Veeseadusest tulenevad määrused Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrus nr 99 ,,Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed" Määrus nr 99 (1) Määrusega kehtestatakse nõuded reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta, nõuete täitmise kontrollimise meetmed ja reostusnäitajate piirmäärad. Määrust ei kohaldata heitvee laevalt merre juhtimisele. Määrus nr 99 (2) Reostusallika reostuskoormust väljendatakse inimekvivalentides (edaspidi ie) ja arvutatakse aasta kestel reostusallika suurima nädalakeskmise reoainehulga alusel. Reoveepuhasti või muu reostusallika reostuskoormuse määramiseks peab reoveepuhastisse sisenevast reoveest
Mustoja valgala asub täielikult Tallinna territooriumil haarates enda alla osa Mustamäe, Järve ja Lilleküla piirkondadest. Oja kaudu juhitakse Kopli lahte nende alade sademevesi. Puhtam vesi satub ojja ilma puhastamata, naftasaadusi tarvitavate ettevõtete sademevett puhastatakse mõnel pool mehhaaniliselt. Reovett ei ole ojja lubatud juhtida, kuid kanaliseerimata elamurajoonides ja teinekord ka ettevõtetes seda siiski tehakse. Saare tee sademevee väljalasku kogutakse Iru, Kloostrimetsa, Kose, Läänemere tänava ja Maarjamäe piirkonna sademe- ja drenaazveed ning Varsaallika oja. Osa veest jõuab kollektorisse isevoolselt, teine osa Pirita pumpla kaudu. Kollektor suubub Tallinna lahte Saare tee ja Pirita tee ristmiku lähedal. Lauluväljaku väljalasu kaudu juhitakse merre suurem osa Lasnamäe sademeveest. Kollektori suue asub Lauluväljaku läheduses meres kaldast mõnikümmend meetrit eemal.
vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad kodu loomadele-taimedele esteetiline väärtus tähtis teadusele marjade ja seente korjamispaik
Ülejäänud tarvikud ühendatakse blantaaz ühendusega.Mõlemale poole ühendust paigaldatakse kandurid.Ülejäänud kandurid asetsevad meetriste vahedega.Malmtorude lõikamine:Nurklõikuriga,Rauasaega. Malmtorude tarvikud Ühendusplantaaz,Sulgurventiil-Mehaanilise hoovaga,kolmik,Põlv 30°-40°,Siirdmik-Ühest mõõdust teise üleminek, Malmtorude kandurid ja kinnitamine-Kasutatakse kahte sorti kinnitusi: 1)Rippkandurid- Rippakndur toetub lakke 2)Liugkandurid Hoone-sisesed ja välistrassid-Sademevee kanalisatsioonid Uponor Dupplex-Uus kanalisatsioonitoru mille sisepind on sile ja välispind on lainestatud.Polüpropüleen toru- plastik,tähis pp.Toru koosneb kahest kihist sisekiht ja väliskiht kokkukeevitatud(Sulatatud),Välismõõdud on 160-400 mm.Pikkus 3-6m.Välispind punakaspruun kahe halli triibuga.Väike hammastega käsisaag.Talub temperatuuri kuni 45°.lühiajaliselt talub kuni 65°.Toru on kerge,lihtne paigaldada.Ühendatakse muhvliitmikega.
Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid Joonis 2.7 Plekk-katuste lekkimise ja lagunemise peamised Joonis 2.12 Hooldamata katusel kasvav sammal või muud taimed põhjused: katusekatte korrosioon, lekked valtside ja liidete juurest. soodustavad katusekatte lagunemist ja lühendavad oluliselt katuse tööiga. Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid ● Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste kohaselt. ● Rennid võisid asuda kas katuse alumise ääre all ehk tegu oli ripprenniga (Joonis 2.14 paremal) või selle ääre peal ehk tegu oli räästapealse renniga (Joonis 2.14 vasakul) või). ● Räästapealse renniga lahendus on peamine lahendus valtsplekkkatustel. ●
üksikreostaja kohta. Reovee ärajuhtimine Sisekanalisatsioon hoonesisesed seadmed ja torustikud Väliskanalisatsioon hoonevälised seadmed ja torustikud Kinnistukanalisatsioon maavaldusel paiknev kanalisatsioon Ühiskanalisatsioon maavaldusest väljaspool paiknev kanalisatsioon. Lõpeb reooveepuhasti ja suublaga. Ühisvoolukanalisatsioonis voolab olme-, tootmis- ja sademevesi samas torustikus. Lahkvoolukanalisatsioon - sademevee jaoks eraldi torustik, millesse tavaliselt lastakse ka drenaazivesi Poollahkvoolukanalisatsioon koosnev kahest toruvõrgustikust: üht mööda juhitakse ära reovesi ja teatav hulk sademevett ning teist mööda sademevee puhastamata ülejääk otse veekogusse. Kanalisatsioonitorustik PVC, PP või PE plasttorudest. Torustiku läbimõõt peab olema selline, et ta laseks tippvooluhulga läbi ilma, et kogu ristlõige täis oleks.
vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad Jõed on vooluveekogud, mis toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest. Olulisus: kodu loomadele(kalad) ja taimedele laevandus
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik ● Kõrgustik ja maastikurajoon Põhja-Eestis Viru lavamaa, Alutaguse madaliku, Kesk-Eesti tasandiku ja Kõrvemaa vahel ● Asub Eesti suurim karstiala (1375 km²) ● Kogupindala – 2145 km² ● Pinnamood tasandikuline, lausikuline (moreentasandikud,oostikud, moreenkünkad, voored, mõhnastikud, otsamoreenid) ● Suurima sademevee infiltratsiooniga piirkond Eestis (õhuke pinnakate ja lõheline pind) Asukoht Ajalugu ● Esmane uurimine - geograaf Karl Rathlef ja Christian Bornhaupt Geograaf Karl Rathlef Emumägi ● Pandivere kõrgeim tipp (166,5 m) ● Tekke poolest liitpinnavorm ● Emumäe maastikukaitseala - 536 ha ● Puidust vaatetorn (21,5 m) Mullastik ja taimestik
.......................................................................... 7 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed .......................................... 7 2.3. Asendiplaani lahendus ................................................................................................... 8 2.3.1. Hoone paigutis .................................................................................................... 8 2.4. Vertikaalplaneering ja sademevee käitlemine................................................................. 8 2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahendus ja hoone paiknemiskõrgus .................................. 8 2.4.2. Sademevee käitlemine ......................................................................................... 8 2.5. Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine. ................................................................... 8 2.5.1
võtmise tagamine(D5) Kõigis tasulisi sadamateenuseid pakkuvates sadamates peab olema tagatud laevade, ka suurte ristluslaevade, reoveepaakide (tualetiseptikud) tühjendamise võimalus. Praegu tehnilised võimalused suurtelt laevadelt reovee vastuvõtuks puuduvad. Tallinna reoveepuhastus võib nõuda täiendamist. 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – inimtekkeleine eutrofeerumine (D5) 6. Merre juhitava sademevee kanalisatsiooni ja puhastussüsteemide väljaehitamine, et ohjata sademeveega toitainete, ohtlike ainete ja prügi sisse- kannet merre (D5) Kavandatud tegevused: 1.Merre suubuvate sademevee toruotsade kaardistamine. 2.Olemasolevate sademevee sisselaskude vee kvaliteedikontrolli tõhustamine illegaalse fekaalvete sademeveekanalisatsiooni juhtimise tuvastamiseks. 3.Sademevee käitlemiseks rannapiirkonnas sobivate tehnoloogiliste ja ökoloogiliste lahenduste selekteerimine ja katsetamine.
Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikule, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustikud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgustik asub LõunaEestis Pärnu madaliku ja Võrtsjärve vahel. Lõunaosa ulatub Lätisse, kus madaldub LoodeVidzeme lavamaaks
Allmaarajatised on: 1. Kultuuri- ja spordirajatised 2. Elektrijaamad, tehased 3. Tunnelid 4. Hoidlad, laod, reservuaarid 5. Jäätmete ladestuspaigad 6. Sõjalised rajatised 7. Energiasalvestus-rajatised 8. Parklad 2. Allmaarajatised ja nende kasutamisvõimalused 1. Liiklustunneleid rajatakse rongidele või metroode jaoks. 2. Veetunneleid rajatakse puhta vee juhtimiseks linnadesse ja linnades reo- ning sademevee ärajuhtimiseks. 3. Hüdroelektrijaamade turbiinisaale ja veekanaleid rajatakse maa alla veest elektri saamiseks. 4. Hoidlaid kasutatakse peamiselt tahkete, gaasiliste ja vedelate ainete (kütuste) ning kaupade, toiduainete hoidmiseks. Allmaahoidlas on võimalik vajaliku kliima säilitada ning see on odavam, kui pealmaatingimustes. 5. Parklad rajatakse autode parkimiseks linna keskustes, kus on selleks vähe vaba maad. 6
päevikus.Kõigi tellingute põhidetailide kohta tuleb teha tugevusarvutus, tellingute kohta tervikuna aga püsivusarvutus.Tellingud ja töölavad tuleb monteerida projektis ettenähtud järjekorras; montaazile lubada kogenud töölisi, keda on eelnevalt juhendatud ja kellel on kõrguses töötamiseks õigus. Kõigil monteerijail peab olema kaitsevöö.Pind, millele tellingud püstitatakse peab olema eelnevalt tasandatud, kinnitambitud ja tagama sademevee ärajuhtimise. Tellingud kinnitatakse ehitatava hoone seinte külge kogu kõrguses. Tellingute ja töölavade laudiste laius peab müüritöödel olema vähemalt 2 m, krohvitöödel 1,5 m ja maalri- ning montaazitöödel vähemalt 1 m. Läbikäikude puhaskõrgus peab tellingutel olema vähemalt 1,8 m.Tellingutel töötamisel tuleb kontrollida, et vahe ehitatava hoone seina ning tellingu või töölava laudise vahel ei ületaks müüritöödel 50 mm ja krohvi- ning maalritöödel 150 mm
