3.5 Temperatuuri ja suhtelise niiskuse muutus perioodiliselt köetavates elamutes Perioodiliselt (näiteks nädalavahetustel) oma elamu paariks päevaks soojaks kütvatele elanikele on oluline, et elamu sisetemperatuur tõuseks piisavalt kiiresti. Samuti on oluline, et sisetemperatuuri langedes ei tõuseks siseõhu suhteline niiskus liiga kõrgeks. Siseõhu temperatuuri, suhtelise niiskuse ja niiskuslisa muutusi on analüüsitud viie uuritud maja alusel (6004, 6006, 6023, 6027, 6029). Analüüsitud perioodiks on detsember 2009 kuni veebruar 2010. Järgnevatel graafikutel on esitatud ühe elamu keskmine muutus, mis on 4…9 kütmisperioodi keskmine (v.a. Joonis 3.28 vasakul). Eelnimetatud viies elamus on kõigis ahiküte. Ahi hakkab soojust andma umbes tund aega pärast kütmise alustamist, pärast seda hakkab tõusma ka ümbritseva ruumi õhutemperatuur
niiskustehnilisteks arvutusteks. Parima puudumisel kasutatakse -15°C ja 85%. Baasaasta – koosneb kaheteistkümnest tüüpilises kuust, mis on valitud erinevatelt aastatelt. Energiaarvutuse baasaaste esindab tüüpilist kliimat ja ei ole selle tõttu kasutatav küttevõimsuse vajaduse arvutamisel. Baasaasta sisaldab tüüpilist suveperioodi ja seetõttu peaks sobima jahutusvõimsusele, kui ei esitata kõrgeid nõudmisi. 9. Siseruumide niiskuskoormus, niiskuslisa tasemed elamutes, siseõhu niiskuse kujunemine, siseõhu suhtelise niiskuse mõjud (tarindite toimuvus, sisekliima) Elamutes reeglina siseõhu niiskust aktiivselt ei reguleerita. Siseõhku satub niiskus tavaliselt inimestest ja loomadest, majapidamistöödest ja toidu valmistamisest, taimede kastmisest, õhu niisutamisest, pesu kuivatamisest jne. Niiskuslisa – Siseruumide niiskuskoormust näitab siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus ehk niiskuslisa. Δν, g/m3
· külmakahjustused · esteetiline välimus · metallide korrosioon · väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? (kevadel kui ülejäänud maa on soojenenud ülesse, siis see põranda alune on ikka jääs veel ja siis kui päike paistma hakkab sinna peale, või ma ei mäletagi mis sellega täpselt oli, siis see niiskus sealt külmunud pinnast hakkab üles tulema sinna põranda alla) 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH psat. psat= p/RH.
60. Kuidas mõjutab niiskus materjali? Mida ta põhjustab? • vähendab välispiirete soojapidavust • vähendab materjalide tugevust ja jäikust • hallituse kasv pindadel • puit materjalide kõdunemine • materjalide paisumine • külmakahjustused • esteetiline välimus • metallide korrosioon • väheneb materjalide soojusmahtuvus 61. Selgita miks on alt tuulutatavad põrandakonstruktsioonid niiskustundlikud? 62. Selgita mõisteid niiskuslisa, niiskuskoormused? Niiskuslisa – siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus. Niiskuskoormused – 63. Mida väljendab veeauru osarõhk ja mida väljendab küllastusrõhk? Kuidas neid arvutatakse? Veeauru osarõhk väljendab õhu absoluutset niiskust: p=RH ∙ psat. psat= p/RH. Küllastusrõhk väljendab millise õhurõhu juures hakkab lisanduva niiskuse korral vesi kondenseeruma 64. Mis on kastepunkt, mida saab ruumis ette võtta, et vältida selle tekkimist piirdes ja
difundeeruva veeauru seinast väljajuhtimiseks ning õhurõhkude erinevuse tasandamiseks üle vihmatõkke, mis väldib vee pressimise seinatarindisse. Õhkvahe alumine ja ülemine osa on avatud, et tagada niiskustehniliseks toimivuseks vajaliku välisõhu liikumise välisvoodri taga. Et vähendada tule levikut mööda fassaadi, võib olla vajalik jaotada õhkvahe vertikaalsuunas eraldi osadeks. Seestpoolt on peamiseks niiskuskoormuseks välisseinale siseõhu niiskuslisa (sise- ja välisõhu veeaurusisalduste erinevus) ja sise- ja välisõhu õhurõhkude erinevus, mis on potentsiaaliks veeauru difusioonile ja konvektsioonile. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Igal temperatuuril on õhus olevatele veemolekulidele teatav kontsentratsiooniline piir: seega igal temperatuuril (küllastustemperatuuril, kastepunkti temperatuuril) ja rõhul (küllastusrõhul) saab õhk sisaldada maksimaalselt teatud koguse veeauru. Kui see
- RH on 77% - Niiskussisaldus 11 g/kg - Rõhk 1750 pa 4. Esialgsele punktile tuleb lisada 3,5 g/kg vett, et RH oleks 74%. Ülesanne 19. Tegemist on 50 m2 suuruse korteriga. Korteri kõrgus on 3m. Järgmised lähteandmed: Õhuvahetuskordsus n=0,98 1/h. Korteris elab 4 inimest, kes toodavad kokku 674g/h niiskust. Samuti kuivatavad inimesed korteris pesu, mis tekitab 600g/h niiskust. Tin= 18 ºC Tout= -10,7 ºC RHout = 82% Lahendus: Leian õhuvooluhulga qv=n*V qv=0,98*(10*3*5)= 147 m3/h Leian niiskuslisa ∆V=G/qv g/m3 674 +600 ∆V= =8,67 g/m3 147 Leiame niiskussisalduse välisõhus vout g/m3. Selle korrutame välisõhu RH välisõhule vastava küllastus niiskussisaldusega (vsat out –leiame valemite lehe teisest suurest tabelist). 82 V out = ( 100 )∗2,01=1,65 g /m3 Leiame siseõhu niiskussisalduse Vin=Vout+∆V V ¿ =1,65+8,67=10,32 g/m3 Leiame siseõhu suhtelise niiskuse RH=Vin/Vsatin*100 10,32
40 m2 inimese kohta Niiskusklass 1: Väga väikese niiskustootlusega uued mitteelamud: töö- ja õpperuumid, jms. Joonis NA.3 – Arvutusliku niiskuslisa sõltuvus välistemperatuurist Eesti hoonetel Siseõhu veeaurusisaldus G G statsionaarolukorras: i e , g/m 3 ; muutuvates tingimustes: i e ( 1 e n·t ), g/m 3 q q e välisõhu veeaurusisaldus, g/m3 ni siseõhu veeaurusisaldus, g/m3
Tin=23 ºC Vsat in= 20,5 Tout=-23 ºC Vsat out= 0,66 RHout = 48% 0,48 x 0,66 = 0,3168 g/m3 Leida: - siseõhu RH statsionaarses olukorras - Siseõhu RH 2 tunni pärast Lahendus: Lahendamiseks kasutan järgmisi valemeid: 40 *Samm nr 1 leian õhuvooluhulga qv m3/h. Selleks korrutan õhuvahetuskordsuse n (1/h) ruumalaga V (m3). qv=0,5*(121*2,5)= 151.25 m3/h *Samm nr 2 leian niiskuslisa v g/m3. Selleks jagan niiskustoodangu G (g/h) õhuvooluhulgaga gv (m3/h). v= (400+600)/151.25=6,61 g/m3 *Samm nr 3 leian niiskussisalduse välisõhus vout g/m3. Selleks korrutan välisõhu RH välisõhule vastava küllastus niiskussisaldusega (vsat out leiate valemite lehe teisest suurest tabelist). Vout= (48/100)*0,66= 0,3168 g/m3 -23= 0,66 tabelist Õhu maksimaalne veeaurusisalduse vsat sõltuvus temperatuurist t *Samm nr 4 leian siseõhu niiskussisalduse vin = vout+v
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
