TUUMA- JA AATOMPOMM Jaanika Parm Katre Suits 11a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Tuumapommi lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides (kT) või megatonnides (MT) Kuidas toimub plahvatus? Tuumapommi kandurid Tuumaplahvatus õhus Maapealne tuumaplahvatus Kahjustatavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: · taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit · strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Lööklaine Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa surmav · Üle 100 kPa kopsude vigastused · Üle 30 kPa kõrva trummikile purunemine Läbistav kiirus Kestab umbes 10-15 sekundit Tekitab: · kiiritustõbe -kõrgete radiatsioonitasemete juures · vähki -madalate radiatsioonitasemete...
Bensiinimootori töötsükkel Automootoris toimub kütuse põlemine, ehk reageerimine hapnikuga. Kütuse ja õhu õiges vahekorras segu suunatakse läbi sisselaske klappide silindrisse. Kolb liigub tihedas silindris alla ning tekitab seal alarõhu, mis imeb õhu-kütuse segu sisse. Kui silinder jõuab alla, sulgub sisselaskeklapp ning ülesse liikuv kolb hakkab kütust kokku suruma. Rõhu maksimumis süüdatakse segu süüteküünla abiga ning kolb liigub ülerõhu mõjul alla. Uuesti üles liikudes avatakse väljalaskeklapp ning põlemisjäägid surutakse silindrist välja. Kolvi tõusmisel ülemisse surnud seisu ehk maksimumi hakkab sama ring uuesti. Klappide liikumist reguleerib kolvi liikumisega sünkroonis olev nukkvõll. Kolvid on väntvõlli külge ühendatud kepsudega. Kolvi üles-alla liikumisest teeb ringliikumise väntvõll, kuhu on kinnitatud sidur ning käigukast ning kust edasi liigub mehaaniline energia läbi kardaani auto ratastesse ning
: 80-90*C. Suur ring: Jahutusvedeliku kuumenedes(alates umbes 80*c)hakkab termostaat klapp avanema ja laseb vedeliku radiaatori alumisest asendist pumpa-suurde ringi. jahutusvedelikes üks põhi omadusi on ,et nad paisuvad temperatuuri tõusul mahuliselt rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak. 4. Jahutusventilaatori ül. on jahutada radiaatoris olevat vett et mootor üle ei kuumeneks. 5. Radiaatori korgi ülesanne on tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1- 0,13bar. Vajalik temp. tõstmiseks. 6. tsentrifugaalpumba tööpõhimõte: pumba tööratta pöörlemisel tekib tsetrifugaaljõud,mille mõjul paisatakse vesi ratta keskelt äärte poole spiraalkambrisse.tööratta keskel tekib vaakum ja imitorust tungib vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel.voolukiiruse ühtlustamiseks suureneb spiraalkambri diameeter. 7. suurt ja väikest ringvoolu reguleerib termostaatklapp. 8
ja hoida mootori töötemperatuuri. Vedeliku pump Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. Radiaator Jahutab jahutusvedelikku Ventilaator tekitab õhuvoolu läbi radiaatori käiatakse: elektri mootoriga, mehhaniliselt kiilrihmaga Paisupaak Vajalik töösooja vedeliku paisumise kompenseerimiseks Paisupaagi kork tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar, mis on vajalik temp. tõstmiseks. Jahutusvedelikud EG- etüleenglükool+ aditiivid /+ vesi/. PG- propüleenglükool + aditiivid /+vesi/ Aditiivid väldivad korrosiooni ja sadestite teket, vähendavad vahuteket ning annavad värvuse. Etüleenglükoolibaasil saadud jahutusvedelikud on rohelised või sinakasrohelised, propüleenglükooli baasil saadud- (purpur)punased.
