M . . 1000 . 9 , (eeslinnad) 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), - -(XVI-XVIII .)
Babülon Piiblis nimetatakse Babüloni linna kui Paabelit. Babüloni linna asutas ,,vägev kütt" Nimrod. Babüloni linn oli muistne Vana ja Uue Babüloonia pealinn. Linn on nelinurkse kujuga ja umbes 96km ümbermõõduga. Linna ümbritseb suur veega täidetud kraav ja linnast voolab läbi Eufrati jõgi. Ümber linna on 23 ja 92 m kõrgune müür. Müüris on 100 väravat. Asub Eufrati ääres, praeguset Bagdadist umbes 80 km lõunas. Elati tihedalt üksteise kõrval põletamatta tellistest lamedakatustega majades. Enamasti oli neil sisehoov, kust pääses edasi elu ja oleruumidesse. Suuremad majad olid mitmekorruselised, alumistel korrustel tööruumid ja poed ning ülemistel korrustel olid eluruumid. Babüloni linn ehitati kuningas Nebukadnetsari ajal üles läbimõeldud plaani järgi ristuvate tänavate ja ristkülikukujuliste kvartalitega. Linnast välja poole jäid aedade rohelusse uppuvad eeslinnad.
Linnade rajamine(Tartu) Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde.
Kreis = maakond. Uute kreisilinnadena Paldiski ja Võru. Paldiski linna plaan ja sõjasadama piirjoon suhteliselt primitiivne ja täisnurkne hoonestus. Võru linn mõisamaale uus kreisikeskus. Tallinna linna laienemine 18 sajandi ajaloolisele Toompea ümbrusele ja Toompea all-linnale hakkas 2 laienema ida, lääne ja lõuna suunas. Tallinnat ümbritsesid varasemal ajal suvemõisad ja eeslinnad. Rakvere, Paide, Viljandi, Valga enamuses ikkagi balti-saksa elanikkonnaga alamas staatuses linnad. Väikesed, madala hoonestusega linnad. Erandiks Kuressaare ja Haapsalu olid võrreldes teisega paremas positsioonis. Kaubandus, käsitöö ja põllumajandus. Raske teha vahet kus on linn ja kus alevik. Kui mõisad kaotasid õiguse piirangute seadmise loomiseks linnadele hakkasid linnad tunduvalt kiiremini kasvama. Manufaktuuride rajamine tööstuse ja põllumajanduse areng
Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne kõrbes). Naftat toodavad 664 000 barrelit päevas. Gaasi toodavad 47,5 miljardit m³ päevas. Metallurgia Fosfaadid Rauamaak Kuld selle kaevandamine on kiirelt kasvav tööstusharu. Hiiglaslikud puutumatud kullareservid Ida kõrbes (eriti Sukari mägedes). Masinatööstus Masina-ja metallitööstuse keskused on Kairo ja tema eeslinnad, Aleksandria, Port Said ja Ismailija. Xceed Contact Center Raya Contact Center E Group Connections C3 Kergetööstus 30% riigi tööstustoodangust saadakse tekstiilitööstusest. Puuvillast valmistatakse trikotaazi, kunstkiudu, vaipu, villast ja siidriiet. Tähtsamad tekstiilitööstuse keskused on Niiluse delta linnas. Transport Raudtee Aleksandriast Aswanisse (4800 km) Niiluse jõe süsteem (umbes 1600 km) on oluline kohalikule transpordile.
(Tallinn 6000 ja Tartu 4500) Kõige rohkem olid linnad siiski alla 1000 elanikuga. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust, mis võis tunduda labürindina. Majade uhkemad pooled olid tänava poole. Armastati eredaid värve, eriti punast ja kuldset. Enamasti oli keskaegsel linnal kaks olulist tunnust-linnamüür ja linnaõigus, mis pidid tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvusvõitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Veneetsia, Genova, Firenze ja Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad oma valdustega ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud. Perekonnad olid linnas väiksemad kui maal. Abielu said lubada endale vaid jõukamatest ja
Väravaid kindlustayi,kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnus asus müüride vahel ning pakkus häda korral linnaelanikele kaitset. Linna südameks oli turuplats,kuhu viisid kõik tähtsamad tänavad. Tänavad oli kitsad, läbikäikude ja siseõuede võrgustikud. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe-linna südame ümber oli all-linn,seda ümbritsesid eeslinnad,mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekoja platsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid
Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma
(Tallinn, Viljandi, Uus- Pärnu) · Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad · majad lähestikku · probleem kanalisatsiooni puudumine, mustus, puhta vee puudumine · algul peeti linnas loomi, loomad linnast väljas karjamaal, õhtul toodi tagasi · Agul- vaeste eeslinnad linnamüürist väljas · Seegid-haiglad, hospitalid · Nakkushaigustest ohtlikud: katk, pidatõbi ehk leepra · Linnaelnikud: Tallinn 7-8 tuhat Tartu 5-6 tuhat · Enamik linnas eestlased, kuid juhtimine, olulised , tulutoovamad ametid sakslaste käes.
