ROOMLASED VANAL AJAL. Roomlaste usust: Usuti, et maailm on täis vaime ja hingi. Igal asjal - puudel, kividel, jõgedel, järvedel jne - on oma vaim. Austati majavaime, põlluviljakuse vaime ja teisi. Et elus hästi läheks, tuleb kõigi tähtsamate toimingute eel vaimudele annetusi tuua. Vaimude hulka kuulusid ka esivanemate hinged. Roomlased uskusid, et kui neisse aupaklikult suhtuda, kaitsevad nad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Esivanemata kujud seisid kodudes aukohal. Roomlase meelest oli terve riik esivanemateja jumalate kaitse all. Jumalates: Roomlased austasid neidsamu jumalaid, mis kreeklasedki, ainult teistsuguste nimede all. Nii austasid nad Jupiteri (Zeus) ja tema abikaasat Junot (Hera), siis sõjajumal Marsi (Ares) ja teaduse ja kunsti kaitsejat naisjumalat Minervat (Pallas Athena). Iludusjumalannaks olid roomlastel Venus (Aphrodite), merejumalaks Neptun (Poseidin). Roomlaste erilisteks jumalateks olid ...
raudtee 1917. aastal ehitati 10 suurt kütusemahutit. Pelguranna 1920-1960 Enne 1940. aastat asusid asumis Sitsi elanike aiamaad Saksa okupatsiooni ajal ehitati asumisse 16 barakki Sõle tänav Tänapäevani säilinud hoonestust hakati rajama alles 1950. aastate algul 1959. aastal valmis uus planeering ja toimus teine ehitusjärk Pelguranna asumi hoonestus Pelguranna hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest Lõime tänav annab suurepärase pildi tollasest ehituskunstist. Uus ja vana Auto- ja jalg- liiklus Bussi- liiklus Pelgulinn Pelgurand
peatuspaik Eestis. Enne Pulli avastamist tunti vanima muistisena Kunda Lammasmäge, mis oli sel ajal väike saareke madalaveelises Kunda järves. Arheoloogiliseks kultuuriks nimetatakse ühelaadsete muististe rühma, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri, mis oli levinud Läänemere idaranniku maades. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kuna selgeid jäänuseid elamutest pole leitud, arvatakse, et elati ritvadest püstitatud koonusekujulistes püstkodades, mille sõrestik oli pealt kaetud okste, nahkade ja puukoortega ning koja keskel asus kividega ümbritsetud kolle. Tööriistad ja tegevusalad. Need olid valmistatud kivist, luust ja sarvest ning ka puust. Eelkõige kasutati tulekivi. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Vanimate asukate päritolu. Praegu oletatakse nende tulekut lõuna poolt Euroopast. Neoliitikumi algus
2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4
töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud. Kerkinud on üksikuid ja terveid puitkarkassil ehitatud uuselamukvartaleid. Puitkarkassehituste püstitamine on populaarne just tänu oma väikesele töömahukusele ja energiasäästlikusele. Nüüdishetkel on suurem osa Euroopast võtnud suuna üle kahekorruseliste puitkarkassmajade ehitusele. Põhjamaades moodustavad puitmajad 80% kõigist elamutest. Tehnilistelt näitajatelt, mis ehituses on olulisemgi, on puit küllalt suure tugevusega. Nimelt on puit pikikiudu võrdne betooni mark 300-ga, tõmbetugevuselt pikikiudu ületab betooni kümnekordselt. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Puitu saab kasutada toorainena või töödeldud vormis soojusisolatsiooniks( nt. Fiiberisolatsiooniplaadid, balsapuit vedelgaasikonteinerite isolatsiooniks). Puitu kasutatakse nii ehitusmaterjaliks, betooni vormimisel, vooderdusena, elektrimastidel kui ka
laiad. Müüri ümbritses veel 40 m laiune vallikraav. Babüloonia linnad Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jooksevad. Elanikkond jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. 1) Vana Babülon - Arvatavasti oli ümbritsetud ringmüüri ja vallikraaviga. Linna keskel oli ilmselt suure siseõuega kindlustatud loss ning tsikuraat peatempliga. Ajalookroonikais on teateid mitmekorruselistest elamutest, mis olid ehitatud maapinnast kõrgemale asetatud platvormile. 2) Uus-Babülon e. Kaldea riik Linnaehituses sai Uus-Babülonile eeskujuks Vana- Babüloonia. Linn koosnes umbes 300 ha suurusest kindlustatud vanast linnasüdamikust, uuemast eeslinnast ning kogu seda ala ümbritsenud urbaniseerunud territooriumist. Uus-Babüloni plaan oli peaaegu korrapärane ristkülik, mille Eufrat poolitas vana- ja uuslinnaks
Eesti pärast põhjasõda. Palju hukkunuid, põhja sõda laastas eesti maad rohkem kui ükski teine sõda. Vaesus, rahuaeg tagas rahvaarvu kasvu. Tollased mõisahäärberid ei erinenud palju talupoegade elamutest : õlgkatused, kitsukesed aknad, puupalkidest laotud seinad. Balti erikord: balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõjaajal teostatud restitutsiooniga- rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsuskorra põhijooned kinnitati 1721.aastal venemaa ja rootsi vahelise uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja makse korraldus . valitsev luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tolli piir. Venekeskvõimu kõrgemateks
