Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pinnasemehaanika" - 20 õppematerjali

pinnasemehaanika - arvutusmudelite loomine geotehniliseks projekteerimiseks Vesisavi – ülitundlikud pinnased, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi 1.5.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Välikatsed annavad - teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna.

Õppeained

Pinnasemehaanika, geotehnika -Tallinna Tehnikaülikool
Pinnasemehaanika -Tallinna Tehnikakõrgkool
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
200 allalaadimist
thumbnail
0
jpg

Pinnasemehaanika eksam ül

docstxt/126641757629107.txt

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
224 allalaadimist
thumbnail
5
xls

Pinnasemehaanika 3. laboritöö

rõnga kõrgus rõnga pindala rõnga maht märg pinnas kuiv pinnas h, mm A, cm2 V, cm3 m1, g m2, g 25,000 60,000 150,000 292,470 250,660 F, kN nihkepinge, kPa Mõõtkellanäit delta h I II 0,0 0 2,257 1,840 0,0000 0,3 50 2,438 1,925 0,1330 0,6 100 2,529 1,999 0,2155 0,9 150 2,576 2,061 0,2700 0,6 100 2,570 2,052 0,2625 0,3 50 2,548 2,031 0,2410 0,0 0 2,460 1,970 0,1665 0,3 50 2,535 2,011 0,2245 0,6 100 2,570 ...

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
81 allalaadimist
thumbnail
64
pdf

Pinnasemehaanika ja ehitusgeoloogia

! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " ! C D ...

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
86 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Pinnasemehaanika II KT ülesanded lahendustega

Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m 26,7 e = s -1 = - 1 = 0,695 d 15,8 e * w 0,695 * 10 S r = 1, w = = = 0,260 s 26,7 ...

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
283 allalaadimist
thumbnail
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest. Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika ­ tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega

Mehaanika → Pinnasemehaanika
112 allalaadimist
thumbnail
10
xls

Pinnasemehaanika 4. labori töö

Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa Joonis 4.3 -0,45 -0,40 -0,35 -0,30 ...

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
58 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Pinnasemehaanika 5. labori töö

Mahumassi määramine Teimi nr Lisatud vesi Anuma maht Anuma Anuma ja tihendatud mass pinnase mass ml V, cm3 m, g m1, g 1 180 1000 5060 7105 2 50 1000 5060 7155 3 50 1000 5060 7180 4 50 1000 5060 7145 Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr Topsi mass Topsi ja märja Topsi ja kuiva pinnase mass pinnase mass m3, g m4, g m5, g 1 36 22,66 ...

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
53 allalaadimist
thumbnail
7
xls

Pinnasemehaanika 6. labori töö

Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 84,5 -2,21 30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 ...

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
64 allalaadimist
thumbnail
3
xlsx

PInnasemehaanika. Labor nr 4

dl lh dIh iih d Iih keskmine 6,39 0 5,26 0,00 6,75 0 0,00 6,3 0,09 5,25 0,01 6,75 0,00 0,00 6,1 0,29 5,22 0,04 6,75 0,00 0,02 5,9 0,49 5,2 0,06 6,76 -0,01 0,02 5,61 0,78 5,2 0,06 6,77 -0,02 0,02 5,34 1,05 5,19 0,07 6,83 -0,08 -0,01 5,04 1,35 5,18 0,08 6,92 -0,17 -0,04 4,71 1,68 5,17 0,09 7,02 -0,27 -0,09 4,38 2,01 5,17 0,09 7,11 -0,36 -0,14 3,96 2,43 5,2 0,06 7,22 -0,47 -0,21 3,47 2,92 5,2...

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
5 allalaadimist
thumbnail
1
xlsx

Pinnasemehaanika. Labor nr 5

m m1 m2 roo 5060 7110 2050 2,05 5060 7165 2105 2,105 5060 7190 2130 2,13 5060 7155 2095 2,095 m3 m4 m5 w roo d 23,42 52,6 50,95 6,0 6 1,93 22,59 53,64 51,88 6,0 7,8 1,95 22,83 52,31 50,18 7,8 8,7 1,96 22,76 63,99 61 7,8 10,1 1,90 24,16 56,7 54,13 8,6 22,99 57,66 54,87 8,8 22,96 60,2 56,78 10,1 23,35 61,05 57,6 10,1

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
6 allalaadimist
thumbnail
3
xlsx

Pinnasemehaanika. Labor nr 6

jõud surve KELL VAJUM 0 0 0,02 0 0,6 18,7 -0,68 -0,7 1,2 37,5 -1,68 -1,7 1,8 56,2 -3,05 -3,07 2,4 74,9 -4,5 -4,52 3 93,6 -6,05 -6,07 3,6 112,4 -7,41 -7,43 4,2 131,1 -9,11 -9,13 4,8 149,8 -10,77 -10,79 5,4 168,5 -12,78 -12,8 6 187,3 -15,32 -15,34 A= 0,03204 jõud I mõõtekell II mõõtekell III mõõtekell IV mõõtekell näit paigutid näit paigutid näit paigutid näit paigutid 0 3,44 0 2,42 0 0,79 0 9,73 0 0,6 3,45 0,01 2,42 0 0,79 0 ...