Minneapolis Blower Door Model 4 aparatuuri. Hoonepiirete õhulekete mõõtmiseks suleti kõik välispiirdes olevad suletavad avad. Mõõteseadme ventilaator tekitas sise-ja väliskeskkonna vahele soovitud õhurõhkude erinevuse. Katse käigus mõõdeti ära õhuvoolu hulk, mis oli vajalik tekitatud rõhuerinevuse hoidmiseks. Õhuhulk, mis läbis ventilaatorit, pidi tulema hoonesse piirete ja pragude kaudu. Lekkeõhu hulka mõõdeti nii ala-kui ka ülerõhu tingimustes 10 Pa sammuga, 0 ... ± 60 Pa. Ala-ja ülerõhu mõõtmistulemuste trendijoonelt loetakse lekke õhuvooluhulk 50 Pa juures, millest avutati keskväärtus. Katsemajas mõõdeti esmalt ära kogu hoone õhupidavus (nurgad avatud) ja väljendati see kõikide piirete keskmise õhulekkena. Seejärel paigaldati nurkade avade ette PVC-kile, mille sisse lõigati 110 mm suurune avaus, selle ette asetati õhu kiiruse mõõtmiseks anemomeeter. Seejärel tekitati hoonesse alarõhk 50
h vedeliku nivoode vahe manomeetri torudes. Gaasholder tekitab kapillaaris 2 ees konstantse üle rõhu. Gaasholder koosneb välisest silindrilisest anumast 4, mille põhi on sisse surutud nii , et põhja juures tekib kitsas pilu ujub õli sees teine, kummulikeeratud silinder 5, millele on asetatud raskus. Õli takistab gaasi välja voolamast gaasholderist. Õhk pumbatakse gaasholderisse kraani 6 kaudu, kraan 7 juhib õhu kapillaari. Õhu voolamine kutsub esile ülerõhu, mis tekitatakse raskuse mõjul kummulikeeratud silindri all. Silindri vajumisel allapoole rõhumisejõudu praktiliselt ei muutu, järelikult õhu voolamise kiirus on konstantne. Ruumala muutus silindri all on mõõdetav skaala 3 abil. Katseandmed Õhu sisehõõrdeteguri määramine l = ...... ±...... r = ....... ± ....... =...... ±........ t = ....... ± ........ Katse nr. h , cm ,s V, cm3 , Pa s 1 2
inimeste hingamisteedesse. [2] Kui eelarve on suurem, võib olemasolevas hoones kasutada ka laialdasemaid ja põhjalikumaid meetmeid, näiteks panna maha uus tihe põrandakate või koguni teha täiesti uus põrand. Võimaluse korral on tõhus paigaldada hoone alla radooni kogumise torud või võimaldada välisõhu juurdepääs maja alla ja läbikulg selle alt. Kaaluda võiks ka ventilatsioonisüsteemi paigaldamist, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Peale selle, et õhk vahetub kiiremini, põhjustab väike ülerõhk olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab kindlasti olemas olema ventilatsioonisüsteem, mis ühelt poolt puhub õhku sisse, samas tõmbab teistest ruumidest õhu välja. Muidu võib ülerõhk tekitada seinte hallitust. [2] 4
kasutatakse ennekõike haiglates. Kütmisviisist sõltumata toimub kõikide katelde kuumenemine auru mõjul. Katla alaosas on aurumoodustaja, milles vesi aurustatakse. Erinevaid kihte on uuematel kateldel kolm. Välimine kiht, mille all võib olla õhuruum või isolatsioon, hoiab katla välispinna temperatuuri madalana. Kahe sisemise kihi vahele tõuseb aur, mis kuumutab katla sisu. Võimsust reguleeritakse relee abil. Võimaliku ülerõhu vältimiseks on seadmel avariiventiil. Veetaseme kõrguse kontrollimiseks avatakse kontrollkraan. Osadel katlamudelitel lisatakse aurumoodustajasse vett ainult kord aastas. Signaallamp süttib, kui vett on aurumoodustajas liiga vähe. Kui rõhk katlas tõuseb üle 100 kPa, siis katla võimsus väheneb automaatselt. Nii avariiventiil ei avane ja vett kulub vähem. Auruga kuumutatavates kateldes aur juhitakse otse keskkatlast seadmesse. Aur loovutab soojuse
rohkem kui vesi-selleks on süsteemis paisupaak 1.7 Termostaatklapp: *reageerib vedeliku temperatuure *asubsuure ja väikse ringi vahel *termostaatklapi mõte-saavutada kiiresti mootori töötemp. ja hoida mootori töötemperatuuri. 1.8 Veepump: *Eesmärk- tekitada süsteemis jahutusvedeliku ringlus,saab ajami väntvõllilt hammasrihma või kiilrihma abil. 1.9 Radiaator: *Jahutab vedelikku 2 Radiaatori või paisupaagi kork: *Tagab süsteemis kerge ülerõhu 0,8-1,5bar ja kerge alarõhu 0,1-0,13bar *Vajalik temp. tõstmiseks. 2.1 Ventilaator: *tekitab õhuvoolu läbi radiaatori *käiatakse: *elektri mootoriga *Mehhaniliselt kiilrihmaga *viskoosussiduriga *bimetalliga *elektromagnetiga 2.2 Paisupaak: *kuumana jahutusvedelikud paisuvad *paisinud vedelik pääseb paaki siis kui radiaatoris on tekkinud nii suur rõhk,et korgi klapp avaneb *pärast jahtumist tekib radiaatoris hõrendus(alarõhk) siis avaneb korgi teine klapp,mis
Tuumariigid 12.Klass 2014 Tuumarelv Tuumarelv on relv, mis põhineb tuumaenergia kasutamisel. Tuumarelva peamised mõjutegurid on lööklaine, valguskiirgus ja radioaktiivne kiirgus. Peale erakordselt tugeva füüsilise toime on tal ka suur moraalne ja psüühiline mõju. Tuumarelvi loetakse massihävitusrelvadeks. Tuumariik (13.03.13) Tuumariik on riik, kellel on olemas tuumarelv või kes on seda omanud. Ametlikud tuumariigid on: USA, Venemaa, Hiina, Suurbritannia, Prantsusmaa, India, Pakistan, Põhja-Korea. Tuumariikidest USA Esimesene tuumariik 1945 aatomipomm (Trinity) 1952 vesinikupomm (Ivy Mike) 1954 kasutuskõlblik vesinikupomm (Castle Bravo) 1955-1956 hakati USA-s projekteerima kaugelaskerakette Titaan oli esimene ameeriklaste kauglaskerakett. 5400 tuumalõhkepead (2007) VENEMAA Teiseks tuumariigiks sai maailmas 1949. aastal NSV Liit. ( Joe-1 aatomipomm) 1955 vesinikpomm (RDS-37) 1961 maai...
