Kaalude ajalugu Juhendaja: Vaike Vetka Siret Järve MY12 Vanimad kaalud Kaal on seade esemete ja kaupade kaalu mõõtmiseks ehk kaalumiseks Vanimad teadaolevad kaalud maailmas pärinevad 3000 a Ekr Egiptusest ja Babülooniast Kolm tuhat aastat e.m.a. dateeritud Babüloonia raidkivitahvlitel on säilinud stseenid kangi kasutamisest raskuste tõstmisel. Kangi tundmine lõi eelduse kangkaalu tekkeks Kangkaalud võimaldasid kaaluda eseme massi Kaaluda ei saanud ilma kaaluühiku - vihita Esimesed mõõtühikud Avastati, et teatud hulka teri saab kasutada kaaluühikuna. Sellest tuletati Babüloonia pisim kaaluühik graan, mis oli 0,06 g
Mitmeaastased puitu lagundavad seened - saab värvimaterjali läbi aasta. Punast värvi on lihtsam saada seentest kui taimedest. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Värvimiseks läheb vaja: Värviseened Värvitav materjal. Vesi. Puhas ja võimalikult pehme. Veetermomeeter. Värvimisnõu. Piisavalt suur, roostevabast terasest või emailitud. Majapidamiskaal lõnga ja seente kaalumiseks. Tundlik kaal kemikaalide kaalumiseks. Kemikaalid. Peitsid: maarjajää, tinakloriid, vaskvitriol, raudvitriol. Lisaks veel viinakivi Puukepid segamise ja lõngade tõstmise jaoks. Pehmetoimeline pesuvahend lõngade pesemiseks enne värvimist. Allikad: Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Eesti loodusmuuseum Hermann P. Seentega saab võluvaid värvitoone Peitsained: Maarjajää (KAl(SO4)2 + 12H2O. Valge
Tomatipasta konserv 1,7 Lisa oad ja tomatipasta. Maitsesta Sool 1,0 basiilikuga. Maitse ja kui vaja, lisa soola Pipar 0,1 ja pipart Kuumuta toit läbi. Serveeri. Chilli sin carne • Kaalud- toorainete ja maitseainete kaalumiseks • Kauss- toorainetele ja maitseainetele • Purustaja- küüslaugu purustamiseks • Köögiviljanuga- paprika seemnete eemaldamiseks • Köögiviljalõikur- köögiviljade tükeldamiseks • Keedukatel- keeta tooraineid ja valmistada Chilli sin carne. • Labidas- segamiseks • 1/1 GN sügav- Chilli sin carne serveerimiseks. Tõstmis lusikas.
elektrijuhi takistuse (tensomeetriline kaal) või vedeliku rõhu mõõtmisel (hüdrauliline kaal). Kaalusid iseloomustavad peamiselt mõõdetava massi ülempiir ja tundlikkus või skaalajaotise väärtus. Võrdõlgset kangkaalu kujutab juba u. 2600 e. m. a. Egiptuses tehtud reljeef. Lihtsaimat mittevõrdõlgset kangkaalu, margapuud, tunti Egiptuses u. 1200 e. m. a. Vedrukaal ja lauakaal võeti kasutusele 18.saj., detsimaalkaal 19.saj. alguses, lihtne osutikaal kirjade kaalumiseks 1850. aastail ja elektrooniline numberkaal 1970. aastail. Vanim Eestist leitud kaal pärineb 9. sajandist.