Mehaanika → Pinnasemehaanika
20 allalaadimist
thumbnail
1
xlsx

Pinnasemehaanika. Praktikum. Töö nr 3

I II dH ez ez(1+e0) e 0,59 3,612 3,276 0 0,0000 0,0000 0,5900 3,892 3,531 0,2675 0,0107 0,0170 0,5730 4,023 3,605 0,37 0,0148 0,0235 0,5665 4,094 3,655 0,4305 0,0172 0,0274 0,5626 4,091 3,65 0,4265 0,0171 0,0271 0,5629 4,069 3,625 0,403 0,0161 0,0256 0,5644 3,989 3,542 0,3215 0,0129 0,0204 0,5696 4,049 3,601 0,381 0,0152 0,0242 0,5658 4,091 3,635 0,419 0,0168 0,0266 0,5634 4,131 3,622 0,4325 0,0173 0,0275 0,5625 4,18 3,701 0,4965 0,0199 0,0316 0,5584 4,213 3,738 0,5315 0,0213 0,0338 0...

Muu → Pinnasemehhanika
14 allalaadimist
thumbnail
0
rar

III ja IV praks(Pinnasemehaanika, geotehnika)

docstxt/124145909134016.txt

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
58 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami abimees

pinnasega. Pikka aega mängis seejuures olulist rolli proovimise ja eksimise küllastusaste jne ­ nn pinnase füüsikalised omadused. andmed veejuhtivuse määramiseks. meetodil omandatud praktiline kogemus. Esimeseks tõsiseks teoreetiliseks 1.3.1 MAHUMASS (tihedus) On pinnase mass mahuühikus, seega 1.5.1.4 Veejuhtivuse tüüpilised suurused Filtratsioonimooduli k suurus tööks pinnasemehaanika valdkonnas oli Coulomb' pinnasesurve teooria aastal =(gt+gw)/(Vt+Vp) (t/m3), kus Vt-terade maht; Vp-pooride maht, gt-terade antakse mingi kindla kiiruse ühikuga m/s või m/a ­ nagu euronormides. 1776. Boussinesq' ja Flamant' lahendused pingejaotuse kohta pinnases, Darcy mass, gv-vee mass. Loodusliku pinnase mahumass määratakse lõikerõnga 1.5.2 Kapillaarnähtused pinnases Kapillaarsus ­ vedeliku omadus tõusta

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
425 allalaadimist
thumbnail
0
DOC

Ülevaade kaasaegsetest suundadest pinnasemehaanikas

docstxt/12316043716461.txt

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
46 allalaadimist
thumbnail
47
docx

Geotehnika kordamisküsimused

Põhinõuded vundamendile ja nende täitmise tagamine 24 Vundament peab tagama ehitise tugevuse ja sihipärase normaalse kasutamise ettenähtud aja vältel ning olema seejuures ökonoomne. Selleks et vundament täidaks temale esitatud nõudeid, tuleb tagada : 1. Vundamendialuse pinnase tugevus. Tugevus tagatakse vundamendi vajaliku konstruktsiooni ja mõõtmetega, mis määratakse pinnasemehaanika meetoditega. Mõnedel juhtudel kasutatakse kogemuslikke, empiirilisi võtteid. 2. Ehitise kaalust ja temale mõjuvate koormuste mõjust tingitud vajumi jäämine antud ehitise jaoks lubatavatesse piiridesse. Tagatakse see sobiva vundamendi konstruktsiooni, rajamissügavuse ja mõõtmetega ning kontrollitakse pinnasemehaanika meetoditega. Vajaduse korral peab kasutama pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid. 3. Sesoonsete kõrguse muutuste jäämine lubatud piiridesse

Geograafia → Geodeesia
55 allalaadimist
thumbnail
66
pdf

Jaotusvundamendid ja liigid

2 5,84 m Talla mõõtmete selline väike muutmine ei muuda kuju- ja kaldetegurite tegurite suurust. Kandevõime Rd = 5,84(2⋅38,64⋅1,558⋅0,9508 + 1,2⋅17,5⋅26,09⋅1,537⋅0,9527 + +0,5⋅9,8⋅2,4⋅32,59⋅0,704⋅0,9223)/1,5 = 4332 kN < Vd = 4538 kN > Vd = 4510 kN Kui vundamendi all esineb kuni 5 talla laiuse sügavusel nõrgemaid pinnasekihte kui vahetult talla all, tuleb nende kandevõimet täiendavalt kontrollida. Kasutada tuleb selleks pinnasemehaanika kursuses toodud meetodeid. Kandevõime koosneb alumise nõrga kihi vastupanust R2 ja vundamendi ning nõrga kihi vahele jääva tugevama (liiva) kihi vastupanust lõikele. Joonisel 4.13 toodud skeemil toodud tähiste puhul kujunevad valemid kandevõime leidmiseks järgmisteks: d R = R 2 + h (B′ + L′)[1,5c1′ + (hγ1′ h + 2dγ1′d )]K s tan ϕ′ − hB′L′γ1′ h

Ehitus → Ehitus
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geotehnika spikker

eelmisega sarnased, kuid toru ja otsiku kaudu katastroofiliselt suur vajum, mille vältimine peab maksimaalne vajum alla 50 mm, pumbatakse pinnasesse tsemendisegu, mis täidab olema tagatud piisava varuga. Selle koormuse üksikvundamentide vajumite erim alla 20 mm puuraugu toru ümber. Vaia kandevõime on määrmaine ongi üks pinnasemehaanika suhteline kalle väiksem kui 1/500 250...450 KN Puurtoruvai Odex on läbimõõduga põhiülesandeid. 34. Loetlege vaiade liigid töötamisviisi järgi (3) 114mm ja puuritakse läbi igasuguse pinnase, ka 26. Millest sõltub vundamendi rajamissügavus Postvaiad, mis rammitakse läbi nõrga pinnase läbi betooni. Pinnas vaiaotsa all ja toru (5)

Geograafia → Geotehnika
147 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

4. on tehtud pinnasest ­ teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia ­ uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika ­ arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin ­ vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid ­ annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ­ ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ­ ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus

Geograafia → Geotehnika
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun