Pöördkehad reede, 10. mai 2013. a Külli Nõmmiste Jõhvi Gümnaasium Definitsioon Pöördkehaks nimetatakse geomeetrilist keha, mis tekib tasandilise kujundi pöörlemisel ümber kujundi tasandil asetseva sirge (telje) Pildid: http://mathworld.wolfram.com/ Silinder Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe oma külje Külgpindala Täispindala S k = 2 r h S = Sk + 2 S p = silindri külgpind = 2 r (r + h) gl et h Ruumala i r dnili s V = r 2h silindri moodustaja r ...
5. Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil 6. Binokulaarne disparaatsus on oluline sügavustajuks. 7. Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 8. Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 9. Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. Geštaltid: sarnasus, hea jätkuvus, ühtlane taust. 10. Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused umbes 10 minuti jooksul pimedusega. 11. Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 12. Milline järgnevatest ei ole teadaolevalt kuulmislanguse riskiteguriks? Tuulegeneraatorite tekitatud elektromagnetlained.
kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani. Kihtvulkaanid tegutsevad tihti. Enamus ajaloo suurimad pursked on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaanid on keskmise suurusega. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid. Kihtvulkaane esineb väga tihti. Slakikoonus on pisike vulkaaniline mägi, mis koosneb peamiselt slakist ja muust püroklastilisest materjalist. Koonused on enamasti järsu kaldega 10...40 kraadi. Slakikoonused on tumetat värvi tänu seda sisaldavate mineraalidae tõttu. Tänu kiiresti jahtumisele jätavad koonused klaasja mulje. Koonused on enamasti madalad ja ulatuvad mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused on tihti teiste vulkaanide jalamitel. Kui slakikoonus ükskord tegevuse lõpetanud ei muutu ta enam aktiivseks. Veel on olemas vulkaani purske tagajärjel tekkinud negatiivne pinanvorm, seda kutsutakse maariks
impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna. 2. Värvid ei olnud nii sünged. Värvid olid heledad ja puhtamad ja meeleolu oli rahulik. 3. Värvid olid heledad ja meeleolu rahulik.Vincent van Gogh- värvid heledad, meeleolu rahulik. Paul Gauguin- pildid seotud religiooniga, vormilt arhitektuuriga.Paul Cezanne-selged vormid,silinder, koonused jne. 4. Vincent van Gogh- Maalide värvid olid heledad ja puhtad ning meeleolu rahulik.Nt.''Päevalilleed''
4) Helisageduse muutumist ühest keskkonnast teise levides nimetatakse heli murdumiseks. 5) Maitsmismeele info sensoorne kodeerimine on seletatav kõige paremini mustriteooria abil. 6) Mida mõõdetakse detsibellides? Kõike, mida saab mõõta suhteskaalal, kuid heliteaduses heli valjust. 7) Ülimatsetundlikke inimesi on populatsioonist ligikaudu veerand – neil on keelel olevate seennäsade arv suurem. 8) Pimedusadaptsiooni esimeses faasis adapteeruvad koonused 10 minuti jooksul pimedusega. 9) Agnoosia puhul ei tunta objekte ära. 10) Kus toimub helide transduktsioon? Cort’i elundis karvarakkudel. 11) Milline vastusevariantidest ei kuulu tajulise grupeerimise printsiipide (geštaltide) hulka? Lahutatavus. 12) Tajuline jäävus tähendab, et objektide omadusi tajutakse stabiilsena ka siis, kui objekt aeg- ajalt nägemisväljast kaob.
· Lüliti · Liugurid · Hoob · Tross · Hoova võll DIFERENTSIAAL Diferentsiaal koosneb: · Taldrikhammasratas · Teoratas · Rattavõll · Rattavõllihammasratas · Satelliithammasratas · Sattelliitide telg · Korpus · Tigu satelliidid · Lukustid RATTAVÕLLID Rattavõllid koosnevad: · Tugiäärikud · Laagrid · Rattavõlli kestad · Laagrite kinnituspuksid · Tihendid · Ratta rummid · Koonused · Muttrid · Rull laagrid · Kiilud VEDAVAD RATTAD Vedavad rattad koosnevad: · Veljed · Rehvid · 5 rattakinnituspolti HOOLDUS Õlivahetus hiljemalt 15.000 km või 1. aasta pärast. Pidurivedeliku vahetus esimene kord 3 aasta pärast, seejärel iga 2 aasta tagant. Tehnilise hoolduse periood on iga 2 aasta tagant ja hiljem 1 aasta tagant. KASUTATUD KIRJANDUS VW Touran hooldusraamat Tunnis üleskirjutatud materjal
Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island (Hekla ja Askja), mis lisaks asetsemisele keset ookeani keskahelikku asub ka kuuma täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. Šlakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt šlakist ja muust püroklastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest šlakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on šlakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Šlakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist
kokku viia. Vedel kivimimass tungib maakoore lõhesid mööda maapinnale. See võib juhtuda väga rahulikult ja aeglaselt. Aga võib toimuda ka väga suure plahvatusega. Tavaliselt juhtub viimane, sest vedel kivimimass ehk magma on maa sees suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga.
esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla - plahvatusega- atmosfääri paisatakse suurel hulgal gaase , veeauru ja laavat või tahket kivimmaterjali Vulkaanide koonused kujunevad lõõrist väljapaiskunud laava ja purdmaterjali kuhjumise tulemusel. Enamikel juhtudel vulkaaniline tegevus perioodiliselt kordub. Vulkaani ehitus: Joonis. Kraater- vulkaani purskeava Magmakolle- vahevööst tungiva magma kogunemiskoht maakoores Lõõr- magma liikumistee koldest kraatrisse Laava- maapinnale voolanud magma Magma liikumisel maakoores ja selle pinnale, tekivad magma-ehk tardkivimid. Maa sees tekivad süvakivimid, näiteka gabro ja graniit. Maa pinnal tekivad
mänguala. Hea füüsiline vorm ja kiirus tulevad kasuks. Mängujuht valib kulli. Kull hakkab teisi joostes püüdma, kätte saadud mängija peab harkis jalgadega seisma jääma. Need, kes pole kätte saadud peavad eest ära jooksma ning võivad kinnipüütuid päästa nende harkis jalgade vahelt läbi pugedes. Võitja on see, kes viimasena vabadusse jääb Põhiosa ringtreening pallidega (kõik tegevuses ja harjutusvara mitmekesine) koonused ringi jaamade tähistamiseks Lõpetav osa muusika mängib, lapsed liiguvad kui muusika peatub siis ühesuguste pallidega lapsed moodustavad grupi. Võib öelda ka arvu ja kehaosa nii mitu last moodustavad grupi. (venitusharjutused kasutades palle) 3. Tunni teema: Tasakaaluharjutused liikumiselt ja madalal pingil; Tunni eesmärk: põhiliikumisoskuste arendamie- leida ja säilitada tasakaalu erinevate liikumisviiside juures
Ookeanide keskahelikel kihtvulkaanid praktiliselt puuduvad, kui välja jätta Island. Foto 9, Kilimanjaro, Tansaania (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/60/Mount_Kilimanjaro_Dec_2009_edit 1.jpg) Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega koonusekujuline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt slakist või pürokrastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest slakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10-40°). Põhilise koostise ja 11 sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel. Slakikoonuse tipus on kausjas kraater
Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale. Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga.
ISESEISEV TÖÖ 1 MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud materjalid: Savi, kivi hangiti välismaalt Kivi Reljeefi, Reljeefid jutustava sisuga, Reljeefid (madalad, värvilised) pitsatsilindrid, koonused, jutustava sisuga, ümarplastika ja ümarplastika takerdus ümarplastika reljeef olid laialt levinud kasutamine. kasutamine halva materjali Mis domineerib? saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi. Milliseid skulptuure Leitud Assüüria lossidest Giza püramiidide juures kaljus sümboolseid „valvureid“ raiutud sfinks-inimesepea ja lõvi on leitud
sarv ja kivi. puust tehti ühemehepaate, tegeleti küttimise talviti ja kalapüügiga suviti(hülgejaht). saared olid enamasti asustamata ja need avastasid hülgekütid. majadeks olid püstkojad ja elati veekogude ääres. noorem kiviaeg ~5000 eKr tuli lõunapoolt savinõude valmistamine, algas noorem kiviaeg, keraamikaga tegeles Kunda kultuuri järgsed in. ~4000 eKr hakkas levima kammkeraamika, püügimajanduse kõrgjärk, külvati esimesed seemned(kaer, oder), nõud on koonused ja ilusama välimus. suusad/regi võeti kasutusele. arvati, et inimesed olid lühikesed/tõmmud/pilukil silmad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi esemeid kaasa. ~3000 eKr hakkas vene kirveste kultuur(nöörkeraamika), asulad olid rohkem sisemaal kuid külasid polnud, üksikud talud. maasse kaevatud haudadesse asetati surnud külili, kägardatult, põlved vastu rinda ja üks käsi pea all. pronksiaeg vanimad pronksriistad on odaots ja sirp
Kriitika väidab, et ei suuda seletada negatiivset järelkujutist Vastandprotsesside teooria Iga koonus reageerib laiale lainepikkuse variatsioonile · Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud. · On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine- kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. · Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi Nägemistaju lokaalsed koodid Mis on retseptiivväli? Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis. Millised omadused retseptiivvälju iseloomustavad? Kontrast, liikumine, laotustihedus, värv, orientatsioon jne Kuidas muutub retseptiivväljade suurus nägemistaju töötlustasandite lõikes? Mida hierarhiliselt kõrgem tasand, seda suurem väli.