Ebakorrapäraste kujudega: 1) Graniit - on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim, mis sisaldab kvarsti ja päevakivi. 2) Silikaattellis - on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest sideainel põhinev tehiskivi. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal materjalide õhus kaalumiseks Ämber veega materjalide vees kaalumiseks Parafiin silikaattellise pooride sulgemiseks Traat materjali vees kaalumiseks Joonlaud materjali mõõtmiseks Nihik korrapäraste kujudega materjalide mõõtmiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Korrapäraste kujudega kehad Korrapärase kujuga kehad mõõdeti joonlaua või nihikuga. Kõiki kolme külge mõõdeti 3 korda ning arvutati vastavate külgete aritmeetiline keskmine, saadi 3 mõõtu a, b, h. Mõõtmis- ja arvutustulemused on toodud tabelis 1.1
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala
koolilapse õlgadega, mitte laiem • Koolikoti alumine serv peab olema puusadega kohakuti Mõned nõuded koolikotile Oolo, 2014 Metoodika • Koolikottide kaalumine toimus SÜG- s 8.-14. detsembril, 2014. aastal • Kokku kaaluti nädala jooksul: 94 algklassi (1.-4.) õpilase koolikotti, 109 (5.-9.) klassi õpilase koolikotti • Kaaluti ka algklassi erinevate ainete õpikuid • Koolikoti kaalumiseks kasutati multifunktsionaalset kaalu ja õpikute kaalumiseks köögis kasutatavat elektroonilist kaalu Koolikottide kaalumine – oli mitmeid abilisi Koolikotti kaalub Feridee Sevostjanov 7.b klassist I. Vahteri foto Tulemused • 1. klass: keskmine koolikoti kaal 2,4 kg, üle lubatud kaalu vaid ühel õpilasel (4% koolikottidest) • 2. klass: keskmine koolikoti kaal 2,5 kg, üle lubatud
pidamisega, jääl seevastu aga jätab soovida. Talve haku sõidan veel samade Masteri rehvidega, kuid õige talve jaoks kasutan sel aastal Ässä rehve, mis on Soomes taastatud. Nende kilomeetrite põhjal, mis Ässä rehvi möödund talvel proovida sain jäi mulje väga hea. Lumel ja jääl oli pidamine nii Masteri rehvist, kui ka Continental Wintervikingist peajagu üle. Rehv on üsna lahtise mustri ja terava servaga. Ässä rehvist kaalumiseks välja tõmmatud naelad olid kõik üsnagi lubatud maksimumkaalu lähedal. Continentalil ja Masteril seevastu olid ligi kolmandiku võrra kergemad naelad, kui lubatud, mis seletab ka pidamise vahet jääl ja kinnisõidetud lumel. Minule sobiva mõõdu 175/65 R14 hinnaks oli 280 /4 rehvi. Continentali Winterviking, mis jääraja jaoks ostetud sai, kuid ei kõlvanud sinna, hinnaks oli 410/ 4rehvi. Masteri rehvide hinnaks oli 172 /4 rehvi. See talv jään
Kahjuks ei saanud Rockwelli masina täpsust määrata, sest puudus sobiv etaloonplaat, seetõttu võivad katsetulemused olla ebatäpsed.. Kõvaduse määramiseks viisime iga katsekehaga läbi 3 mõõtmist, tabelisse on kirjutatud 3 mõõtmise keskmine tulemus. Tihedust uppuvatel katsekehadel määramise kaalu, tiheduse jagatisega. Mitte uppuvatel katsekehadel kasutasime analüütilist kaalu, mis on varustatud spetsiaalse rakisega proovi kaalumiseks nii õhus kui ka vedelikus. Plast Läbipaistev? Küüs Eriomadus Kõvadus Kõvadus Võimalikud kriibib? (B) (HRR) materjalid 1 (läbip.) kirkalt ei - 0B 123HRR PMMA?, PC? 2 (punane) ei ei - 0B 108HRR ABS?, PA6?
Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus D- katsekeha materjali tihedus m- katsekeha mass V- katsekeha ruumala
Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass
Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = abil, kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi või elektroonilisi kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine 1. Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ära kasutada elektomehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Joonised Keha 1 Keha 2 Keha 3 Keha 4 Keha 5 Keha 6 4. Kasutatud valemid koos f...