omakorda muu otstarbega ruumidest (kontoriruumid, Wc kui neis on töö- ja viibimiskohti enam kui 25 inimesele). Eri korrused on üldjuhul omaette tuletõkkesektsioonid. Tuletõkkesektsioonid peavad olema ümbritsetud massiivsete tuletõkketarinditega. Plahvatusohtlik ruum tuleb varustada kergete paiskpindadega, mis väldivad plahvatuse korral ülerõhu tekke ruumis. Paiskpindade hulka loetakse aknad, uksed, kergpaneelid (paiskpaneelid), mis avanevad või purunevad ülerõhu korral. Vajalik paiskpind määratakse arvutuse teel. Evakuatsioon. Üldjuhul peab hoone iga korruse tasandilt olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatult asetsevat evakuatsiooniteed või väljapääsu. Üks evakuatsioonitee on tööstus ja laohoonetes piisav, kui on kuni 8-korruseline hoone, tuletõkkesektsiooni pindala väiksem kui 300 m2, vähem kui 15 inimest töötab sel korrusel ja on olemas hädaväljapääs.
Roots kompressor Kompressor (i.k. supercharger, blower, huffer, pump jne) on seade, mis surub kokku mootorisse sisenevat õhku, võimaldades põletada rohkem kütust, mis omakorda suurendab pöördemomenti ja seega ka võimsust. Rootstüüpi kompressor on ehituselt lihtne ja seetõttu ka odav. Selle leiutasid vennad Roots'id 19. saj keskel, algse eesmärgiga suunata kaevandustesse värsket õhku. 1930 aastatel võttis GMC selle kasutusele oma diiselmootorites, et aidata heitgaase silindrist välja puhuda. Üks levinumaid mudeleid on 671, mis algselt tähistaski 6 silindrist diislit, millel iga silinder 71 kuuptolli. Kokku siis 6 korda 71, ehk 426 cid, 7 liirit. Hotrodderid hakkasid seda GMC ("Jimmy") blowerit kasutama u. 40'ndate lõpus. Kuna kasutati katseeksituse meetodit, siis olid mootori purunemised detonatsiooni tõttu sagedased. 60'ndatel oli juba teatud töökindlus ja kogemus saavutatud ning alates 80'nda...
keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru rinnak kopsud diafragma · Hääle moodustamiseks vajalik energia saadakse õhuvoolu abil, mille tekitavad hingamislihased. Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu. Selle tulemusena häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde. Järgnevalt tekib häälekurdudest allpool alarõhk, mis omakorda suleb häälekurrud. Nii toimubki üks häälekurdude võnge. Lapsehääl tekitab umbes 300 võnget sekundis, naishääl 200 ja madal meeshääl umbes 100 võnget sekundis · Põhitooni tõustes (hääle kõrgenedes) kõri asukoht tõuseb kõrgemale. Kõriga seotud häälikud · Helilisus/helitus
Juba vastsündinu esimese hingetõmbega satub õhk trummiõõnde. Kuulmetõri on tavaliselt suletud ja avaneb vaid neelamise ajal. Siis pääseb õhk ninaneelust trummiõõnde ja õhurõhk mõlemal pool trummikilet võrdsustub. Eelnevast selgub, miks tugevate helide korral, näiteks plahvatuse ajal, tuleb suu lahti hoida. Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi ka lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist
Lisaks määrab nelikkaitseklapp ka harude täitumisjärjekorra. Suruõhupaak Igal piduriharul kasutatakse eraldi suruõhupaaki et tagada piduriharude tõrgeteta töö pidurdamisel. Ühesuunaklapp Ühesuunaklapp laseb õhul liikuda ainult ühes suunas. Ühesuunaklappe kasutatakse suruõhupaakide toitetorustikes ja mitmes piduriseadmes õhu tagasivoolu vältimiseks. Kaitseklapp Kaitseklappi ülesanne on kaitsta pidurisüsteemi avariilise ülerõhu eest lastes suruõhu välisõhku. Väljavõtteklapp Väljavõtteklappi kasutatakse toitemagistraalist suruõhu välja võtmiseks (rehvide pumpamiseks) või magistraali täitmiseks teiselt masinalt kui mootor ei tööta. Jalgpidurikraan. Jalgpidurikraanil on kaks sektsiooni: ülemisega juhitakse esipiduriharu juhtmagistraali ja haagisepidurite juhtklapi tööd, alumise sektsiooniga aga tagapiduriharu juhtmagistraalide ja haagisepidurite juhtklapi tööd
tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt. Happeline laava on vähem levinud, sellest moodustunud kivimit nimetatakse rüoliidiks. Happeline magma võib tarduda ka pimsi ja vulkaanilise klaasi ehk obsidiaanina. Koostiselt rüoliidi ja basaldi vahepealseid kivimeid
Kui inimesel on tugev nohu võivad mõnikord haigustekitajad sattuda mööda kuulmetõri ka keskkõrva, põhjustades seal keskkõrvapõletikku. Tihedamini põevad seda haigust lapsed, sest võrreldes täiskasvanutega on nende kuulmetõri laiem ja lühem. Seetõttu pääseb nohuga tekkinud lima kergemini keskkõrva. Välisõhu rõhu kiirest muutusest tingitud survet trummikilele tajub osa inimesi lennuki õhkutõusmisel ja maandumisel, kui salongis valitseva ülerõhu tõttu tekib tunne, nagu läheksid kõrvad lukku. Selle vältimiseks on soovitatav sageli neelata, mida hõlbustab kommide lutsimine. Sisekõrv Sisekõrv paikneb kolju sees ning koosneb kahest eraldi osast, neil mõlemal on oma ülesanne. Üks sisekõrva osa kindlustab kuulmise, teine aga tasakaalutunnetuse. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme
· Vesi spetsiaalse kruviga. Need Temperatuur küündib kuni nõud on sulatud nii 120oC'ni. tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. 6. Keetmine omas Keedetakse rohkesti vett · Pott Paned poti tulele vee sisse · Noored värsked mahlas sisaldavaid toiduaineid, millest · Pliit ning lisad valitud aedviljad ja kalad eralduvast vedelikust piisab · Vesi toiduained ja keedad neid toiduaine valmimiseks. kuniks need vamis on. 7
, . . 54.Korstna sisemine aerodünaamika. Staatiline rõhk korstnas. - . , , . , . : 1. ; 2. ; 3. . , . 55. Elektrijaama korstnate konstruktsioonid. 120 m, 60÷80 m, 320 m . . . 56. Tuha- ja slakiärastus. Tuha ja slaki hüdrotransport. , , , , . . / . . . : a) ; b) . 57. Pneumotuhaärastus. Tuha transport vaakum ja ülerõhu all olevate süsteemidega. , , , / . . , . 58. Elektrijaama plaan. Soojuselektrijaama peakorpus. , . . . / . , . . , , . , , . : 1. 6 (, 60÷65° 75° ). , , , 25 . 2. , , ,
Anumat ja toru katab klaasist kest, mis võib olla erineva suuruse ja kujuga. Mõõtepiirkonnaks on vedeliktermomeetritel tavaliselt vahemikus -60 °C +600 °C. Erandjuhtudel aga kuni +1200 °C. Manomeetriline termomeeter koosneb suletud süsteemist, mille põhiosadeks on termoballoon, ühendustorustik, millel puudub kindlaks määratud pikkus, ja manomeeter. Manomeeter ehk rõhumõõtur on rõhu mõõteriist, mis on mõeldud ülerõhu mõõtmiseks. [2] Manomeetrisse lisatava täiteainega mõõdetakse toimuvaid õhurõhu muutusi. Täiteaineks võib olla gaas, vedelik või aur. Eriti täpsete mõõtmiste puhul kasutatakse gaase. Manomeetriliste termomeetrite mõõtepiirkond on 0 °C +300 °C. Dilatomeetriline termomeeter koosneb kahest erineva joonpaisumisega metallvardast ehk termobimetallist, ülekandemehhanismist, osutist ja temperatuuriskaalast.
6.10.2008 Kaido Voitra ÕHKPIDURID Kaido Voitra Tartu khk Pneumosüsteemide esitamine skeemidena Suurtel autodel kasutatakse hulga suruõhuga töötavaid seadmeid mida kasutus ja remondijuhistes esitatakse skeemidena, kus on ära toodud sinna kuuluvad seadmed ja nende ühendusviisid. Seadmed esitatakse rahvusvahelisele standardile vastavate tingmärkidena. Euroopas kasutatakse saksa standardit, mille lühend on DIN. Kaido Voitra Tartu khk Skeemide lugemine Pneumoskeemide lugemise Esimeste numbrite tähendused on: lihtsustamiseks ja 0 Sisseimetav õhk erinevate firmade 1 Sisenev suruõhk poolt toodetud 2 Väljuv suruõhk (mitte välisõhku) seadmete 3 Välisõhku väljuv suruõhk vahetatavuse 4 Juhtrõhk tagamiseks 5 Vaba kasutatakse 6 Vaba ühenduskohtade ...
9. Mis eesmärgil hoitakse jahutussüsteemi rõhk atmosfääri rõhust kõrgemal, tooge näiteid? Et jahutusvedeliku temperatuur võiks tõusta kõrgemale, ilma et see keema läheks. Sellest tingituna mootori temperatuuri tõusuga võib suureneda võimsus ja väheneda tarbekulu ja emisioonid. 10. Kui jahutusvedeliku paisupaagikorgile on paigaldatud alarõhuklapp, siis mis otstarve sel on ja mida peab seejuures sõidukiomanik arvestama? Vajalik ülerõhu tekkimise vastu. Vältimaks radika paisumist või lõdvikute kokkkutõmbumist. Lahtitegemisel aegsasti et näkku ei pritsiks auru. 11. Loetlege jahutussüsteemi peamised komponendid! Paisupaak, ventilaator, elektrimootor, termostaat, termolüliti, temp andur, veepump, jahutusvedelik 12. Milline parameetritest määrab kõige rohkem jahutussüsteemi võimekuse ja miks? Radiaator, süsteemi eesmärk on jahutada ja see mõjutab kõige otsemini süsteemi võimekust. Sisselaskesüsteem: 1
1.Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant).........................................................
· Keetmine- toiduainete töötlemine keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Vedeliku temperatuur võib keskmiselt ulatuda 100kraadini. Rohkes vedelikus keetmine Väheses vedelikus keetmine Veeaurus keetmine Omas mahlas- keedetakse rohkesti vett sisaldavaid toiduaineid. Vesivannil- keedetakse toite, mis kergesti põhja kõrbevad. Rõhu all- Nõud on suletud nii tihedalt, et keetmisel tekkiv veeaur ei pääse välja ning tekitab ülerõhu. Kupatamine- toiduaine keetmine rohkes magedas või nõrgalt maitsestatud vees. Eesmärk on soolase, kibeda või hapu maitse vähendamine. Blanseerimine- toiduainete lühiajaline töötlemine kuuma vee või auruga. · Praadimine- toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Kasutatakse rasvaaineid. Väheses rasvas Paneerimine Rohkes rasvas
vastupidavust väliskeskkonna tingimustes. Võimalik lahendus on jahikere materjalide katsetamisvõimalus kliima- ja korrosioonikambrites. Tallinn 2011 5 Tallinna Tehnikaülikool Tehnoloogia arenduse osas soovivad ettevõtted ühiselt arendada RTM-light protsessi ning liitetehnoloogiaid. Muvor OÜ on hakanud arendama RTM-protsessi, mis seisneb kahepoolsete suletud vormide ja ülerõhu kasutamises toote vormimisprotsessil. Ühe olulise teemana tuleb uurida korrosiooni probleeme süsinikplastist ja klaasplastist laevakerede ja kinnitusdetailide vahel. Süsinikplasti elektrijuhtivus tekitab laevaehituses peamiselt probleeme galvaanilise korrosiooni aspektist. Metallide normaalpotentsiaalide pingerea põhjal korrodeeruvad süsinikuga kontaktis olles enamik metalle, eriti hästi alumiinium, natuke vähem roostevabateras. Komposiitmaterjalide müüjad on välja arendanud
Elektrivälja võnkumisel muutub polaarsus vastavalt sagedusele ja materjali polaarsed molekulid püüavad võnkuda faasis elektriväljaga. Seda indutseeritud liikumist aeglustavad hõõrde-, inerts- ja elastsusjõud, põhjustades materjali kuumenemist. Kiirelt muutuva elektromagnetvälja toimel kuumeneb puit seestpoolt kogu mahus.Puidu kuivatamisel kuumutatakse puidus olev niiskus keemistemperatuurini ja auru vaba väljapääsu puudumine puidu kapillaarsüsteemi takistuse tõttu põhjustab ülerõhu tekkimise puidu sisekihtides. Ülerõhk sisekihtides on selle kuivatusmeetodi puhul peamiseks niiskuse eemaldamist põhjustavaks väga efektiivseks mõjuteguriks, mille toimel vaba niiskus surutakse materjalist välja osaliselt vedelas faasis ja ülejäänud puidu niiskus auruna.[2] Makro- ja mikrostruktuuride seos puidu kuivatamisel Makrostruktuuride alla kuuluvad puidulõikes nähtvad osad. Makrostruktuuril on väga suur osa mängida puidu kuivatamisel
kuumutamine, kõrge temperatuur. Kuumsteriliseerimine- mikroobide hävimine kõrgel temp. Märg kuumutamine- kõrge temp pluss kõrge niiskus sis. Vees keetmine- veg rakkude hävitamine 10- 30 min jooksul. Pastöriseerimine- alla 100c kuumut 15-20 sek. UHT- kõrgpastöriseerimine. Fraktsioneeriv steriliseerimine- etapiviisiline steriliseerimine. Autoklaavimine- steriliseerimine auruga ülerõhu all. Kuivkuumutamine- vastavates ahjudes kõrgel temp. leegis kuumutamine- levinuim külviaasade, kolbide ja töövahendite puhul. Külmsteriliseerimine- . Keemiline steriliseerimine- plastiku ja aparaatide steriliseerimisel. Mehaaniline steriliseerimine- on lahuste või gaaside mikroobidest vabastamine läbi peenepooriliste filtrite. Steriliseerimine ioniseeriva kiirgusega- toime avaldub lühemate lainepikkustega kiirtel
ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla. Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent samas teistest ruumidest õhu välja tõmbab. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust. Kuid kindlasti loomuliku õhu liikumine fress klappide kaudu pekas lisa väärtusena olema sellistes ruumides. Hindamine enne ehitamist
ei pruugi eespool toodud meetodid tõhusad olla. 3. Ehituslikud meetmed, mida saab rakendada, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast normväärtusest: Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldata täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud või võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla. Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindlasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent samas teistest ruumidest õhu välja tõmbab. Muidu võib ülerõhk tekitada seinade hallitust. Kuid kindlasti loomuliku õhu liikumine fress klappide kaudu pekas lisa väärtusena olema sellistes ruumides. Hindamine enne ehitamist
kokkupuutel ketastega tekivad mikroskoopilised osakesed, mis levivad kõvaketta sees. Alaline õhufilter on paigaldatud õhuvoolu ette, et eemaldada need osakesed enne kui nad jõuavad kahjustada õrnu kettasiseseid mehhanisme. Enamikel kõvaketastel on väike ava, mis varustab kõvaketta sisemust vähesel määral välisõhuga. Selline õhuvahetus võimaldab ketta sisemise rõhu ühtlustumist välisrõhuga, mis võimaldab kettaseadmeid kasutada erinevates keskkondades ilma ala- või ülerõhu tekkimiseohutavast failisüsteemist. 6 Kõvaketta ehitus. Kõvaketta ajalugu Kõvaketta arengus on väga suur ja oluline roll olnud IBMil. Just see ettevõte tootis esimesed digitaalsete andmete kandjad, mis suutsid andmeid salvestada suuremas koguses kui eelkäijad. Nagu tänapäevalgi, oli ka tol ajal tipptehnoloogia sõjaväe kasutuses. 1950
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1) Mis on keel, kõne? Keel on häälduslikel üksustel rajanev märgisüsteem, mida kasutatakse suhtlemiseks Keelel on kaks olemisvormi: 1. keel kui süsteem, mis eksisteerib ajus märkide ja reeglite kogumina 2. keel kui protsess, st keel ilmneb kõnetegevuse kaudu Keele esmane avaldumisvorm on suuline kõne Kõne on keele kui märgisüsteemi kasutamine rääkimisel (suuline kõne), kirjutamisel (kirjalik kõne), mõtlemisel(sisekõne) · Kõnevõime on sünnipärane · Kõneoskus ei ole kaasasündinud, vaid omandatakse suhtluses teiste inimestega 2. Millistest etappidest koosneb kõneakt? 1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- j...
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ...
LASTINDUS JA LAONDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on kuivlast? 2. Mis on vedellast? Vedelal või gaasilisel kujul veetavad kaubad (nt nafta, maagaas, toiduained) 3. Mis on tükklast (segalast)? Tükklastiks nimetatakse lasti, mis on pakitud kastidesse, tünnidesse, vaatidesse, pudelitesse, balloonidesse. Tükklasti võib jaotada: Segalast koosneb paljudest eri nimetusega kaupadest Ühetaoline last koosneb suurest hulgast sama kaupa sisaldavatest kaubaüksustest (nt suhkur kottides). 4. Mis on reziimne last? 5. Mis on stoovimistegur, kuidas seda leida, kasutusala meretranspordis? Näitab, kui suure ruumala laeva trümmis võtab enda alla lasti üks massitonn·Stoovimisteguriühikuks on CBM/t või cu.ft/t· Kasutatakse praktikas laeva lastitava kaubakoguse arvutamiseks Kui jagada laeva lastiruumide maht antud lasti stoovimisteguriga, saame leida lastitava kauba massi. 6. Lasti massi leid...
2,5 Bar -> kompressori piisava määrimise tagamine 4. Külmaaine kõrgerõhulüliti Kui rõhk tõuseb üle 17 Bar lülitatakse kondensatsiooniradiaatori ventilaator suurimale võimsusele 5. Külmaaine ülerõhulüliti Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse -> külmaaine ahela ülerõhu eest kaitsmine 6. Muud toimingud Uus rõhuandur, mille muutuv väljundsignaal on sõltuvuses ahela rõhust, korvab vanemate süsteemide rõhulülitite töö, jagades väljundsignaali nii kliimaseadme juhtplokile, mootori juhtplokile -> näiteks tühikäigu sujuvamaks reguleerimiseks Kompressori elektro-magnetsiduri vooluahel katkestatakse, kui mootori juhtplokk
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Dendroloogiline inventariseerimine "Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=104228 Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/ Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli - või sellega...
lisades sissepuhke- või väljapuhkeventilaatorid. Kindlasti tuleks konsulteerida spetsialistiga, kes oskab leida hoone jaoks individuaalse lahenduse. Valesti paigaldatud või tõhustatud ventilatsiooni tõttu võib siseõhu kvaliteet hoopis halveneda. Väljapuhke tõhustamisel võib radoonisisaldus hoones suureneda, sest hoones tekib alarõhk, mis intensiivistab radooni sisseimbumist. Sissepuhke tõhustamine elimineerib suures osas küll radooni probleemi, kuid ülerõhu tõttu võib seintes tekkida liigne niiskus, mis kahjustab hoone konstruktsioone ning 3 tekitab hallitust ja vammi. [9] 11 3.4 Vundamendialune tuulutus Vundamendialuse tuulutuse põhimõte on juhtida radoon põranda alt enne hoonesse tungimist välisõhku. Selleks lõigatakse lahti hoones ühes või enamas toas põrand, kaevatakse välja tagasitäide
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...
· Sõrmuskõhr · Pilkkõhred · Häälekurrud · Häälepilu · Kurrupilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? · Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. · Häälepaelad surutakse teineteise vastu · Kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. · Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. 12. Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel?
kompaktsem, kõige tihedam. 4 kraadi juures on vee tihedus suurim. Kõrgetel temperatuuridel kivistumisega paisuvad betooni koostisosad. Vee soojuspaisumise tegur on aga ~2 korda suurem tahkete komponentide omast. Seega tekib suur hulk poore. Vee ja veeauru mahu suurenemine temperatuuri tõustes tekitavad sisepingeid. Tekib ülerõhk. Betooni aeglasel soojenemisel aga on tekkiv ülerõhk väike, sest vesi ja veeaur jõuavad toote jahedamasse osasse migreeruda, vältides kuumemas osas nii suurt ülerõhu teket. Mida kõrgem on betooni tugevus enne toote termilist töötlemist, seda vähem defekte hüdrotermilise töötlemise käigus tekib. Tähtis on eelhoidmisaeg. 32. Betooni armeerimise erinevad põhimõtted Eelpingestamine, järelpingestamine, pingestamata armatuur. Armeeritakse varraste, võrkude, trosside, karkasside ning fiibriga.