Kuid kapitalismi tingimustes ei puuduta arhitektuuri saavutused kogu elanikkonda, vaid peamiselt selle varakamat osa. 20. sajandi jooksul on uuenenud ka linnade planeerimise põhimõtted. Selle ala uudisteks on elamute vabam paigutus, loodusliku kekskonna säilitamine, kõige elamiseks vajaliku koondamine mikrorajoonidesse, vaid jalakäijatele määratud tänavad kaubanduskeskustes, tavalistest linnaliiklustest eraldatud autode kiirmagistraalid, tööstusrajoonide eraldamine elamutest jne,. Põhimõtted on suurepärased, kuid siiski pole paljusid kauneid, ajakohaseid ja väga vajalikke linnade ja nende keskuse ümberkorraldamise plaane suudetud ellu rakendada, takistuseks on kapitalistlik eraomand maale. 5
ühiskanalisatsiooni. Põhilised eelpuhastid: - Õlipüüdurid - Liivapüüdurid - Rasvapüüdurid Eelpuhastite paigutuskohad: - Õli ja bensiinipüüdur- bensiinijaamad, autoremonditöökojad, autopesulad jne - Rasvapüüdurid- suured köögid, toiduainetetööstus - Liivapüüdurid- autopesula, sajuvee ärajuhtimisel kattega või katteta õuepinnalt jne Reovee ärajuhtimine Reovesi elamutest võib olla juhitud : Ühiskanalisatsiooni Kogumiskaevu Omapuhastisse Kanalisatsiooni välisvõrgu skeem sõltub: - Reljeefist - Pinnase liigist - Põhjavee tasemest - Reovee puhasti asukohast - Kanalisatsiooni süsteemist - Looduslikest ja mittelooduslikest takistustest Kanalisatsiooni välisvõrgu skeemid: Ristvõrk- suubuvad üksikud kvartalikollektorid lühimat teed pidi suublasse
sajandi lõpus tehti jäid rahvale hästi meelde, sest tundusid peale sügavat pärisorjust vägagi kergendavalt. Kohustuste koorem tundus raskena ka sellepärast, et tolle aja põlluharimise viis oli vähe tootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel aja veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Peale põlispõllu oli talupoegadel kasutada veel rohkesti metsamaid. Neid kasutati alet tehes, mis oli seotud suure jõupingutusega. See muutis elu veel raskemaks, eriti kuna tähelepanu pöörati rohkem vaimse elu parandamisele ja ei võetud midagi ette eestlaste peamise tuluallika põlluharimise edendamiseks. Suuremad muutused toimusid valitsemiskorras. 17. sajandi keskpaigaks kujunes välja nn. maariik (Landesstaat), mis oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus ja säilis kuni 20
kogu maakera kliima soojenemist nn kasvuhooneefekti tõttu. Külmade alade mandri- ja mägiliustikud võivad hakata sulama, põhjustades maailmamere veetaseme tõusu ning rannaäärsete tihedalt asustatud piirkondade üleujutamist. Elukeskkonna kahjustajateks on ka tööstuse ja transpordi põhjustatud müra ja vibratsioon. Seetõttu püütakse rajada uued tööstuspiirkonnad ja suured liiklusmagistraalid elurajoonidest eemale ning eraldada müraallikad elamutest heli peegeldavate kaitseekraanidega. Veekogude reostust põhjustavad peamiselt tööstusettevõtted, aga ka laevad. Tööstuse mürgised heitveed võivad tappa jõgedes-järvedes kõik elava. Laevade katastroofide tagajärjel reostub ookeanide pind naftasaadustega. Õhuke õlikiht on surmavalt ohtlik veelindudele, kuna õliste sulgedega linnud ei suuda enam õhku tõusta. Põldude üleväetamise tõttu satuvad väetisejäägid veekogudesse,
elamu. Vaatlesime, mis tüüpi elamutes põhihariduse ja kõrghariduse kookuliitmisel ning kõrgharidusega inimesed. Tulemused on esitatud joonisel ( Joonis nr. 2) Joonis nr. 2 Eluaseme tüüp 8 Siit loeme välja, et põhiharidusega inimestest elab kõige suurem protsent inimesi 10 ja enam korteriga elamutest. Kõrgharidusega inimesed elavad valdaval enamuses ühepereelamutes. Üldiselt on eramajade ülalpidamine kulukam ja korterid odavamad ning tänu haridusele võimaldab sissetulek kesk-ja kõrgharidusega inimestel kulukamaid investeerinuid teha. · Järgmiseks uurisime, et mis on vastajate rahaline hinnang oma eluasemele. Jooniselt (Joonis nr. 3) Joonis nr. 3 Korteri/ maja maksumus näeme, et põhiharduse ja keskharidusega kokku liidetud omandavad elanikud omavad üle 5
õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1.2 Ülevaade uuritud elamutest 8 2 Uuritud elamute piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 15 2.1 Meetodid 15 2.2 Vundamendid ja esimese korruse põrandad 15 2.2.1 Vundamentide ja esimese korruse põranda tarindus 15 2.2
Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3.novembril USA põhjaosariiki Alaskat raputas 7,9magnituudiline maavärin, lõhkudes trans-Alaska naftajuhtme tugesid ja tekitades ligi kahemeetriseid pragusid maanteedesse. Maavärina epitsenter oli 150 kilomeetri kaugusel Fairbanksi linnast, seda tunti ka osariigi suurimas linnas Anchorage'is,
Valitsemine ja ühiskond Vana-Kreeka koosnes suuresti linnriikidest ehk polistest. Polis oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud.