Õpilase nimi: Peedu Siimo Klass: 8 Tööleht „Üleslükkejõud“ Uuri järgmist mudelit: http://phet.colorado.edu/sims/density-and-buoyancy/buoyancy_en.html Sul on mudeli töölaual 2 keha (puust ja kivist kuup). Kaalule asetades saad määrata mõlemale kehale mõjuva raskusjõu. Kui keha vette paned, siis näed, kui palju tõuseb veetase anumas. Algselt on seal 100 l vett (vee puhul võib võtta, et 1 l = 1 dm3). Keha lisamisel vette tõuseb veetase nii palju, kui suure koguse (ruumala) vett keha välja tõrjub. Kuupe saab muuta järgmiselt: sama massiga, sama ruumalaga ja sama tihedusega (linnuke soovitud valiku ette). Akna all vasakus nurgas olevas menüüs saab märkida ära, milliseid jõude joonisel näidatakse (nooltega) ning kas näidatakse ka jõudude ja/ või keha massi väärtust (linnukesed soovitud valikute ette). "Fluid" paneelis on võimalik määrata keskkonnaks ka vesi (vaikimisi) või õli. Vasta küsimustele: Lülita mudeli...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Maarja Lauri KAUBANDUSES KASUTATAV LAOTEHNIKA JA SISUSTUS Esse Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Kaupluses kasutatav laotehnika ja sisustus. Meie kaupluses on väga palju erinevat laotehnikat ja erinevat sisustust. Laos on meil kaks suur sügavkülmkambrit, milles ühes hoitakse jäätiseid, marju, friikartuleid, saiakesi ja juurvilju. Teises sügavkülmkambris hoitakse liha, kala, pitsasid. Mõlemas sügavkülmkappides asuvad kaubad riiulite peal. Kui juhtub, et riiulitesse kaupa ei mahu, laotakse need võrekonteineritesse ja jäätakse sellega sügavkülmkambritesse. Laos asub meil ka 6 külmkambrit, igas kambris on kindlalt ära määratud, mis seal hoitakse. Pakendites liha ja vorstitooted on ühes külmkambris, kala ja muid mereande hoi...
Töö eesmärk:liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g;
Eksikaatori alumises osas on vett imav aine (CaCl2, H2SO4, P4O10, silikageel) ning selle kohal on portselanrestil lahtises nõus kuivatatav aine. 8) Vedelike (lahuste) aurustamiseks ja soojendamiseks, samuti ainete kuumutamiseks kasutatakse portselankausse. Portselankausi võib kuumutada ainult asbestvõrgul, kinnise spiraaliga elektripliidil või liivavannil. Ainete peenestamiseks kasutatakse uhmreid. 9) Ainete kaalumiseks kasutatakse kaaluklaase. Need on õhukeseseinalised lamedapõhjalised ja kaanega suletavad klaasikesed. 10) Gaaside saamiseks kasutatakse laboratooriumis Kippi aparaati. Kippi aparaadi keskmisesse ossa asetatakse tahke aine tükikesed, mille reaktsioonil happelahusega tekib gaasiline saadus. Kui kraan on keskmises osas suletud, surub tekkiv gaas happelahuse alumisest osast ülemisse ja reaktsioon lakkab. Kraani avamisel väljub
Looduskivimüüride ladumine (Õppeaine: müüritööd) Eduard Lehes LE14 Tartu KHK Oktoober 2014 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................3 Töö kirjeldus..................................................................................4 Kasutatud allikad.............................................................................5 Sissejuhatus Looduskivimaterjali tasub valida, sest sellel on palju suurepäraseid omadusi. Pole ühtki teist nii mitmekesist ehitusmaterjali, milles me võime leida nii palju erinevaid mustreid ja struktuure kui seda esineb looduskivimaterjalides. Lo...
