VOLTMEETRI KALIIBRIMINE. 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mõõte piirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mõõteriista kaliibrimine on protseduur, kus mõõteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mõõdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmteriist nõrkade voolude (ca 1mA) mõõtmiseks. Selleks, et kasutada galvanomeetrit
LABORATOORNE TÖÖ 1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad 4 seademõõt 2 mõõtepea Kruviku osade vaheliste keermete täpsusel ei ole tähtsust, sest täpsus saavutatakse lülisid läbivate täpsete varraste kaudu, mis on lülides seatud vedrudele. Sellegipoolest on sisekruvikud kaks korda ebatäpsemad tavalistest kruvikutest, sest nende jäikus jätab soovida. Näiteks mõõtvahe- mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 m. Töö käik 1. Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava det...
kokku kolmel korral. Alguses mõõdetakse detail nooniusega nihikuga 2 korral. Mõõtetulemused kantakse tabelisse 1 ja esitatakse tulemused juhendajale. 2.Juhendaja loa korral mõõta detail üks kord üle digitaalse skaalaga nihikuga. Mõõtetulemused kanda tabelisse 1. a1+a2 +…+ an Kasutatud valem keskmise arvutamiseks: n kus: a on mõõte tulemus n on kõikide mõõte tulemuste arv kokku Mõõdetav detail: 1. 3. Tulemus 4. Keskm 2. Tulemus Mõõdetav pind Tulemus (mm) mõ (mm)
1) lõikeriistad -, , käärid, viilid, keermepuurid, -lõikurid, abrasiiv tööriistad (käiad ja pastad). 2) abi tööriistad -, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud 3) lukksepa -koostamis tööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, nurgamõõdik.
Töö käik: 1.Mõõdan detaili siseläbimõõdu nihikuga 2.Saadud mõõtme järgi valin sobiva pikendusvarda kruviku jaoks. 3.Mõõdan detaili kahest kohastristi üksteise suhtes. Igast kohast kolm korda. Mõõtmisel liigutan kruvikut, et kruviks oleks mõõtepindadega õigesti kontaktis. 4.Saadud lugemi liidan mõõtekompleksi vähimale mõõtepiirkonnale ja kannan mõõtetulemused tabelisse Mõõtetulemused mõõte nr.M1M2M3keskm. 74,997574,9974,99KH = 74,99 - 75,00 = - 0,01 IIIIIkeskm.arvutuslikHM I-I79,9879,9779,9679,9779,97-0,01HM II- II79,9779,9979,9979,9879,98-0,01HH kesk.----- DIESELLA80,0180,01580,04580,023- Laboratoorne töö nr 12 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine kolme traadi meetodil Töö käik: 1.Valin sobiva keermetraatide komplekti 2
Laboratoorne töö No 1 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Sisekruvik M+3+1+H 138 - 150 0,01 5 Nihik 0...160 0,05 6 Kuullaager 150 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Mõõtetulemused Ovaal- Kruv.kompl., siht 1 2 3 Keskm. sus mõõtepiirk I-I 149,97 149,98 149,99 149,98 0,01 138-150 II - II 149,98 149,98 149,97 149,97 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Laagri siseläbimõõdu mõõtmine sisekruviku abil. Sisekruviku seadsime nulli kalibreerimis pukiga. Mõõtsime laagri sisemõõdu. ...
Laboratoorne töö No 2 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Siseindikaator 100...160 0,01 2 Nihik 0...120 0,1 2 Silinder 35 120 - 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Mõõte- Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,03 -0,06 -0,02 -0,02167 120 119,97833 II - II -0,07 -0,01 0,06 Ovaalsus 0,04 -0,05 -0,08 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Silindri läbimõõdu määramine nihikuga. Siseindikaatori kalibreerimine. Siseindikaatoriga silindri ristlõike määramine kolmes l...
Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust. Ruutlaubaga vasarad valitakse kergemate tööde jaoks. Vasarad valmis-tatakse terasest 50, 40X või ...
Villu Tammet SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUGA ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Töö käik: 1. Alustuseks mõõtsin silindri (nr. 35) siseläbimõõdu joonlauaga (ГОСТ 427-75) mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100- 160) korpusesse nii, et asetades siseindikaatori silindrisse näitaks see ühte täispööret. 3. Seadistasin siseindikaatori seadmemõõtele ...
