vedelikus. Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Keraamiline telliskivi imab vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud kehade mahu arvutamiseks kasutatakse valemeid (5), (6) ja (7) ning tihedus arvutatakse valem (4) abil. Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/ m³. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht, m proovikeha mass õhus, m 1 proovikeha mass vedelikus, v vedeliku tihedus Valem 4: = (m / Vbr) * 1000
2 V=(m-m)/=(77,4-48,2)/1=29,2 cm³ =m/V*1000=77,4/29,2*1000=2651 kg/m³ 4.2.2. Poorse ja hästi vett imeva materjali mahu ja tiheduse määramine Kuna materjal, silikaattellis, on väga poorne ja imab väiga hästi vett, siis tema mahu ja tiheduse määramiseks kaalutakse esmalt tema mass m õhus [g]. Vältimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades m[g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel surutakse sõrmega parafiin pooridesse. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades m [g]. Kuna materjal on kaetud parafiiniga siis esmalt leitakse parafiini mass M. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist m lahutada puhta keha mass m :
Teades, et graniidi absoluutne tihedus on 2670 kg/ m3. Valemiga (8) arvutati graniidi poorsus ja tulemused kanti tabelisse 1.4 3.2.2 Silikaattellis Silikaattellis imab olulisel määral vett. Selleks, et leida ebakorrapärase keha tihedust sarnaselt graniiditükile, tuleb silikaaditükk kasta parafiini sisse. Tehtu järjekord: a) kaaluti kivitükk õhus, saadi mass m b)kivitükk kasteti sulatatud parafiini, võeti sealt välja ja oodati kuni parafiin hangub c)kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. d)kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. parafiin =930 kg/ m3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala ja valemiga (7) saadi silikaattellise tüki ruumala V. Omadust imada vett nimetatakse poorsuseks, mida saab materjalile arvutada tema
Teades massi ja ruumalat arvutakse materjali tihedust kasutades valemi : m P= ∗1000 Vbr Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Ebakorrapärase kujuga materjali poorsuse ja tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga kehadeks on graniidi ja sillikaatkivi tükid. Tiheduse Vbr määramiseks tuleb kaalutada proovikeha esiteks õhus ja pärast vedelikus. Kui materjal on poorne (sillikaatkivi), siis peale õhus kaalutamist tuleb katta seda parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Pärast silikaatkivi kaalutakse uuesti õhus (parafiiniga) ning parafiiniga keatud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga. Edaspidi arvutatakse parafiini ruumala ja keha mahu. Lõpuks määratakse materjali tihedust. 4 Ebakorrapärase proovikeha maht arvutatakse järgmise valemiga: m−m1 V br=
, Valem nr: 3 kus Vbr proovikeha math [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vedelikus [g] pv vedeliku tihedus [g/cm3], (1 g/cm3) Ebakorrapärase keha tihedus arvutatakse järgmise valemiga 2 Kui proovikeha on poorne ja hästi vett imav, siis pärast kuivas õhus kaalumist kaetakse ta parafiiniga. Parafiiniga kaetakse keha 2-3 korda. Iga korra päratst lastakse parafiinikihil hanguda. Edasi parafiiniga kaetud keha kaalutakse uuesti õhus. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Pärast määratakse keha maht koos patafiiniga valemiga 5. Järgmiseks arvutatakse parafiini ruumala valemiga 6 ja keha maht valemiga 7. Materjali tihedus määratakse valemiga 8. Poorse keha maht koos parafiiniga arvutatakse järgmise valemiga: , Valem nr: 5
