SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit..............................................................4 1.3 Watson säästliku elektritarbimise abimees...........................................5 1.4 Energiamärgistus..................................................................................6 1.5 Igapäevane säästlikus köögis................................................................6 1.5.1 Külmik.........................................................................................7 1.5.2 Elektripliit....................................................
ca 140 km2 on selliseid alasid, kus tuule kiirus on 10 m kõrgusel 6 m/s või isegi enam. Praegu uuritakse ja tehakse ettevalmistustöid tuulikute paigaldamiseks Pakri ja Sõrve poolsaarele. 11. oktoobril 2001 aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark- Virtsu tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut ja nende koguvõimsus on 1,8 MWh ja planeeritud energiatoodang aastas 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada ca 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Rohkesti tahetakse ehitada tuulegeneraatoreid Pärnumaale, sest seal on rohkesti tuult. Tuuleenergia tootmist kipub segama Eestimaa tihe asustus. Euroopas on rusikareegel, et tuulegeneraator peab tugeva mürafooni tõttu asuma lähimatest taludest vähemalt 400 m kaugusel. Pärnumaal on pisut keeruline leida kohta, kus poleks inimesi ega lindude rändealasid. Laiaulatuslikku päikeseenergia rakendamist ei kavandata, katsetusi siiski tehakse. Olulisim ettevõtmine on Vändra haigla
Kodune hindeline ülesanne Otsustasin uurida kodust elektrienergia tarbimist. Elan kortermajas, mille valmimisaasta on 1961. Maja renoveeriti ning soojustati väljast 3 aastat tagasi. Lisaks soojustamisele vahetati välja ka aknad ning veetorustik, et soe vesi torudes nii kiiresti maha ei jahtuks. Renoveerimine aitas tublisti kaasa ka elektritarbimise vähenemisele, kuna soojus ei lähe enam välja ning seetõttu on toad soojemad ja kütmise peale kulub vähem elektrienergiat. Majapidamises elan põhilise ajast üksi, nädalavahetuseti on ka vend kodus ning elektrit kulub rohkem. Korteri köetav pind on 76m2. Korteri elektritarbimine on keskmiselt 300kWh. Elamus on meil mitmeid kodumasinaid, mis võtavad palju elektrit. Pidevalt järgi on külmkapp ning üks lauaarvuti, milles asub server. Serveri energiatarve ühes kuus on keskmiselt 100
muutma? Tänapäeval räägitakse palju alternatiivenergiast ja sellest, kui tähtis see on, et pääseda fossiilkütuste kasutamisest. Eesti pindalast on umbes 140 km2 sellist maad, millel on head tingimused tuuleenergia rakendamiseks. Virstu tuulepark, mis hakkas tööle 11. Oktoobril 2001. aastal, oli Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark. Tuulepargis asub kolm tuulikut, mis suudavad rahuldada umbes 500. kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Pärnumaale, kus on palju tuult, tahetakse ehitata rohkelt tuulegeneraatoreid. Rajamise teeb raskeks seadus, et tuulegeneraator peab asuma 400 m kagusel lähimatest taludest. Kui räägitakse tuulegeneraatoritest, siis peetakse silmas tohutuid tuuleparke, nagu on Taani rannikul. Tänapäeval on igal Eesti talunikul võimalik panna üles üks-kaks väikest tuuleveskit, mis pole kõrgemad kui Adavere tuulik. Iga tuulik toodaks piisavalt energiat, et kuue aasta
(Ophiogompus cecilia) jt. Sageli on see inimese jaoks jõe või oja kui ökosüsteemi kõige olulisem elusolendite rühm, nii majanduslikust kasust kui ka puhkeväärtusest lähtudes. Ökosüsteem on habras ja ei tohi seda rikkuda mitte ühegi ette käändega. Kui muuta sealset elustikku võib mõni lüli toiduahelast hävida ja terve toiduahel välja surra. 3) Vee-energia ulatusliku tootmise kahjuks Eestis räägib veenvalt ka tõsiasi, et nüüdisaja elektritarbimise mahu puhul on meie vooluvete hüdroenergeetiline potentsiaal kaduvväike, vaid 12% Eesti elektrijaamade koguvõimsusest. Pole mõtet teha suuri investeeringuid hüdroenergiasse kui see ennast ära ei tasu. Kui tootmise võimsus on niivõrd väike ja see ohustab veekogude elustikku ei tasu raha raisata kasutu ja riskantse projekti peale. 4) Hüdroelektrijaamad muudavad jõe vooluhulka, minimaalne vooluhulk väheneb.