mahukate keldritega,vilja ladustamiseks.See vili veeti väikelaevdega siit Riiga ja mujalegi Euroopasse. Selleks ongi vaja seda hoonet turistidele tutvustada,et ka nemad teaksid kust sai Riia paar sajandit tagasi oma vilja. Vaekoda: Valisin kuna see hoone asub otse Raekoja vastas ja on ainus sellist tüüpi säilinud hoone Eestis.See hoone on huvitava arhitektuurilise välimusega ja ning on huvitav teada,et selles hoones on asunud nii Kuressaare turul kaalumiseks vajaminevad kaalud kui ja postimaja ja vahtkond. Kuressaare Laurentiuse kirik: Valisin,sest peale Raekoja hakkab ta kohe silma linna keskväljakul ning pakub kindlasti kohe huvi.Eriti juba fakt, et see kirik on korduvalt põlenud ja ühe uuesti üles ehitatud. Vabadussõja monument: Ainuüksi sellepärast valisin selle monumendi,et ta on Eesti tuntud skulptori Amandus Adamsoni poolt 20.sajandi alguses rajatud ja
Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilis või elektroonseid kaalusi, mille täpsused on kõrged. m Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = v abil, kus
Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga. Nihikut kasutati väiksemate kehade mõõtmiseks, millega saadakse täpsem mõõt. Kasutatud nihik oli täpsusega 0,05 mm. Joonlauda kasutati suuremate esemete
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Nüüdisajal kasutatakse juba palju elektromehaanilisi või elektroonseid kaalusid, mille täpsused on kõrged. Katsekeha tiheduse same arvutada valemi D=m/v abil. Kus D Katsekeha materjali tihedus. m Katsekeha mass. v Katsekeha ruumala.
Peeglilaud Juuksuri töökäru Põrand kergesti puhastatav Riidenagi või –kapp klientidele Vastuvõtu diivan Administraatori laud Töövahendid Käärid ,erinevad kammid ja harjad , föön ja muud elektriseadmed , soenguvedelikud, viimistlusvahendid , juuksevärvid, kliendile kaitsekeep. Juuste värvimisel on vajalikud abivahendid kauss (värvi segamiseks), pintsel ja kindad ning kaal värvi kaalumiseks. Põll ,et kaitsta enda riideid. Hügieeninõuded kliendi teenindamisel Kliendi rõivad tuleb protseduuri ajaks katta kaitsekeebiga, kael – paberist või riidest salvrätiku või käterätikuga. Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti. Tööpäeva lõpus tuleb kaitsekeebid pesta, pesemisel tuleb kasutada pesemisvahendeid.
• hirm süüa teiste nähes • hirm olla ülekaaluline, kusjuures kaaluideaal kehtestatakse ise • hirm süüa tervet taldrikutäit toitu • pidev muretsemine mingi kehaosa välimuse pärast • hirm, et teised võivad pidada paksuks • keeldumine kanda kitsaid riideid isegi siis, kui nad sobivad • vajadus närida igat suutäit kindel arv kordi • vajadus välja arvutada kõigi toitude kalorisisaldus • vajadus valmistada toitu teiste jaoks • vajadus enda kaalumiseks mingil kindlal kellaajal või kindlates tingimustes • vajadus kehaliste harjutuste sooritamiseks pärast sööki • vajadus sooritada kindlaid harjutusi kindlal kellaajal kindlas järjestuses • vajadus pidevalt liikuda, suutmatus paigal istuda • toidu, toidu piltide, retseptide ja toitu puudutavate artiklite kogumine. Haiguse kulg ja ravi • Anorektikutel on füüsilised häired tingitud nälgimisest ja kehalisest ülekoormusest, buliimikutel lisandub
ennem pagariruumi minekut ilusti puhtaks ja desinfitseerisin ära. 8 SEADMED JA TÖÖVAHENDID Taigna pritsimismasin Et tainast saaks paremini vormidesse kaaluda Mikser Vahukoore mikserdamiseks Ahi Toodete küpsetamiseks Kaal Toodete ja toorainete kaalumiseks Kauss Kreemide segamiseks Nuga ja lusikas Toodete lõikamiseks ning segamiseks Pritskott Kreemi pritsimiseks Taigna konks ja katel Taigna segamiseks Küpsetusplaat Toodete küpsetamiseks Kerkekapp Toodete kerkimiseks 9 PRAKTIKA ANALÜÜS
4. Luua uus lahus deloniseeritud vee ja purgis oleva soolaga (10 osa vett ja 3 osa soola) 5. Luua uus lahus mis on tugevam kui 30% (ei ole 50%) ja segada seda kokku, et tuleks 30% 6. Luua uus lahus, mis on nõrgem, kui 30% lahus (ja ei ole 20%) ja lahustada 50% lahust sellega, kuni tuleb 30% . · Millised laborivahendid on iga meetodi puhul vajalikud? V: lusikas/spaatel/klaaspulk segamiseks; nõu, mille sees hoida ja lahustada; kaalu keelusoola kaalumiseks, et tekiks täpne vastus; mõõtesilinder 5. Laborandil on tarvis valmistada 250,0 g 12,0%-list glükoosilahust. Selleks on tal kasutada 5,00%-line (=1,019 g/cm3) ja 40,0%-line (=1,149 g/cm3) glükoosilahus. Mitu milliliitrit kumbagi lahust laborant võtma peab? V: Selleks, et saada 12,0%-list glükoosilahust 5,00%-lisest ja 40,00%-sest lahusest tuleks võtta neid vahekorras 4 osa 5%-list ja 1 osa 40%-list glükoosilahust. 43.5ml lahjemat ja kangemat 196.3ml 6.