Proovikeha mass õhus 17,2 Proovikeha mass vees 10,5 Proovikeha maht 6,70 Proovikeha tihedus 2567 Proovikeha poorsus 4,2 · 4.2.2 Poorne materjal Materjali poorsus suur, katse käigus imaks palju vett endasse. Et vältida vedeliku imbumist kehasse kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korda sulatatud parafiini, lastes parafiinil vahepeal tarduda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees. Archimedese seaduse järgi määratakse keha maht koos parafiiniga. Seejärel leitakse parafiini ruumala: Peale seda keha maht ilma parafiinita: Ja lõpuks katsekeha tihedus: Tabel 4. Poorse materjali tihedus ja poorsus Materjali nimetus Keraamiline tellis Kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita 28,8
2 3.2.2 Silikaattellis Silikaattellis imab olulisel määral vett. Selleks, et leida ebakorrapärase keha tihedust sarnaselt graniiditükile, tuleb silikaattellise tükk kasta parafiini sisse. Tehtu järjekord: a) kaaluti tellisetükk õhus, saadi mass m m=17,39g b) tükk kasteti sulatatud parafiini, võeti sealt välja ja oodati kuni parafiin hangub c) kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. m1=18,07g d) kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. m2=8,6g parafiin =950 kg/ m 3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. V1 = (m1 m2) / vesi V1= (18,07 8,6) / 1 = 9,47 cm3 Kuna tihedust taheti arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada. Selleks leiti valemi (6) abil parafiini ruumala Vp = ((m1 m) / p ) Vp =((18,07-17,39) / 950) = 0,716 cm3
Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. 4 Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramiseks võib kasutatakse järgmist: määratakse kuiva proovikeha mass õhus *m+. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse keha parafiiniga ja kaalutakse uuesti [m1]. Parafiiniga kastmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [m2+. Lähtudes Archimedese seadusest, määratakse keha maht koos parafiiniga[cm3] kasutades valemit nr. 4.3.2 V1 [cm3] Valem 4.3.2 Kus, m1 - keha mass koos parafiiniga õhus *g+
11,3 11 3 SBS 11 10,9 3 37,4 1010,81 4 Joonis 1.0 Ehitusmaterjalide tiheduste graafik 2. Ebakorrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ebakorrapärase kujuga materjali tihedust määratakse Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Keha kaalutakse õhus, vees, seejärel kastetakse keha parafiinivanni ning lastakse sel hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse jällegi õhus ning vees. Kui aga on teada, et materjal pole praktiliselt üldse vettimav ega sisalda poore, pole parafiiniga katmine enne vees kaalumist sugugi vajalik. Keha ruumala saadakse õhus ning vees kaalumise teel, ning arvutatakse järgmise valemiga: m-m1 V br = v : valem nr 3 m - keha mass õhus [g] m1 - keha mass vees [g] v - vedeliku tihedus [g/ cm3 ]
Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada vett. Graniit on ainuke, mis praktiliselt ei ima vett. Graniidi tiheduse määramiseks kaalutakse proovikeha õhus ja seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus valemitega (3) ja (4). Silikaattelliskivi ja keraamilise telliskivi imavad vett, seetõttu tuleb vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees. Selleks kaetakse need parafiiniga 2 korda ja kaalutakse uuesti. Enne kui proovikeha vees kaalutakse lastakse parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud kehade mahu arvutamiseks kasutatakse valemeid (5), (6) ja (7) ning tihedus arvutatakse valem (4) abil. Kõik tihedused ümardatakse 10 kg/m³- le, sest kõik tihedused on üle 1000 kg/m³. Mõõtmis- ja arvutustulemused on tabelis nr. 1.2. Valem 3: Vbr = (m m1) / v Vbr proovikeha maht [cm3] m proofikeha mass õhus [g]