5 Kui nad püüdisid kinni esimese lõhe, peeti tänupalve. Kala luud visati tagasi jõkke, kus need uskumiste kohaselt uuesti kalaks moondusid. 2.3 Elamud Paiksed indiaanlased elasid külas. See kindlustas turvalisuse ja võrdselt jaotatud tagavarad. Külades olid savimullaga kaetud maakojad, ka ehitati savitellistest ja kividest majasid, mis olid üksteise otsa ehitatud, nagu kortermajad tänapäeval. Elamute kujud olid erinevad koonused, kuplid, kolmetahulised püramiidid, kuubid ja ka nelitahukad. Heal lapsel on mitu nime. Ka elamuid kutsuti erinevate nimetustega. Näiteks: tsikiid, hooganid, iglud, pikkmajad, katusonnid, vigvamid ja vikiapid. Teine rühm indiaanlased olid koguaeg rändeteel. Nende elamuteks olid kokkupandavad tipiid. Need koonuse kujulised telki meenutavad elamud olid eriti levinud preeriaindiaanlaste seas. Tipiisid katsid kokkuõmmeldud piisoninahad.
· ,,Kitarr noodilehega" DELAUNAY · Eredad, puhtad, spektrivärvid · ,,Eiffeli torn" seeria (Hommaaz Bleriot'le) o Jõujooned, murtud kontuurid · Vikerkaart meenutavad värvid · ,,Ringid", ,,Elektrilised prismad" LEGER · Geomeetrilised kujundid (Cezanne) · Tumedat värvi silindrid, torud · Tahtis näidata inimeste ja masinate ühtekuuluvust · ,,Kettad", ,,Linn" Skulptuur · Geomeetrilised vormid (kuulid, koonused, silndrid) · Motiiv kõigest aimatav, pealispond polnud oeluline BRANCUSI (Rumeeniast Pariisi) · ,,olemuslik" põhivorm, ,,Lind ruumis" ARHIPENKO · Kujundas USA kunsti 3. Futurism (ptk 9, lk 61-65) Algab Itaalias 19. sajandi lõpul. Vastolu Põhja- ja Lõuna-Itaalia vahel. (uue ja vana kontrast) Taheti uuendust, arvati, et Itaalia on maha jäänud, taheti katkestada sidemed minevikuga, tähtsaks muutus tulevik, sealt ka nimi futurism
6. Kanda(kauba)ohutusjuhendit kaasas 7. Tutvuda hädaolukorra tegevusjuhisega 8. Veenduda, et autos olevad esmaabi- ja kaitsevahendid on töökorras ja kergesti kättesaadavad 9. Veenduda, et veoüksus oleks varustatud vähemalt kahele nõuetele vastava ja kasutusvalmis tulekustutiga 10. Veenduda, et iga veoüksuse jaoks oleks olemas ja kergesti kättesaadav vähemalt 1 õige suuruse ja kaaluga tõkisking 11. Veenduda, et 2 ohusignaali(helkuriga koonused, toega kolmnurgad või autonoomse toitega vilkuvad oranzkollase valgustid) oleks olemas 12. Kontrollida, et veoüksus oleks varustatud(tähistatud) ohtliku veose tunnusmärkidega(sealhulgas kui nõutud, siis ka kahe rõhtasendis valgustpeegeldava oranzi värvi tahvliga) 13. Kontrollida iga saadetise pakendi seisukorda, et ei oleks väliseid vigastusi, lekkeid ega värvuse muutust. Pakend peab vastama infole, mis on veokirjal ja näitama:
3. KATSEMETOODIKA 3.1. Betoonisega valmistamine Esialgu valiti betoonisegu koostis. Valituks osutus tabelist 1 segu number 2. Kaalutakse vajalik kogus tsementi, liiva, killustikku ja vett. Niisutatud nõusse puistatakse vjaminev kogus liiva ning killustikku ja alustatkse segamisega. Samaaegselt lisatakse juurde kaalutud tsement ning jätkatakse segamist. Seejärel lisatakse vett ning segatakse segu ühtlaseks massiks. Järgnevalt hakatakse katsetama segu konsistentsi. Seda määratakse koonused vajumi järgi. Esialgu niisutatakse metallplaadile asetatud niinimetatud Abramsi koonus. Koonus täidetakse betooniseguga. Segu valamisel toimuvad pausid, kus betoonisegu tihendatakse metallvardaga. Kui koonus on täidetud, silutakse see kelluga. Järgnevalt tõstetakse koonusekujuline vorm ettevaatlikult üles. Mõõdetakse betoonisegu vajum, millest oleneb segu konsistents. Järgnevalt täidetakse betoonisegu vormidesse mille mõõtmed on 100*100*100 mm. Betoonisegu
väidab, et ei suuda seletada negatiivset järelkujutist Vastandprotsesside teooria Iga koonus reageerib laiale lainepikkuse variatsioonile · Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud. · On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine- kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. · Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi 20. Mis on retseptiivväli? (,,Nägemispsühholoogia" lk 62-63, ,,Tähelepanu ja taju" lk 338) Teatud suurusega nägemisvälja piirkond, mille teatud stimulatsioon kutsub esile muutuseid raku aktivatsioonis/ mingi kindel asukoht ruumis või asukoht kehal, millel toimuvatele muutustele teatud kindel sensoorne neuron ajus reageerib. TAJU 21. Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi.
a. eest Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond (algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani) Üksteise järel hakkasid välja kujunema Maa tänapäevased palgejooned - mäestikud, mered, järvenõod, vulkaanide koonused. Uusaegkonna kahte esimest ajastut, paleogeeni ja neogeeni on tihti vaadeldud koos, kasutades nende kohta ühist nimetust tertsiaar. Tertsiaar on eelkõige tuntud mäetekke poolest. Tekkinud mäeahelike vahele jäid suured nõod, millest kujunesid tasandikud. Keskaegkonna lõpul ujutasid mered üle tohutud alad kõikidel mandritel. Tertsiaaris mere pealetung lõppes. Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla...
1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõeväh...
Teine ja kolmas on paigutatud kasavatamis sektorist väljamineva vee töötlemiseks. · Vesi mis tuleb filtritest läheb läbi kitsenevatest koonustest. Sealt edasi pumbatakse kalajäätmed silosse,kus see settib edasi. Kalajäätmeid hoiustatakse 612 kuud ja kohalikud farmerid kasutavad seda väetisena ja analüüsid näitavad ,et sellel on kõrge väetise toime. Süsteemi maksumus Trummel filter 45 000 Ehitus, elektritööd, torustik 15 000 Koonused ja silo 5000 Märgalad ,tiigid 21 000 KOKKU 86 000 Aastased kulutused: Kulumine 10 750 Hooldus 2580 Personal 6400 Elekter 1780 Märgalad 400 KOKKU: 21 910 Kala tootlikkus Farm toodab umbes 600 t jõeforelli,pruunforelli, vikerforelli,artika paaliat aastas. Keskmine müügi hind on 3,96 kg(62 eek/kg) kohta. Kokkuvõte · Kogu programm tootis kolm kuupmeetrit
vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise aja suuri ja kuulsaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Slakikoonus Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt slakist ja muust püroklastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest slakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist.