kogu sademetest tulev vesi ära Sinika marjad on mustikatest nõrguda ja koguneb Turbasammal on raba tähtsaim tunduvalt sinisemad ja mitte laugastesse. Huumushapete taim, suutes kasvada nii ümmargused ning erinevalt tõttu on laukavesi süngelt sademevee toitel ja väheste mustikast ei arene sinikal pikki pruunikas. Veel on rabavesi mineraalainete tingimustes, maasiseseid roomavaid happeline, sisaldades palju talletada vett ja muuta seda risoome, mille abil kiiresti orgaanilist ja vähe mineraalset happeliseks. Vett suudab levida. Nii sinika kui ka
Orundi idaosast voolab vesi Raagsilla oja kaudu Piusa jõkke, läbides teel suures osas kinnikasvanud kallastega Tabina järve. Haanja kõrgustiku jalamil asudes saab Võru orund osa põhjavett seal pinnasesse imbunud sademeveest. Kõrgustikult laskuv põhjavesi on surveline. Nii kujutab orund endast Võru ümbruses arteesiavee ala. Võru-Kubijal purskab vesi geoloogialuure puuraugust üle 3 m kõrgusele. Võru linna asukoht Võru orundi lääneosas Võhandu jõe keskjooksul on sademevee äravoolu seisukohalt ebasoodus. Võru kohal on jõe lang väike ja vool jõe väikese läbilaskevõime tõttu aeglane. Tulvavesi on Võrus tekitanud suuri üleujutusi. Võhandu sängi täiskasvamine on omakorda aeglustanud veevoolu, soodustades üleujutusi. Üks viimase aja suuremaid üleujutusi Võrus oli 1988. A 3. Juuli ägeda vihmasaju (131 m) tagajärjel. (Arold 2005: 232) MULD- JA TAIMKATE Jääaegsetes veekogude ja nüüdisjõgede (Mustjõe, Gauja, Võhandu) orgudes kujunenud
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil jõe sängi põhja kuju lähtmest
Vaatamata lihtsale tööpõhimõttele suudab Wash-Mat masin eemaldada mattidelt kuni 95% mustusest. See on väga hea tulemus, sest mattide kloppimisel eraldub u 60% mustusest ning tolmuimeja suudab eemaldada ainult 35% mustusest. Masina paigaldamiseks on vajalik ühendada masin vee- ning elektrivõrku ning masin häälestada. Masina ühendamine kanalisatsioonitorustikuga ei ole otseselt vajalik, piisab, kui juhtida masina äravoolutoru sademevee äravoolu. Masin võib asuda väljas, tankla või pesula territooriumil või ka siseruumides. Sõltuvalt sellest, kas masin on mõeldud ja seadistatud iseteeninduslikuks kasutamiseks autojuhtide poolt või kasutab masinat pesula töötaja. Mõlemal juhul on oluline on, et vee- ja elektrivõrgu ühendused oleksid masina asukoha läheduses. Masin on väga kergesti teisaldatav. Vajadusel võib selle veeretada siseruumi hoiule kasvõi igal öösel. Masin tekitab töötamisel müra
Monoliitsed - raudbetoonist, betoonist või looduskivist 3) Vaivundamendid Postvaiad - kandevõime saavutatakse toetumisega tugevale pinnasekihile Hõõrdevaiad - kandevõime saavutatakse tekkia hõõrdejõuga pinnase ja aia vahel Materjalideks raudbetoon, betoon, teras Põiklõikelt on vaiad ruudukujulised, ümarad või eriprofiilis. Lisaks kasutatakse ka kruvivaiu, kiilvaiu, punnvaiu ja kohtvaiu. 4)Plaatvundamendid Hüdroisolatsioon Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Hüdroisolatsioon peab olema: · Pidev ja veetihe · Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes · Mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes · Vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes · Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes · Vastupidav temperatuurimuutustele Pinnases või tarindid paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem.
1. Hüdroloogia jagunemine 1) Ookeani- ja mereteadus (okeanoloogia) 2) Sisevete (mandrivete) hüdroloogia Jõehüdroloogia Järveteadus (limnoloogia) Sooteadus Liustikuteadus Hüdrometeoroloogia Geohüdroloogia Hüdrogeoloogia Krüoloogia Geokrüoloogia 2. Sademed, sajuintensiivsus, aurumine, interseptsioon, äravool jt mõisted. Sademed pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langev vesi. Sademehulka avaldatakse rõhtpinnale moodustuva sademevee kihi paksusena (mm) eeldusel, et vesi ei valgu ära, ei imbu maasse ega aurustu. Sajuintensiivsus sademehulk ajaühikus (mm/min v mm/h), saju tugevus. Aurumine protsess, milles vesi läheb vedelast olekust gaasilisse, so muutub auruks. Aurumine on peamine viis, kuidas vesi atmosfääri (veeringesse) pääseb. Aurumise intensiivsus oleneb õhusoojusest- ja niiskusest. Interseptsioon - ? eestikeelne tõlge tõkestama, takistama.