· Esmalt vaatasime, mis suhe on eluaseme tüübil ja haridustasemel. Valikuteks olid ühepereelamu, paarismaja, ridaelamu, 5-9 korteriga elamu ja 10 ja enam korteriga elamu. Vaatlesime, mis tüüpi elamutes elavad põhi-, kesk- ja kõrgharidusega inimesed. Tulemused tabelis ( joonis nr. 3) Joonis nr. 3 Eluaseme tüüp Siit loeme välja, et põhiharidusega inimestest elab kõige suurem protsent inimesi 10 ja enam korteriga elamutest. Ning kesk- ja kõrgharidusega inimesed elavad valdaval enamuses ühepereelamutes. Üldiselt on eramajade ülalpidamine kulukam ja korterid odavamad ning 9 tänu haridusele võimaldab sissetulek kesk-ja kõrgharidusega inimestel kulukamaid investeerinuid teha. · Järgmiseks uurisime, et mis on vastajate rahaline hinnang oma eluasemele. Joonis ( joonis nr. 4 Joonis nr
aastate algul, kui kinnitati arhitekt G.Sumovski Pelguranna detailplaneering. 1959. aastal valmis uus planeering, mille autoriteks olid Kalju Luts ja August Volberg ning mis sai aluseks teisele ehitusjärgule. Siis ehitati valdavalt 4-5 korruselisi hrustsovkasid. Hiljem ehitati ka uuemat tüüpi elumaju ja viimastena kerkisid 9- korruselised telliselamud. Tänapäevane elukeskkond Tänapäeva hoonestus koosneb enamjaolt nõukogude ajal ehitatud elamutest, mis vanemas osas on 23-korruselised, uuemas osas suuremalt jaolt viiekorruselised, kuid on ka mõni 9 ja 14- korruseline. Näeme nii Stalinismi ajastu range planeeringuga kvartaleid kui hilisemate aegade vabalt seisvaid 9-korruselisi telliskivitorne. Pelgulinn Kust sai Pelgulinna asum oma nime? 1) Pelgulinn võis oma kujundliku nime saada pelgupaiga tähenduses. Seal varjasid inimesed end Tallinnas sooritatud kuritegude pärast või vaenuvägede eest.
- uurimiseks vajalik ,,võõristus" (peab tekitaba teatud distantsi), musealiseerimine. - Mälestuste kaudu uurimine, asjade ,,elulood", teine suund asjade eluloos. MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS. Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks. Kommunikatiivne pööre kommunikatiivse, semiootilise ja fenomenoloogilise pöörde kaudu on jõutud tõdemuseni: Objektid materialiseerivad muidu immmateriaalseid ning ,,nähtamatuid" suhteid. Iseloomulikud uuringud nt rõivastusest ja elamutest-elamusisutusest. Nähakse sotsiaalseid suhteid, hierarhiate suhteid. Uurida läbi esemete rahvust. 24.03 Nõukogude argielu uurimine Nõukogude uurimine: oluline, kuna muutis palju Eesti argielu, käis kaasas üldine modernsieerumine (ka tehnoloogia areng). Muutuste piir tõmmati sageli 60ndatesse. Olulised ka
naabrite poole ettepanekuga sõlmida lõplik ja kindel rahuleping. Vastus oli eitav. Iisrael otsustas alustada omapoolsete vasturünnakutega. Lõpuks ärkas ka ÜRO. Igasugune terrorism mõisteti hukka. Rahvusvahelisel areenil hakkas kujunema kaks poolt- ühed riigid, eesotsas USAga, õigustasidjuutide tegevust, teised, eesotsas NSV Liiduga, kaitsesid araablasi. · Esimeste iseseisvusaastate raskused Kui riiki saabus 600 000 sisserändajat tuli puudus elamutest, tööst, esmatarbekaupadest, toiduainetest, joogiveest, koolidest jne. Lisaks annetustele õnnestus saada laenu välispankadelt. USA eraldas tagastamatut abi ning ootamatult pakkus toetust ka Saksamaa Liitvabariik. Maailma lõhenemine jätkus. Suurde konflikti sekkus ÜRO. Maailma surve, eriti USA ja Ungari alistanud NSV Liidu tegevuse tagajärjel sõlmiti vaherahu. Vahekord Iisraeli ja inglaste- prantslaste vahel halvenes. Nüüd lootsid juudid ainult USA abile. · Kuuepäevane sõda
oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli
riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel
Jääaja lõpuks arvatakse olevat aastat 9600 eKr. Soojenenud kliimas jätkus jõudsalt metsade kujunemine. Valdavateks puuliikideks olid kask ja mänd, kuid esines ka haaba ja teisi lehtpuid. Jääajale iseloomulik fauna vahetus metsloomadega, nagu põder, kobras, karu jne. Eesti vanimad seni teadaolevad inimasustuse jäljed on leitud Sindi lähedalt Pullist. Sealt leiti mõningaid tuleasemeid ja maasse löödud teritatud vaiade otsi, mis võivad pärineda toonastest elamutest. Kultuurkiht oli vaid 5-15 cm paksune. Leidudeks tulekivist valmistatud väikeesemed: - Kõõvitsad - Noad - Uuritsad - Nooleotsad - Kivitööjäägid Aulakohast leitud orgaaniliste materjalide vanusemäärangute järgi elati selles laagripaigas umbes 9000-8550 aastat eKr. Arvatavasti oli Pulli hooajaline peatuspaik. Tõenäoliselt elati seal suviti, püüti kala koha ja latikat. Leitud loomaluude järgi peeti seal ka jahti, peamiselt
kuulsamaid Berndt Notke töid, mida tullakse vaatama kaugemaltki. 1433. aastal valatud kiriku tornikell oli vanim Eestis, kuid mis kahjuks 2002. aasta maikuus puhkenud tulekahjus purunes. Kahjustatud sai ka tornikiiver, mis vahetati välja 2003 a. sügisel. 1630. aastal valminud tornikiiver põles 1684. aastal. Sellega sarnanev, 1688. aastal taastatud kiiver oli Tallinna hilisrenessans-stiilist vanim. Tallinna keskaegsed elamud Tallinna keskaegsetest elamutest on ligi kaks kolmandikku säilinud rohkemal või vähesemal määral ümber ehitatult. Paremad hästisäilinud näited on Matkamaja (Raekoja plats 18), Tallinna Linnateatri hoone (Lai 23), hooned aadressidel Vana turg 6, Kuninga 1, Pikk 71, Lai 29, Lai 40, Vene 17 ja 23, Rüütli 12, Suur-Karja 8. Keskajal ehitati elamuid tavaliselt sarnaste põhimõtete järgi. Ka ruumijaotuse poolest olid keskaegsed elamud omaniku jõukusele vaatamata üksteisega võrdlemisi
aur ja suits võivad põhjustada valehäire. Suitsuandur tuleks paigaldada lakke võimalikult toa keskele (kaugus seinast, valgustitest ja ventilatsiooniavadest vähemalt 50 cm.). Ühe anduri kontrollala on maksimaalselt 60m². Suitsuandurit ei tohi paigaldada seintele, sest selliselt ei suuda andur täita oma tööfunktsiooni. 12 Suitsuanduri hooldus Põhjamaades on umbes 95% elamutest varustatud suitsuanduriga. Siiski on seal probleemiks saamas üha sagenevad tuleõnnetused, mille tagajärjel inimesed hukkuvad, kuigi kodus olid olemas suitsuandurid. Põhjus seisnes selles, et suitsuandurite patareid olid kas tühjad või puudusid täiesti. Suitsuandur annab patareide tühjakssaamisest märku lühikeste katkendlike helisignaalidega. Märguande peale tuleb andurisse paigaldada uued patareid.
nurgas asus mantelkorsten- leealune, kus valmistati süüa , ja 2. dornse (alamsaksa k tuba), diele hoone pikiteljel järgnev, kogu pere kasutada ruum, mis oli õhkküttega köetav keldrist hüpokausti kaudu. Elamu interjöör oli veel keskaja lõpus üsna kasin : põrand oli kivi või kahhelplaatidest, mida mõni jõukam kattis vaibaga, seinad olid krohvitud, mõnikord kaetud puupaneeli või kangastega, et vähegi isoleerida ülipaksude seinte rõskust. Üsna sageli on gooti elamutest leitud nii seina kui laemaalinguid. Mustrite motiivistik oli laenatud sakraalkunstist: järjestikku korduv teravkaar, ristlillik, krabid, kalapõis, pärgamendirull. Tubades olid talalaed, kus laetalade peal oli vahelaudis. Suuremate ruumide puhul toetati ematala ruumi keskelt kivist või puust sambale, mis võis ollakaunistatud polükroomsete nikerdustega. Ruumide ukse- ja aknaavad olid kivist tahutud raamistuses ustele oli sageli kujundatud teravakaareline paariastmeline portaal
radoonimäärangute alusel olid käsitletavad potentsiaalsete radooniriski aladena. Enam kui 1500 majas teostatud mõõtmiste tulemuste põhjal on täpsustatud erineva radooniriskiga alade paiknemine. Ülikõrge radooniriski alad, kus leidub üle 100Bq/m3 radoonitasemega maju, mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähke 15% ja enam, levivad kõikjal Põhja Eesti pankranniku lähialadel. Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutest ulatuvad 400 - 1000Bq/m3, levivad paljudes Põhja Eesti valdades, Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriskiga alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400Bq/m3, esineb pea kõikjal Eestis [] Viimases uuringus mõõdeti radoonitaset 208-s lasteasutuses. Uuringuga tuvastate, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldus standardis sätestatud piirväärtust. Uuringuks valiti piirkonnad, kus elumajades on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi
Ja seega ei anna nad täielikku kujutluspilti enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Vaadates Pompeji ja Herculaneumi varemeid, hakkab esmajärjekorras silma eeskujulik tänavatevõrk (pilt 2) ja kanalisatsioon. Majades oli veevärk ja keskküte (kuuma õhuga). Vaadates kodanike maju, siis elati ühepereelamutes, mis algselt olid välja kujunenud etruskide elamutest (pilt 3). Pompeji rikaste elamud on nende edasiarendused, mida on juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, 3 stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes
piirkondadele. Sealt tuli ka nisu ja oder. Kiviesemeid hakati lihvima. Matused paiknesid asula territooriumil. Tegemist oli ikka maasse kaevatud haudadega. Laibale oli tehtud puudest ase. Selgeid jälgi kindlatest elamutest ei ole. On leitud ainult kolde asemeid või mingisuguseid tugiposte. Läti ning Leedu aladel on leitud rohkem tugiposte ning seinu. Etnogenees Etnogenees - kust ollakse pärit, päritolu kujunemine Tehakse kindlaks: 1) keeleteaduse abil 2) antropoloogia e. luude põhjal välimuse konstrueerimine 3) geneetika ja dna (eestlaste lähim sugulane - lätlane) 4) arheoloogia e. kultuuride sarnasus ja võrdlus Eestlane on sarnane lääne inimesega, keele poolest ida inimesega.
venekirveste kultuuriks. Asustus kaugeneb veekogudest. Inimesed hakkasid elama üksiktaludes (üksiktalude järgi on maapinnalt raskem arheoloogilisi avastusi teha, seega not much info). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus ja põlluharimine. Siiski tegeldi edasi ka küttimise, koriluse ja kalandusega. Hauad paiknevad asutusest eemal, maasse kaevatud laipmatused. Laip on hauas külili konksus põlvedega. Naised maeti paremale küljele, mehed vasakule. Selgeid jälgi kiviaja elamutest ei ole. Läti ja Leedu aladelt on jäänuseid rohkem. Lõuna aladel olid tugipostid ja nende peale pandud latid. Etnogenees Ehk päritolu ja selle kujunemine. Tehakse kindlaks järgmiste teaduste abil: keeleteadus, antropoloogia (leitud luustike põhjal välimuse rekonstrueerimine), geneetika, arheloogia. Antropoloogiliselt sarnaneme lääne rahvastega, keeleliselt ida rahvastega. 20. sajandi lõpul välja kujunenud teooria kohaselt oleme euroopa põlisrahvas. Esineb kaks teooriat.
Kivist ja luust tööriistad on paremini töödeldud ja lihvitud, kui mesoliitikumis MUINASAEG Keraamika tulek suurendab leidude rohkust Kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika arvatavasti 4000 eKr, oletatakse ka elanikkonna mõningast siiret Eesti aladele Karjala aladelt. Terava otsaga anumad ja väikesed lamedad liuad Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest. Kergelt maapinda süvendatud vaiehitised Matuseid teada rohkem. Esineb asulakohtadesse matmist, Lääne-Eestis eraldi matusekohad. Hauapanuseid rohkem, sh ehteid, kujukesi, merevaiku, tööriistu, täheldatavad rituaalide jäljed. Haudadesse ei maetud kõiki kogukonna liikmeid Nöörkeraamika Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast perioodist 2500 eKr
kujuline etik, mis kujutas endast peaportaali ette tõusvat sirget treppi. Mainitud trepp oli sageli väga kõrge, ulatudes kuni 2 meetrini, seega ka väga pikk. Kahel pool treppi paiknesid kivipingid, nende otstesse olid asetatud aga püsti seisvad paeplaadid ehk etikukivid, millega etik oli kaunistatud. Etikukividele olid raiutud omaniku peremärgid ning sageli ka muud kaunistused. Raidkunsti teosteks muutusid etikukivid peamiselt just renessanssperioodil, 16. sajandil. Ükski keskaegsetest elamutest pole säilinud tänaseni küll terviklikult, kuid väiksemal või suuremal määral ümberehitatult on neid säilinud massiliselt. Ligikaudu kaks kolmandikku keskaegsetest elamutest on ümberehitatuna või uute hoonete koosseisus fragmentidena säilinud. Väga paljudes hoonetes on säilinud peaportaal, eeskoja aknad, talalagesid, tõstemehhanismid, kalorifeer, kaubaluugid, siseportaal jms. Ainult keskajast pärinevaid etikuid polnud terviklikuna säilinud, kuna 19.
nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus.