a. eest Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond (algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani) Üksteise järel hakkasid välja kujunema Maa tänapäevased palgejooned - mäestikud, mered, järvenõod, vulkaanide koonused. Uusaegkonna kahte esimest ajastut, paleogeeni ja neogeeni on tihti vaadeldud koos, kasutades nende kohta ühist nimetust tertsiaar. Tertsiaar on eelkõige tuntud mäetekke poolest. Tekkinud mäeahelike vahele jäid suured nõod, millest kujunesid tasandikud. Keskaegkonna lõpul ujutasid mered üle tohutud alad kõikidel mandritel. Tertsiaaris mere pealetung lõppes. Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale.Näiteks
● L-tüüpi reageerivad pikale lainepikkusele- punane Vastandprotsesside teooria Iga koonus reageerib laiale lainepikkuse variatsioonile ● Olemas neli põhivärvi, ülejäänud värvid nende segud. ● On olemas kolme tüüpi vastandprotsesse nägemissüsteemis: roheline-punane; sinine-kollane; must-valge. Ei saa esineda samaaegselt. ● Aitab seletada negatiivsed järelkujutised- kui vaadata pikalt teatud värvi eset, siis aktiveeruvad vastandlikud koonused ja pilku eemale suunates näeb vaadatud värvi vastandvärvi TAJU Milles seisneb aistingu ja taju erinevus? Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info
20.saj postimpressioni Prantsusmaa Maalikunst: vägivaldsus, kohmakas Maalikunst: sm ruumikujundus, süntees, kehade kujutamine Paul Cézanne (1839 -1906) ruumis, rütmilised, liigendatud kompositsioonid, Paul Gauguin (1848 1903) silindrid, kuubid, koonused, ruumiillusioon, Vincent Van Gogh (1853 1890) värvivarjundid, värviastmestik rikas ja Henri de Tolouse-Lautrec (1864-1901) valgusküllane, stiliseeriv tendents, dekoratiivsus, tugevad kontrastid, sünge, tumedad pruunid
jagada. SPORDIÜRITUSE PLAAN Ühisürituse nimetus: SPORDIPIDU Teema: „ Sportlik isadepäev“ Üldeesmärk: Lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös. Läbiviimise aeg ja koht: 08.11.2014, Alavere Põhikooli võimla Vanus: 1,5- 7 a Valdkond: liikumine, muusika, keel ja kõne, matemaatika, mina ja keskkond. 5 Vahendid: digiklaver, muusikakeskus, ruupor, vile, värvilised lipud, liiklusmärgi koonused, papptaldrikud, linnusuled, võimlemisrõngad, topispallid, tennispallid, suured punased plastmassist lusikad ja plastmassist pallid, kolmnurksed rätikud, suur läbipugemise tunnel, „tee“ asetamiseks põrandale s.o piiratud pind, liivakotid, ühekordsed veetopsid, õhupallid, magus üllatus, diplom igale perele ja õpetajatele, esmaabi karp. Ürituse peakorraldaja: Kaidi Randmaa SPORDIPEO KAVA: Sissejuhatav osa: Avasõna… RIVISTUMINE: Tähelepanu
Kordamisküsimused kalakasvatuse eksamiks 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Kalu, limuseid (austrid, kammkarbid, pärlkarbid) , vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt veeorganisme Näiteks: atlandi lõhe , vikerforell, karpkala (See on maailma vanim kodustatud kala liik), tiigerkrevett, hiiauster, pakslaup, valgeamuur, pruunvetikas, kammkarp, jämepea ning vähilised. Kõige suurem toodangu maht on pakslaubal (3,66milj.tonni), teisel kohal on valgeamuur (3,61 milj.tonni) kolmandal ja neljandal kohal on karpkala ja jämepea. Need andmed on aastast 2007. Maailma vesiviljeluse kogutoodang ulatus 2003. aastal 51,4 miljoni tonnini. Kalad moodustasid sellest nii koguselt kui väärtuselt ligikaudu poole. Veidi alla poole akvakultuuri toodangust tuli sisevetest. Juhtival kohal on Vaikse ookeani äärsed Aasia riigid, kus on ...
päike) ning leitud märgaladelt või peitleidudena. Grevensvænge, Taani. Erinevaid figuure, millel on on all augud. Kiivritega mehed ja hüppavad naised. Kinnitatud laeva külge? Trundholm, Taani. Hobune, mis veab kullaga kaetud pronksist ketast-päikese sümboolika. Nebra taevaketas, Saksamaal. Pronksiaja kosmoloogia iseloomustus. Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid. Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate preestrite omaks. Mold, Inglismaal. Kullast keep, kaunistatud merevaigust keega. Pronkskirveste aardeid on olnud väga arvukalt. Kuna need olid igat moodi väga praktilised aga samas ka väga pühad. Olulisteks sümboliteks on veetud paati, kirvest, lind (päike-lind-paat), inimesed, ussid, hobune Fardal, Taani Flemming Kaul. Päeva- öö paadid habemeajamisnugadelt leitud sümbolite järgi. Päevapaadid liiguvad