üks kõige soolasemaid järvi üldse, see asub Lähis-Idas ja sinna suubub 29 jõge ja oja kuid välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on Jordani jõgi. Maa-ala pikaajalises veebilansis sademete suhe on võrdne sealt aurunud veehulga ja äravooluga. Lühiajaliselt mõjutavad aga veel pinnavee imbumine põhjavette, põhjavee juurdevool, 4 sademevee peetumine taimedes, vee akumuleerumine mulda, järvedesse, veehoidlatesse või liustikesse, olme- ja tootmisvee võtmine või selle heitmine veekogusse. Veenilanss annab ettekujutuse maa-ala, veekogu või muu osa veega varustatusest. Kokkuvõtteks Järvenõgude tekke järgi liigitatakse järved tektoonilisteks ( maakoore nihke tekkel), vulkaanilisteks ( kustunud vulkaanidesse kogunenud vesi), lammi-, karsti-, pais-, tehisjärvedeks.
Veetarbenorm on eriveekulu ehk vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija keskmise ühikuvajaduse rahuldamiseks Reovee hulk Puhastusseadmesse jõudev veehulk moodustub hüdraulise koormuse. Puhastisse jõudva reovee hulk sõltub: - Olmereovee hulgast - Tootmisreovee hulgast - Sademetevee hulgast - Imbvee hulgast - Lekkevee hulgast Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning sademevee kogumiseks, ära juhtimiseks ning kahjutuks tegemiseks nii, et ei reostaks keskkonda ega ohustaks inimeste ega loomade tervist. Seadmed võib jagada kolmeks: 1) Sisekanalisatsioon, kuhu kuuluvad hoonetes paiknevad reoveeneelud ja torustik vee juhtimiseks väliskanalisatsiooni 2) Väliskanalisatsioon, reovee kogumiseks ja juhtimiseks puhastusseadmesse 3) Puhastusseadmed, reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse Päritolu järgi:
KÜSIMUSED 1. Mis on katuse ülesandeks? 2. Millest koosneb katus (konstruktsioonid)? 3. Katuse liigitus katusekalde järgi. 4. Katuse liigitus kattekonstruktsiooni materjali järgi. (4) 5. Katuse liigitus soojustuse järgi. (2) 6. Katuse osad nimetused ja joonis. 7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised. 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonise ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi 11. Millise sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? 14. Nimeta puitkatuseid? (3) 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? 16. Millega kinnitatakse valtsplekkkatus roovide külge? 17. Milliste materjalidega kaetakse lamekatuseid? 18. Vihmavee süsteemi osad? 19. Katusekatete lisad (detailid). TREPID 1. Mis on trepid? 2. Kuidas liigitakse treppe asukoha järgi? 3
see vesi kogutakse mahutitesse ning hoitakse seal või on looduslikud veekogud, kust seda vett võtta saab. Suuremates asulates on see vee võtmine sageli siiski ühisveevõrgust. Paljudel juhtudel on see vee kogus suurem kui olmveetarbimine. Selle vee hulka ning vajadust on raske ette arvutada. Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning sademevee kogumiseks, ärajuhtimiseks ning kahjutukstegemiseks nii, et ei reostataks keskkonda ega ohustataks inimeste ega loomade tervist. Üldmõisted: · Sisekanalisatsioon, kuhu kuuluvad hoonetes paikenvad reoveeneelud ja torustik vee juhtumiseks väliskanalisatsiooni · Väliskanalisatsioon saab alguse kohe hoone välisseinast. On heitvee kogumiseks ja juhtimiseks puhastusseadmesse · Puhastusseadmed reovee puhastamiseks koos väljalasuga vee juhtimiseks veekogusse
V: 2.Soojustus 3.Tuuletõke 4.Tuulutusvahe 5.Aluskate 6. distantsliist 7.Katusekate 8. tuulutuskorsten 9. prussid 7. Katuse liigitus kuju järgi ja joonised V: Viilkatus Pultkatus Poolviilkatus Kelpkatus Poolkelpkatus Mansardikatus Püramiidkatus Sibulkatus Koonuskatus 8. Pennsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 9. Lamavsarikatega katusekonstruktsiooni joonis ja seletus 10. Kuidas jagatakse katuseid sademevee ärajuhtimise järgi V: Välimine vee äravool, sisemine vee äravool 11. Millised sarikad on vabakandval viilkatusel? 12. Millised sarikad on toetatud viilkatusel? 13. Mis on toolvärk? V: Katuse toetuspunktid (????) 14. Nimeta puitkatuseid? (3) V: Silindkatus, kimmkatus, laastkatus 15. Millega ühendatakse katuseplekid omavahel? V: kinnitatakse puitroovidele katuseplekiga sobivas toonis tihendiga varustatud kruvidega. 16
[2] 2 1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12] 4) Lintvundament [13] 3 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarandisse või läbi selle. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhvitust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikeks. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti- st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Vundamendi ja keldrikonstruktsioonide isoleerimiseks kasutatakse mittemädanevaid materjale.