poorsusega. Nende tihedus määrati veidi erinevalt. Väikse poorsusega proovikeha kaaluti alguses kaalul ning siis riputati selle traadi otsas vette ja kaaluti seda seal. Valemite (3) ja (4) järgi leiti selle tihedus. Suure poorsusega proovikeha kaaluti alguses kuivalt, siis kasteti see parafiini sisse, asetati jälle kaalule, seekord märgiti üles tulemus, mille andis proovikeha koos parafiiniga. Lõpuks pandi ka see materjal vette rippuma ja kaaluti seda seal. Valemitega (5), (6), (7) ja (8) leiti ka selle keha tihedus. Katsekehade poorsuse arvutati valemiga (9). Proovikehade absoluutseks tiheduseks võeti graniidi puhul =2700 kg/m3 ja silikaattellise puhul =2500 kg/m3. Vbr=(m-m1)/ v (3) Vbr proovikeha maht [cm3] m proovikeha mass õhus [g] m1 proovikeha mass vees [g] v = 1 g/cm3
Vedeliku tihedus - v = 1 g/cm3 Vbr=(m-m1)/ v => (35,6 22,0) / 1 = 13,6 cm3 0 = (m / V) * 1000 => (35,6/13,6) 1000 = 2617 kg/m3 4.3.2. Poorse ja hästi vett imava materjali mahu ja tiheduse määramine Kui materjal (silikaattellis) on väga poorne ja imab väga hästi vett, siis tema mahu ja tiheduse määramiseks kaalutakse esmalt tema mass m õhus [g]. Vältimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades m1 [g]. Peale kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sõrmega parafiini pooridesse suruda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades m2 [g]. Kuna materjal on kaetud parafiiniga, siis esmalt leitakse parafiini mass. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist m1 lahutada puhta keha mass m: mp = m1 m2 (4) Järgmisena leitakse parafiini ruumala Vp valemist: Vp = (m1 m) / p (5)
G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v- vedeliku tihedus [g/cm³] - Proovikeha tiheduse määrame kus G - kuiva keha mass õhus [g] proovikeha maht [] v - vee tihedus [g/cm3]. 2.2 katse Poorse materjali tiheduse määramine Materjali nim: KERAAMIKA Määrame kuiva proovikeha massi õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, katame ta parafiiniga ja kaalume uuesti [G1]. Parafiiniga katmisel kastame keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lasen parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalume vees [G2]. - Kuiv proovikeha mass õhus ilma parafiinita G=8,3[g] - Parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1= 8,8[g] - Parafiiniga kaetud proovikeha mass vedelikus G2=3,95[g] - Proovikeha maht koos parafiiniga V1= == 4,95[cm3] - Parafiini ruumala Vp= = = 0,5[cm3]
Kuna proovikeha mahu määramiseks on vajalik tema kaalumine vedelikus, sõltub edasine katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Meetod 1. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Meetod 2. Määratakse kuiva proovikeha mass õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti [G]1. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [G2]. Lähtudes Archimedese seadusest, määratakse keha maht koos parafiiniga [cm3] kasutades valemit 4: V1= G1 G2/ v , [Valem 4.] kus G1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g] G2 - keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3]
vu,=U= "'P, l =25,78 cm3 o^: !-.rooo= 6&58.looo= ---- ro 2660 lg vo,--'- 25,78---- m3 4.2.2. Poorse ja hiisti vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiramine Kuna materjal, keraamiline telliskivi, on vlga poome ja imab viiga hiisti vett, siis tema mahu ja tiheduse m?iiiramiseks kaalutakse esmalt tema mass m 6hus [g]. Valtimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades mr [g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sdrmega parafiini pooridesse suruda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades mz [g]. Kuna materjal on kaetud parafiinig4 siis esmalt leitakse parafiini mass. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist mr lahutada puhta keha mass m r ffip: rnl- rrr, valem nr 4.
Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Kasutusel oli kaks materjali - üks mis katse käigus praktiliselt vett ei ima ning teine poorne ja suure veeimavusega. Vett mitteimava materjali puhul kaalusime esialgu õhus ning seejärel kastsime vette ning kaalusime uuesti. Poorse ja suure veeimavusega materjali tiheduse määrasime katmise meetodil. Esialgu kaalusime kuiva keha massi õhus, seejärel katsime keha parafiiniga ja kaalusime uuesti ning lõpuks kastsime vette ja kaalusime kolmandat korda. Saadud andmete põhjal sai arvutada kehade mahud ning tihedused. Lõpuks määrasime ka materjali poorsuse võttes arvesse materjali tihedust ning absoluutset tihedust. 4.1. Valemid Materjali tiheduse ρ 0kg/m2] saab leida järgneva valemiga, selleks on vajalik määrata keha mass m 0g] ning keha maht V 0cm2]. 1 m
ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3) Silikaattelliskivil ja keraamilisel telliskivil on suur poorsus, need materjalid imavad vett, selle tõttu peame vältima vedeliku tulekut kehasse kaalumisel vees. Alustuseks kaaluti katsekehad õhus ning seejärel kaeti õhukese parafiini kihiga, et vältida vee sisse tulekut katsekehasse kaalumisel vees. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud katsekeha uuesti õhus. Lahutades sellest 4 algselt kaalutud keha massi, saime keha katva parafiini massi ning jagades selle parafiini tihedusega 0,93 g/cm3, saime parafiinikihi ruumala. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud keha vees. Lahutades parafiiniga kaetud keha õhus kaalutud tulemusest vees kaalutud tulemus, saime keha ruumalale vastava vee massi. Jagades selle vee tihedusega 1,0 g/cm 3, lähtudes
Kui materjali poorsus on väga väike, siis ta ei ima endasse vett või imab seda väga vähesel määral. Selline keha kaalutakse õhus ning vees ja keha maht leitakse , Valem 1-2 abil ning tihedus Valem 1-1 abil. 4.2.2. Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramine Poorse ja hästi vett imava materjali leidmiseks määratakse kuiva katsekeha mass õhus [m] ning seejärel vees. Et vesi ei imbuks materjali tuleb katsekeha katta parafiiniga korduvalt, et vesi kuidagi katsekehasse ei imbuks. Seejärel kaalutakse keha uuesti õhus [m1] ning siis vees [m2]. Edasi määratakse keha maht koos parafiiniga [cm3]: m1-m2 V 1= , Valem 1-3 v kus m1 keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3 ] Eraldi leitakse veel parafiini ruumala , Valem 1-4 abil. m1-m V p= , Valem 1- 4
m1 - proovikeha mass vedelikus [g]; v - vedeliku tihedus [g/cm³]. Teisena arvutati tihedust hästi imava vett materjalil. Jälle on vaja leida proovikeha mahu, kuid erinevus on selles, et kaalu määramiseks kasutatakse parafiini. Lähtakse Archimedese seadusest. Kuid enne seda, kaalutakse lihtsalt poorne keha kaaludel. Järgmisena pannakse keha kaheks või kolmeks sekundiks parafiini ja antakse natuke kuivama. Kohe pärast seda kaalutakse keha koos parafiiniga ning pärast pannakse vee sisse ja kaalutakse. Parafiiniga m1 m2 kaetud keha mass õhus on ning vees . Kõik arvutatakse valemiga nr 3: m1-m2 , V1 = v Valem 3 Kus m1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g]; m2 - keha mass koos parafiiniga vedelikus [g]; v - vee absoluutne tihedus [g/cm3]
Materjali nimetus ......................... - proovikeha mass õhus G=................... g - proovikeha mass vees G1 =................... g - proovikeha maht ......................................................=................ cm3 - proovikeha tihedus ......................................................=................ ......... kg/m3 2. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. Materjali nimetus ............................... - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G=.................. g - parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1=..................... g - parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G2=........................ g 3 - keha maht koos parafiiniga ............................................................ = .................. cm3 - parafiini ruumala .........................................................