Ning kuigi vaated vahelduvad ning aeg-ajalt leidub pisut kõrgemaid kohti, võib nähtu mõne aja möödudes üksluiseks muutuda, eriti kui on tegemist pika reisiga risti läbi Iirimaa. Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurmaastiku mulje. Mäed pole muidugi võrreldavad Alpide või Norra mägedega, kuid isemoodi võluvad. Vahel on nad üksikud koonused keset lagedat maad, vahel moodustavad väikseid ahelikke või piiravad kahelt poolt jõeorgu. Kuigi nad iseenesest ei ole kuigi kõrged, ulatudes haruharva üle 1000 meetri, oskavad Atlandilt tulevad pilved neid aeg-ajalt päris huvitavalt emmata. Kuid tõeliselt iirilikud mäed on siiski Donegalis ja Connemaras. Mõlemad on üpris kehva pinnasega ja jätavad mõneti metsiku mulje. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti,
keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. 5) Uusaegkond: 65 - 1,8 miljonit aastat. Üksteise järel hakkasid välja kujunema Maa tänapäevased palgejooned - mäestikud, mered, järvenõod, vulkaanide koonused. Uusaegkonna kahte esimest ajastut, paleogeeni ja neogeeni on tihti vaadeldud koos, kasutades nende kohta ühist nimetust tertsiaar. Tertsiaar on eelkõige tuntud mäetekke poolest. Tekkinud mäeahelike vahele jäid suured nõod, millest kujunesid tasandikud. Keskaegkonna lõpul ujutasid mered üle tohutud alad kõikidel mandritel. Tertsiaaris mere pealetung lõppes. Võidule pääsesid õistaimed, millest tekkis rikkalik toidulaud arenevale imetajate rühmale
Kalakasvatus Karpkala Nõuded keskkonnale: Temperatuur: taluvuse piirid 00 - 350, kasvu jaoks optimaalne üle 200, alla 150 toitumise aktiivsus madal. Paljunemiseks sobiv üle 200, 17 - 180 juures on võimalik saada järglasi indutseeritud kudemisega. Hapnikuvajadus - 2 - 3 mg/l talutav; 3 - 4 mg/l on vajalik kasvu jaoks. Soolsus - talub meie rannikumere soolsust, esineb Väinameres. Vähetundlik stressi suhtes - kohastunud käsitlemisega inimese poolt. Väldib edukalt püüniseid. Talub hästi ka sogast, kõrge toitelisusega vett Bioloogia, süstemaatika ja levik maailmas Tiikides kasvatatav karpkala Cyprinus carpio (ingl. common carp, sks. karpfen, sm. karppi, aga tsehhi k. kapr). on ulukkarpkala e. sasaani kodustatud vorm. Kodustati Euroopas ja Hiinas sõltumatult umbes 2000 aastat tagasi. Euroopa ja Kaug-Ida alamliigid, nende ristamisel tekib heteroos. Kalatõud. Peegelkarpkala pole liik ega tõug vaid kahe g...
vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Slakikoonus on vulkaanilise tekkega kooniline küngas või mägi, mis koosneb peamiselt slakist ja muust püroklastilisest materjalist. Püroklastiline materjal, millest slakikoonused on moodustunud, on enamasti basaltse või andesiitse koostisega. Koonused on enamasti järsu kaldega (10...40°). Aluselise koostise ja sellele vastava mineraalide sisalduse tõttu on slakikoonused tumedat värvi. Vulkaaniline materjal, millest koonused on moodustunud, on kiirest jahtumisest tulenevalt enamasti klaasja struktuuriga. Koonuste kõrgus ulatub enamasti mõnekümnest mõnesaja meetrini. Slakikoonused esinevad tihti kiht- või kilpvulkaanide jalamitel, moodustades nn parasiitkoonuseid, mis toituvad peavulkaaniga samast magmakambrist
LIIKUMISMÄNGUD Nurkade täitmine Mänguks vajalikud vahendid: 5 koonust - 4 nurkades ja 1 keskel. Mängu kirjeldus: Mängijad seisavad koonuste juures. Vile peale hakkavad nurkades olevad mängijad päripäeva järgmise koonuse poole jooksma. Keskel olev mängija püüab jõuda väljaku ühte nurka enne nurgast jooksvat mängijat. EPS Osalejate arv: vähemalt 3 Mängu kirjeldus: Valitakse osalejate seast üks isik, kes peab silmad kinni teised osalejad poolelt korvpalliväljakult ülesse leidma. Kõigepealt seisab ta väljaku keskel ja keerutab ennast silmad juba kinni ning loeb mõttes järjest tähti E,P,S,E,P,S jne. Lepitakse kokku, kes ütleb ühel hetkel "stopp" ning seejärel ütleb keerutaja tähe kõvasti välja. E tähendab Elus (võib vabalt piiride sees liikuda), P tähendab Poolsurnud (alakeha (alates puusadest) peab liikumatult olema, kuid ülejäänud keha võib liigutada), S surnud (peab täiesti liikumatult olema). Osalejate eesmärk on mitte lasta end üless...