Tartus oli elanikke 5000 6000. Üldse oli Eestis keskajal üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva,Rakvere, Paide, Viljandi,Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Hansa kaubalinnade liitukuulusidTallinn, Tartu, Viljandi ja Pärnu.Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüürm ääras ära linna territooriumi.Väljaspool müüri asusid eeslinnad-agulid,kus elas lihtrahvas, tavaliselt eestlased. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitisedolid kirikud,millepüstitamisekskulus palju aastaid. Kirikutesse telliti kunstiteoseid parimatelt maalijatelt ja kiviraiduritelt.Kõige tähtsam ilmalikehitis oli raekoda,kus pidas oma istungeid linnavalitsus.Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesidmitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Kaua aega
cellar kelder move out välja kolima centrally located keskuses asuv mow (muru) niitma chimney korsten occupy hõivama, oma valdusse võtma choke lämbuma, kägistama, ummistama outcrop paljand, ilmumine confident enesekindel, kindel outskirts eeslinnad conservative konservatiivne, tagasihoidlik peaceful rahulik convert muutma pitched viil-(pitched roof viilkatus) convince veenma prevent ära hoidma, vältima cramped kokkulitsutud, aher rear patio tagaterrass, paatio creative loov, loominguline rename ümber nimetama
Teine järk: rahvaarv ei kasva enam kuigi kiiresti, inimesi jätkub ainult linnade jaoks. Paljud talud ja külad kaovad. Lõppjärk: Rahvaarv enam ei kasva. Küla inimesed hakkavad käima linnas tool, küladesse asub elama linlasi. Ülelinnastumine kui linnadesse asub rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Põhja riigid suuri linnu ja linnastuid on väga palju, väikelinnad on lülitatud linnastutesse. Kasvavad eeslinnad. Ülelinnastumist esineb harva. Riigid muutuvad üheks suureks linnastuks või linnastute liiduks. Arengumaad: Ladina-Ameerika palju ülerahvastumist, linnadevõrk hõre. Lõuna- ja Kagu Aasia tihe linnadevõrk, tekib vähe uusi linnu, ülelinnastumist vähe. Must Aafrika linnad noored, linnu vähe. Linnarahvast vähe, kuid pealinnad on ülerahvastatud. Ümberasumine toimub kiiresti.
eellinnakeskuses, kesklinna lähedastes tööstuskvartalites ja seal kuhu autoga on kiiresti ligi pääseda. Põllumajandusajastu-seal olid avalikud asutused nagu kirik, kool, teenindus,tootmine ja elamurajoonid surutud linna kaitsemüüride vahele. Halvad elutingimused. Jõukamad linnakodanikud elasid heakorarstatud majades ja vaesed elasid puitagulites. Eri sektorites muutub maa hind keskuse kaugusest ja maa hinnast. Suurlinnade ümber tekkivad eeslinnad sest, linnlased hakkasid elukohana eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. Linnadesisestruktuur muutub aegade jooksul, sest tekkivad uued ajastud, uus tehnoloogi, uued asjad ja sellest oleneb ka sisestruktuur. 18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon: sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib
viimasel veerandil. Hakkab toimuma vastulinnastumine. Suur linnastute teke. Lähestikku paiknevad linnad kasvavad kokku. Hiidlinnade teke. 9. Linnade sisestruktuuri osad. 1. Kesklinn koosneb 2-est valdkonnast ajalooline ja äripiirkond. Euroopas linna süda on vanalinn ja teda ümbritseb äripiirkond. P-Ameerikas äärelinn ja vanalinn segunenud. 2. Elamurajoonid paiknevad grupiti moodustades korterelamute või villade rajoone. 3. Eeslinnad, kuhu on koondunud tööstus, suured kaubanduskeskused ja lennujaamad.
Esialgu toimis nn kliendi-patrooni suhe, kus linnakodanikel olid omad kindlad tarnijad maapiirkondadest, kellega arveldati naturaalmajanduse tingimustes vahetuskaupadega. Hiljem keelustas Tallinna raad sedasorti tegevuse ja lubas edaspidi kaubelda ainult turul. Ümberkaudsed eestlased kolisid seetõttu linnale, kui potentsiaalsele kaubandusturule, lähemale. Algul koliti linnalähedastesse küladesse, millest moodustusid tulevase Tallinna all-linna eeslinnad. Tallinna kaubanduslikul, majanduslikul ja sõjanduslikul arenemisel tekkis vajadus püsiva tööjõu järele ja nii ilmusid linna esimesed maarahvast püsielanikud. Maarahvast linnaelanikkonna tegevusalad: Püsiva turu olemasolu Tallinnas on dokumentaalselt kinnitatud XIV sajandi alguse ürikutes, kuid on teada, et tegutsemisaja algperioodil ei pidanud Tallinna raad kirjalikku arvestust. Keskajal oli suuline traditsioon isegi tähtsam kui kirjalik. Seega võis kauplemiskoht olla siin
2008" saatis ootamatu populaarsus. Projekti eesmärgiks ei olnudki metsaalused ühekordse aktsiooniga puhtaks teha, vaid muuta inimeste mõtteviisi. Mind pani mõtlema Epp Petrone vanapaberil välja antud teos ,,Roheliseks kasvamine". Läbi oma naljakate püüdluste pisikeses Tartus ja hiigellinnas New Yorkis jääda oma roheliste eluviiside juurde, käsitles autor kõikvõimalikke teemasid: mida süüa, kuidas remonti teha, üüratud eeslinnad, nafta- ja energiakriis kuni jõulukuuskedeni välja. Pea igalt leheküljelt leidsin midagi lõbusalt harivat ning hiljem tabasin ennast kodus üleliigseid tulesid kustutamas ja mobiiltelefonilaadijat alati seinakontaktist kohe pärast kasutamist eemaldamas... Mitmed uuringud on tõestanud, et tulemas on nafta- ja energiakriis. Praegu aga oleme paratamatult sõltuvad taastumatutest maavaradest-- maagaasist või kivisöest toodetav soojusenergia või näiteks naftast saadav vedelkütus
maal ja väiksemates maakondades asendada õpetajaid, perearste, hooldustöötajaid. Mäetööstuses hõivatute vananemine mõjutab põhiliselt Ida-Virumaad. 8. Milline on olnud Eestis viimasel poolsajandil eri perioodidel linnade kasv linnatüüpide lõikes? Eesti NSV perioodil kasvas kõikide linnatüüpide rahvastik. 1990ndatel ja 2000ndatel aastatel on rahvastik vähenenud kõikides linnatüüpides, v.a. eeslinnad. 9. Kuidas iseloomustada rahvusliku koosseisu geograafilist paigutust Eestis? Eestlaste osatähtsus on alla alla 20% vaid Ida-Virumaal. Kõrgeim on eestlaste osatähtsus saartel, nii Saare- kui Hiiumaal. 10. Milline on viimaste aegade elamuehituse geograafilise paiknemise muster Eestis? Ehitustegevust on valdavalt suuremates linnades ja nende ümbruskonnas. Mujal hajutatud ja pigem juhuslik.
Käsitöö, kaubandus ja linnad 14. 15. sajandil · Käsitöö eraldumine põllumajandusest oli linnade tekkimise aluseks. · Sellised keskused hakkasid Eestis kujunema juba enne 13. sajandit. Suuremad linnad (Tallinn, Narva, Uus-Pärnu ja Viljandi) ümbritseti kõrge müüriga. Tänavad olid kitsad, turuplatsid väikesed. · Tallinnas elas 16.sajandil umbes 4000 inimest ( 17.sajandil aga juba 7000-8000 inimest). Juba 15. sajandil tekkisid väljapoole linnamüüri eeslinnad ehk agulid. Suurim agul oli Kalamaja. · Teine oluline linn oli Tartu, millest kujunes kaubateede ristumiskoht. · Ordulinnuste ümber tekkisid Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu. Tekkis ka aleveid Otepää, Lihula, Koluvere, Helme, Kastre, Keila, Laiuse, Pirita, Põltsamaa , Kuressaare (alevite üldarv ulatus 14-le). · Linnad asusid maahärradele kuuluval maal. Maahärra kinnitas linnale õigusnormide kogumi linnaõiguse.
kasutust leidis liikusid inimesed peamiselt jala, trammidega või rongidega. 1924. aastaks tegutses üle Ameerika ligi kümmetuhat Fordi tootmiskompleksi ja 1927. aastaks oli müüdud 15 miljonit masinat. Fordi tootmismeetodiga muutus auto aina igapäevaesemeks ja võib öelda, et ka keskklassi inimese elu keskmeks. Auto igapäevaesemeks muutumine tõi kaasa inimeste harjumuste muutumise, inimesed võisid kolida linnast välja poole, sest tööle sai sõita oma autoga, tekkisid eeslinnad. Nii tekkis ka ühiskondlik arvamus, et eeslinnades elab rikkam rahvas, kellel on maja ja auto. Linnas sees elaval inimesel ei olnud autot vaja, kuna tööle sai trolliga või jala, mis jällegi tekitas arvamuse, et need inimesed ei suuda omale autot lubada. Autode luksusesemest tarbeesemeks muutumisega kaasnes ka teiste äride edenemine. Autosid oli vaja ju tankida, mis tekitas kasvu bensiinijaamade arvu kasvus ja tähtsaks said ka autoparandustöökojad
Enamik linnu tekkis jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, sadamakohta või mujale. Linna arenguks oli vaja ka talupoegi, kelle toodang linna toidaks. Kogu maa kuulus maaisandatele (kuningas, suur- või väikefeodaal). Senjöör kinnitas sageli linnale linnaõiguse, mille alusel sai linn kauplemise eest tolli maksta jne. Levis Lübecki õigus. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase eest või ka oma senjööri võimalike kallaletungi vastu. Eeslinnad tekkisid samuti. Tekkisid gildid ja tsunftid, mis reguleerisid kogu kaupmeeste toodangut. Ristiusk ja kirik Püha Kolmainsus- Jumal kui isa, Kristus kui tema Poeg ja neid ühendav Püha Vaim. Vaen Rooma paavsi ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. 1054. saatis paavst oma saadiku vaidlusküsimusi lahendama, kuid mindi hoopis tülli, millest algas suur kirikulõhe. Ketserid Uskusid, et maailma lõi Jumal ja saatan koos. Taevariigi ja kõik vaimse koos hingega lõi Jumal; maise
Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku asus Sumerite linnaosa levialas umbes tosin suuremat linna koos nende juurde kuluva maa-alaga, kus toimis hästiorganiseeritud niisutussüsteemile tuginev majandus. 1) Nippur (usuline keskus) - Ringmüüriga ümbritsetud linna keskuses asuvad linna peamised dominandid templid ja tsikuraat, nende ümber aga tõenäoliselt preestrite linnus
tegureid, on nii palju halvenenud, et inimesed hakkavad neist põgenema. Roheluse, vaikuse ja üksilduse otsinguil on näiteks New Yorgist lahkunud juba üle miljoni inimese. New Yorgi elanikel on palju järgijaid. Eelistatakse kohaneda ebamugava pendeldamisega linnalähiliinide sõidukeis, kaotada tunde rongide ja bussidega edasi-tagasi sõites, et ainult ei peaks elama suurlinnas. Aga ka niisugune põgenemine tõotab peagi oma soodsa mõju kaotada. Metropolid paisuvad silmnähtavalt, eeslinnad laienevad, neelates endasse kõigepealt külad ja seejärel lähedal asuvad linnadki. On sündimas hiidlinnastud. Harva lahendab küsimuse kolimine äärelinna. Viimaste aastate jooksul on müra kodus rohkem kui kahekordistunud. Nõudepesumasinate, televiisorite, õhu konditsioneeride ja muude elektri jõul töötavate masinate hääled ulatuvad õhukeste vaheseintega korterites kõikidesse ruumidesse. Kui elamu asukohta mõjutavad välised müraallikad (auto- ja raudteetransport),