Läänikorraldus Maad on jagatud maahärrade e.senjööride poolt läänideks e. feoodideks. Lääni omanik e. läänimees on kohustatud vastutasuks toetama maahärrat sõjaliselt. Lääni territooriumil elavad talupojad on maksukohuslased läänimehe ees. Mõisate rajamine ja sunnismaisus Talupojad muudeti pärisorjadeks, pidid maksma kümnist, millele lisandusid maksud kirikutele, kohustus ehitada kirikuid, linnuseid jms. Mõisad olid algul tagasihoidlikud, talupoegade elamutest küll suuremad, kuid ilma korstnata ehitised. Hiljem sai mõisate asutamine suurema hoo. Uute mõisate rajamine nõudis talupoegadelt järjest suuremat tööpanust. Keskaja lõpul muutusid talupojad sunnismaisteks e. talunikud ei tohtinud ilma mõisniku loata oma talusid müüa ning talu pärandati kohustuslikus korras talumehe pojale. Probleemid: Maa-aadel Talupojad põgenesid Ikaldused Eestlased röövisid Talupojad Maad ei jätkunud Maaharimine vaevaline
kavatsus täielikult vallutada Eesti juba veebruaris 1944 nurjati täielikult. 1. märtsil Vaasa ja Vepsküla sillapeade likvideerimisel ilmutatud isikliku vapruse eest vääris Raudristi Rüütliristi autasu allohvitser Harald Nugiseks 46. rügemendist. Kättemaksuks kaotuste eest lahingutes tegi punalennuvägi massilise pommitamisega 6. märtsil 1944 maatasa kauni Narva linna ning paar päeva hiljem, 9.–10. märtsi ööl hävitati pommitamisega pealinnas Tallinnas u kolmandik elamutest, s.t üle 5000 hoone. Peavarjuta jäi u 20 000 elanikku(12). Mõlemal korral oli tegemist terrorirünnakuga kaitsetute tsiviilelanike hävitamiseks. Kui Tallinnas hukkus seejuures enam kui 750 tsiviilisikut, siis Narva rindelinnana oli inimestest tühjendatud juba alates 25. jaanuarist ning barbaarne linna hävitamine oli tavamõistusele arusaamatu. Eesti rahva vastupanu kasvas veelgi. „Varemetest tõuseb kättemaks!” sai hüüdlausena vastupanu sümboliks
Teisel aastatuhendel eKr, sai Babüloonia suurrigiks ning Babüloonia muutus väikelinnast, Ees-Aasia suurimasks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli nii lai, et seda nimetati Hammurabi jõeks. Linna keskel oli arvatavasti suure siseõuega kindlustatud loss nind tsikuraat peatempliga. On ka teateid mitmekorruslistest elamutest, mis olid ehitatud platvormile, selleks et elamut kaitsta tuvavete eest talviste sademete ajal. Väljakaevamistel on leitud suurtest kibikünadest moodustatud kanalisatsioonikollektoreid, millesse heitvesi ja liigvesi kinni püüti – üleujutuste pärast. Babülon ei kesnud kaua nii vägevana, sest sai paljudel kordadel asüürlaste kallaletungide osaliseks. Nt. 7. saj eKr sai Babüloni linn ja riik hoobi, Asüüria kuninga Sangeribi sõjakäigult
Ja seega ei anna nad täielikku kujutluspilti enne meie aegse 3. ja 2. sajandi alguse arhitektuurist. Võime siiski arvata, et tollane arhitektuur oli lihtsalt eeletapp sellele, mis hiljem järgnes. Vaadates Pompeji ja Herculaneumi varemeid, hakkab esmajärjekorras silma eeskujulik tänavatevõrk (pilt 2) ja kanalisatsioon. Majades oli veevärk ja keskküte (kuuma õhuga). Vaadates kodanike maju, siis elati ühepereelamutes, mis algselt olid välja kujunenud etruskide elamutest (pilt 3). Pompeji rikaste elamud on nende edasiarendused, mida on juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda
Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. · Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest
rängimaks töötervishoiualaseks tragöödiaks. [1] 1.3. Kust võib leida Asbesti? Ehitistes on kasutatud palju asbesti sisaldavaid materjale, eriti asbesttsementtooteid ja isolatsioonimaterjale. Meil Eestis kasutati põhiliselt aastatel 1962-1994 Kundas toodetud 6 ja 8 lainega eterniitplaate, mida valmistati kokku üle 2,2 miljoni tonni (10-15% krüsotiilasbesti). Umbes 80% meie vanematest elamutest, tööstus- ja ühiskondlikest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale. Asbesti võib leiduda: ● katustes (eterniit, katusepapp ja –plaadid) ● seintes (eterniit, asbesttsementplaadid ja - paneelid) ● lagedes (asbesttsementplaadid, pritsasbest, soojusisolatsioon) ● hoonete fassaadides: välisvooder, rõdupiirded, rennid ● aknaalustes plaatides 6