1% 35.49 22 13.5 2629 1.9% 72.36 45 27.4 2641 1.5% 44.29 27.6 16.7 2652 1.0% 78.01 49 29 2690 -0.4% Proovikeha mass (g) Keha maht Parafiini Katsetatav Õhus parafiiniga ruumala materjal Vees Parafiinita Parafiiniga parafiiniga cm^3 cm^3 25.26 27.95 12 15.95 2.89 49 53 23 30 4.30 Silikaattellis 35.69 38.13 17.2 20.93 2.62 16.4 17.77 8.2 9.57 1.47
4. Veendu, et parafiin kataks ühtlase kihina suusa libisemisala (klassikasuuskadel ainult otstes, uisusuuskadel üle terve põhja). 5. Ära jäta kuuma määrderauda suusapõhjale seisma, kuna liigne kuumus võib suuski kahjustada. 6. Jäta määritud suusk 5 minutiks jahtuma. Samal ajal võid määrida teise suusa. 7. Alusta liigse parafiini eemaldamist suusasoonest. Kasuta plastikust kaabitsat või pulka ning lükka suusaninast tahapoole. Kui kaabits soonest välja tuleb, ei kriimusta see parafiiniga kaetud suusapõhja. 8. Puhasta parafiinist ka suusakandid ja servad. 9. Sikelda parafiin suusapõhjalt, kasutades akrüülsiklit. Kõige lihtsam on tööd teha sikliga, millel on teravad kandid. Siklit saab teritada, hõõrudes selle serva täisnurga all vastu liivapaberit. 10. Sikelda suusapõhja sõidusuunas ehk ninast tahapoole. Kui oled määrinud kõvemate parafiinidega, siis sikelda suurem osa parafiinist juba soojana. Eemalda nii palju parafiini kui saad. 11
ρv - vedeliku tihedus [ g/cm 3 ] Ebakorrapärase keha tihedus leitakse valemiga nr.1 4.2.1 Kui keha on poorne tuleb see kaaluda kõigepealt õhus ning siis tuleb see kasta, enne vedelikus kaalumist, kuuma vaha sisse. Tegevust tuleb korrata nii kaua, kui kõik poorid on kaetud. Kastmiste vahel tuleks näpu abiga suuremad poorid katta, et vältida vedeliku pooridesse imbumist. Pärast kastmist tuleb leida keha mass koos parafiiniga õhus ning vees. Valemi nr. 3 abil V 1 koos parafiiniga. Parafiini ruumala keha ümber leitakse valemi nr. saab leida keha ruumala 4 abil. m1−m V= , valem nr 4 ρv ρv -parafiini tihedus 0,93 g/cm3 m1 -keha mass parafiiniga õhus m-keha mass õhus 3
Materjali nimetus - messing. - proovikeha mass õhus G= 83,9 [g]; - proovikeha mass vees G1= 74,3 [g]; G - G1 V0 = = - proovikeha maht v 9,6 cm3 G 0 = * 1000 = - proovikeha tihedus V0 8739,58 kg/ m 3 2) Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. Materjali nimetus üldine geraamika - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G = 39,4 [g]; - parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G 1= 40,3 [g]; - parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G 2= 22,16 [g]; G1 - G2 V1 = = - keha maht koos parafiiniga v 18,14 cm3 G1 - G Vp = = 0,97 - parafiini ruumala