· Müürid jagasid asustuse kaheks- selleks, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. · Kitsad tänavad, meenutasid koridore, eelistati eredaid värve (punane,kuldne) · Linnas valitses kord ja arenguloogika · Igal inimesel ja asjal kindel eesmärk o eeslinn o Linna süda o Kesklinna ümber all-linn o Kõike seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedal olevate küladega Müürid ja privileegid · Linnamüür ja linnaõigus · Veneetsia, Genova, Firenze, Bologna liitsid ümberkaudsed maa-alad ja muutusid linnvabariikideks, mida juhtisid valitavad nõukogud · Riigi- ja vabalinnad nt(Saksamaal) kuulusid ametlikult keisrile, tegelikult olid vabad Neid valitsed raad eesotsas bürgermeistriga. Need linnad olid vabad teeorjusest ja andamitest
Kõige lihtsam linnamüür koosneb müürist ja väravast. Samas võib see olla ka täiustatud keerukate kaitserajatistega. Linnamüüri juurde võivad kuuluda tornid, väravatornid, vallikraavid, eelmüürid jne. Müüri kaitseomadusi võib parandada ka maastik, eelkõige looduslikud tõkked (järsakud, jõed jne). Keskaegses Euroopas oli kaitsemüüride ehitamine privileeg, mida ei saanud kaugeltki kõik asulad. Keskaegseid linnu ümbritsesid sageli väljapoole linnamüüre jäävad eeslinnad, millel võisid olla oma, väiksemad müürid. Kaitsetuid eeslinnu põletasid piiramiste eel ja ajal sageli aga linnaelanikud ise, et vastane ei saaks nende varjus linnamüürile ligineda. Linna pääses läbi suurte väravate. Väravaid kindlustati, kaitseehitised koosnesid kahest tornist. Väravaid valvas ööpäevane väravavalve, ringmüüril jalutasid relvastatud valvurid. Pimeduse saabudes sulgesid nad väravad ja tõstsid rippsilla üles. Linnaõigus
industrialiseerumine. Linnade sisestruktuur: 1) Igal linnal on kesklinn, mis on ajalooline linnasüda ja kuhu on koondunud tänapäeval äripiirkond 2) Segavöö piirkond kesklinna umber asuvad vanad tööstusettevõtted, mis on renoveeriud kontoriteks, korteriteks ja kaubandusteenuste asutusteks 3) Elurajoonid - umber segavöö sektoritena, vastavalt hinnaklassile 4) Eeslinnad kus on tööstusettevõtted Suurima rahvaarvuga riigid Hiina,India, USA, Indoneesia Tihedaimalt asustatud alad Kagu- ja Lõuna-Aasia, Okeenia, Lääne-Euroopa põhjaosa, Niiluse äärsed alad Hõredaimalt asustatud alad Siber, Põhja-Ameerika põhjaosa, Gröönimaa, Sise-Aasia, Austraalia sisealad Suremus on suurim, väikseim Suurim: Venemaal, Lõuna-Aafrikas Väikseim : Põhja-Aafrikas, Kesk-Ameerikas Sündimus suurim, väikseim Suurim: Kesk-Lääne-Aafrikas, lähis-idas
Keskaja linn Hakkasid uuesti kujunema Itaalias ja Prantsusmaal 10. ja 11. saj. Eelduseks käsitööliste kihi teke, mis elavdas kaubandust. Linna keskpunktis olid: turuplats, kirik ja raekoda. 13. saj oli suurim linn Pariis u 100 000 elanikuga. (London 40 000; Tallinn 6000 ja Tartu 4500) enamus linnasid olid alla 1000 elanikuga. Alates 14. saj hakkas rahvastik katku ja sõdadega seoses kahanema. Uus tõus 15. saj lõpul. Linna tähtsaimad olid müür ja linnaõigus. Eeslinnad jäid ajajooksul müürist väljapoole. Osa linnasid allusid senjöörile, kelle maal nad asusid. Tekkisid iseseisvus võitlused, mille käigus senjööri võimu alt vabaneti. Kaubalinnad Juhtivad kaubanduspiirkonnad olid: 9) Vahemeri(Itaalia) 10) Läänemeri ja Põhjameri (saksamaa) 1160 moodustati Hansa Kaupmeeste koondis, millest kujunes Hansa Liit. Tippaeg oli 14. saj teine pool, kui liitu kuulusid u 170 linna. Tähtsaimad olid. Lübeck, Köln, Novgorod.