Eestis on ligi 170 000 ühepereelamut ja 450 000 korterit kortermajades, kusjuures 1,26 miljonist Eestimaa elanikust 0,36 miljonit elab pereelamus ja 0,90 miljonit korterites. Eeldatavalt asub 30% korteritest korrusmajade esimestel korrustel. [ 6] Uuringu tulemusel on keskmiseks siseõhu radooni kontsentratsiooniks ühepereelamus 103 Bq/m³ ja korrusmaja alumise korruse korteris 78 Bq/m³. Üle 400 Bq/m³ oli radoonitase 1% elamutest, suurim mõõtmistulemus 1040 Bq/m³. Umbes 70% Eesti elanikest elab kortermajades. Eeldades, et korterites, mis asuvad korrusmajade ülemistel korrustelbon keskmiseks radoonisisalduseks 30 Bq/m³ ja, et selliseid kortereid on 70%, saame kortermaja keskmiseks radoonitasemeks 44 Bq/m³. Siit edasi arvutame kogu Eesti elamufondi keskmineks radoonisisalduseks 60 Bq/m³.[ 6 ] Valdade keskmised tasemed on esitatud antud peatüki lõpus oleval kaardil. [ vt. Joonis 2 ]
Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest
Paluoja asustusüksuse arengust ja kujunemisloost. Referaat koosneb kolmest suurest peatükist – Abja-Paluoja, Halliste ja märkimisväärsed objektid, mis omakorda jagunevad väiksemateks alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade linna asendist ja halduspiiridest, ajaloolisest taustast, kujunemisest, jagunemisest ja tänapäeva ülevaatest. Teises peatükis tuuakse välja kihelkonna kujunemine, koosseis, räägitakse kirikutest ja kogukondadest, mõisatest, elamutest ja talude päriseks ostmisest. Kolmandast peatükist leiab kolm erinevat kultuurimälestist – Abja mõis, Abja-Paluoja postkontor, Laatre jaam ja jaamahoone. Lisaks on referaadile lisatud ajalooline kaardimaterjal, mis annab põgusa ülevaate ajaloolisest piirkondade jagunemisest ja erinevate ajastute valdade ja külanõukogude piiridest. Töö lõpus on lisad, millest leiab tutvustavaid pilte erinevatest objektidest, millele on töö põhiosas viidatud.
oma põllult saadud viljasaagist, samuti maksma ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli
a. tagasi) Varaseimad kivitööriistad Eoliit e veerekiviriist. Pihusuurused kivist tööriistad, üks külg tahutud. Chopper e raienuga. Acheuli kultuur (1,5 milj. - 200k a. tagasi) (Homo erectus) Esimesed pihukirved, osati nürisid kive teritada. Acheuli pihukirveste tööndus sai alguse 1,5 milj a. tagasi Aafrikas. Esimesed märgid elamutest (Terra amata elamu Prantsusmaal, 400k a. tagasi) Keskpaleoliitikum: Moustier'i kultuur (200k - 40k a. tagasi) (Homo neanderthalensis) Levallois'i tehnika - õhukeste ja teravate kivitööriistade valmistamise viis. Kivist kildude välja löömisel kasutati sarveluud. Hilispaleoliitikum: Aurignac'i kultuur (34k - 28k a. tagasi) (kromanjoonlased) Võisid elada püstkoja taolistes elamutes. Gravette'i kultuur (28k - 22k a. tagasi)
kivikirstkalmeid. Kivikirstkalme on Eestis vanim matmisviis, mis oli kuni muinasaja lõpuni kasutusel üle maa. Nimi tuleb kalme keskel asuva kirstu järgi. 7. Pärnu muuseum eksponeeritud leiud esimesest inimasustusest Eesti alal Pulli külast Esimesed elanikud Eesti alal tegelesid jahi ja kalapüügiga. Kuna peamine elatusallikas oli kalapüük, eelistasid nad elualana jõeäärseid kohti. Nende püstitatud elamutest ei ole maastikul midagi säilinud. 11 000 a. tagasi (8.-4. saj eKr) Eesti ajalooline talukompleks (sh rehemaja) külastuskohana: 9. Hiiumaal: Soera Talumuuseum Praeguse rehielamu vanim osa on XIX sajandi esimesest poolest pärit muldpõrandaga rehetuba, kus elati ja sügiseti vilja kuivatati. Rehepeksutöö tehti rehekojas ehk rehe all. Elutuba koos kambritega on ehitatud XIX sajandi teisel poolel
milles on märgitud tööoote lõpu aeg Esimesed hooldustööd peale tööoote lõppu tuleb teha kinnastes, sest substraadis ei pruugi preparaat nii kiiresti laguneda Tühjade kasvuhoonete desinfitseerimiseks kasutatakse sageli gaasitamist. Selleks vaja kohaliku tervisekaitsetalituse luba!!! Gaasitatavad ruumid peavad olema hermeetiliselt suletavad ja vähemalt 200 m kaugusel elamutest ja 100 m kaugusel tootmishoonetest Töörühma suuruseks gaasitamise vähemalt 3 inimest Temperaatur mitte alla 5 C Nõuded haljasaladel Kooskõlasta kohaliku tervisekaitsetalitusega Kastutada ei tohi püsivaid ja tugevalõhnalisi preparaate Tohib pritsida ainult varahommikuti või hilisõhtul, korraga mitte üle 5 ha Teavita ümberkaudset elanikkonda, välja pane hoiatussildid
ka riigimakse. Kõik see lasus raske koormana talupoegade õlgadel. Kohustuste koorem tundus raskena ka selle pärast, et põlluharimise viis oli vähetootev. Valitses kolmepõllusüsteem, mille juures vilja all oli kõigest kaks kolmandikku. Põllutööriistad olid puudulikud ja väetamine nõrk. Laudasõnnikut ei jätkunud ja kunstsõnnikut sel ajal veel ei tuntud. Tõsiseid raskusi tegi põllumehele ka põldude ribasus ja nende kaugus elamutest. Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Pastoritel ja mõisnikel oli kindlaks veendumuseks,
kerkivad piirkonda ka üksikud kahekorruselised korterelamud, mis jäävad siiski suhteliselt marginaalseks ja piirkonna üldilme jääb 1-1,5-korruseliseks. Ala hoonestati suhteliselt tihedalt juba enne I maailmasõda, ja nii jäävad Eesti Vabariigi ajal püstitatud hooned seal pigem üksikuteks eranditeks. Stiilipuhast funktsionalismi siinsete elamute hulgas eriti ei leia, küll aga mõned näited 1930. aastate teisel poolel Pärnus populaarseks muutunud „kikkis“ katusega elamutest, mida rannapiirkonnas tervete kvartalite kaupa kerkimas näeb. Siit leiame ka hästi säilinud näited nõukogude perioodi puithoonestusest – väikesed stalinistlikud korterelamud sulanduvad oma traditsiooniliste rõhtlaudadest fassaadidega suhteliselt valutult väljakujunenud miljöösse. 1.3.2.2 Rannarajoon Kui aastal 1834 kustutati Pärnu kindluslinnade nimekirjast, sai võimalikuks linna areng väljapoole kindlustuste vööndit
vahel. Allikas: Lump, H. 2008. Maaomanike seisukohad ulukite küttimise kohalt jagunevad kaheks: ühed ei luba oma maal üldse küttida ja teised nõuavad, et küttida tuleks rohkem, kuna ulukid põhjustavad neile majanduslikku kahju. Jahihooaeg põhjustab lahkarvamusi maaomanikega, kuna elumajade 25 läheduses küttivad jahimehed rikuvad elanike rahu. Eesti jahieeskirjad ei määratle, kui kaugel elamutest võib jahti pidada, on ainult öeldud, et ei tohi tulistada nähtavate hoonete suunas (Mahoni 2008). Soomlastel ei luba jahieeskirjad ilma maaomaniku loata pidada jahti lähemal kui 150 meetrit asustatud elamust. See tähendab seda, et kui maaomandil on suvila ja seal parajasti kedagi ei viibi, võib jahti pidada ka lähemal. Selles tuleb aga enne veenduda. Samas on maaomanikke, kes lubavad jahti pidada lausa oma õuemaal, sest pahatihti teevad jänesed kahju õunapuudele
areeni piirasid astmetena ülespoole tõusvad istmeread. Amfiteatrites korraldati gladiaatorite võitlusi, (ka kiskjatega), merelahinguid jm vaatemänge. Termid olid avalikud saunad, mis moodustasid kokku keerulise kompleksi, ühendades endas peale kümblusruumide ka sportimiseks vajalikke rajatisi, puhkealasid, söögisaale, raamatukogu. Termide keskküttesüsteemis lasti kuum õhk põrandaplaatide alla ning seinte ja võlvide vooderduse taha Elamutest oli levinuim ühekorruseline maja e domus,(mis ehitati etruskide eeskujul aatriummajana ühtse skeemi järgi. Aatriumi pääses läbi vestibüüli (vestibulum) ja vaheruumi, mille ümber paiknesid vastuvõturuum (tablinum) ja söögisaal (trikliinium),üks magamistuba (cubiculum) j. Aatriumi kaldu ehitatud katuses oli sammastega ümbritsetud ava (compluvium) millele vastas põrandal vihmavee kogumise bassein (impluvium). Sellele järgnevast sammastega ääristatud peristüülõuest pääses
48 küttekulud mõistlikes piirides. KOKKUVÕTE Individuaalse kuluarvestamise positiivset mõju ei pea kaugelt otsima: korteri veearvestite paigaldamisest on tarbimine vähenenud üle kahe korra, toast lahkudes kustutatakse tuled ja lülitatakse välja suuremad elektritarbijad, sest maksta tuleb vastavalt korteri elektriarvestile. Eesti kortermajade soojusenergia kulud moodustavad kõikidest kommunaalkuludest suurima osa, aga ikka jaotatakse suuremas osas elamutest seda proportsionaalselt elamispinna suurusega, arvestamata tarbijate tegelikku tarbimist. Selline lähenemine ei motiveeri inimesi kasutama soojusenergiat ratsionaalselt, sest üksikute teadlike inimeste püüdlused seda kokku hoida, ei anna elamule tervikune märkimisväärset säästu. Tõstes korteriomanike teadlikkust ning motiveerides investeerima majanduslikult põhjendatud energiasäästumeetmetesse ja muutma oma tavapäraseid
annaabi.ee 