Andrus sööb viis korda päevas, seejuures ka enne magamaminekut ikka kaalujälgimise huvides, et kaal liiga kergeks ei muutuks. Niigi on Andrus kõige kõhnem mees Eesti suusakoondises: 182 cm pikk, võistluskaal vaid 71-72 kilo. Andruse päevakava koosneb põhiliselt kolmest asjast: trenn, puhkus, söök. Paar tundi trenni hommikul, sama palju õhtul. Pluss hulganisti jahmerdamist suuskadega: hommikul vastavalt ilmale määrimine, õhtul määrdest puhastamine ja parafiiniga katmine, järgmisel hommikul jälle määrimine. Hooldemehed on tal abiks vaid laagrites ja võistlustel. Andrus on suhteliselt koduse eluviisiga, tal ei meeldi käia pidudel, ta eelistab viibida kodus pere juures. Eriti koduseks muutub Veerpalude elu suusahooaja keskel. Rahvarohketest kohtadest on ju oht kurje gripipisikuid hankida. Kui keegi tahab külla tulla, siis küsitakse enne, et kas nad on terved. Koduloomadest on Veerpalude peres kass Aadikene, akvaariumikalad, kirju
V: 10 dm3 = 0,01 m3 Katsetulemused on viilja toodu d tabelis 7. 1 . 1 . 6.2.Killustiku terade tiheduse mlfiramine Killustiku terade tiheduse ehk niiivtiheduse mii?iramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jdiivate tiihikute ruumala, kusjuures see ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikute mahtu. Killustiku niiivtiheduse miiiiramiseks tuleb kaaluda killustiku proovi topsiga 6hus ja vees. Kusjuures proovi ei kaeta parafiiniga vees kaaludes seepiirast, et paekive ei kaeta parafiiniga, sest tegemist on tiheda materjaliga, mis ei ima endasse vedelikku viiga kiiresti. Killustiku kaalumine vees katse eelduseks on kiirus. Neivtihedus m[Ziratakse kaks korda, kusjuures iga kord vdetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe m[iiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 ftg . Suu."*ate erinevuste korral viiakse l?ibi veel
· Ligroiin- ehk toorbensiin on fraktsioon, mis saadakse nafta esmasel destilleerimisel. Kasutatakse näiteks traktorite kütusena, lahustina ning mõningates hüdrosüsteemides töövedelikuna. · Naftaõli- on üldnimetus naftast toodetud mineraalõlidele. Naftaõli saadakse nafta destilleerimisel ja rafineerimisel. See on suure molekulmassi ja kõrge keemistemperatuuriga süsivesinike vedel segu.Naftaõli sulatamisel parafiiniga saadakse vaseliin. 4 · Parafiin- on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. · Petrooleeter- on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid onpentaan, heksaan ja heptaan). Petrooleetrit toodetakse naftast või naftagaasist või
Suusahooaja keskel oligi see tark valik,sest rahvarohketes kohtades on väga lihtne endale mõni viirus saada ja sellega arukas sportlane ei riski. Andruse kodune päevakava koosnes põhiliselt kolmest asjast:trenn,puhkus ja söök.Trenni tegi Andrus kaks korda päevas-nii hommikul kui õhtul.Kuna hooldemehed olid tal abiks vaid laagrites ja võistlustel,tuli kodus suuskadega ise hakkama saada-hommikul vastavalt ilmale määrida,õhtul jälle määrdest puhastada ja parafiiniga katta. Kodus garaazis oli Andrusel ligi 40 suusapaari,erinevate stiilide ja erinevate ilmastikutingimuste jaoks. Süüa tuli Andrusel viis korda päevas-ikka selleks,et kaal liiga kergeks ei muutuks.Ta oli niigi Eesti suusakoondises kõige kõhnem mees-pikkust 182 cm,võistluskaal vaid 71-72 kilo. Lisaks lastele armastavad Veerpaludest vanemad ka loomi.Nendega ühe katuse alla mahuvad kass Aadikene,akvaariumikalad,kirju rott ning isane labrador Forest van Dunga.