Kapitalistliku linna territooriumil on selgelt eristatavad erineva maksumusega elurajoonid: kõrghoonetega odavakortelistest magalatest kuni suurte kruntide ja luksuslike villadega eliitlinnaosadeni. Sotsialistlikus linnas sellist eristumist ei olnud, kuna maal polnud hinda ja elanike jõukus oli piiratud. Erinebused on hakanud kujunema alles pärast sotsialismi lõppu. Alates tööstusjastu teisest poolest ümbritsevad kõiki suuremaid linnu eeslinnad või linlastest maaelanike asumid. Inimesed on linnast lahkunud ning rajanud elamise odavamasse ja paremasse elukeskkonda. Tänu (auto) transpordile moodustub linnaregioon, mis pole enam maapiirkond ega veel ka päris linn. Linnasektorite kujunemine Aja jooksul on linnad läbi teinud kindlad arengustaadiumid, mille vältel on linnade ruumiline korraldus muutunud. Igas järgmises staadiumis on vanad hooned lammutatud või uuel moel kasutusse võetud.
Naturaalmajandus ei soodustanud linnade teket. Alles 11. saj. kui hakkas tõusma põllumajanduse areng, oli eeldus linnade taastekkimisel. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu
ületanud. Järgmise suurusjärgu moodustasid 5-6 Itaalia linna. Linnastumise kasv jätkus kuni 14. sajandini, mil katkuepideemiad ja Saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid. Kuid see oli ainult ajutine tagasilöök: varauusajal hakkasid linnad endisest veelgi kiiremini kasvama. Linna välisilme Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna ülesehitus: linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asutuse kaheks- selleks, mida kaitsti, ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes või ohvriks toodi. Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede võrgustikust. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid- neid katsid kas varikatused või lihtsalt ülesriputatud riideplakatid. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Keskaja inimene armastas eredaid
Eestis on linnastumise aste 70%. Rwandas, Bhutanis ja Brundis on aste alla 10% . 7. Linnastumise etappide iseloomustus. * 19. sajand. Kiire linnastumine, uute linnade teke, miljonilinnade teke, esimeste linnastute teke. * 20. sajandi I pool. Linnade kasvu aeglustumine, uute linnade vähene teke. Euroopas ja Põhja-Ameerikas tekkis linnarahvastiku ülekaal ning eeslinnastumine (autostumise kaasnähtus). Lõuna riikides oli kiire linnastumine, ka seal tekkisid eeslinnad e agulid. Oli ülelinnastumine, linnades tööpuudus. Kaasnes marginaalse rahvastiku teke. * 20. sajandi II pool. Lõuna riikides protsess jätkus. Põhja riikides hakkasid tekkima megalopolised e hiidlinnad. Suurimad Tokaido, Boshwash, Chipitts, San-San. 8. Ajude äravool mõiste seletus, näide. Ajude äravool on hästi koolitatud inimeste väljaränne, et saada veel paremat haridust ja töökohti. Enne II maailmasõda põgenes palju teadlaseid (ka juute) USA'sse, kes lõikas sest kasu.
Ümber transpordisõlmede asuvad kauplused, koolid ja teenindusasutused. Need on ümbritsetud korruselamutest ning viimased omakorda ühepereelamutest. Kiirte vahele jääb roheline ala, mis pakub võimalust rekreatsiooniks. Tööstus paigutati peopesa ja sõrmede ühenduskohtadele, mis ühendati omavahel ringsete maanteede ja raudteedega. Algne plaan hõlmas viit põhja- kuni edelasuunalist sõrme, mis ühendasid keskusega järgmised eeslinnad: · Hillerød · Farum · Frederikssund · Roskilde · Køge Seoses Amageri saare arendamisega lisandus hiljem kuues, lõunasse osutav sõrm. Hoolimata sellest, et kõik ei ole kulgenud päris plaanijärgselt (seoses autoomanike arvu plahvatusliku kasvuga pea kõikjal tekkinud nõudlus uute alade järele; samuti on sõrmed muutunud plaanitust palju paksemaks ning tekkinud on regionaalsed keskused), on Finger
umbes 7000 8000 inimest. Tartus oli elanikke 5000 6000. Kokku oli Eestis üheksa linna: Tallinn, Tartu, Narva, Rakvere, Paide, Viljandi, Haapsalu, Vana Pärnu ja Uus Pärnu. Ka praegusel 21. saj. on need linnad säilinud, Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva on nendest suurimad. Suurematele linnadele ehitati röövrüütlite kallaletungide eest kaitseks kõrge ja tugev müür, mida ümbritses kraav. Linnamüür määras ära linna territooriumi. Väljaspool müüri asusid eeslinnad, kus elas lihtrahvas. Eeslinnu kutsuti aguliteks. Ka Tallinna ümbritses linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas
City.Ameerika kesklinn on ajalooliselt noor ning siin vanemad ehitised ja uuemad ärila ehitised segunevad. 2) Segvöö-endine tööstuspiirkond ja töölisasulate e.agulite ala, mis on ümber kujundatud kontoriteks, korteriteks ja teenindupindadeks. 3) Elurajoonid e.magala piirkonnad- paiknevad piirkondadena rühmiti, segavööst eemal ja võivad iseloomult olla korterelamud või eramajad e. Villade rajoon. 4) Eeslinnad, kuhu on koodunud tööstus , lennujaamad ja suured kaubanduskeskused. LINNA KESKKOND JA PROBLEEMID. On tehiskeskkond inimese poolt tekitatud. Tekitab psühholoogilisi probleeme. Sellest tulenevateks probleemideks on: 1) Haigused (keskkonna saastatus, üksildustunne) 2) Sotsiaalsed probleemid-kuritegevus, tööpuudus, eluaseme probleemid 3) Reostus Linna keskkonna inimsõbralikumaks muutusel tuleks lahendada järgmised probleemid: puhastusseadmete
Mehhikost, Kariibi saartelt, Ladina- Ameerikast. Kasvab ka immigrantide hulk Aasiast. Enam, kui pool väljarändajatest kogu maailmas suunduvad USA-sse ja Kanadasse. Ränne Lähis-Ida naftariikidesse seoses naftahindade tõusuga maailmas ja sealsete sissetulekute suurenemisega. Egiptusest, Jordaaniast, Pakistanist, Indiast, Filipiinidelt, Indoneesiast. 16.Linnastumine. Arenenud riikides elab linnades üle 75%, vähem arenenud riikides u. 38%. Arenenud riigid- toimub kiire linnastumine, eeslinnad, vastulinnastumine, pealinnad kasvavad veelgi suuremaks. Arengumaad-linnade kasv algas alles 20. saj. Ülelinnastumised suurlinnades. Elanikkonna kihistumine, puhta joogivee puudus. 17. Rände mõju. Sihtpiirkonnale: Positiivne: 1)mitmekesistub tööjõuturg 2)migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada 3)odav tööjõud- on nõus töötama madalama palga eest 4)sündimus suureneb, kuna
*suuremad linnad (järgneb tabel) *maakonnakeskused *sümboolsed „pealinnad” Suve- Talve- Kevade- Sügise- 7 Rahvastik Maret Vihman. Hommiku- *Polüfunktsionaalsed linnad *sadamalinnad ( kauba- ja reisi-) *kuurortlinnad *ülikooli- ja teadus.... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a. arv te % 1
Ü. Liiberi fotod Eeslinnastumine e suburbanisatsioon · Toimus peamiselt 1960. -70. aastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. · Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses rahvaarv vähenes. · Aastakümneid toimunud protsessi tulemusena on tekkinud ulatuslikud Colorado Sprigs'i eeslinn eeslinnad. Linnastu e aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Suburbia_by_David_Shankbone.jpg Vastulinnastumine e kontraurbanisatsioon · Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel. · Selle perioodi algus ja kestvus on Euroopa riikides olnud erinev. · Mõnedes riikides algas see 1970. aastatel,
Tööstsurajoonid paiknevad ärikeskusest eemal, linna keskuse lähedal asub tavaliselt vanadest kui ka uutest ehitistest koosnev elamurajoon. MIS ASJAOLUDEL MUUTUB MAA HIND LINNA ERINEVATES OSADES? Oleneb kaubanduskeskuste lähedusest, tööstusrajooni kaugusest. MILLE POOLEST ERINEVAD USA JA EUROOPA LINNADE ÄRILAD? Euroopas asub kesklinnas ärirajoon, USAs aga asub ärirajoon elurajooni kõrval. MIKS TEKIVAD SUURLINNADE ÜMBER EESLINNAD? Elanikkond üritab end ühiskonna pahedest ära lõigata. Eeslinn on piisavalt lähedal tääkohtadele, kuid piisavalt kaugel linnastumisega tekkinud kuritegevusest. VÕRRELGE LINNASTUMISEGAKAASNEVAID PROBLEEME ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD RIIKIDES. Linnastumise tõttu võivad osad tööstusettevõtted lõpetada töö, mistõttu väheneb linnades maksude laekumine ja teenuste tarbimine, mis viib hindade tõusuni. Linna majanduselu soikub, sotsiaalne heaolu soikub
september 1812 Tarutino lahing, 18. oktoober 1812 Malojaroslavetsi lahing, 24. oktoober 1812 II Polotskilahing, 18.–20. oktoober 1812 Tšašinki/Čašniki lahing, 31. oktoober 1812 Vjazma lahing, 3. november 1812 Smoljanõ lahing, 13. –14. november 1812 Krasnõi lahing, 15. –18. november 1812 Berezina lahing, 26. –29. november 1812 Pärast Borodino lahingut taandus Venemaa sõjavägi küll Moskvast (süüdates põlema kõik Moskva eeslinnad: Napoleoni vägedele ei jäänud peavarju ega moona), kuid sulges Tarutino laagrisse (80 km Moskvast lõunas) asudes prantslastele tee maa lõunapiirkondadesse. Prantslaste vastu puhkenud partisanivõitlus hoogustus ning neil tekkis varustusraskusi. Prantsuse väe võitlusvaim laostus. Moskvast taandudes said prantslased Berezina jõe ääres lüüa. Kura- ja Liivimaale tunginud väed pidasid veel vastu Ķekava lahingu (saksa Dalenkirchen) 10/22