Suure võimsusega puhul on silindriplokk ja tugipukk valatud ühtsena malmist moodustatud plokk.Laeva diiselmootoritel (ristpeamootorid) valmistatakse tugipukk A-kujulistest tugedest, mis on valmistatud keeviskonstruktsiooniga terases. Nad toetuvad alusraamile ja seotakse koos silindritega pikkade ankrupoltide abil üheks jäigaks süsteemiks. Tugipuki külgmised seinad suletakse luukidega (karteriluugid) millesse on monteeritud kaitseklapid, mis on ettenähtud karteri kaitseks võimaliku ülerõhu eest. Ristpeamootoritel on tugipuki sisse monteeritud nn. paralleelid mille vahel liigub kolvivart ja kepsu ülemist otsa ühendav ristpea. Paralleelid võivad olla ühepoolsed kui ka kahepoolsed. Suure võimsusega ja reverseeritava mootori puhul on paralleelid kahepoolsed. Selline mootorikonstruktsioon võimaldab oluliselt vähendada kolvikrupi kulumist. Sest nn.normaaljõu rakenduspunkt on toodud kolvisõrmelt (tavalistes moototrites) alla ristpea paralleelidele. 7
250 m³/h. Kulu stabiilsus kuludel alates Qmin kuni Qt peab olema väiksem/võrdne 2,5% kulust ja kuludel alates Qt kuni Qmax peab olema väiksem/võrdne 5% kulust. Mõõtmiste ajal vee temperatuurimuutus ei tohi ületada 5 ºC. Vee temperatuuri mõõtmiseks kasutatava termomeetri laiendmääramatus peab olema väiksem või võrdne 1 ºC; c) sekundimõõtur (10…1800) s määramatusega 0,05s; d) impulsside loendur (10…100000) impulssi määramatusega 1 impulss; e) ülerõhu mõõturid/manomeetrid kuni 5 MPa määramatusega 0,25%; f) impulsside formeerija, mis formeerib mehaanilise kontaktiga veearvesti väljundi impulssloendurile loetavaks nelinurkimpulsiks. Taatlusel tuleb läbi veearvesti lasta selline veekogus, mis tagab vähemalt väikseima (esimese) näitava trumli või osuti kaks täispööret. Selle nõude täitmiseks on soovitatav vee läbilaskmise ajaline kestvus valida:
külmutusseadmed töötavad täielikult automaatreziimilKonteinerlaevad on reeglina varustatud pistikupesadega külmkonteinerite lülitamiseks laeva elektrivõrku. Paakkonteinereid kasutatakse teraliste ja pulbritaoliste tahkete ainete ning vedelate ainete veoks. Need on silindrikujulised ümarate otstega mahutid, mis on kätketud kastkonteineri standardmõõtmetega terasraami sisse. Tahkete kaupade lastimiseks on paakkonteinerid varustatud nelja luugiga 35 × 45 cm, millest üks on varustatud ülerõhu korral avaneva kaitseklapiga. Lossimine toimub paakkonteineri alumises osas olevate luukide kaudu. Paakkonteiner on ümbritsetud nurkrauast valmistatud raamiga, mille nurgad on varustatud fitingutega. Kaupade veol konteinerites on järgmised eelised: - vähenevad kaubakaod ja vigastused lastimisel-lossimisel ning veol, sest kaubad on paremini kaitstud - väheneb vajadus ladude järele, sest konteiner täidab ka lao funktsiooni - vähenevad laadimis-lossimiskulud
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................... 1 Rasked plaatinametallid.......................................................................................................................2 Kerged plaatinametallid - kolmanda aastatuhande väärismetallid.......................................................6 Kasutatud kirjandus :......................................................................................................................... 11 Rasked plaatinametallid Kuus plaatinametalli jagunevad kaheks kolmeliikmeliseks triaadiks. Muude erinevuste kõrval eristab neid triaade teineteisest metallide tihedus. Kui kergete plaatinametallide tihedus on umbes 12 000 kg/m³, siis rasketel plaatinametallidel on see peaaegu kaks korda suurem (umbes 22 000 kg/m³). Rasked plaatinametallid osmium (Os), iriidium (Ir) ja plaat...