1846,333 1975,5 1846-1975 26 1975,5 2104,667 1975-2104 9 2104,667 2233,833 2104-2233 5 2233,833 2363 2233-2363 2 Mõõtetulemuste histogramm 30 25 20 15 10 5 0 1588-1717 1717-1846 1846-1975 1975-2104 2104-2233 2233-2363 Mõõte tulemustest oli vahemikus 1,954 +/-0,1000s 33 tükki. Tõenäosus, et ka järgmine katse on samas vahemikus: m / n * P0 = 33 / 50 * 0,961 = 0,634 Tallinna Tehnikaülikool Praktikum nr 4, "Juhuhälbed" Aruanne Mõõtsid: Marelle Soosaar Kert Karelson Aruanne: Marelle Soosaar IATB22
Õpperühm: AT-52 Üliõpilane: Märten Martis Kontrollis: A. Altmäe Tallinn 2005 Ülesanne Tuleb valmistada meiselrakis V=178,096cm3 ; toorik: 50x50x80mm (joonis 5) Operatsioonid 1.Alumise osa koonilisuse sepistamine pneumovasaraga. Toorik paigaldada pneumovasarale. Löökidega tuleb kujundada kooniline 4-kandiline varras. Tuleb jälgida mõõte, et saada õige pikkus, koonilisus ja läbimõõt. (joonis 1). Kuna varras venib pikemaks, siis tuleb üleliigne jupp maha lõigata. 2. Ülemise osa valmistamine. Varrest kinni hoides töödelda ülemist osa nii, et tekiksid astmed (joonis 2), alustades suuremast. Kui lõpupoole venib ülemine osa jälle liiga pikaks, tuleks lõigata liigne jupp maha. 3. Kumeruste tegemine. Käiaga nurgad maha käiata, vaadates samal ajal, et raadius oleks õige või
Kaalud... 6 klass Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egpitusest ja Babülooniast. Esimene pikkusühik oli ,,Jalg". Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. Käsisüld on kõrvale sirutatud käte sõrmeotste vahemaa, seda kasutasid vene talupojad. Muinasajal kasutati Eesti majapidamises kuivainete mõõtmiseks vakka ja kämmalt. Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos
omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Elektrivälja punkti potentsiaal- näitab, kui suur on selles punktis ühikulise positiivse laenguga keha potentsiaalne energia. Pinge- kahe punkti potentsiaalide vahet nim. pingeks Kahe keha mahutavus- kui suure laengu viimisel ühelt kehalt teisele tekib kehade vahel ühikuline pinge Kondensaator-kehade süsteem, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks Elektrivälja omadused: nähtamatu, üks väli ei sega teist, pole kindlaid mõõte, kannab energiat. Elektivälja jõujoonte kujutamine Valemid: elektrivälja tugevus E=F/q; Elektrivälja töö A=Eqs; elektrivälja potentsiaalne energia Wp=Eqd; Elektiväla punkti potentsiaal fii()=Wp/q; pinge U=A/q; mahutuvus C=q/U F-jõud, q-laeng, s-nihe, dkaugus nullivoost, U-pinge Sammupinge-kui välk lööb maase. Siis maapinna potentsiaal välgu tabatud kohas on oluliselt erinev maa üldisest. Mida rohkem on inimse üks jalg välgutabamuse välgu tabamuse
Esimese astme treisime 22mm pikkusega ning läbimõõduga 23mm , teise astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 18,5mm ning kolmanda astme pikkusega 20mm ja läbimõõduga 16mm. Seejärel alustasime siluvtöötlemist kõigile kolmele astmele: spindlipööreteks panime 1200 p/min. Järgmisena treisime astme otsadesse faasid : esimese astme faas 1,5*450 ning teine ja kolmas faas 1,0*45o. Pärast lihvisime pinna. · Kontrollisime nihiku ning kruvikuga mõõte. · Asetasime kasutatud töövahendid oma kohtadele. · Puhastasime pingi ning ümbruse. Kokkuvõte Praktilise töö tulemusena saime kogemusi ja oskuseid treimistööde valdkonnas . Samuti korra ning puhtuse hoidmise põhiprintsiipidest. Teadmiste ja oskuste abil oleme võimelised lõikama võlle vastavatesse pikkustesse , hiljem eemaldama üleliigse otspinna , koorivtöötlemisega eemaldama üleliigse pinna ning
Mudeli vajum 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 120,0 140,0 160,0 180,0 200,0 0,00 1,00 2,00 vajum s mm 3,00 4,00 5,00 6,00 surve p kPa Vundamendimudeli koormamine Koormus Dünam- Jõud Surve Mõõte- Vajum Maksimovi Vajum meetri F p kella s mõõtekell s kg näit kN kPa näit mm cm mm 0 1,00 0,0 0,0 1,01 0,00 2,95 0,00 6 1,42 0,6 18,7 1,25 0,24 2,93 0,02 12 1,83 1,2 37,5 1,59 0,58 2,89 0,06 18 2,2...
