temperatuur oli lume sulamine, max. temp. oli küünla laagi kohal olev temp.) · 1632 - Jean Rey vedeliku termobaromeete · 1650 - Toskaana hertsogi Ferdinand II piiritustermomeeter · 1672 - Hubini termomeeter (elavhõbe + vasknitraat) · 1695 - Guillaume Amontonsi kolme vedeliku termomeeter · 1851 - William Thomson võttis kasutusele Kelvini skaala · 1859 - William John Macquorn Rankine poolt kasutusele võetud Rankine skaala · 1702 - Taanlane Ole Romer fikseerib termomeetri punktid ( vee keemine 60 kraadi, vee külmumine -75 kraadi) · 1714 - Daniel Gabriel Fahrenheiti elavhõbetermomeeter (keha normaalne temperatuur - 96 kraadi, jää sulamine 32 kraadi ning vee keemine 212 kraadi) · 1730 - Rene Antoine Ferchault de Réaumuri piiritustermomeeter (jää sulamine 0 kraadi, vee keemine 80 kraadi)
7 Rankine'i skaala Rankine'i skaala on soti füüsiku William John Macquorn Rankine'i poolt 1859. aastal kasutusele võetud termodünaamiline temperatuuriskaala, mis kasutab sama jaotust nagu Fahrenheiti skaala, kuid Rankine'i skaala nullpunkt on ühtlasi absoluutseks nullpunktiks ja ühtib Kelvini skaala nullpunktiga./7/ William John Macquorn Rankine Temperatuuriskaalade omavahelised seosed 1 °C *(9/5) + 32 = 1 °F 1 °C = K - 273,15 1 °C = 5/9 °R - 273,15 1 °C = 0,8 °Re Vee keemistemperatuurid erinevatel skaaladel normaaltingimustes · Kelvini skaalal 373,1 K, · Celsiuse skaalal 100 °C, · Fahrenheiti skaalal 212 °F · Réaumuri skaalal 80 °R 8 Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia
Tallinna Nõmme Gümnaasium Referaat füüsikas TERMOMEETRID Õpetaja: Õpilane: Klass: 9B Tallinn 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Mis on termomeeter? 3. Termomeetrite ajalugu, Termomeetrite erinevad skaalad 6. Erinevad termomeetrid 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selles referaadis tuleb juttu erinevatest termomeetrites ja erinevatest skaaladest. Natuke ka termomeetrite ajaloost. Sissejuhatuseks teemasse: Termomeeter on mõõteriist, millega mõõdetakse gaaside, vedelike, materjalide või elusorganite temperatuuri. Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. [2, lk 17] Mis on termomeeter? Termomeetreid eristatakse kahe tunnuse poolest, ehituse ning temperatuur...
Liiguvad murdjooneliselt. Kiirus ja suund muutuvad aineosakeste kokkupõrkel. Soojuspaisumine on nähtus, kus aine mõõtmed muutuvad soojenemisel. Keha ruumala muut on võrdeline temperatuuri muuduga. Keha pikenemine on võrdeline temperatuuri muuduga. Tahked kehad võivad pikenemist takistavatele kehadele avaldada suurt rõhku. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut (soojusaste). Celsius (0°C), Fahrenheit (32°F), Reamur (0°R), Rankine (491.67°Ra), Kelvin (273.15K) Termomeetrites on kasutusel elavhõbe paisuva ainena. Õli on ainete segu ja koosneb mitmete ainete molekulidest. Molekulidevaheline tõmbejõud hoiab õlikihti veepinnal koos ja seetõttu ei saa üksikud molekulid laigust eemalduda ega mitut õlilaiku moodustada. Õlitilk ei jää veepinnale ka väikese kuhjana. Õli võib moodustada veepinnal ühe aineosakese paksuse kihi.
Lained Mehaaniline laine ... on võnkumiste levimine elastses keskkonnas Keskkonda nim. Elastseks, kui elastlusjõud viivad tasakaasuasendist väljaviidud osakese sinna tagasi Laine levimisel ei kandu keskkonnaosakesed lainega kaasa, vaid ainult võnguvad oma tasakaaluasendi ümber Lainete liigid Ristlaine- keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga (nt vee pinnalained) Pikilaine-keskkonna osakesed võnguvad samas suunas laine levimise suunaga(nt helilained) Laineid kirjeldavad füüsikalised suurused Kõik võnukisi kirjeldavad suurused o Amplituud o Hälve o Periood o Sagedus Lainepikkus Laine levimise kiirus Lainepikkus ...kaugus kahe lähima sarnase laineelemendi (nt lainehari) vahel Tähis : lambda Ühik : meeter (m) Laine levimise kiirus ... näitab, kui kau...
