koaguleerimise vältimiseks dispergeeriva toimega ainet (naatriumpürofosfaati, kloorkaltsiumi vi teisi). Suspensioon kallatakse 60 mm diameetriga ja 1 liitrise mahutavusega silindrilisse mõõtklaasi, lisatakse vett suspensiooni mahuni 1 liiter ja segatakse hoolikalt, nii et pinnaseosakeste jaotus suspensioonis oleks võimalikult ühtlane. Kui suspensiooni segatud pinnase kaal oli mt, siis selle maht on Vt = mt/s. Ülejäänud osa kogumahust V on täidetud veega, mille maht on järelikult Vw = V Vt ja kaal mw = (V Vt) w. Suspensiooni kogukaal on mt + mw = mt (1 w/s) + V w ja järelikult selle mahumass m - w + 0 = t s w (2.2) V s 17 Teatud sügavusel z suspensiooni pealispinnast ei ole aja t möödudes enam sellise
Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e
eritihedus (g/cm3) on mineraalosade massi ja mahu vaheline suhe. Kuivtihedusd on kuiva pinnase mass kogumahus. Veesisaldus on vee ja pinnaseosakeste massi suhe. W=gw / gt (suhtarvuna või %). Veesisalduse leidmiseks kaalutakse pinnaseproov ja seejärel kuivatatakse püsiva kaaluni temp-l 105 C. Poorsus on mineraaliosakeste vahelised tühemikud. Üldist poorsust arvutatakse, kui pooride üld-maht Vp jagatakse kogu pinnaseproovi mahule V ja korrutatakse 100-ga, saame poorsuse n %-des. Poorsuse moodul on kui pooride maht n jagada kivimiosakeste mahule. E = n/m, kusjuures m+n = 1. Poorsus on pinnaste tähtis näitaja. Teda kasutatakse pudedate pinnaste iseloomustami-seks eraldi nende looduslikus olekus ja hiljem kunstlikult tihendatud kujul. Detailsemalt klassi-fitseeritakse poorsuse alusel liivased pinnased. Poorsus on vajalik pinnaste veega küllastatuse määramiseks, sellest sõltub ehitiste vundamentide püsivus.
joonis 1.3). Mingile betooni pingele c vastav kogudeformatsioon koosneb elastsest ja plastsest deformat- sioonist: c = c,el + c,pl Joonis 1.3 Joonisel 1.3: Joon 1 - diagramm hetkelisel koormamisel ( c,pl = 0); Joon 2 - diagramm koormamisel mingi antud kiirusega; Ecm - keskmine deformatsioonimoodul (määratakse pingel 0,4fc) ; Ec - algelastsusmoodul. Betooni piirsurvedeformatsioon tsentriliselt surutud elemendis v = const korral cu = c1 0,002 (2 mm/m), paindel või ekstsentrilisel survel c1 0,002 ja cu 0,0035. Tõmbel piir- deformatsioon on ligikaudu 0,00015 kuni 0,0002. 0,3 f cm Eurokoodeks 2 annab ligikaudselt E cm 22 ( GPa). 10 Betooni Poisson'i tegur on ligikaudu 0,2, pragudega betoonil 0. Joonisel 1
Peab toimuma vee migratsioon külmumistsooni. Üheks põhjuseks on vee liikumine osmootilise rõhu mõjul Pinnasevesi sisaldab alati teatud lisandeid - ioone. Vee jäätumisel liituvad veemolekulid tekkivate jää kristallidega. Allesjäävas vees suureneb seetõttu lisandite kontsentratsioon ja tekib osmootiline rõhu vahe sügavamal asuva väiksema kontsentratsiooniga veega. Kui sügavamal asuv vesi on kapillaaride kaudu ühenduses jäätumispiirkonnas asuva v eega, hakkavad vee molekulid liikuma jäätumise suunas kuni püsib kontsentratsioonide vahe. Ilmselt on juurde lisanduva vee hulk seda suurem, mida kauem kestab jäätumine ja mida suurem on kapillaaride veejuhtivus. Kui pinnasevee tase on nii sügaval, et ka pillaartõus ei küüni külmumissügavuseni, vee lisandumist muidugi ei toimu. Pinnases oleva niiskuse kogunemise tõttu külmumistsentrite ümber võivad tekkida üksikud jääläätsed, kuid vee kogumaht ei muutu (joon. 3.12)
www.eaei-ttu.extra.hu 1) Elementide omaduste perioodilisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Periodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Suurtes perioodides nii pea- kui ka kõrvalalarühmade elementide omadused korduvad perioodiliselt. Kahe esimese peaalarühma elemendid asuvad perioodi paarisarvulistes, ülejäänud paarituarvulistes ridades. Paarisarvulistes ridades on ülekaalus metallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulkaan, liustik, mäestik, kontinent
Kõik kommentaarid