LABORATOORNE TÖÖ 13 Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Püstoptimeeter H 0-150mm 0,001mm 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Püstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0...150 mm. 1 alus 8 arretiir (1) 2 töölaua tõstemutter 9 optimeetritoru 3 töölaua fikseerkruvi 10 optimeetritoru lukustusmutter 4 töölaua seadekruvid 11 püsttugi 5 laua alus 12 nõjas 6 töölaud 13 nõjase kinnituskruvi 7 mõõtotsak ...
Vooluallika elektromotoorjõud e=2,9 V Kasutatud voltmeeter oli täpsusklassiga 1,5 ja mõõtepiirkonnaga kuni 5 V. Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333 0,119 0,036 0,8 0,2 0,160 0,0600 0,069 0,0259 2,700 3,375 0,250 0,074 0,76 0,4 0,304 0,0570 0,138 0,0261 2,500 3,289 0,526 0,160 0,72 0,5 0,360 0,0540 0,172 0,0262 2,400 3,333 0,694 0,208 0,68 0,61 0,415 0,0510 0,210 0,0264 2,290 3,368 0,897 0,266 0,64 0,79 0,506 0,0480 0,272 0,0268 2,110 3,297 1,234 0,374 0,6 0,9 0,540 0,0450 0...
kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g. See oli ühe keskmise nisutera raskus. Egiptuse mõõtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). Egiptuse mõõte tuntakse sealt leitud etalonide järgi. Teisest aastatuhandest e.m.a pärinevatel Egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma- ja linnupeakujulised vihid. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Mõõdusüsteemid Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse mõõtude süsteemi kogu riigi territooriumil Kreeka ja Rooma mõõtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides
Nulli seadmine pikkusmõõtplaatidega: Skaala keeramine nulli 1 – pikkusmõõtplaadid 2 – külgmikud 3 – pide Indikaator on nullis – 0,06 mm + 0,17 mm Tabel 1. Mõõte nr L1 L2 L3 Keskmine tulemus La Mõõtetulemuse 100,519 mm 100, 518 mm 100,519 mm 100,518 mm d 100,519+100,518+100,519 La= 3 = 100,518 (mm) Tabel 2. Lugem Lugem Lugem Keskmine Seademõõde Tegelik Mõõtesiht A-A B-B C-C hälve Lh La mõõde Lt
5. Augu mõõtmed: 1. Mõõde5= 14,519+25=39,519 (mm) 2. Mõõde5= 14,516+25=39,516 (mm) 3. Mõõde5= 14,517+25=39,517 (mm) 39,519+39,516+ 39,517 4. Keskmine5= 3 = 39,52 (mm) Järeldus: Nihikuga mõõtmisel mõõtsin detaili ühe korra. Kuna detailil aukude põhi on ebatasane, siis ühekordsel mõõtmisel ei saa täpset tulemust. Selleks tuleb kasutada sügavuskruvikut ning mõõta aukude sügavust kolm korda. Oma mõõte tulemustega jäin enamvähem rahule, kuid 3 augu mõõtmisel tekkis viga, mille põhjust ei ole selge.
Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased liitlased saatsid Reini Liidu 1813. a. laiali. Preisimaa, m...
Kordamine 1.Meteoroloogilised tingimused. Töökeskkonna meteoroloogiliste tingimuste ehk mikrokliima all mõistetakse sellist töökeskkonna füüsikaliste tegurite kompleksi, mis avaldab mõju organismi soojusolekule. Tegurid: Õhu temperatuur Niiskus Liikumiskiirus Soojuskiirgus erinevatest allikatest Organimsi soojusoleku ehk soojusbilansi tasakaalu määravad: Mikrokliima Sooritatava töö inensiisvus ja raskus Oranismi funktsionaalne seisund(aklimatiseeritus) Õhu suhtelise niiskuse ja temeratuuri mõõtmiseks kasutatakse aspiraator-psühromeetrit. Õhu liikumiskiiruse mõõtmiseks kasutatakse katatermomeetrit ja anemomeetreid. Alaline töökoht- koht, kus töötaja töötab suurema osa oma tööajast. Mittealaline töökoht- koht, kus töötaja töötab väiksema osa oma tööajast (alla 2 tunni) Soe aastaaeg - aastaaeg, mil välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle ...