kus m killustiku mass anumas , g; V anuma ruumala, m³. Tabel 6.1 Puistetihedus Killustiku anuma Katse nr mass ruumala tihedus 1 13,628 10 1362,8 2 13,806 10 1380,6 Keskmine tihedus on 1371,7 kg/m³ 6.2 Killustiku terade tiheduse määramine Killustiku terade tiheduse määramiseks tuleb killustik kaaluda õhus ja vees. Killustik ei kaeta parafiiniga, kuna killustik on tihe materjal, mis ei ima vedelikku endasse kiiresti. Tabelis 6.2 on näidatud katse tulemused. Katset viidi läbi kaks korda. Killustiku terade tihedus arvutatakse: (2) kus kuiva täitematerjali mass õhus, g; veega täidetud katsenõu mass, g; - täitematerjali ja veega täidetud katsenõu mass, g. Tabel 6.2 Terade tihedus
pakendamisel Pärgamiin sarnaneb poolpärgamendiga, kuid on suurema valguse läbilaskvusega Glassiin (glassine), poolläbipaistev, osaliselt rasvakindel, 20-40 g/m2. Kasutatakse pagari ja kondiitritoodete valmistamiseks, ka hamburgerite ja hot-dog´ide pakendamiseks, küpsiste ja sokolaadikarpides. Kondiitritoodete pakendamiseks on glassiin tavaliselt pruunikaks värvitud. Kasutatakse ka steriilsete sidemete ümbristena. Vahapaber auru ja vett mitte läbilaskev parafiiniga immutatud paber. Vahapaberile tuleb trükk kanda enne vahatamist. Kriitpaber (Supercalendered paper, SC-paper) väga hea trükitavusega läikiva pinnaga paber. Läikiva pinna saamiseks kasutatakse kaltsiumkarbonaati jt. kemikaale. Glasuurkoega paber (Machine Glazed (MG) Tissue) pehme, paberimasinas ühelt poolt läikima löö dud paber, õhuke, kuni 25 g/m2. Kasutatakse kergesti purunevate esemete pakkimiseks või puuviljade üksikult pakkimiseks (17-18 g/m2). 24
(valgusmikroskoobid) o Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. (5-60 kordne suurendus, üldiselt 2 okulaari) o Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. (2 okulaari) -Transmissioon- -Skanneeriv- tasapinnaline ruumiline · Mikrotoom - uuritavast objektist, milles koed on kõvastatud asendades vee parafiiniga, lõigatakse mikrotoomiga klaasi, terase või teemanditeraga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. · Radioaktiivsed isotoobid-viiakse mõne keemilise ühendi koostisesse ning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist · Tsentrifuugimine-erinevate tihedustega komponendid jäävad tänu raskuste erinevustele erinevatesse fraktsioonidesse.( väiksemate rakustruktuuride ja
Jahutusvedeliku kontsentraat TOSOOL AM Jahutusvedelik "TOSOOL A-40" Akuvesi Õhkpiduri piiritus Jahutusvedelik "Arctic Red Longlife" -36°C Klaasipesuvedelik lõhnatu -21°C Konserveerimisvedelikud, kaitsemäärded Tehniline vaseliin- parafiiniga paksendatud rasva baasil valmistatud määre PVK-petrolaatumiga paksendatu määre, parafiini ja tseresiini baasil NG 216- maspliin, kilekaitsemääre AKOR-1- mootorite, jõuülekannete, hüdrosüsteemide sisemuste konserveerimiseks, lisatakse kuni 15% õli üldkogusest Pliivaba bensiini ja bituumenlaki segu- põllumasinate katmiseks