4. Kuressaare 1563- sai linnaõiguse 5. raad ja selle ül- linna võimuorgan e maistraat; pidid arvestama sissetulekuid, hoolitsema heakorra, kirikute, koolide, vaeste, haigete, julgeoleku, tuleohutuse, riietuse jne. Eest 6. gild- suurem käsitööliste organisatsioon 7. tsunft- gildist väiksem käsitööliste organisatsioon 8. skraa- rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri. 9. Tsunftijänes- ametivendadest konkurendid, kellel meistripabereid ei olnud 10. agul- eeslinnad, kus elas vaesem rahvas 11. seek- linnast veidi eemal rahatud hospidalid leepra ja pidalitõveliste jaoks 12. Johann vonÜxküll- kuulus Riisipere mõisnik, kes oli surnuk piinanud ühe oma ärapõgenenud talupoja 13. Tallinna raekoda- 13. saj. Gooti stiilis raekoda ning on vanim Baltimaades ja Skandinaavias. 7.Jüriöö ülestõus 1343-1345 1. Põhja-Eesti võimuvahetus- maa kuulus Taani kuningale, kes üritas Eestimaa Saksa ordule maha müüa 2
Laste õigus enesemääramisele (Fox Harding, 1991) ÜRO lapse õiguste kaitse konventsioon: Kaitse (protection) Hoolitsus (provision) Osalus (participation) Konventsioon käsitleb selliseid õigusi, nagu -toit (art 3,24, 27) -Eluase (art 23, 24) -Tervishoiuteenused (art 12, 23, 24) -Vaba aeg ja puhkus (art 9, 23) -Arenguks vajalikud ressursid (art 15, 17) -Spetsiifilised east, soost, puudest, kultuurist tulenevad vajadused (art 8, 9, 14, 20) Eeslinnad Eeslinn ja eeslinlik eluviis: Administratiivpiiridest „üle voolamise“ tõttu tekkinud tiheasustuse ala Ruraalse (maa-omavalitsuse) territooriumi tiheasustusega arenduspiirkond, linnaga seotud töö ja/või teenindus jm sidemete kaudu Omaette omavalitsusstaatusega väikelinn, linnaga seotud töö ja/või teenindus jm sidemete kaudu Eeslinna kogukond - „self-selected group“ Eeslinlik eluviis – füüsiline distants teiste potentsiaalsete kontaktisikutega tingib
mitmeid Euroopas vajalikke ja hinnatuid tooraineid. Sisse veeti vaha, lina, kanepit, aga ka mett, hõbedat, kasetohtu ja karusnahku. Venemaale veeti Euroopast veini, kangiad, metalltooteid, metalle, heeringat ning soola. · Linna välimus Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Ringi staatus sõltus sellest kummal pool müüre ta asus. Niisiis jagasid müürid asustuse kaheks seda, mida katsiti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks toodi.Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. (2) Tallinna vanalinn pealtvaates · Tänavad ja majad Keskaegsete linnade tänavad olid kitsad. Peatänavad viisid välja turuplatsile.
30. aastatel. #"Linnaõhk teeb vabaks" oli keskajal põhimõte, et kui maalt linna põgenenud sunnismaine talupoeg suutis ennast linnas 1 aasta ja 1 päeva peita, siis polnud mõisnikul enam õigust talupoega maale tagasi tuua. Linnakodanikele olid maalt tulnud talupojad vajalikud, sest nad tahtsid odavat tööjõudu, ega andnud seetõttu põgenikke meelsasti välja. 9) Keskaegne linn algas eeslinnast. Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, Keskaeg mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Müürid jagasid asustuse kaheks-seda, mida kaitsti selleks, piiramise ajal ohvriks toodi. Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused. Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Avalikud paigad tänavad, väljakud ja surnuaiad 10) Tallinna linnamüür on keskajal Tallinna all-linna ja Toompea kaitsmiseks ehitatud rajatiste süsteem. Esimene
kaubatootmine andis aluse omakorda kaubandusele hoopis erineva mõõtme 1250 oli euroopa suurim linn Pariis oli selleks ajaks 100 000 inimese piiri ületanud Linnastumise kasv jätkus 14.sajandini, mil katkuepideemiad ja saja-aastane sõda rahvastikku järsult vähendasid Keskaegne linn algas eeslinnast Linna ülesehitus meenutas kontsentrilisi ringe linna südame all oli all-linn seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega Müürid jaotasid asutuse kaheks see, mida kaitsti see, mis piiramise ajal ohvriks langes, või ohvriks toodi Teise ringi staatus sõltus sellest, kummal pool müüri ta oli Polnud midagi erilist, kui vaenlase lähenedes panid kaitsjad linnamüürist väljapoole jäävad ehitised ise põlema Keskaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede
Mesopotaamia linnad Mesopotaamia oli linnatsivilisatsioon. Elu käis linnades poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskused. Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. Templid polnud lihtinimestele suletud. Linnas paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid pajud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Linnakeskus oli müüridega ümbritsetud ja tihedalt hoonestatud, väljapoole jäid rohelusse uppuvad eeslinnad. Egiptuses oli maaühiskond suuri linnu oli vähe, suurem osa rahvast elas maal. Hammurapi seadused Põhiolemus: "Silm silma hammas hamba vastu", seda aga juhul kui kannataja süüdlane olid oma seisuselt võrdsed. Seadused jagasid elanikkonna kolme õiguslikku seisusse: vabad kodanikud, sõltlased ja orjad. Hammurapi andis seadused välja selleks, et ... . Mesopotaamias oli valitsev perekonnavorm patriarhaalne. Pereisal oli suur võim.