Oma kogemuste järgi, mis paari mootori tegemise juures on nähtud: parem on teha kitsaste lehtkaliibritega, mitte nende kogu nuki laiustega. Nukki ja nookurisse võivad kuluda kerged sooned, mistõttu laia kaliibriga kuidagi neid vahesid paika ei saa. Omal kaliibrid lausa kääridega lihtsalt kitsamaks lõigatud, 1,5cm laiused otsast. Klappide reguleerimisseade aga mis see metallist asi on seda ma ei tea(seadet pole ise veel kasutanud) Sellega saaks, näiteks, nookurit kergitada, et mõõte lõtku. Kumer osa nookuri alla ja üle kaane ääre kaaluda.
on vaja ka. Et ei tekiks mingeid valesid mõõtusid või valesti arvustamist kuna tähise ja väärtuse tähendused on erinevad ________________________________________________________________________________ Teisendamine see sama tunnikas mis meil oli! ________________________________________________________________________________ mõõthühik kokkuleppiline suurus, mida kasutatakse keha omaduse arvulisel iseloomustamisel mõõteriist on mõõtevahend, vahend millega saadakse mõõte tulemusi taatlemineProtseduuri, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele, nimetatakse taatlemiseks mõõtmine võrdlemine mõõtühikuuga ________________________________________________________________________________ ETALON Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks Mõõtühiku etalon peab olema täpselt taastatav.
Et ei tekiks mingeid valesid mõõtusid või valesti arvustamist kuna tähise ja väärtuse tähendused on erinevad ________________________________________________________________________________ Teisendamine see sama tunnikas mis meil oli! ________________________________________________________________________________ mõõthühik kokkuleppiline suurus, mida kasutatakse keha omaduse arvulisel iseloomustamisel mõõteriist on mõõtevahend, vahend millega saadakse mõõte tulemusi taatlemineProtseduuri, mille käigus vastavat õigust omavas laboris kontrollitakse mõõtevahendi vastavust kehtestatud nõudmistele, nimetatakse taatlemiseks mõõtmine võrdlemine mõõtühikuuga ________________________________________________________________________________ ETALON Mõõtühiku kokkuleppimisel kasutatavat näidist nimetatakse mõõtühiku etaloniks Mõõtühiku etalon peab olema täpselt taastatav.
raskuste tôstmisel. Kangi tundmine lôi eelduse kangkaalu 6/7/11 Esimesed mõõtühikud · Inimene taipas, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati babüloonia pisim kaaluühik graan, mis vôrdus 0,06 grammiga. See oli ühe keskmise nisutera raskus. · Egiptuse môôtudest olid tuntumad küünar (52,5 cm) ning kämmal (1 kämmal = 4 sõrme, 1 küünar = 4 kämmalt). · Egiptuse mõõte tuntakse peamiselt sealt leitud etalonide järgi. · Teisest aastatuhandest e.m.a. pärinevatel egiptuse raidkivitahvlitel kujutati palju kangkaaludega kaalumise stseene, kus kaaluühikuna figureerisid looma ja 6/7/11 Mõõdusüsteemid · Roomlased täiendasid kaalu ja môôdusüsteemi arvuga 12, mis vôimaldas kasutusele vôtta täpsemaid e. väiksemaid môôtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2, 3, 4, 6ga. ·
LABORATOORNE TÖÖ 2 Silindri siseläbimõõdu mõõtmine siseindikaatoriga Siseindikaatorit kasutatakse silindriliste avade mõõtmiseks piirides 6...1000 mm ja sisepindade kujuhälvete määramiseks. Kui mõõtepiirkond on 100...160 mm, siis mõõtemääramatus on ± 0,02 mm. 1 liikuv mõõtevarb 6 soojusisolaator 2 survehoob 7 indikaatorkell 3 varras 8 indikaatori kinnituskruvi 4 toru 9 kere 5 vedru 10 liikumatu mõõtevarb 11 tsentreerseadis Siseindikaatori liikumatu mõõtevarb on keerme ja vastumutriga ühendatud liikumatult kerega. Mõõteriista komplektis on 3 mõõtevarba, millega saab mõõta erinevaid mõõtepiirkondi. Liikuv mõõtevarb on kangsüsteemi kaudu ühendatud indikaatoriga. Varb tuuakse tagasi algasendisse v...