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.5 2017/2018 Kivistamise keskkonna tingimuste mõju betooni omadustele EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Betooni katsetamine 1. Töö eesmärk Selgitada erinevate keskkonnatingimuste mõju kivistunud betooni tihedusele ja survetugevusele. 2. Kasutatavad materjalid tsement CEM I 42,5 (ehitustsement); "Kiiu" karjääri looduslik liiv; paekivi killustik fraktsiooniga 4/16; joogivesi 3. Kasutatud töövahendid Elektriline betoonisegaja; 100*100*100 mm3 vormid; kaal liiva, vee, killustiku ja tsemendi koguste ning proovikehade kaalumiseks; kooniline vorm, metallvarras segu kihtide tihendamiseks; kellu; joonlauad vajumi ja proovikehade mõõtmiseks; vibrolaud segu tihendamiseks; hüdrauliline press purustava jõu määramis...
* pronksehted hobused, lambad, kitsed, * talud lähestikku ja Põhja-Saaremaa) * hõbeehted sead ja kanad) moodustasid küla * kaubandus (vahetus- ja * kaalud hõbeda * küttimine ja kalapüük * sumbküla- talud keset vahenduskaup) kaalumiseks kauba vastu * metsamesindus, mesi ainus põlde tihedalt koos; Lääne- * varalinnaline asula Tartu * kaheteralised mõõgad, magusaine Kesk- ja Põhja- Eestis ja * ranniku kaubakeskus Tallinn vibud ja nooled * rõivaste valmistamine Saaremaal * 45 kihelkonda, 8 maakonda
2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid · 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Proovikeha mass määratakse kaalumise teel. Tabel 1
helipidav ning mittepõlev. Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³. 3. Kasutatud töövahendid Nihik (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks Joonlaud (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks. Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katse meetodid 4.1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h)
paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Kips - valmistatakse looduslikust kipsist termilise töötlemise abil temperatuuridel 110...180 O C ja sellele järgneval jahvatamisel. Tavalised ehituses kasutatavad kipssideained (ehituskips ja kõrgtugev kips) on kirjeldatavad keemilise valemiga CaSO4*0,5H2O (poole veega kips) Iseloomulikuks omaduseks on kiire tardumine ja kivistumine. (a) 3. Kasutatud töövahendid kaal materjali kaalumiseks, erinevad (mõõte)anumad vee mõõtmiseks ja kipsisegu valmistamiseks, sõel nr. 02 kipsi sõelumiseks, Suttardi viskosimeeter kipsitaigna normaalkonsistentsi määramiseks, Vicat' aparaat kipsitaigna tardumisaja määramiseks, vormid proovikehade valmistamiseks, hüdrauliline press paindetugevuse ja survetugevuse määramiseks. 4. Katsemetoodika 4.1 Jahvatuspeensuse määramine Kipsi jahvatuspeensus määratakse sõelumise teel sõelal nr. 02, avaga 0,2 x 0,2 mm. Kipsist
2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumist lükatakse silindrilt kuhi maha ja kaalutakse kaalul. Puistetihedus arvutatakse valemiga nr. 1. 4.2 Liiva terade tiheduse määramine. Kaalutakse 200-300g liiva, mille liiva terad jäävad alla 5mm. Seejärel pannakse 500 milliliitrisesse mensuuri 250ml vett ning siis lisatakse liiv
1. Töö eesmärk Silikaattellise katsetamine 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Silikaattellis põletamata tehiskivi, koonseb kvartsliivast (92..95%) ning kustutamata lubjast (5-8%) 2.1 Kasutatud töövahendid Nihik proovikehade mõõtmiseks Kaal proovikehade kaalumiseks Press survetugevuse ja paindetugevuse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3]