Tartu linnaga külgnevad 4 valda 2D. Eesti rahvusliku asustussüsteemi põhitunnused: Nn primaatlinna poolt juhitud asustussüsteem Kõrgemat järku keskuste tugevnemine, kontsentratsioon, selge asustushierarhia 3. Linnade tüpoloogia Eestis. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis. 3A. Linnade tüpoloogia Eestis: Suurlinnad (Tallinn): el. Regioonikeskused (Tartu, Pärnu) Maakonnakeskused (Viljandi, Võru) Eeslinnad (Keila, Saue, Elva) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el. Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440)
peamine toidu hulgimüügipiirkong(Rungis), peamised kuulsad koolid(HEC, ESSEC), maailmakuulsad uurimislaborid( Saclays või Evrys), suurim staadium ja mõned ministeeriumid(transpordiministeerium) asuvad väljaspool Pariisi linna. Prantsuse Rahvusarhiiv peab põhjapoolsed äärelinnad ümber paigutama 2010-ks aastaks. Vajadus suurema Pariisi järele on Prantsusmaa valitsuse poolt kinnitatud. 2007. aasta novembriks on arutlused suurema Pariisi asjus alanud, kuigi millised eeslinnad tuleks lisada, on otsustamata. Igal juhul ei ilmne selline laiendus enne Prantsuse linnavalitsuse valimisi, mis on planeeritud 2008 aasta kevadeks. Notre Dame Pariisi Notre Dame, mida tuntaksegi tavaliselt lihtsalt Notre Dame'ina, on gooti katedraal Ile-de-France'i idaosas peasissekäiguga läänes. Seda kasutatakse ikka veel kui rooma- katoliku katedraali ja see on Pariisi peapiiskopi iste. Pariisi Notre Dame'i on palju peetud üheks kõige paremaks Prantsuse gooti arhitektuuri näiteks
Seega on nad kohustatud puitu sisse ostma, et oma vajadusi rahuldada. Hoolimata sellest, on nad 60.-80.aastatel teinud paberit. Egiptlased on olnud selles ka väga head. Võib-olla sellepärast neil enam puitu polegi, sest nad kulutasid kõik paberi tegemiseks? 11 Tööstuse areng Masina-ja metallitööstuse keskused on Kairo ja tema eeslinnad, Aleksandria, Port Said ja Ismailija. 30% riigi tööstustoodangust saadakse tekstiilitööstusest. Valmistatakse puuvillast kedrust, riiet ja trikotaazi, kunstkiudu, vaipu, villast ja siidriiet. Tähtsamad tekstiilitööstuse keskused on Niiluse delta linna. Seal paikneb ka tubakavabrikuid. Suhkrut toodetakse Niiluse oru lõunaosas. Kulla kaevandamine on kiiresti kasvav tööstus tohutute puutumatumatute kullareservidega Ida kõrbes
Eriti just Põhja-Itaalia linnadesse koondus nii palju kapitali, et seda piisas ka laenamiseks. Kuigi katolik kirik suhtus liiakasuvõtmisesse eitavalt, ei peatanud see liiakasuvõtjate tegevust. Tänapäeva pangandus sai alguse 14. Sajandi Itaaliast. Keskaegse linna kaks olulist tunnust: Linnamüür- põllumajandustoodang tõusis ja rahvaarv kasvas, ehitati müüriga piiratud aa tihedalt täis. Müüriga piiratud ala – all-linn – eeslinnad – külad. Linnaõigus- senjöör andis linnale linnaõiguse st seadustiku, mille alusel linn elu korraldas. Linnaelu korraldus. Põhiosa linnakodanikest olid kaupmehed ja käsitöölised. Tavalistest linnakodanikest tõusid esile rikkamad perekonnad, kellel oli ka linna valitsemises suurem võim – pärilik linnaaristokraatia ehk patritsiaat. Nendest moodustati linna valitsemiseks linnanõukogu e raad.
Hind Toodan g http://shockcars.com/model-t-ford-for-sale/model-t- Autotootmise mõju linnastumisele 1950 aastatest algas kiire autostumine. Ükski teine transpordiliik pole sellisel määral mõjutanud inimeste elustiili ja linnade sisestruktuuri arenenud maades kui autod. Tänu autodele hakkasid linnad laienema ja tekkisid eeslinnad. Ameerika Ühendriikides tekkisid hiigel- linnastud – megalopolised. http://www.oddee.com/item_9717 Autotranspordi eelised ja puudused Eelised reisijateveol • võimalus sõita uksest-ukseni (tööle, sisseoste tegema, puhkusele jne.) • võimalus valida sobiv sõiduaeg • võimalus valida sobiv sõidumarsruut (tihe teedevõrk) • lühikeste vahemaade puhul kiire Eelised kaupade veol • kauba saab vedada uksest-ukseni, ilma ümberlaadimiseta
kaitset pakkuda. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti-katedraal ja turuplats. Omavalitsusega linnas oli turuplatsi kõrval raekoda.kauplemine edendas linnaelus vb isegi tähtsamat rolli kui jumalateenistus. Just turust sai alguse linnad ja linlikuse kiire areng. Nimelt tekkis linnaturu n6udlusele spetsiaaliseerunud käsitööliste kiht mille tegevus pani aluse kaubatoomisele. Keskaegne linn algas eeslinnast ; linna südame ümber oli all linn seda ümbritsesid eeslinnad mis sulasid kokku lähedal olevate kyladega. Ühe v teise staatus s6ltus selles kummal pool myyri ta asus kas seal mida kaitsti v seal mis piiramise ajal ohviriks toodi. Keskaegne linn koosneskitsaste kylatänavate läbikäikude ja siseõuede võrgustikuks. Paljud tänavad olid nagu koridorid. Majade uhkmead kyljed olid tänavapoole. Keskaja inimene armastas eredaid värve(kuldset ja punast). Keskaegsel linnal oli enamasti 2 tunnust linnamüür ja linnaõigus
annaabi.ee 