enne mineraalide väljakristalliseerumist, või kristalliseerumise käigus, eristatakse magmalist ja kristallisatsioonilist diferentsiatsiooni.Magmalisel dif eristatakse: 1) gravitatsioonilist 2) likvatsiooni 3) assimilatsiooni. Vulkaanikoonuse suuruse, kuju ja ehituse varieeruvuse alusel jagatakse vulkaanid kolme rühma: laava- ehk kilpvulkaanid, kiht- ehk stratovulkaanid ja tuhavulkaanid. Laava- ehk kilpvulkaanide koonused on laugete nõlvadega (5–8o) 2 ja koosnevad ainult laavast. Taolised on Havai saare vulkaanid Mauna Loa ja Kilauea, mille järgi selliseid vlkaane isel sageli kui havai tüüpi vulkaanidena.Kiht- ehk stratovulkaanide koonus koosneb valdavalt hangunud laava ja tahke purskematerjali (tuhk, liiv, lapillid ja pommid) kihtidest
5. Legeertööriistaterased. 7 LEGEERKONSTRUKTSIOONITERASED Legeerkonstruktsiooniteraseid, milles legeerivaid elemente on kuni 5%, kasutatakse põhiliselt masinakonstruktsiooniterastena, kuid ka muudes vastutusrikkamates konstruktsioonides. Kasutusotstarbe ja detailide termotöötluse järgi eristatakse: Tsementiiditavad legeerkonstruktsiooniterased – EN10084 (0,1-0,25% C), millest valmistatud põhiliselt vahelduvkoormatud detailid (hammasrattad, võllid, koonused jne) tsementiiditakse, karastatakse ja madalnoolutatakse. Näiteks: 1) 10 Ni Cr 5-4, sisaldab C = 0,07-0,12%, Ni = 1,2-1,5% (5: 4), Cr = 0,9-1,2% (4 : 4), 2) 16 Mn Cr B 5, milles C = 0,14-0,19%, Mn = 1-1,3% (5 : 4), Cr = 0,8-1%, B = 0,0008-0,005% 3) 18 Cr Ni Mo 7-6, kus C = 0,18%, Cr = 1,5-1,8% (7 : 4), Ni = 1,4-1,7% (6 : 4), Mo = 0,25 – 0,35% Parendatavad legeerkonstruktsiooniterased – EN 10083-3 (0,3-0,5%C), millest
II peatükk. Teisaldatavad lasti kinnitusvahendid (portable cargo securing gear) ja nende asukoht laevas Peatükis on ära toodud teisaldatavate kinnitusvahendite täpsed asukohad ja kasutamisjuhised. III peatükk. Üksikasjalik teisaldatavate kinnitusvahendite kirjeldus (vajaduse korral joonised ja visandid) selliste andmetega nagu 70 - tüüp, - lubatud koormused - tootja. Teisaldatavate lasti kinnitusvahendite hulka kuuluvad - konteinerite virnastamise koonused (container stacking fittings) - konteinerivirnade ühendamise koonused (fittings for interlocking of containers) - ketid (chains), trossid (wire ropes) , vardad (rods) - talrepid (turnbuckles) ja kettide ning lintsoringute pingutusvahendid tensioners) - pukid (trestles), tungrauad (jacks) - ratastehnika kinnitusvahendid (securing gear for vehicles) - libisemisvastased materjalid (anti-skid materials). IV peatükk. Teisaldatavate kinnitusvahendite kasutamise juhend lastide ja ratastehnika
veeväljasurve. Pilet No. 02 1. Kardinaalne ujuvmärgistus Poidel on kaks värvi must ja kollane, eristatakse topimärkide, värvide järjekorra ja tulede karakteristiku järgi. Neli kardinaalpoid märgivad ohust möödumise ohutut võimalust koos umbkaudse pelenguga. Põhjas on must kollane koonuse nooled on ülesse (Q W), idas on must kollane must, koonused põhjad on vastamisi (Q (3) W 10s), lõunas on kollane must, koonuse nooled on alla (Q (6) + LFI W 15s), läänes on kollane must kollane, koonuse tipud vastamisi (Q (9) W 15s). 2. Kes tagab laevapere liikme töö- ja eririietuse? Reeder ehk laeva omanik. 3. Kaubatüürimehe kohustused konteinerlaevas Harilikult määratakse vastutavaks vööri- või ahtri kaubaruumide eest. Enne laadimise algust peab veenduma kaubaruumide puhtuses, pilsside korrasolekus
nt.Mauna Loa 2.Kihtvulkaan-tekib ränist ja gaasidest rikastunud ning suurema viskoossusega vaevaliselt voolavast magmast.Laavavoolud on lühikesed,harvad,või puuduvad.Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris moodustades seal nn. Laavakorke.Nende alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid.Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse mille käigus koonused purunevad ja õhku paiskuvad gaasipilved ning kivimitükkide,tuha ja laavatilkade segu.Kihtvulkaanid paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumsie alal. Kaldeera- ehk hiidkraater on vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend.(nt.St.Helensi vulkaan) - Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: 1.Lõõmpilved-kuum,gaasidest,tuhast koosnev vulkaanipurskepilv 2
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
Tuleb siiski märkida, et just paketi AutoCAD viimases versioonis 15.0 on lisandunud terve hulk spetsiaalselt kehade modifitseerimiseks mõeldud võimalusi (eeskätt käsk SOLIDEDIT). Kehade servasid saab ka ümardada ja faasida (käskudega FILLET ja CHAMFER). Kõiki neid modifitseerimisvõimalusi edaspidi lühidalt käsitletakse. Nii nagu pindade joonestamisel, on ka kehade joonestamisel olemas standardkehad. Isegi objektid on siin suures osas samanimelised: risttahukad, koonused, kerad, toorid jt. Kui standardpindade joonestamine on realiseeritud protseduuridena, siis kehade joonestamiseks on olemas vastavad käsud. Risttahuka kujulise keha joonestamine on teostatav käsuga BOX, mis toob käsureale viiba Specify corner of box or [CEnter] <0,0,0>: Sisestatav punkt on siin risttahuka üks tippudest (vaikimisi koordinaatide alguspunkt). Kui soovitakse lähtuda risttahuka keskpunktist, tuleb esmalt sisestada CE (piisab ka tähest C) ja
Radiaan on võrdne nurgaga, mis jääb tsentrist lähtuva kahe joone vahele, mis lõppevad kaare pikkusel, mis on võrdne raadiusega: 1 rad = 57o17'44,8''. Nurga moodustavad kaks lõikuvat joont või tasapinda. Viimasel juhul saab moodustada prisma. Koonus moodustub, kui kaks lõikuvat joont pöörlevad. Prisma ja koonuse põhikarakteristikud on määratletud standarditega ISO 2538 ja ISO 1119. Tegelikkuses moodustuvad prismad ja koonused erinevaid detaile ning nende määratlemiseks on vajalik tunda nende omadusi. Eriti tähtis on see masintöötluse rakendamisel. Nurka on võimalik väljendada valemiga H S = (H - h) / L = tan Koonusel on võimalik väljendada koonilisus faktoriga C = (D - d) / L = 2 tan /2.
Valgustundlikeks elementideks silmas on retseptorrakud võrkkestal, mis jaotuvad kepikesteks (ld bacillum; ingl rod), mida on umbes 125 miljonit ja kolvikesteks ehk koonusteks (ld conus; ingl cone), mille arvuks loetakse umbes 7 miljonit. Kepikeste valgustundlikkus realiseerub fotopigmentide opsiini + retinaali = rodopsiini (kr rhodon roos) molekulide abil. Kepikeste ja koonuste jaotus võrkkestal on ebaühtlane, kuna kepikesed paiknevad üle kogu võrkkeste, ent koonused (kolvikesed) on koondunud väikesse piirkonda nägemise peatelje vastas, mida nimetatakse foveaks (fovea). Nägemisteravus on nägemise maksimaalne lahutusvõime (avastamisel 2" ehk 0,01 mrad; eristamisel 30" ja äratundmisel 1' ehk 0,29 mrad). Nägemisteravus on parim foveal ja see alaneb kiiresti foveast eemal. Kaugnägelikkuse ehk hüperoopia korral ei toimu läätse piisavat lõtvumist (ümardumist) ja terav kujutis tekiks alles silmapõhjast tagapool
5.20) 58 cu 1 = qu J o o n i s 5 .2 0 D r e e n i m a t a n ih k e tu g e v u s e c u m ä ä ra m in e ü h e t e l g s e s u rv e k a ts e t u l e m u s e s t f = 1/2 = cu. Rootsis kasutatakse savi dreenimata nihketugevuse määramiseks laialdaselt koonusteimi. Enamkasutatavad on koonused 100/30 (mass 100 g ja koonuse tipunurk 30°) ja 60/60. Väga tugeva savi puhul kasutatakse ka koonust 400/30 ja väga nõrga savi puhul 10/60. Koonus asetatakse teravikuga saviproovi pinnale, lastakse vabalt langeda ja mõõdetakse koonuse pinnasese tungimise sügavus d. Nihketugevus leitakse valemiga Kmg cu = 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