Seejuures gaasid paisuvad ja teevad mehaanilist tööd, s.o selles protsessis muutub osa põlemisel vabanenud soojusenergiast kasulikuks mehaaniliseks tööks, mis panebki mootori väntvõlli pöörlema. IV takt Väljalase, toimub väntvõlli teisel pöördel kolvi liikumisel alumisest surnud seisust ülemise surnud seisu suunas. Tegelik väljalase algab väljalaskeklapi avanemisega enne kolvi jõudmist alumisse surnud seisu. Väljalaskeklapi avanemisel voolab töötanud gaas osalt oma ülerõhu, osalt aga kolvi ülespoole liikumise tõttu silindrist välja. Töötanud gaaside väljalaskeprotsess lõpeb väljalaskeklapi sulgumisega pärast kolvi ülemist surnud seisu r. Neljataktilise mootori töötamise skeemist võime teha järeldused: 1
Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. Häälepaelad surutakse teineteise vastu, kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad. Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse. ÜKS VÕNGE Meeshääle kõrgus 80-150 Hz, naishääle kõrgus 150-300 Hz. Hingamine: pilkkõhred ja häälekurrud paiknevad üksteisest võimalikult kaugel, et õhuvool läbiks häälekurrud ilma takistuseta.
välja lülitamine ja hüdrotrafo töö juhtimine. 24. Hüdrotrafo ülesanne, ehitus. Ülevooluklapi ja juhtimisventiili ülesanded. Võimaldab automaatselt muuta suures piiris pöördemomenti vedavatel ratastel ja kiirust sõltuvalt takistustest. Koosneb pumbarattast, mis on ühendatud mootoriga, turbiinirattast, mis on ühendatud jõuülekandega ja reaktorist, mis on paigutatud ühtsesse korpusesse, mis on täidetud õliga. Ülevooluklapp kaitseb hüdrotrafot ülerõhu eest, avanemissurve on 8,5-9 bar'i. Kavitatsiooni vältimiseks hüdrotrafos peab ta olema pidevalt täidetud õliga, see tagatakse juhtimisventiiliga, avanemissurve on 5 bar'i. 25. Kardaanülekande ülesanne, ehitus, hooldus. Võimaldab pöördemomendi ülekandmist muutuva nurga all ja erineva vahekauguse all. Hoolduse alla läheb lõtkude kontroll, vajadusel reguleerimine ning liigendite ja ühenduskohtade määrimine. Ehitusse kuulub liigend jne. 26
riketeks ning õlitussüsteemi lisa koormamine. Õlitussüsteemi hulka kuulub ka kolvi põhjale suunatud pihustid, mis jahutavad kolbi ning määrivad silindriseina . Foto 6. K24A3 balansiirvõllidega õlipump 1.4. Jahutussüsteem Jahutusüsteem koosneb veepumbast, termostaatklapist, jahutusradiaatorist, salongi soendusradiaatorist, mootoriõli soojusvahetist ning ülerõhu ja alarõhu klappidest. Veepump asub 12 mootori eesküljes ning käitatakse seitsme soonelise lisaseadmete rihma abil. Mootoriõli soojusvaheti ülesanne on hoida mootorõli temperatuur jahutusvedelikuga samas piirkonnas. Jahutussärgis puudusid silmaga nähtavad kahjustused või ladestused. Termostaatklapi avanemise temperatuur on 78 kraadi
kiirusega. Pidevuse teoreem: kokkusurumatu vedeliku korral suurus on Sv = const p1 > p2 Bernoulli võrrand. v2 / 2 + gh + p = const, kusjuures suurus p v2 / 2 on dünaamiline rõhk, p on staatiline rõhk. Järeldus: 1) punktis, kus kiirus on suurem, rõhk on väiksem 67. Millise kiirusega levib pulsilaine? Pulsilaine levimise kiirus on 5-10m/s. Süstoli ajal (0,3s) läbib laine 1,5-3m. See tähendabm et ülerõhu laine saabub labadele enne diastoli algust. Pulsilainele vastab verevoolu pulseerimine arterites. 68. Mida nim. rõhu- ja mahupulsiks? Vedeliku mass, mis rõhulaine t jooksul on jõudnud mõjutada, on mahupulss. Ülerõhk laiendab toru ristlõike S suuruseni S + S ja levib rõhupulss. 69. Millest sõltub pulsilaine levimiskiirus? Levimiskiirus oleneb sellest kas pulsilaine levib jäigas torus ( toru ei laiene) siis levib rõhulaine lõpmatu suure kiirusega
Kordamisküsimused Toiduainete loomne toore seakasvatuse osa 1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea- liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel...
1. Sealiha tootmine (maailmas, Eestis). MAAILM: Kõige olulisemad tootmispiirkonnad on Aasia, Euroopa, Põhja- ja Kesk- Ameerika. Seevastu Aafrikas ja Austraalias hõlmab seakasvatus lihatoodangust väikest osa. Maailmas tervikuna toodeti 2009. aastal 281,6 miljonit tonni. Kõige rohkem toodetakse sea-liha, mille osatähtsus kogu maailma lihatarbimises oli 2009. aastal ligikaudu 38%. Loomaliha osatähtsus moodustab kogu lihatarbimisest 22% ja linnuliha 28% Maailma suurimateks sealiha tootjateks on Hiina, kus toodetakse ligikaudu 50% sealihast, samuti USA, Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Taani, Holland, Jaapan. Euroopa Liidus on suurimateks sealihatootmise keskusteks Saksamaa (4. kohal maailmas, Hiina, USA ja Brasiilia järel), Hispaania, Prantsusmaa ja Taani, sigade paiknemise tihedus on kõrgem madalmaades (Taani, Holland, Belgia). EESTI: Kaheksakümnendatel aastatel oli Eesti seakasvatuses kõrghetk, mil ettevõtetes, taludes ja perefarmide...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