1. Töö eesmärk Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1:
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi
EESTI PÄRAST PÕHJASÕDA Eesti pärast põhjasõda: Põhjasõjast täielikult laostatud maal elas vähema inimesi kui XIII saj alguses. Ehitised olid metsa kasvand, põllud mitu aastat harimata, koduloomad hävinud. Halvas seisukorras olid ka mõisad. Hoolimata sellest suutis maa siiski väga kiiresti taastuda. Juba XVIII saj lõpuks ületas rahvaarv poole miljoni piiri. Balti erikord: Kuna paljud Venemaa poolt vallutatud alad olid sunnitud valvsusele ning vastuabinõude kaalumiseks, siis oli venelaste jaoks tähtis kohaliku baltisaksa aadli poolehoid. Selle võitmisega tehti algust juba sõja ajal restitutsiooniga, kui Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisad anti tagasi endistele omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tol...
1. Töö eesmärk Tehiskivi tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Sillikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Katsemeetodikad 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võetakse 6 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtme veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1:
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva
Killustiku katsetamine 1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehituses sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade gabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga sil...
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Silikaattelliskivid nimimõõtmetega 88x120x250 mm. Silikaattelliskivi koosneb 92-95 % kvartsliivast ja 5-8% kustutamata lubjast. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud ja nihik katsekehade mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g katsekehade kaalumiseks, hüdrauliline press surve- ja paindetugevuse määramiseks, immutamiseks vajalikud nõud, kuivatuskapp. 4. Töökäik 4.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi
konkreetselt reaktsiooni kiiruse sõltuvust ainete kokkupuute pinna suurusest. Tööeesmärk: Uurida, kuidas mõjutab keemilise reaktsiooni kiirust lähteaine kontsentratsiooni muutmine. Töövahendid ja vajalikud ained: ° Kriit (CaCO3) 1,50g iga alamkatse jaoks, kokku 3*1.50g= 4.50g ° Vesinikkloriidhappe (HCl) vesilahus 0.5M, 1.0M,1.5M iga alamkaste jaoks X.0cm3±0.05 cm3, kokku 3*X.0cm3Y.0cm3 ° Kaalud täpsusega ±0.005g kriiditüki kaalumiseks ° Portselankausid 3tk, milles viiakse läbi keemiline reaktsioon ° Nuga kriiditükkide lõikamiseks sama kujuga ° Stopper aja mõõtmiseks täpsusega ±0.05s ° Mõõtesilinder happe vesilahuse ruumala mõõtmiseks mahuga 50.0 cm3±0.05 cm3 Töökäik: 1. Kaalusin 1.50g±0.005g kriit (CaCO3) 3 ühesuurust tervet tükki 2. Portselankausid olid märgistatud numbritega 1.- 3. 3. Asetasin portselankausi nr1 kaalule ja panin kaalu nulli 4
1. Töö eesmärk. Korrapäraste ja ebakorrapäraste kehade tiheduse ja poorsuse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid 2.1 Korrapärase kujuga materjalid Õõnes keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. Mullbetoon - väikese tihedusega, poorne, autoklaavitud toode, mille sideaineks on tsement või lubi-liiv. Mullbetoon sisaldab kuni 85% mahus ühtlaselt jaotatud poore, mille läbimõõt 0,3...2 mm. Tihedus alla 1800 kg/m3. 2.2 Ebakorrapärase kujuga materjalid Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjal...