koosnev piklik positiivne pinnavorm. Järsk ja laugrannik Järsk= järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laug=lauge reljeefiga rannik. Jõgede äravool Jõe pikkusest palju olulisem on tema veerohkus, mida saab iseloomustada äravooluga. Äravoolu all mõistetakse vee hulka, mis jõe kaudu teatud ajaühikus (tavaliselt aasta)maismaalt ära voolab. Valgala kogu maasisene ja maapealne ala, millelt vesi jõkke valgub. Infratsioon pinna- ja sademevee imbumine pinnases või kivimitesse. Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi.
Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbumine Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutab Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda suurem
Lõhna määramiseks soojendatakse vett kuni 40-50° C Maitse määramiseks soovitatakse vett soojendada kuni 20° 5. Millest sõltub põhjavee elektrijuhtivus? sõltub vees lahustunud mineraalainete hulgast 6. Millised ained lahustuvad põhjavees? Kõige paremini Na ja K soolad, mineraalid 7. Kuidas muutub soolade lahustuvus vees temperatuuri tõusuga? Suureneb 8. Kuidas muutub gaaside lahustuvus vees seoses temperatuuri langusega? Suureneb 9. Milline on sademevee keemiline koostis, mida nad sisaldavad? O, N, CO2, NH3, HNO3, vesi võib sisaldada tuhka, mitm. Gaase, soola, orgaanilisi aineid 10. Kuidas klassifitseeritakse vett mineraalsuse järgi? Ülimagedaks kuni 0,2 g/l; magedaks 0,21,0 g/l; nõrgalt soolakaks 13 g/l; tugevalt soolakaks 310 g/l; soolaseks 10 50 g/l ja ülisoolaseks ehk soolveeks üle 50 g/l. 11. Mis on vee karedus ja millest see sõltub
pinnavorm; reoveekogumisala – ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee ühiskanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või heitvee suublasse juhtimiseks; Mõisted kanalisatsioon – ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks; karstiala – karsti (karstilehtrid, -nõod, -järved, -koopad, -jõed) leviku piirkond, kus puudub ajutiselt või alaliselt sademevee pindmine äravool vooluveekogusse; sademevesi – sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi; inimekvivalent (edaspidi ie) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud ie väärtus on 60 grammi hapnikku ööpäevas; tugevasti muudetud veekogu – veekogu, mis on inimtegevuse põhjustatud
4.2.Plaatvundamendi hüdroisolatsioon.............................................................................................9 4.3.Lintvundamendi hüdroisolatsioon..............................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Hüdroisolatsioon on vajalik kaitsmaks hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Vastasel korral võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades seinte soojajuhtivust. Niiske sein mureneb külmudes ja sulades kiiresti, vähendades hoone konstruktsiooni kestvust ja tugevust. Ehitisele mõjuvat veekoormust on mitmesugust. Kõige suurem veekoormus mõjub ehitisele maapinna kaudu, kuid lisaks sellele on veel õhus olev niiskus, sademed, pinnavesi ning muud niiskusallikad nagu näiteks ehitusniiskus, inimese elutegevusest põhjustatud niiskus, lekke,
· LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht · Vettpidav kiht savi · Allikaskoht, kus põhjavesi tuleb maapinnale · Geiser perioodiliselt purskav kuumaveeallikas · Arteesia vesi surveline põhjavesi · Mineraalvesi mineraalsooli sisaldav põhjavesi. Värskas pumbatakse 460 m sügavusest
külmumine, sulamine ega kuivamine. XPS-i näitajad on EPS-i näitajatega sarnased. Palju kasutatakse Styrofoam toodet, mis talub hästi niiskust, on mädanemiskindel ja ebasobiv kasvualus seentele, mikroorganismidele ja kahjuritele. Lahtise tule ja kuumuse puhul on toode põlev ehk siis tal on olemas kõik omadused, mis on vajalikud heale soojustusmaterjalile. 3. HÜDROISOLATSIOON Hüdroisolatsioon tehakse vundamentidele pinnase niiskuse, sademevee ja survevee vastu. Pinnase niiskus võib kapillaarsuse tõttu tõusta hoone välisseina, mille tõttu seina soojajuhtivus suureneb ja esimese korruse ruumid niiskuvad. Niiske välissein on vähem vastupidav, kuna materjal külmumise tagajärjel mureneb. Horisontaalne kleepisolatsioon pinnase niiskuse tõkestamiseks tehakse kahekordsest hüdroisoolist, klaasruberoidist või tõrvapapist kleepmastiksil 10...30 cm puhta põranda pinnast madalamale, kõnnitee või sillutisriba pinnast 15..