oma. Märkamatult käiakse üksteisest mööda, kuid seda, et elamine ja toit kallinevad pidevalt näeb igaüks. Viimasel ajal on Eestis päevakorrale tõusnud küsimus seoses energia hinna tõstmisega. Praegu, kui maailma on tabanud majanduskrahh ja paljud inimesed jäävad tööta ning toimub massiline koondamine. Väikeettevõtted kaovad ja pankadel pole raha. Kõik hinnad langevad, aga energia hinda tahetakse tõsta. Kellegil pole enam raha, et elektritarbimise eest maksta. Sellele ei mõelnud aga keegi, et põlevkivi saab ükskord otsa ja uusi kohti, kust põlevkivimaaki leida enam pole. Miks küll ei mõeldud sellele varem? Miks ei arendatud uusi tehnoloogiaid energia saamiseks? Uue tehnoloogia väljatöötamine oleks võtnud küll aastaid ja see oleks olnud kallis, kuid nüüd poleks eestlastel muret, et varsti võime jääda energiata. Vaevalt kujutab mõni persoon ette elu ilma elektrita. Tänapäeval ei oska
energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust. Järgmine taastuv energiaallikas oleks tuuleenergia ja tõsi, esimesed tuulegeneraatorid on Eestis juba olemas ning töötavad, aga arvutuste kohaselt ei suuda ainult tuulegeneraatorid eestlaste elektritarbimise vajadust rahuldada. Selleks tuleks rajada hiiglaslik tuulepark, arvatavasti eraldi saarele ning ka ressursse kuluks sellele suhteliselt palju, rohkem, kui Eestil on. Tuumaenergia on meie praegust ja arvatavasti ka tulevast olukorda arvestades kõige mõistlikum lahendus, kuigi tegu on samuti taastumatu energiaallikaga. Selles osas on ühel meelel ka poliitikud ning tuumajaama rajamiseks teeb komisjon juba esimesi samme. Eesti on enda tuumajaama alast seadusandlust alles kujundamas
1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine , . ( ~1/3, ~2/3). . . , . . . . , . , ( ), . 40%. , . . 2001 . 3,7% . . . , , , . - , ~40 . 2.Elektrijaamade areng. Eesti elektrijaamad. 1873 . . 1876 . . 1882 . (). 1882 . Thomas Alva Edison, -, , . , . . 1885 . , 3,5 1 kWh, ... 3,5%, 0,28 1 kWh, 44%. 1888 . . 1892 . , . 1907 . . 1918 . , . -101, 320 /, p0=14 MPa, t0=520/525°C , p0 12 MPa, t0 510/510°C. K-200-130. 8%. 8 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . -67, 320 t/h, p0 12 MPa, t0 510/510°C; 11 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . 464, 2 ., p0 14 MPa, t0 560°C, 5...