kondenseerumine kondensaatoris, s soojus antakse jahutusveele.... l 0 = q 0 = q1 - q 2 = q1''' + q1'' + q1' - q 2 Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik töö q2 l0 h - h3 TR = 1 - = =1- 2 q1 q1 h1 - h3' q1 = h1 - h3' q 2 = h2 - h3 46. Auru alg ja lõpp parameetrite mõju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile. Termiline kasutegur tõuseb kui tõsta algparameetreid turbiini sisenemisel(ps.1) , seetõttu kasutatakse auruseadmetes võimalikult kõrgeid algparameetreid t1=..600 C ja p1= 25..30 Mpa Samuti tõuseb termiline kasutegur kui lõppparameetrid on võimalikult madalad see tähendab kasutatakse niipalju kui võimalik ära TD kehas. Näiteks mõnedes t2=25C ja p2=0,004 Mpa 50. Elektri ja soojuse koostootmise(termofikatsiooni) olemus. Koostootmise kasuteguri
Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuj...
1.Eesti kütuse varud ja nende tarbimine , . ( ~1/3, ~2/3). . . , . . . . , . , ( ), . 40%. , . . 2001 . 3,7% . . . , , , . - , ~40 . 2.Elektrijaamade areng. Eesti elektrijaamad. 1873 . . 1876 . . 1882 . (). 1882 . Thomas Alva Edison, -, , . , . . 1885 . , 3,5 1 kWh, ... 3,5%, 0,28 1 kWh, 44%. 1888 . . 1892 . , . 1907 . . 1918 . , . -101, 320 /, p0=14 MPa, t0=520/525°C , p0 12 MPa, t0 510/510°C. K-200-130. 8%. 8 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . -67, 320 t/h, p0 12 MPa, t0 510/510°C; 11 , p0=12,74 MPa, t0=535/535°C, 90 kg/s=324 /, K-200-130, 215 MW, ... 32%. . 464, 2 ., p0 14 MPa, t0 560°C, 5...
Celsiuse sümboliks on °C. 1851. aastal võttis inglane William Thomson (lord Kelvin) kasutusele termomeetri, mis kuulub termodünaamilise skaalaga termomeetrite hulka. Absoluutse temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala ärgi võib temperatuur olla ainult positiivne. Kelvini skaala sümboliks on K. William John Macquorn Rankine'i poolt 1859. aastal kasutusele võetud temperatuuriskaala kasutab sama jaotust, mis Fahrenheiti, kuid selle skaala 0 punkt on absoluutne null. Rankine skaala sümboliteks on °R vahel ka °Ra. 5 Pilt 3. Celsiuse ja Kelvini skaala võrdlus Termomeetrid Klaastermomeeter ehk vedeliktermomeeter (tuntud ka kui kraadiklaas) koosneb vedeliku anumast ja sellega ühendatud ühtlase läbimõõduga kapillaartorust. Anum täidetakse paisuva vedelikuga, milleks võib olla elavhõbe, etanool, metüülbenseen või gallium.
Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine osakeste keskmist kineetilist energiat, ehk osakeste keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuur on keha siseenergia kvantitatiivne hinnang. Temperatuuri mõõtmiseks saab kasutada erinevaid keha omadusi näiteks keha ruumala muutuse, elektritakistuse muutuse vms kaudu. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne de...