36.Eesti sood ja nende liigitus: Eestis on 9836 sood, mis moodustavad Eesti territooriumi pindalast 22,3%. Eesti sood on oma arenguastmetelt jagunenud madal-, siirde- ja kõrgsoodeks ehk rabadeks, neid kolme jaotatakse omakorda allüksusteks. Madalsood on soode esimeseks arenguastmeks, kus on rohkem kui 30 cm tüsedune turbakiht. Põhjavee toiteline, hästi lagunenud turvas. Siirdesood on üleminek madalsoolt rabale. Raba on soode arengu viimane aste. Raba on sademevee toiteline, seal on halvasti lagunenud turvas, väetisturvas. 37.Millest sõltub põhjavee kaitstus Eestis? Lõimisest, alad mis on kaetud paksu savikihiga on hästi kaitstud reostuse eest, aga alad kus valitseb liiv või lõheline lubjakivi on nõrgalt kaitstud, sest neist pääseb reostus kiiresti läbi. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis,
lume sulamisvee tungimise allpool olevasse tarindisse. Katusekatte ning sellel paiknevate sadevee teede kalded peavad säilima katuse kogu kasutusea vältel olenemata tarindite ja kogu ehitise vajumite erimitest. Vältida tuleb vee juhtimist katusekatte ohutundlikumatesse kohtadesse (seina, vuukide, läbiviikude, valgusavade äärde). äärde). 9 Üldnõuded Sademevee äravool katuselt peab tagama, et hoone ei saaks kahjustatud ning ei tekiks ohtu: elule, tervisele, varale, keskkonnale. Vesi peab jõudma möö mööda da katusekatet, vihmavee renne ja torusid ilma külmumata maapinnani või sadevee kaevu. Katust ja vihmavee renne tuleb regulaarselt puhastada prahist, samblast, puulehtedest ja muudest veevoolu tõketest. 10
Kaltsium-, magneesium- ja karbonaatioon satuvad atmosfääri koos tolmuga. Valdav osa atmosfääris leiduvast sulfaat- ja nitraatioonist on paisatud atmosfääri tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed. Lämmastikuühendid satuvad atmosfääri põllumajandustootmise kõrvalproduktina ja nitraatioon moodustub atmosfääri alumistes kihtides õhulämmastiku (N2) ja osooni (O3) ühinemisel. Riikliku keskkonnaseire andmetel oli 2003 aastal sademevee keskmine koostis vaatluspunktides järgmine: kloriidiooni sisaldus 0,42,1 mg/l; nitraatiooni sisaldus 1,32,3 mg/l; sulfaatiooni sisaldus 38 mg/l. Sademete keemilise koostise mõju maapinnalähedase põhjavee loodusliku koostise kujunemisel on määrava tähtsusega. Aurub vaid puhas H2O, s.o toimub justkui vee destilleerimine. Umbes kaks kolmandikku sademetes sisalduvatest mineraalainetest jõuab varem või hiljem põhjavette, kusjuures vee mineraalainete
säilitab hästi vett. Lehed on muundunud okasteks. Okkad on väga erineva suuruse ja kujuga, esinevad tavaliselt kimpudena ja neil on mitmesugused funktsioonid: kaitse rohusööjate poolt ärasöömise vastu, osaliselt kaitse päikesekiirguse vastu, kasvukiiruse reguleerimine ning taime varustamine kondenseerunud veega. Okkad võivad olla väga kõvad ja puitunud, kuid ka äärmiselt peened ja udusulgjad. Juured laiuvad enamasti maapinna lähedal (sademevee võimalikult tõhusaks imamiseks), mõnel liigil on muguljalt jämenenud peajuur. Lühiealised, enamasti üksikult paiknevad õied on suuruselt väga erinevad (läbimõõt mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini), neil on palju kattelehti ja tolmukaid, raag puudub; vili on mari. Kujult ja suuruselt on kaktuselised liigiti äärmiselt mitmekesised: leidub kuni 18 m kõrgusi puukujulisi sammaskaktusi, kerakujulisi kaktusi, lapikute varrelülidega kaktusi ja
gaasideks. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks. Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaseosakeste külge. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega väheneb reostusainete kontsentratsioon. Kui tegemist on olnud ühekordse reostusega, siis toimub lahjenemine maapinnalähedases veekihis peamiselt igaaastase sademevee infiltratsiooni arvel. Puhastumist lahjenemise läbi saab kiirendada reostunud vee väljapumpamise abil. Põldudelt lähtuva reostuse kontrolli all hoidmisel on oluline osa mullaviljakusel ja mulla puhastusvõime säilitamisel. Mullakiht on võimeline siduma ja lagundama suures koguses taimetoitaineid. Ka paljud ohtlikud ained lagunevad mulla mikroorganismide toimel suhteliselt kiiresti. Reoained lagunevad pinnases ja põhjavees erineva kiirusega. Orgaanilised ained lagunevad hapniku kaasmõjul
isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks - see tähendab - kokkuvõttes ebatervislikemaks. Niiske sein külmudes ja sulades mureneb kiiresti - st väheneb hoone konstruktsioonide tugevus ja kestvus. Sageli kaitseb hüdroisolatsioon vundamenti pinnavee kahjuliku agressiivsuse
Niiskuse pääs vundamendist seintesse tuleb tõkestada hüdroisolatsiooniga. Selleks tehakse vundamendi pealispinnale 2 cm paksune tsementmördikiht ja sellele kleebitakse bituumenmastiksi abil paar kihti mittemädanevat veetihedat materjali tõrvapappi või hüdroisooli. Hüdroisolatsiooniks kõlbavad ka plastikaatkilematerjalid. Väga hea isolatsioonimaterjal on stanniol. Keldri välisseinad kaetakse alati bituumenvõõbaga, mis väldib seinte niiskumise pinnasesse valgunud sademevee mõjul. Selleks et bituumenvõõp betoon- või kivipinnaga nakkuks, tuleb pind kõigepealt tsementkrohviga siluda ja seejärel kruntida bituumeni lahusega petroolis. 15. Maakivist lint- ja postvundamentide minimaalne paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis. Maakivist vundamendi minimaalne paksus on 500 mm. Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. (kivikbetoonist postvundamendi min. paksus 400x400 mm) 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve.