Elektrivoolu võimsus - füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. N=A/t=IU N-elektrivoolu võimsus, A-töö, t-aeg, I-voolutugevus, U-pinge Elektrienergia elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik. Laengukandjateks on elektronid. Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades generaatorite abil. Elektrienergia maksumus sõltub hinnast börsil, elektritarbimise suurusest ja elektrimüüjate konkurentsist. 5. Vedelike elektrijuhtivus Laengukandjateks ioonid. Elektrit juhtiv vedelik on elektrolüüdi lahus. Puhas vesi elektrivoolu ei juhi, looduslik vesi sisaldab alati vabu ioone ja juhib elektrit. Gaaside elektrijuhtivus - Gaasid on väga halvad elektrijuhid, gaasi aineosakesed paiknevad teineteisest väga kaugel ja neil on väga raske vabu laengukandjaid edasi anda. Gaas hakkab
I osa SISSEJUHATUS SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................. 2 1.1 KURSUSE EESMÄRK JA SISU ....................................................................... 3 1.2 ELEKTRI ÜLEKANDE JA JAOTAMISE “PÕHITÕED”........................................ 5 1.3 ELEKTRIVÕRKUDE PLANEERIMISE JA PROJEKTEERIMISE ETAPID ................ 6 1.4 ELEKTRITARBIMISE JA KOORMUSTE PROGNOOSIMINE ................................ 7 1.4.1 Arengut mõjutavad trendid ............................................................... 7 1.4.2 Elektritarbimise prognoosimine........................................................ 7 1.4.3 Elektritarbimise prognoosi meetodid ................................................ 8 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes ................... 12 1.4
Eestist. Eesmärk oli tuulikut eksponeerida ja selgitada, kas saame tuuleenergeetikaga hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, millega astuti suur samm edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Eestit ootab ees energiakriis. On viimane aeg hakata mõtlema üleminekule oma tuumaelektrijaamale. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Praegu ümbritseb Eestit tihe tuumajaamade võrk nii põhjast, idast kui ka läänest
Nad on küll kokkuhoidlikumad, aga töös on senise ühe seadme asemel juba kaks. Mõningane kokkuhoid on saavutatav, kui me vanad külmikud ja elektripliidid vahetame uute vastu ja kasutame neid mõistlikult ja heaperemehelikult. Üks asi on see, et me ise kasutame rohkem elektrit tarbivaid seadmeid, aga tuleb meeles pidada, et meiesuguseid tarbijaid on palju ja ühest hetkest on vaja ka uut elektrienergia allikat, mille ehitamisele me pideva elektritarbimise suurenemisega koguaeg lähemale läheme. See aga on väga kulukas. KILINGI-NÕMME JA RIIA ÕHULIIN LIINI ÜLDINFO Uus Kilingi-Nõmme - Riia TEC II 330 kV õhuliin likvideerib ,,pudelikaela" Eesti- Läti piiril ning tõstab ülekandevõimsust 500-600 MW võrra. Samuti loob uus õhuliin transiitkoridori EstLink 2 (Eesti-Soome) ja NordBalt (Rootsi-Leedu) ühenduste jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast.. Lisaks loob õhuliin
Riigi arengutase Inimarengu indeks 2006 Sisemajanduse kogutoodang 2006 1. Island (0,968) 1. Luksemburg (77,089) 2. Norra (0,968) 2. Katar (72,969) 3. Kanada (0,967) 3. Norra (51,862) 4. Austraalia (0,965) 6. Singapur (47,426) Norra on arengutaseme poolest üks arenenumaid riike, sest üheks parimaks näitajaks on elektritarbimine inimese kohta. Maailmas on Norra teisel kohal elektri tarbimise poolest ühe inimese koha. Üks inimene tarbib seal elektrit umbes 24000kWh. Võrreldes Eesti 6000 kWh on see märkimisväärne tarbimine. Muidugi on see loogiline, sest Norra asub põhja pool, kus aasta jooksul on palju pimedat aega. Kuna elekter pole odav asuvad energiamahukad tööstused reeglina kõrgelt arenenud riikides. Tänu väga kõrgele arengutasemele on ka metsamajandus hästi ko...
Nii tuuma-, taastuv- kui ka gaasielekter on tänaste teadmiste kohaselt põlevkivielektrile märksa kallimad alternatiivid see tähendab, et elektri tootmiseks on põlevkivi kõige odavam. Põlevkivi selgeks eeliseks ongi see, et see on Eesti riigi maavara, mille stabiilne hind ja varustuskindlus sõltub ainult meist endist. Sellest lähtuvalt on Eesti Energia nõukogu omakorda otsustanud, et Eesti Energia garanteerib 2016. aastal 85 protsenti Eesti elektritarbimise tipuvõimsusest, ja seda valdavalt põlevkivielektri näol. Selleks aga, et katta Eesti elektrienergia nõudlus sellises mahus kodumaisest põlevkivist toodetud elektriga, peab Narva energiaplokkide renoveerimine jätkuma seda nii nende tehnilise seisundi kui ka karmistuvate keskkonnanõuete tõttu. Renoveerimise järel hakatakse põlevkivi põletama tsirkuleerivas keevkihis, mis võimaldab väiksema kütusekuluga toota rohkem elektrit kui praegu, saastades samas keskkonda oluliselt vähem
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeskirjas kehtestab ettevõtja tingimused veoste veoks reisijate/kauba või raudteeve...
