortöömasin inertsimoment sõltub pöördenurgast . Sellised on vänt-kepsmehhanismiga masinad. 37. Mootori võimsuse valimine vaheajaliseks talitluseks. Mootori valiku metoodika vaheajaliseks Kui inertsimoment on püsiv suurus, siis muutub valem lihtsamaks: Mm- Mt= Md=J(d/dt). Kui elektriajamis on talitluseks on analoogne lühiajaliseks talitluse mootori valikuga. Soojuskaod ei muutu kogu mootori edasi-tagasi liikuvad osad, siis tuleb momendi asemel vaadelda jõudusid. Elektriajami põhivõrrandite töötamisaja kestel. Kui mootor töötab vaheajalisel talitlusel sama võimsusega kui kestval, siis mootor rakendamisel tuleb arvestada momentide ja jõudude märke. Enamasti takistab takistusmoment ajami soojeneb astmeliselt üksikute eksponentfunktsiooni lõikude kaupa. Teatud aja möödudes saavutavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