4.Töökoha valgustus ja töötamine pimedas Kui töötatakse pimedal ajal, peab riietel kandma helkurit või helkurriba. 5.Tööohutus tellingutel töötamisel, nõuded töölavadele, redelitele Tellingud peavad olema üldjuhul tööstuslikud või valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varsutada hoiatusmärgistusega. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla-võialaosa kinnitamisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Redelit tuleb kasutada nii, et töötaja saaks sellest koguaeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda
17 Karsti ja allikate kaitse Karstil on veevaru kujunemisel väga oluline osa. Põhjavee toitumisel karstilõhede kaudu on suure tähtsusega ka pindalaline infiltreerumine läbi õhukese, vett hästi läbilaskva pinnakatte. Karstiala õhukese pinnakatte all on praguline paepinnas, kus on nii lõhesid, koopaid kui kurisuid ehk karstilehtreid, mis juhivad sademevee kiiresti põhjavette, kust maapinna madalamatel aladel vesi taas allikatena maapinnale ilmub. Eestis arvatakse olevat 3000 kuni 10 000 allikat, millest enamik on väikesed. Suuri allikaid on viiesaja ringis. Vabapinnalise põhjavee väljavoolul moodustuvad langeallikad, millest algavad ojad. Tõusuallikate vesi voolab hüdrostaatilise surve mõjul maapinnale alt üles: nende kohale on tekkinud lehtrid, mille põhjas vesi "keeb". Sageli on tõusuallika rühmade kohale tekkinud
selliste mõõtmetega ja neid tuleb kasutada nii, et oleks välistatud inimeste allakukkumine või jäämine kukkuvate esemete alla. 2.3.4. Redelid peavad olema piisava tugevusega ja neid tuleb korrapäraselt hooldada. Redeleid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. Vaata TV täiendus! 2.3.5. Teisaldatavad tellingud tuleb kindlustada juhusliku liikumise vastu. 2.3.6. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb tagada sademevee ärajuhtimine. 2.3.7. Tellinguid, mis paiknevad liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades, tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Ohtlik tsoon tellingute ümber tuleb eraldada piirdega ja varustada hoiatusmärgistusega. 2.4 Tõsteseadmed 2.4.1. Tõsteseadmeid ja nende lisaseadiseid tohib kasutada ainult otstarbekohaselt. 2.5. Tõsteseadmed 2.5.1. Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. 2.5.2
423.Runoff- äravool S 424.Sanctuary-pühamu 425.Scale- mõõtkava, suurus, skaala 426.Sediment- sete 427.Seed- seeme, külvama 428.Self-contained room- omaette, kinnine ruum 429.Severe storms suured tormid 430.Shrub- põõsas 431.Shrubbery põõsastik 432.Silt - muda 433.Slope- kallak 434.Soil muld 435.Sovereign- vürst, valitseja, ülim, suverään 436.Specimen- eksemplar, näidis, ilutaim 437.Staircase- trepp 438.Stormwater- sademevee 439.stream- jõgi, oja 440.Suburb-eeslinn 441.Sunken beds- veealune peenar 442.Surroundings- ümbrus, keskkond 443.Swampy- soine T 444.Tapestry of colour- värvide lai valik 445.Teahouse teemaja 446.Terrace-terrass, ridamaja 447.Terrain maastik 448.The focal point- keskne punkt, fookus 449.The main entrance- peasissepääs 450.The range of plants- lillede leviala/piirkond/hulk 451.To create an effect of distance looma kauguse effekti
2) tehas sobib ümbritsevasse infrastruktuuri; 3) tehas asetseb põletamiskõlblike jäätmete tekkekoha läheduses; 4) tehas asetseb jäätmete põletamisel tekkiva soojuse tarnet vajava soojusetarbija läheduses. o Tehase tegevuskoht rajatakse nii, et oleks välditud saasteainete sattumine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette. o Tehase territoorium peab olema varustatud äravoolava saastunud sademevee, samuti leketest ja tulekustutusest tekkinud saastunud vee kogumismahutitega. NÕUDED KÄITAMISELE o Tehas projekteeritakse, ehitatakse ja varustatakse nii, et oleks välditud õhkuheide, mis võib põhjustada välisõhu saastatust maapinna lähedases õhukihis. o Jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiv soojus kasutatakse ära võimalikult suures ulatuses. o Avarii korral vähendab käitaja põletusseadmete koormust või
Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võetavate elementide hulk. Lähtekivim- Reljeef- lõunapoolsed nõlvad saaavd rohkem päikest. Kallakuliste alade ülemistel osadel asuv muld paigutub sademevee tõttu madalamatele aldele. Aeg- lähtekivim muutub mullaks pika ajal jooksul. Selleks kulunud aeg on mulla vanus. Üldiselt on 10-13 000 a vanad, eestis 2000- 4000 a. Aluskivimid Bioloogilised tegurid- taiemd/loomad. Taimestik on oluline sünsteesivad primaarset org ainet. Kõik ülejäänud elavad nende sünteesitu arvelt. Taimed mõjutavad nii kasvu ajal (tarbimine, tranpiratsioon)kui ka pärast surma( ledestuvad surnud org ainena).