Yarviste, ,,Korteriühistu majandamise vastavus raamatupidamise printsiipidele," Tallinn, 2105. [3] J. Miljan, ,,Hoonete elutsükli keskkonnasäästlikkuse hindamine, analüüs ja modelleerimine . Vahearuanne 2008. ja 2009. aasta kohta," Eesti Maaülikool- Maaehitus- ja metsandusinstituut Maaehituse osakond, Tartu, 2009. [4] M. Thalfeldt, Rakvere Tark Maja Eesti esimene liginullenergiahoone Kaugküte kombineerituna lokaalküttega, Tallinn: TTÜ, 2013. [5] T. Pärle, ,,Elamute elektritarbimise analüüs," Eesti Maaülikool, Tartu, 2014. [6] ,,Eesti elamumajanduse- ja energiasäästupoliitika alused," SA Kredex, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.kredex.ee/energiatohususest/energiatohusus/videod/. [Kasutatud 1 Aprill 2018]. [7] ,,Taastuvenergia aastaraamat 2013," Eesti taastuvenergia Koda, 2013. [Võrgumaterjal]. Available: http://www.taastuvenergeetika.ee/wp-content/uploads/2016/12/Taastuvenergia- aastaraamat-2013-1.pdf. [Kasutatud 1 Aprill 2018]. [8] C
kommunikatsiooniminsitri käskkirjaga määratud AS Eesti Raudtee. o Raudteeveerem (vedurid-vagunid), rong Raudteeveerem – raudteeveoks kasutatav vedurid, vagunid, mootorrongid ja rööbasbussid, samuti eriotstarbeline raudteeveerem (posti-, pagasi- jms vagunid) ja eriveerem (lumesahad, dresiinid jms). Hõkmab ka seadmete juhtimissüsteeme, vooluvõtuseadmeid, veojõu- ja energiamuundureid, rongisiseseid elektritarbimise mõõteseadmeid jne. Vedur – jõuallikaga varustud raudteeveerem, mida kasutatakse rongide vedamjiseks ja manöövrite teostamiseks. Klasifikatsioone: - kasutusala järgi: tööstus- (sh kaevandus-) ja magistraalvedurid (sh kauba-, reisi- ja manöövrivedurid) - jõuseadme järgi: mootor- (diisel-), gaasiturbiin-, elektri- ja auruvedurid
elektri saamiseks. Linnaelanikud on tahestahtmata suurema elektrihulga tarbijad, sest linnad säravad tuledes ka öösel. Linnades valgustatakse ju tänavaid, koridore, kaubanduskeskuseid, vaateaknaid, reklaamtahvleid, parklaid jms. Elektrit tarbivad ka ootereziimil pangaautomaadid, töötavad öölokaalid, klubid, haiglad ja bensiinijaamad. Kuid asi ei ole lootusetu! Igaüks meist saab üle vaadata oma koduse elektritarbimise. Näiteks võime välja lülitada kõik ootereziimil seisvad kodumasinad ja tehnikavidinad. Korteriühistud saavad majade koridoridesse paigutada liikumisanduriga lambid. Me saame hoolitseda ka selle eest, et meie töökohal inimesed teaksid elektrisäästmise nippe. Liigun võimalusel ühistranspordiga, rattaga või jala Ärge võtke autost loobumist kui karistust, vaid rõõmustage. Jala ja rattaga liikudes edendate oma tervist. Ühistranspordiga liikudes
Esimesel tööaastal toodeti elektrivõrku 288 MWh elektrit ( Eesti Energia 2007). 2002. aasta 11. oktoobril hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, mis oli suureks sammuks edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad Saaremaa ettevõttele Roheline Ring ning üks Eesti Energiale, viimane on Eesti Energia esimene Rohelist Energiat tootev tuulik. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit (Eesti Energia 2007). Hiljuti kerkis ka Tartumaale esimene suur tuulegeneraator, mille 54 meetrise generaatori
TALLINNA TEENINDUSKOOL Alla Rajur ME13-KE CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2014 Alla Rajur Tööohutus SISUKORD Sissejuhatus .......................................................................................................3 1. Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine......................................................... 4 1.1. Keskkonnasõbralikumad automudelid .......................................................4 2. Elektrienergia.....................................................................................................4,5 2.1 Energiamajandus........................................................................................