-3. Auru isobaarne kondenseerumine kondensaatoris, s soojus antakse jahutusveele.... l 0 q 0 q1 q 2 q1''' q1'' q1' q 2 Termilise kasuteguri avaldise tuletus: kasulik töö q2 l0 h h3 TR 1 1 2 q1 q1 h1 h3' q1 h1 h3' q 2 h2 h3 46. Auru alg ja lõpp parameetrite mõju Rankine ringprotsessi termilisele kasutegurile. Termiline kasutegur tõuseb kui tõsta algparameetreid turbiini sisenemisel(ps.1) , seetõttu kasutatakse auruseadmetes võimalikult kõrgeid algparameetreid t1=..600 C ja p1= 25..30 Mpa Samuti tõuseb termiline kasutegur kui lõppparameetrid on võimalikult madalad see tähendab kasutatakse niipalju kui võimalik ära TD kehas. Näiteks mõnedes t2=25C ja p2=0,004 Mpa 50. Elektri ja soojuse koostootmise(termofikatsiooni) olemus. Koostootmise kasuteguri
Tagastatav (ideaalne) Rankine’i ringprotsess koosneb neljast osaprotsessist: auru isoentroopne paisumine aurujõumasinas, auru isobaarneisotermne kondenseerumine kondensaatoris, vee rõhu isoentroopne tõus pumbas, auru genereerimine ja ülekuumendamine aurugeneraatoris.Rankine ringprotsessis veeaur kondenseerub kondensaatoris täielikult. Seal ei pea vähetihedat niiset auru ühelt rõhult teisele komprimeerima. Vaid seda asendab pump. Pumba töö on oluliselt väiksem, kuid ühtlasi suureneb Rankine ringprotsessist lahkuv soojushulk. Rankine’i ringprotsessi kulg ja kuju Ts- diagrammil sõltub jõumasinasse siseneva auru parameetritest, mille alusel võib esile tõsta kolm tüüpjuhtumit: 1) ringprotsess küllastunud (niiske) auruga kuumutatakse isobaarselt, sest rankine ringprotsessi sisestub soojus madalamal keskmisel temperatuuril kui carnoti ringprotsessis.; 2) ringprotsess ülekuumendatud auruga, kus auru algtemperatuur ületab algrõhule vastava
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel ...
Coulomb' praktilistel eesmärkidel pinnase tugevuse ja pinnasesurve probleemidega. Töötades pärast ülikooli lõpetamist Prantsuse asumaal Martinique saarel kindlustuste rajamisel lahendas ta küsimuse pinnasesurve suurusest ja jaotusest seintele. Tema osa pinnasemehaanikas on sama oluline kui füüsikas. Pärast Coulomb' töid oligi põhiliseks uurimisobjektiks pinnasesurve probleemid . Tuntumad on soti insener ja füüsik Rankine, matemaatik H.Poincare, Culmani, Engesseri tööd. Tööstuse ja tehnika tormiline areng möödunud sajandi teisel poolel tõi kaasa vajaduse seninägemata ehitiste püstitamiseks raudteed, sillad, kõrghooned, hüdroelektrijaamad jne. Sellega kaasnesid probleemid, mida ei saanud enam ainult kogemuse alusel kuigivõrd otstarbekalt lahendada. Oli vaja teoreetilisi aluseid, et mõistliku varuga tagada vundamentide kandevõime ja vajumi jäämine talutavatesse
Savipinnaste kohta valemit: K0=0,44+0,42Ip, kus Ip on peal oleva pinnasesamba kaal. Toru jäikus on suurem ümbritseva vees rakendub voolusuunalise pinge kasvuga pinnase terade vahel. Seda plastsusarv. pinnase jäikusest ning pinnase deformeerudes koguneb torule koormus pinget pinnaseosakeste vahel, mis tekib voolava vee toimel, nimetatakse 6.4 Aktiivsurve 6.4.1 Rankine lahendus Lihtsaimal juhul, kui sein ka kõrval olevalt osalt. Õhukeseseinaliste teras- ja plasttorudele mõjuva hüdrodünaamiliseks pingeks ja tekkivat jõudu mõnikord on vertikaalne, maapind horisontaalne ning seina ja pinnase vahel ei ole pinnasekoormuse määramisel peab arvestama toru ja pinnase hüdrodünaamiliseks või filtratsioonijõuks
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS.........................................................................................
kus d pinnase kuivmahukaal, dmin pinnase kuivmahukaal kohevaimas olekus. Kui maapind seina taga tõuseb nurga < all, võib külgsurveteguri leida seosega K0 = K0(1 + sin). Seina võib lugeda paigalolevaks ja külgsurve arvutada teguri K0 ja vertikaalpinge korrutisena, kui seina paigutus on alla 0,005% tema kõrgusest. 10.4 Aktiivsurve 10.4.1 Rankine lahendus Lihtsaimal juhul, kui sein on vertikaalne, maapind horisontaalne ning seina ja pinnase vahel ei ole hõõret, väheneb seina liikumisel pinnasest eemale horisontaalpinge sellise väärtuseni, mille puhul pinnase tugevus ammendub. Seina ja teatud lihkepinna vahel on pinnas plastses tasakaalus. Mohri ringi abil on lihtne näidata, et nidususeta pinnasel peab piirseisundis horisontaalpinge olema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