sooja sisekliimat. Tööruumides peavad paiknema piisavad ventilatsioonisüsteemid Ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning valla- või linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule.(Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus) Käesolev seadus reguleerib kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu ning sätestab riigi, kohaliku omavalitsuse, vee- ettevõtja ja kliendi õigused ja kohustused. Seadmed (kehtib ka toiduseadus) Tehnoloogilise protsessi õige organiseerimise seisukohalt on tähtis, et tootmisruumid ja seadmed oleksid paigutatud ratsionaalselt ja töökohad organiseeritud läbimõeldult. Peamiseks kriteeriumiks seadmete valikul on :
jäätmete prügila tema valduses olevate jäätmete jaoks, mille taaskasutamine ei ole tehniliselt võimalik või on muude jäätmekäitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas; 4) saastetasu maksja rakendab saastetasu asendamise lepingu jõustumisest arvates kuni kolme aasta jooksul meetmeid, mis tagavad ühisvoolse kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse juhitava sademevee osakaalu vähenemise reoveepuhastisse jõudvas reovees vähemalt 15 protsenti meetmete rakendamisperioodile eelnenud aastaga võrreldes. Sademevee osakaalu vähenemine määratakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamise projekti alusel. 39. Taastuvate ressursside ökonoomika. Kalapopulatsiooni varu ja juurdekasvu seos. Selgitada joonise abil. ● Varusid moodustavad taastuvad ressursid on üldjuhul reprodutseerumisvõimelised bioloogilised populatsioonid
1) Vettkandev kiht vesi liigub vabalt poorides 2) Vettpidav kiht vett mitteläbilaskvad materjalid INFILTRATSIOON On see kui osa veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase. Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse FILTRATSIOONIMOODULIGA cm/sek, m/ööpäevas Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest Põhjaveevaru suureneb · Sademevee infiltratsioon · Soodest imbub · Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb · Allikate äravool · Taimede veetarve · Auramine maapinnalt · Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutavad · Saju kestus-esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema (pinnas vett täis) · Saju intensiivsus-intensiivse saju korral väike · Kivimite poorsus-mida poorsemad seda suurem · Taimkate-mets vähendab, sest osa aurab tagasi
okaspuu ei talu üldse saastet; kleepuvate lehtedega, nt sanglepp, ka head õhupuhastajad). • Puude hapniku tootmine globaalses mõttes on üliväike, sest lehed langevad maha ja mädanevad, milleks on vaja hapnikku, teiseks puu läheb lõpuks ahju põletamisele, mis samuti vajab hapniku kasutamist. * Kirjelda ühisvoolse kanalisatsiooni puhul tekkivaid probleeme olme- ja sademevee käitlemisel. Ballastvesi (sademevesi) jahutab reovee maha ja mida jahedam on reovesi, seda raskem on seda puhastada. Bakterid vajavad oma tööks kindlat temperatuuri ning ka lämmastiku eemaldamiseks on vaja teatud temperatuuri. Samuti lahjendab ballastvesi reovett liialt palju, et bakteritel poleks bioloogilise protsesside toimumiseks piisavalt „toitu“. Tekib reaalne oht keskkonnareostuseks.
128 Pinnase vedu 1281 Pinnase vedu 5km kaugusele 1124 m3 0,4 12,8 4 18884 15 Välisvõrgud 16744 151 Drenaaž ja truubid 1511 Sademevee toru 23 jm 0,5 7,48 6,5 322 4 Materjal Masina Tööjõu
annaabi.ee 