Suuremate energiakoguste puhul kasutatakse järgmist lühendatud kirjaviisi: 1 kWh üks kilovatt-tund (1000) 1 MWh üks megavatt-tund (1 000 000) 1 GWh üks gigavatt-tund (1 000 000 000) 1 TWh üks teravatt-tund (1 000 000 000 000) 1 PWh üks petavatt-tund (1 000 000 000 000 000) Millised tegurid on määravad hüdroelektrijaama? rajamisel. 1. Veerikkad või suure languga jõed (vooluhulk, voolukiirus, jõe lang, jõe langus, jõe veereziim). 2. Piisava elektritarbimise olemasolu (suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele transportida; elektrijaam rajatakse energiamahukate ettevõtete lähedusse). Maailma suurimaid hüdroenergiat tootvad riigid? Suurimad hüdroelektrijaamad? KAnada, Usa, Brasiilia. Hiina - Kolme Kuru, Brasiilia-Paraguay - Itaipu, Venezuela - Guri Positiivsed ja negatiivsed küljed, mis kaasnevad hüdroelektrijaama rajamisega: + võimalus saada suures koguses odavat energiat;
kauglevi. [14] 20 12. Milleks Eestile tuumaelekter? Kodumaiste taastuvate energiaallikate suurem kasutamine on arvatavasti üheks võimaluskeks, kuid Eesti taastuvenergeetika potentsiaal ei võimalda lähikümnenditel katta üle 20 protsendi meie elektrinõudlusest. Kõige ideaalsem lahendus oleks Eestile erinevate võimaluste kombinastioon. Eestis kasvab elektrienergia tarbimine kekskmiselt 2-3 protsenti aastas. Sellise elektritarbimise kasvu juures vajaks Eesti aastaks 2016 lisaks ca 3,5 TWh elektrit. Kui eeldada, et Eesti elektrienergia tarbimine praeguses mahus kaetakse renoveeritud põlevkivielektrijaamade, taastuvenergeetika ja uute gaasielektrijaamade baasil, siis kasvava tarbimise katmiseks on meil vaja veel lisaks umbes 600 MW tootmisvõimsusi. Mis on Eesti Energia motiivid investeerimaks tuumaenergeetikasse? Eelkõige hajuta-da elektrienergia tootmisega seotud riske
valgustid töötavad keskmiselt kaheksa tundi päevas. Valgustite võimsus kokku 8x2x40=700w=0.7kW Päeva tarbimine 0.7x8=5.6kWh Kuu tarbimine 5.6x22=123.2kWh Aasta tarbimine 5.6x220=1232kWh Lisaks valgustuse elektri tarbimisele tuleb veel juurde Elwis töövalgusti elektri tarbimine 0.11 kWh. Töövalgusti töötab päevas umbes neli tundi. See teeb päevas 0.11x4=0.44 kWh päevas ja aastas 0.44x 220=96.8 kWh Elektri tarbimine aastas on siis valgustitel 1232+96.8=1328.8 kWh. Valgustite elektritarbimise maksumus (0.7+0.11)x1x1.25=1.01 krooni tunnis (5.6+0.44)x1.25=7.55 krooni päevas 123.2x22x1.25=3388 krooni kuus 1328.8x1.25=1661 krooni aastas Vesi Vett kulub keskmiselt ööpäevas 50 liitrit. See teeb aastas 50x220=11000 liitrit ehk 11 m3. Vee hind on 28kr/m3. seega vee hind päevas on 0,05x28=1.4 krooni ja aastas on 11x28=308 krooni. Tunni hind veel oleks siis 308/1700=0.18 krooni. Elektri soojendus Keskmiselt kulub 0.03kW/m2 tunnis. Töökoja suurus on 48m2.
aastaks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri osakaaluks 5,1% brutotarbimisest -> 2008.a 2,3%; · Saavutada 2020. aastaks elektri ja soojuse koostootmisjaamades toodetud elektri osakaaluks 15-20% brutotarbimisest ning soojuse osakaaluks 35- 40%-> 2008.a elektrist 11% ja soojusest 37%; · Avada Eesti elektriturg 35% ulatuses 2009. aastaks ja täielikult 2013. aastaks · Hoida 2010. aastani primaarenergia tarbimise maht 2003.a tasemel; · Tagada sisemaise elektritarbimise koormuse katmiseks vajalik kohaliku genereeriva võimsuse olemasolu; 17.Millised on soojuselektrijaamade, tuumajaamade, hüdroelektrijaamade ja elektrituulikute sarnasused (nii tehnoloogilised kui ka töö põhimõttelt)? Kõik muundavad mehhaanilise energia elektrienergiaks. 18.Millised on auruturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni
kiire remont); veel põhinevate külmutusagentide kasutamine (külmutusmasinates soojusvahetusprotsessis kasutatavaid aineid, mis on oma omadustelt kergesti aurustuvad ning veeldatavad, nimetatakse külmutusagentideks). Külmutussüsteemis on võimalik säästa: 1) efektiivse ekspluatatsiooniga / hooldusega odav võimalus 2) muutes süsteemi struktuuri või konstruktsiooni kallid meetmed 3) külmaakumulaatori kasutamine elektritarbimise tipuajal Puudused: Sõltub vastava allika olemasolust ehk nt siis kui päike paistab, siis saame ka seda energiat kasutada. Keerulised mehhanismid ning kallid tehnoloogiad. Aurul mõõtmine on probleem. 41. Miks asünkroonmootorit võib käivitada otse nimipingele lülitades, aga alalisvoolumootorit peab käivitama käivitustakisti abil? Sest alalisvoolumootori ankruahela takistus Ra on suhteliselt väike, siis ei tohi seisvat
Näiteks Soome jääb elektrit importivaks maaks ka pärast viienda tuumareaktori käivitamist. Seega energiaga peame me ennast lähematel aastakümnetel ise kindlustama ja hoolimata alternatiivsete energiaallikate üha laialdasemast kasutamisest jääb meie elektritootmise selgrooks siiski veel kauaks ajaks kukersiitpõlevkivi, mille ressursid on vajaduste katmiseks piisavalt suured. Kuigi Eesti Energia on garanteerinud 2016. aastal katta 85% Eesti elektritarbimise tippvõimsusest, ja seda valdavalt endiselt põlevkivielektri näol, ei saa see jätkuda sama moodi igavesti. Saastemaksude karmistumise tingimustes on põlevkivienergeetika järk-järguline vähendamine paratamatu ja selle asendamiseks on lähematel aastakümnetel vaid üks tee - tuumaenergeetika kasutuselevõtt. Praegu käib vabariigis elav diskussioon selle üle, kas rajada Eesti Energia osavõtul koheselt
(kontrollimine on tehtud kunstlikult raskeks) Kasutatakse ainult seda haru, kus rohkem ülekandeid ja väiksemad kaovad ära. Kuidas raskeks tehtud: tekst + jura ja hash peab algama nullidega, ehk siis peab nonce-t muutma, kuni saad nullidega algava hash-i. Koodi läbiproovimine võtab ~10min. Alles siis saad ülekandeid kinnitada. Kui keegi scammib, siis suure tõenäosusega teised ei kinnita ja jääb oma harusse üksi. Tänapäeval üksi kaevandamine juba raske (liiga suur investeering elektritarbimise ja seadmete näol), tehakse boole. 14. nädal • Eksamiks: peamised masinõppe liigid, mille jaoks nad sobivad (näited ja lühiselgitus). Supervised learning – antakse ette piisavalt palju näiteid (pildid, dokumendid) ja õiged vastused, mille läbi masin õpib tuvastama. (nt profiilis tehtud pildist eestvaate genereerimine, maksupettused, milline loom on pildil jne). Neural
2011. aastal. Tootmise languse peamised põhjused olid ekspordi langus ja soodsamad elektrienergia impordivõimalused Põhjamaadest. Import Soomest moodustas mullu kogu impordist ligi 60% ja sealt imporditi aastatagusega võrreldes elektrit üle kolme korra rohkem. Kuigi Eesti ekspordib elektrit endiselt suures koguses, vähenes elektrienergia eksport 2011. aastaga võrreldes kokku ligi 6%. Eestis tarbiti mullu 8,7% rohkem elektrit kui 2011. aastal, kogutarbimine oli 7,8 TWh. Elektritarbimise kasvu peamine põhjus oli majanduse elavnemine ja talveperioodi keskmisest madalam õhutemperatuur. Viimasel aastakümnel on jõudsalt kasvanud taastuvatest allikatest elektri tootmine. Kui 2007. aastal oli taastuvelektri osatähtsus elektrienergia kogutarbimises vaid 1,5%, siis 2009. aastal 6,2% ja 2011. aastal 12,7%. Puidultöötavate koostootmisjaamade töölerakendamine on kasvatanud biomassist toodetud elektri osatähtsust kahe kolmandikuni kogu taastuv- elektri toodangust.
Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted lähtudest vajadusest tagada põhjendatud hinnaga keskkonna nõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrirahustus ning energia allikate taas tasakaalustatud keskkonna hoidlik ja pikaajaline kasutamine. Elektrivajaduse arengu kavandamine Majandus ja kommunikatsiooni ministeerium koostab iga 3a järel ning esitab vabariigivalitsusele kinnitamiseks elektrimajanduse arengu kava, milles sisaldub järgmine teave: 1. Järgmise 10a elektritarbimise eeldatav maht. 2. Analüüs milles käsitletakse rahvusvahelise elektrituru senist arengut ja prognoosi järgmise 5a kohta. 3. Järgmise 5a kohta analüüs, milles käsitletakse keskkonna nõuete eeldatavat mõju elektrituru arengule. 4. Järgmise 10a kohta andmed ja analüüs, mis käsitlevad taastuvatest energia allikatest toodetud elektrienergiat. 5.andmed selle kohta, mis on eelneva arengu kava andmetega võrreldes muutunud. Turuosalised
10.1 Ventilatsioon 174 10.2 Küttesüsteem ja soojusvarustus 175 10.3 Elektri- ja sidepaigaldis 177 10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon 179 11 Puitkorterelamute energiatarbimise analüüs 181 11.1 Mõõdetud energiatarbimise analüüs 181 11.1.1 Elektritarbimise analüüs 181 11.1.2 Gaasitarbimise analüüs 182 11.1.3 Vee tarbimise ja vee soojendamise energiatarbimise analüüs 182 11.2 Arvutuslik analüüs 185 11.2.1 Meetodid 185 11.2.2 Energiaarvutuste tulemused 190
hoonepiirete õhupidavus: q50 = 16,5 m3/(h·m2); n50 = 20,1 h-1. 8.2.2 Arvutusmudeli kirjeldus ja valideerimine 2009 detsembriks paigaldati elamusse elektriradiaatorid kütteenergia tarbimise väljaselgitamiseks. Radiaatorid paigaldati kööki, elutuppa, magamistuppa ja tuppa. Igale radiaatorile paigaldati elektrienergia mõõdik. Nii saadi teada ruumide kütteks vaja läinud elektrienergia tarbimine. Üldelektri tarbimine saadi koguelektri ja radiaatorite elektritarbimise erinevusest. Mõõtmisperioodil ahje ei (oluliselt) köetud. Mõõdetud elektrienergia tarbimise andmeid kasutati hoone energiaarvutusmudeli kalibreerimiseks. Hoone arvutati 8-tsoonilise hoone mudelina nii, et omaette tsoonid moodustasid kõik ruumid, pööning ja põrandaalune vt. Joonis 8.3 vasakul. Energiaarvutustes kasutatud peamised lähteandmed vt. Tabel 8.2. Joonis 8.3 Hoone energiaarvutusmudeli välisvaade (vasakul) ja tsoonide jaotus I korrusel.
laevakütuse hinnaga. Kasutatakse ka muid lisatasusid, näiteks: • Külmutuskonteineri lisatasu (reefer surcharge) kasutavad laevakompaniid sisselülitatud kül- mutuskonteinerite suurenenud elektritarbimise kompenseerimiseks, kui laevageneraatorid too- davad tavapärasest rohkem elektrienergiat. • Ülekoormatud sadamasse veo lisatasu (congestion surcharge) kasutatakse, kui veoga kaasneb laevade pikk seisuaeg reidil ja seega suurenenud kulutused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
