V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d
! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " ! C D ...
Variant 1: Ülesanne 1 4m paksuse liivakihi all on 5m savi. Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m 26,7 e = s -1 = - 1 = 0,695 d 15,8 e * w 0,695 * 10 S r = 1, w = = = 0,260 s 26,7 ...
docstxt/126641757629107.txt
a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul.
jõud surve KELL VAJUM 0 0 0,02 0 0,6 18,7 -0,68 -0,7 1,2 37,5 -1,68 -1,7 1,8 56,2 -3,05 -3,07 2,4 74,9 -4,5 -4,52 3 93,6 -6,05 -6,07 3,6 112,4 -7,41 -7,43 4,2 131,1 -9,11 -9,13 4,8 149,8 -10,77 -10,79 5,4 168,5 -12,78 -12,8 6 187,3 -15,32 -15,34 A= 0,03204 jõud I mõõtekell II mõõtekell III mõõtekell IV mõõtekell näit paigutid näit paigutid näit paigutid näit paigutid 0 3,44 0 2,42 0 0,79 0 9,73 0 0,6 3,45 0,01 2,42 0 0,79 0 ...
dl lh dIh iih d Iih keskmine 6,39 0 5,26 0,00 6,75 0 0,00 6,3 0,09 5,25 0,01 6,75 0,00 0,00 6,1 0,29 5,22 0,04 6,75 0,00 0,02 5,9 0,49 5,2 0,06 6,76 -0,01 0,02 5,61 0,78 5,2 0,06 6,77 -0,02 0,02 5,34 1,05 5,19 0,07 6,83 -0,08 -0,01 5,04 1,35 5,18 0,08 6,92 -0,17 -0,04 4,71 1,68 5,17 0,09 7,02 -0,27 -0,09 4,38 2,01 5,17 0,09 7,11 -0,36 -0,14 3,96 2,43 5,2 0,06 7,22 -0,47 -0,21 3,47 2,92 5,2...
m m1 m2 roo 5060 7110 2050 2,05 5060 7165 2105 2,105 5060 7190 2130 2,13 5060 7155 2095 2,095 m3 m4 m5 w roo d 23,42 52,6 50,95 6,0 6 1,93 22,59 53,64 51,88 6,0 7,8 1,95 22,83 52,31 50,18 7,8 8,7 1,96 22,76 63,99 61 7,8 10,1 1,90 24,16 56,7 54,13 8,6 22,99 57,66 54,87 8,8 22,96 60,2 56,78 10,1 23,35 61,05 57,6 10,1
rõnga kõrgus rõnga pindala rõnga maht märg pinnas kuiv pinnas h, mm A, cm2 V, cm3 m1, g m2, g 25,000 60,000 150,000 292,470 250,660 F, kN nihkepinge, kPa Mõõtkellanäit delta h I II 0,0 0 2,257 1,840 0,0000 0,3 50 2,438 1,925 0,1330 0,6 100 2,529 1,999 0,2155 0,9 150 2,576 2,061 0,2700 0,6 100 2,570 2,052 0,2625 0,3 50 2,548 2,031 0,2410 0,0 0 2,460 1,970 0,1665 0,3 50 2,535 2,011 0,2245 0,6 100 2,570 ...
Joonis 4.2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa Joonis 4.3 -0,45 -0,40 -0,35 -0,30 ...
Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 84,5 -2,21 30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 ...
Mahumassi määramine Teimi nr Lisatud vesi Anuma maht Anuma Anuma ja tihendatud mass pinnase mass ml V, cm3 m, g m1, g 1 180 1000 5060 7105 2 50 1000 5060 7155 3 50 1000 5060 7180 4 50 1000 5060 7145 Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr Topsi mass Topsi ja märja Topsi ja kuiva pinnase mass pinnase mass m3, g m4, g m5, g 1 36 22,66 ...
I II dH ez ez(1+e0) e 0,59 3,612 3,276 0 0,0000 0,0000 0,5900 3,892 3,531 0,2675 0,0107 0,0170 0,5730 4,023 3,605 0,37 0,0148 0,0235 0,5665 4,094 3,655 0,4305 0,0172 0,0274 0,5626 4,091 3,65 0,4265 0,0171 0,0271 0,5629 4,069 3,625 0,403 0,0161 0,0256 0,5644 3,989 3,542 0,3215 0,0129 0,0204 0,5696 4,049 3,601 0,381 0,0152 0,0242 0,5658 4,091 3,635 0,419 0,0168 0,0266 0,5634 4,131 3,622 0,4325 0,0173 0,0275 0,5625 4,18 3,701 0,4965 0,0199 0,0316 0,5584 4,213 3,738 0,5315 0,0213 0,0338 0...
docstxt/124145909134016.txt
ehitustegevusega seotud ja seda mõjutavaid geoloogilisi protsesse, tegeleb suhteliselt kiiresti. Pinnase tundlikkuseks nim rikkumata, loodusliku ei õnnestu üldse) kui ka püsiva rõhuga permeameetreid (suht jämedateralise pinnaseuuringutega - annab loodusega seotud alusinformatsiooni. struktuuriga pinnase suhet täielikult rikutud struktuuriga pinnase tugevusse. pinnase veejuhtivuse määramiseks). Pinnasemehaanika - arvutusmudelite loomine geotehniliseks projekteerimiseks Vesisavi ülitundlikud pinnased, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi 1.5.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Välikatsed annavad - teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. suurema usaldatavuse kui lab-katsed. Rajatakse puurauk, kust pumbatakse
docstxt/12316043716461.txt
Põhinõuded vundamendile ja nende täitmise tagamine 24 Vundament peab tagama ehitise tugevuse ja sihipärase normaalse kasutamise ettenähtud aja vältel ning olema seejuures ökonoomne. Selleks et vundament täidaks temale esitatud nõudeid, tuleb tagada : 1. Vundamendialuse pinnase tugevus. Tugevus tagatakse vundamendi vajaliku konstruktsiooni ja mõõtmetega, mis määratakse pinnasemehaanika meetoditega. Mõnedel juhtudel kasutatakse kogemuslikke, empiirilisi võtteid. 2. Ehitise kaalust ja temale mõjuvate koormuste mõjust tingitud vajumi jäämine antud ehitise jaoks lubatavatesse piiridesse. Tagatakse see sobiva vundamendi konstruktsiooni, rajamissügavuse ja mõõtmetega ning kontrollitakse pinnasemehaanika meetoditega. Vajaduse korral peab kasutama pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid. 3. Sesoonsete kõrguse muutuste jäämine lubatud piiridesse
2 5,84 m Talla mõõtmete selline väike muutmine ei muuda kuju- ja kaldetegurite tegurite suurust. Kandevõime Rd = 5,84(2⋅38,64⋅1,558⋅0,9508 + 1,2⋅17,5⋅26,09⋅1,537⋅0,9527 + +0,5⋅9,8⋅2,4⋅32,59⋅0,704⋅0,9223)/1,5 = 4332 kN < Vd = 4538 kN > Vd = 4510 kN Kui vundamendi all esineb kuni 5 talla laiuse sügavusel nõrgemaid pinnasekihte kui vahetult talla all, tuleb nende kandevõimet täiendavalt kontrollida. Kasutada tuleb selleks pinnasemehaanika kursuses toodud meetodeid. Kandevõime koosneb alumise nõrga kihi vastupanust R2 ja vundamendi ning nõrga kihi vahele jääva tugevama (liiva) kihi vastupanust lõikele. Joonisel 4.13 toodud skeemil toodud tähiste puhul kujunevad valemid kandevõime leidmiseks järgmisteks: d R = R 2 + h (B′ + L′)[1,5c1′ + (hγ1′ h + 2dγ1′d )]K s tan ϕ′ − hB′L′γ1′ h
eelmisega sarnased, kuid toru ja otsiku kaudu katastroofiliselt suur vajum, mille vältimine peab maksimaalne vajum alla 50 mm, pumbatakse pinnasesse tsemendisegu, mis täidab olema tagatud piisava varuga. Selle koormuse üksikvundamentide vajumite erim alla 20 mm puuraugu toru ümber. Vaia kandevõime on määrmaine ongi üks pinnasemehaanika suhteline kalle väiksem kui 1/500 250...450 KN Puurtoruvai Odex on läbimõõduga põhiülesandeid. 34. Loetlege vaiade liigid töötamisviisi järgi (3) 114mm ja puuritakse läbi igasuguse pinnase, ka 26. Millest sõltub vundamendi rajamissügavus Postvaiad, mis rammitakse läbi nõrga pinnase läbi betooni. Pinnas vaiaotsa all ja toru (5)
4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus
annaabi.ee 