m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomulikud jooned Kreeka templitüübi mõõte suurendati ja ehitise üksikosad seoti kindlamaks tervikuks. Hoogsus, liikuvus, kirg, tunnete ülepaisutus, teatraalsus, üllatavus. Peenutsemine, kunstlikkus, maneerlikkus. Inimesi kujutati egiptusepäraselt. Kasutati heledaid ja rõõmsaid värve ning see oli haarav ja peenemaitseline. Suurejooneline. Valitsejakujude juuksed, habe ja rõivad olid esitatud erilise stiilipüüdega.
Tallinna Tööstushariduskeskus Õpilane: Töö tehtud: Grupp: Aruanne esitatud: Töö nr. Allkiri: TOITEALLIKA SISETAKISTUS Töö eesmärk: Materjalid: Töövahendid: E E Rs Ik V E Rs A Joonis 1. Joonis 2. I A TJ E Rs V Uv ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS ANDURITE SIGNAALID Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Tööstusautomaatika areng on seotud erinevate tehnoloogiliste protsesside ja masinate automaatjuhtimissüsteemide arenemisega. Andureid kasutatakse juhitavatelt objektidelt seisundiinfo saamiseks. Seega nad on juhtsüsteemide elemendid, mis muundavad juhitavaid suurusi (temperatuur, rõhk, niiskus, vooluhulk jne) mugavalt mõõdetavaks, talletatavaks ja töödeldavaks signaaliks.Andmetöötlustehnoloogia ning info- ja arvutitehnika kiire areng määravad andurite intensiivse arendamise............................................................3 Kaasaegsed mõõte- ja juhtimissüsteemid põhinevad arvutitehnikal. Kuna nende süsteemide võimalused kasvavad, siis infot esmaselt vastuvõtvate andurite roll tõuseb oluliselt. Andurid muutuvad olu...
Keskaeg 5. 16.saj Varajane keskaeg 5-11. saj kirikukirjandus * eepos ladina keelne Klassikaline keskaeg 12-15. saj rahvakeelne * kangelaslaulud · rüütliromaanid · trubaduuride luule · linnakirjandus · draama Hiline keskaeg e. Renessanss 16. saj Ristiusu ja kiriku tegevvõim · Võeti üle ladina keel · Paganliku Rooma riigi asemel Jumala riik · Paavst maapealne Jum...
D 2012/13 Juba ammustest aegadest on inimestel on vajadus olnud asju mõõta ja kaaulda ning selleks oli loodud mitmeid erinevaid viise (ligikaudu 800). Ja, et elu lihtsustada hakati looma kindalt seaduspärasust, millega oleks võimalik üle maailmselt rehkendad. Selelks, et luua õks viis kuidas mõõta võeti etalon ja selle järgi hakata määrama kaalu ja mõõte. Ning selleks eeskujuks määrati meridiaan, mis läbis ka suurlinna Pariisi. Kuna Prantsusmaal oli juba selleks ajaks kogunud palju teadmisi astronoomia kohta, siis ei saanud Prantsumaa seda au eemale lasta ja hakkas pihta mõõtmine. Ning tänu vajalikele teadmistele suudeti mõõta Maa raadius ja ka läbi selle meridiaanide pikkus. Kuna valitsus ei suutnud väga oodata selle pika protsessi tulemusi siis juba 1795 võeti kasustusele esimene
Ühefaasiline jõutrafo Transformaatoriks ehk lühidalt trafoks nimetatakse staatilist elektromagnetilist aparaati, mis on määratud ühe (primaarse) vahelduvvoolu süsteemi muundamiseks teiseks (sekundaarseks) vahelduvvoolus süsteemiks, millel on teistsugused tunnussuurused. Kõige rohkem hakati trafosid tarvitama pinge muutmiseks elektrienergia ülekandmisel elektrijaamadest tööstusettevõtetesse (joon.1.1). (joon.1.1) Rajoonielektrijaamade elektervarustuse skeem. Elektrienergiat kantakse teatavasti suurtele kaugustele üle kõrgepingega, mille tõttu väheneb märksa energiakadu liinis. Et aga pinge generaatori väljundis tavaliselt ei ületa 20 kV, seatakse liini alguses üles pingekõrgendustrafod, mis tõstavad vahelduvpinge vajaliku kõrguseni. Pinge peab olema seda kõrgem mida pikem on ülekandeliin ja mida suurem on ülekantav võimsus. Näiteks on vajalik 100 MW võimsuse ülekandeks 1000 km kaugusele ligikaudu 500kV-st pimget. Elektrienergia j...
p-pooljuht- lisandi nt. boori aatomil on üks elektron vähem, kui ränil alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht(nn . auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt. aatomituum avastati ja plantetaarmudelini jõuti vaadeldes alfaosakeste hajumist metallkilelt. laseri tööks on vaja stimuleeritud kiirgust ja pöördhõivet. elektronide laineloomust näitab see, et- kaht kõrvutist pilu läbinud elektronide kimbud võivad teineteist
Et saada tegelikku väärtust, tuleb mõõtetulemusele liita parandus. =-A=A-A1 A=A1+ Mõõtmistulemuse suhteline viga. Sageli tuleb erinevaid mõõtmis tulemusi võrrelda mõõtmise täpsuse hindamisel kasutatakse suhtelist viga. Suhteliseks veaks nimetatakse absoluutse vea ja tegelikku väärtuse suhet, mis on väljendatud protsentides. =(A/A)*100% - suhteline viga (%) A- absoluutne viga A- mõõdetava suuruse tegelik väärtus Kui on teada mõõteriista näit, tema mõõte ulatus ja täpsus klass, siis mõõte tulemuse suhtelise vea arvutamisel tuleb kasutada järgmist valemit: =± max*(An/A1) - mõõteriista täpsusklass (%) An- mõõteriista mõõteulatus ehk niminäit A1- mõõteriista näit 3. Mõõteriista taandatud viga Mõõteriista taandatud veaks nimetatakse absoluutse vea ja mõõteriista niminäidu suhet, mis on väljendatud protsentides. =(A/An)*100% - mõõteriista taandatud viga protsentides
1 Vahelduvsignaali muundamine alalispingeks Vahelduvpinge muundamine Perioodilist signaali suurust iseloomustavad väärtused on: tippväärtus keskväärtus efektiivväärtus Kõiki neid suurusi saab ka mõõta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponen...
Mõõteriist millega mõõdetakse maavärinate tugevust on seismomeeter. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge kinnitatud kirjutusvahendist. Maavärina ajal hakkab trummel värisema ja sulepea joonistab sellest graafiku. Skaalad Maavärinate tugevust on võimalik ka määrata kahe skaala järgi. Richteri skaala järgi saab mõõta seismiliste lainete tugevust ja Mercalli skaala abil määratakse maavärinate poolt inimestele tekitatud kahjustuste suurust. Richteri skaala mõõte süsteem on järgmine: 1 pall - Väga nõrk maapinna kõikumine, registreeritav ainult aparaatidega 2 palli - Kõikumist tunnevad vaid vähesed inimesed (hoonete kõrgemail korrustel) 3 palli - Kõikumist tunnevad vähesed inimesed, rippuvad esemed hakkavad võnkuma 4 palli - Kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad 5 palli - Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, magajad ärkavad 6 palli - Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2 Keskpingevõrkude ehitus Elektrivõrk koosneb põhiliselt liinidest ja alajaamadest. Elektriliinide kaudu toimub elektrienergia ülekanne alajaamade vahel. Alajaamades transformeeritakse elekter vajalikule pingeastmele ning jaotatakse teatud piirkonnas. Toitealajaamad on enamasti välisjaotlatega, kuigi linnades kasutatakse ka kinniseid jaotlaid. Jaotusalajaamad võivad olla mitmesuguse ehitusega (sise-, kiosk-, mastalajaamad). 5.2.1 Õhuliinid Elektrienergiat kantakse üle õhuliinidega, õhukaabelliinidega või maakaabelliinidega. Õhuliini juhtmed paiknevad õhus ning on riputatud isolaatorite abil mastidele. Kaablid paigaldatakse maasse, vette, kaabliriiulitele ja mujale. Õhuliinide ehitamisel tuleb silmas pidada looduslikke olusid. Arvestada tuleb õhutemperatuuriga, tuule kiirusega ning jäite ja selle tekkimise ajal puhuva tuulega...
Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise. · Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed? Missuguse täiendava mõõte toob arutlusse filosoofiline ja eetiline küsimus sellest, mis vahe on tapmisel ja surra laskmisel? · Kas võib öelda, et teatud juhtudel on inimesel kohustus surra, näiteks omaste säästmiseks või majanduslikel põhjustel? Kas inimesel on õigus valida selline viis surra, et ta ei jääks ilma oma suremise kogemisest? · http://www.ohtuleht.ee/522890/kommentaar-eutanaasia-on-liberalismi-uks-ja-ainus-mote · http://rahvahaal.delfi
..................................................7 4. Kokkuvõte.......................................................................................................................9 5. Kasutatud kirjandus.......................................................................................................10 Sissejuhatus Antus teemas käsitleme nihikut( supler, nihkkaliiber) ja kruvikut. Õpime käsitlema antud mõõteriistu ning kuidas lugeda neilt mõõte tulemust. Nihik Nihik ehk nihkmõõdik (rahvakeeles ka nihkkaliiber, supler) on seade pikkuse, läbimõõdu ja sügavuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Mõõtetulemus saadakse joonlaua põhiskaalalt ja raamil olevalt nooniuselt. Mõõteharud on kohandatud ka detaili siseläbimõõdu mõõtmiseks. Enamasti tuleb
1980. aastaks oli ta sellega lõpetanud. Pea eemaldamise põhjuseks oli toonud ta bassi pea poolt tekitatud ebavajalikud muutused helis. 1980ndate lõpus ostis Gibson ära Steinbergeri, kuid jätkas selle tootmist eraldi firmana. Kuigi Fender oli kasutanud lisakeeli oma bassidel juba Bass V (1965) ning Bass VI (1962) ajast, algas lisakeeltega basside nõudlus alles 1980ndate alguses. Algselt mahutati viis keelt samale kaelale, mis oli mõeldud nelja keele jaoks, kuid hiljem laiendati kaela mõõte nii, et pilli mugavam mängida oli. Bass V'le oli lisatud kõrge keel, mis häälestati C-noodiks, kuid hiljem muudeti see E-keelest madalamaks B-keeleks. Fenderi Bass IV'l olid mõlemad, nii lisa kõrge C-keel kui ka madal B-keel. Valmistajad võtsid üle ka kaela laiendamise kuuekeeleliste basskitarride jaoks, mistõttu mõned pillid valmistati vägagi laiade kaeltega. 1990ndatel aastatel kogusid populaarsust viiekeelelised basskitarrid ning need muutusid palju odavamaks kui varem
äritsejad või viletsad poeedid. Paljude pistete märklauaks on Caesar ja talle lähedased isikud. Eri grupi moodustavad pikemad palad: kaks epitalaamioni (pulmalaulu), kaks pisieepost ja Kallimachose "Berenike loki" tõlge. Iseloomulik on neis Aleksandria luule õpetatud laad. Nendegi keel on väga kaunis, kuid puudub Catulluse lüüriliste laulude intiimne võlu. Värsivormidest on Phalaikose üksteistsilbik ning eleegiline distihhon domineerivad; esineb ka jambilisi mõõte, nagu koliambi, näit. VIII, ja jambilist trimeetrit, s.o. kuuejalalist jambi, näit. XXIX. Esimesena rooma luules on Catullus kasutanud mõnd kreeka meelika stroofi; Sappho stroofi näidised on XI ja LI luuletus. Pikemad palad on Catullus kirjutanud heksameetris. Vergilius Alghariduse sai Vergilius naaberlinnas Cremonas, seejärel Mediolanumis (tänases Milanos), misjärel asus ta edasi Rooma, et täiendada ennast kõnekunsti ja filosoofia alal. Ta valmistas
toiminguid. Ka pealtnäha lihtsad loomad kasutavad eelnimetatud oskust näiteks mesilased suudavad väliselt eristada erinevaid taimi. Kui teadus oleks võimeline täielikult mõistma elusorganismi äratundmise oskust, looks selline avastus tee uutele tehnikaimedele, millest siiamaani on juttu olnud ainult ulmekirjanduses. Hetkel on tehisintellekt täpisülesannetes tõhusam kui inimene. Masin suudab kontrollida etteantud mõõte täpsemini ning pikemalt kui elusolend. Enamus tegevused maailmas sõltuvad vähemal või rohkemal määral keskkonna muutustest ning teistest segavatest faktoritest, mille kõigiga tehissüsteem ei suuda toime tulla ning jääb inimesele alla. INIMNÄO ÄRATUNDMINE Viimaste aastate jooksul on terrorism maailma hirmutanud rohkem kui kunagi varem. Sellest tulenevalt rahastavad mitmed riigid varasemast rohkem inimnäo äratundmise tehnoloogia arendamist