1. Töö eesmärk Katsetava killustiku puistetiheduse, näivtiheduse, veeimavuse, tühiklikkuse, terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine ning killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Paekivi killustik fraktsiooniga 4-16 - Lähtematerjaliks on paekivi, pimss, perliit, keramsiit jne. Killustiku saadakse peamiselt kivi lõhkamise või purustamise teel, millest saadud produkt sõelutakse, et saada lahti tolmust ning vajaliku fraktsiooniga killustik. Killustiku fraktsiooniga 4-16 kasutatakse täitmistöödel, betoonisegudes, tee-ehitususes sidumata ja hüdrauliliselt seotud materjalide täiteaineks. (a) 3. Kasutatud töövahendid 10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150...
1. Tööülesanne. Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid. Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime ka kasutada elektromehaanilisi vi elektroonseid kaalusid,mille täpsused on krged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D= abil, kus · D - katsekeha materjali tihedus; · m - katsekeha mass; · V - katsekeha ruumala;
teadmiste plahvatusliku kasvu. Me oleme pidanud muutuste ja valikute uputustega kohanema. Üks oluline kohanemine on aset leidnud viisis, kuidas me otsuseid langetame. Kuigi me kõik soovime vastu võtta võimalikult häid otsuseid hoolikalt järele mõeldes ja kõiki asjaolusid arvestades, ei paku tänapäeva pidevad muutused ja üha kiirenev elutempo meile sageli sobivaid tingimusi selliseks hoolikaks analüüsiks ning kõigi heade ja halbade külgede kaalumiseks. Järjest enam oleme sunnitud abi otsima teistsugustest meetodist- otseteest, millega otsus vastu tulla (või nõustuda või uskuda) tehakse ainult ühe, tavaliselt usaldusväärseks osutunud stiimuli põhjal. (Cialdini 2005:291). KASUTATUD KIRJANDUS Cialdini, R. 2005. Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika. Pegasus, 320 lk.
Kuivas kliimas on puit ka äärmiselt püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4.Katsemetoodikad 4.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01 g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 ± 5° püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: W=[(m1-m)/m]*100 m1 - proovikeha mass enne kuivatamist [g]
Hirm olla ülekaaluline, kusjuures kaaluideaal kehtestatakse ise. Hirm süüa tervet taldrikutäit toitu. 6 Pidev muretsemine mingi kehaosa välimuse pärast. Hirm, et teised võivad pidada paksuks. Keeldumine kanda kitsaid riideid isegi siis, kui nad sobivad Vajadus närida igat suutäit kindel arv kordi. Vajadus välja arvutada kõigi toitude kalorisisaldus. Vajadus valmistada toitu teiste jaoks. Vajadus enda kaalumiseks mingil kindlal kellaajal või kindlates tingimustes. Vajadus kehaliste harjutuste sooritamiseks pärast sööki. Vajadus pidavalt liikuda, suutmatus paigal istuda Toidu, toidu piltide, retseptide ja toitu puudutavate artiklite kogumine. Anoreksia Anoreksia on tahtlikult esilekutsutud nälgimisseisund. Anoreksia peamiseks sümptomiks on soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline
püsiv materjal. Samal ajal aga on puit kergesti süttiv, hügroskoopne ja oma omadustelt heterogeenne (ebaühtlane) materjal. Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad ka puidu tugevus, mõõtmed ja soojapidavus. Puidu tugevus ja soojajuhtivus on kiu erinevates suundades tunduvalt erinevad. Puidu kui materjali omadusi mõjutavad kasvuvead. Puitu kahjustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud. [2] 3. Kasutatud töövahendid Kaal katsekehade kaalumiseks, joonlaud katsekehade mõõtmiseks, hüdrauliline press survetugevuse määramiseks 4. Töökäik 4.1 Niisukusessisalduse määramine Puidust niiske proovikeha kaaluti ning asetati nädalaks kuivatuskappi. Pärast kuivatuskapist väljavõtmist kaaluti proovikehad uuesti. Saadud andmed kirjutati tabelisse 4.1 ning valemi (1) järgi arvutati niiskuse sisaldus. W=(m1-m)/m*100 (1) W niiskuse sisaldus [%]
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