4. Arvutused Voolutugevuse nurkhälvete aritmeetiline keskmine: α +α α´ = 1 2 2 Tulemused on kantud tabelisse, vastava mõõte tulemuse kõrvale. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent: μ0 ∈ ¿ 2 r tan α Bh ,i =¿ i – katsenumber μ0 - 4π10-7 H/m N–4 r – 0,107m −7 4∗π ¿ 10 ∗0,1∗4 B h ,1= =1,4∗10−5 2∗0,107∗tan 9,5 4∗π ¿ 10−7∗0,2∗4 B h ,2= =1,4 5∗10−5 2∗0,107∗tan 18 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,3∗4
TöökeskkondjaErgonoomika, Laura Tkatsova LABORATOORNE TÖÖ: ÕHU LIIKUMISKIIRUSE MÕÕTMINE JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE Töö nr: 3 Nimi: Õhuliikumiskiirusejaventilatsiooniseadme Kuupäev: tootlikkusehindamine Kursus: TÖÖ EESMÄRGID 1. Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. 2. Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 3. Tutvuda EL nõuetega sisekeskkonna projekteerimise ja hindamise osas ning sisekliima suhtes TÖÖVAHENDID 1. Testo õhukiiruse mõõtja 405-V1 (Velocity stick) 2. Uuritav ventilatsiooniava 3. Redel 4. Mõõdulint 5. Normatiivid: 1) Standart EVS-EN 15251:2007 ,,Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hi...
Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe...
Mõõdud võetakse peegli ees, et oleks näha mõõdulindi õige asend. Esmalt võetakse kõik ümbermõõdud ja laiusmõõdud, siis pikkusmõõdud. Ümbermõõtude võtmisel seistakse mõõdetaval selja taga. Mõõdulinti hoitakse vasakus käes, viiakse eest läbi, nii et lühem ots jääb kahe esimese sõrme vahel, pikem esimese sõrme ja pöidla vahele. Parema käega seatakse mõõdulint õigele kõrgusele. Öösärgi põhilõike konstrueerimiseks vajatakse järgmisi mõõte: rinnaümbermõõt, kaelaümbermõõt, seljapikkus ja üldpikkus. Topp ja lühikesed püksid elastse kontrastses toonis pitsiga. Särgikul rosett ja allääres rüüs. Pükste vöökohas kumm ja tunnelpael. Aukmustris trikotaazist. 100% puuvilla. Superkena punane ja must öösärk elastse pitsiga. 100% puuvilltrikotaazi. Külje peal V-lõige. Öösärk on avara kolmnurkse kaelusega ja õlapaeltega. Satiinist öösärk. Reguleeritavate õlapaeltega öösärk. Topp ja lühikesed püksid
KÕRGEPINGETEHNIKA Töö nr. 2 „Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel“ Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Sisukord 1. Töö käik............................................................................................................................. 3 2. Katseseadme ja tööskeemide põhimõtteskeemid ........................................................... 4 3. Arvutused ja mõõtetulemused ......................................................................................... 5 4. Järeldus ............................................................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................
Eesti talupoja eluolu 19. sajandil Võrreldes tänapäevaga, ajaga, mil väga suur osa inimesi on asunud elama linnadesse ja suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe...
Tallinna Ehituskool Ehituspäevik, ehitusjärelevalve, hea ehitustava Referaat Koostaja: Ragnar Lepna Ehituspuusepp, rühm 12. Juhendaja: Alar Kurg 2013 Sisukord 1. Sisukord 2. Ehituspäevik 3. Ehituspäeviku sisu 4. Ehitusjärelevalve 5. Hea ehitustava 6. Kasutatud kirjandus 1 Ehitustööde päevik Koos ehitustööde päeviku vastava lehega säilitatakse iga selle eksemplari juures ka ehitusobjektile sel päeval saabunud materjalide sertifikaate, materjalide või tarindite katsetamise tulemusi, täiteskeeme, ülesmõõtmisjooniseid ja muid ehitusele olulisi dokumente (originaal või koopia). Ehitustööde päeviku pidamiseks soovitatakse kasutada ühtset tüüpvormi,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