tuhande aasta vanust vaaraomuumiat. Peab selgitama, et Tutanhamoni muumia nagu teisedki vaaraomuumiad toodi Kairosse lahkamisele ja hiljem sngitati taas oma sarkofaagis Luksori lhedale Kuningate orgu. Seal puhkab Tutanhamon tnapevani. Dr. Derry oli valmis pannud parafiini ja hoidis selle keevana. Haprad linad ja sidemed, millesse muumia oli mssitud, olid juba esimesel ettevaatlikul puudutusel prmustunud. Selleprast vidis ta neid vedela parafiiniga, lootes, et seejrel saab laiba tardunud tekstiilkattest vlja koorida. Derry haaras lahkamisnoa. Ettevaatlikult, kuid kirurgile omase kindla kega tegi ta mne millimeetri sgavuse sisselike rinnast jalalabadeni. Kolme tuhande aasta eest prepareeritud vaaraolaiba lahtikoorimine osutus igatahes oodatust raskemaks. Sidemed, igaks kuus kuni heksa ja pool sentimeetrit lai, olid mnes kohas mhitud kuueteistkmnekordselt. Salv, millega muumia kunagi hukindlalt suleti, oli tekstiili vrvinud peaaegu
Esimene kiht parafiini tuleks eemaldada suusalt koheselt ehk soojalt, mis aitab puhastada suuska sinna jäänud mustusest. Seejärel harjatakse metal- ja nailonharjaga. Teise kihina võib kanda suusale kõvema (sinise) parafiinikihi, mille jahtumise ja mahasikeldamisega eemaldatakse suusapõhjalt liigsed mikrokarvakesed. Peale järjekordset harjamist võib suusale kanda juba ilmale vastava parafiini ja esimesele suusasõidule asuda. Esialgu on suusaoõhi küll veel parafiiniga täielikult küllastumata ja määre kulub kiiresti, mistõttu tuleb uut suuska ka tihedamini parafiinida. Parafiini immutamiseks on kasutusel ka spetsiaalsed termokastid ja õlid, mis hooldetööd peaks kergendama. Suuskade määrimine oleneb paljudest asjaoludest: kas sõidetakse klassikalist või uisutehnikat, kas minnakse õppusele, matkale või võistlusele, milline on lume struktuur ja temperatuur, aga ka kui palju kulutada määrimisele finantsi.
Katstulemusdon toodudpunktis 5.2-t ja kogu alardhmahrlemusedtabelisnumber
5.2.t.
Kui katsetatavamaterjalipoorsuson zuurja ta imab hestiYett' siis peabveet6rjumiseks
tarvituselev6tma meetmed Sellekskaetaksmatqjal ermeveeskaalumistparafiiniga.
Kokku vdttesteostataksekolm taalumis: kaaluoine 6huspamfiinita, kaalumine6hus
parafiinigaja kaaluminevees-
l;ihtudes eespoolkirjeldatud Archinedesesea
Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine Sisestamine – sisestusliinid võimaldavad nii koe fikseerimist, veetustamist kui ka immutamist parafiiniga Lõikamine – parafiinblokkidest lõigatakse õhukesed lõigud, mis asetatakse alusklaasile ja kuivatatakse 12-24h Värvimine – et hinnata preparaati, tuleb värvida, kasutatakse erinevaid värvimismeetodeid (nt H&E värving) Sulundamine RAKU MÕISTE, ÜLDINE EHITUS, SUURUS JA KUJU Rakud on välismembraaniga ümbritsetud imetajate organismi väiksemad morfofunktsionaalsed ühikud
Selleks valmistatakse suvalise kujuga proovikeha, millel ei tohiks olla teravaid nurki ja pinnale ulatuvaid tühemikke. Proov kaalutakse ja kaetakse seejärel kuuma parafiini kastmise teel parafiinikihiga. Kaaludes parafineeritud proovi, saame kahe kaalumise vahest parafiini kaalu ja teades tema mahumassi, saame arvutada ka mahu. Parafineeritud proovi saab kaaluda vees ilma, et tema veesisaldus muutuks. Arhimedese seaduse põhjal saab arvutada parafiiniga kaetud proovi mahu. Lahutades sellest eelnevalt leitud parafiini mahu, saame ebakorrapärase geomeetrilise kujuga pinnaseproovi mahu. Eeltoodu alusel saab mahumassi arvutada valemiga m pinnas = (2.6) m pinnasparaf - m pinnasparafvees m pinnasparaf - m pinnas -
kuivläigestus põrandahooldusmasina ja punase kettaga. Enne vahatamist teha kuiv või väheniiske puhastus. Töötlusega muutub pind tihedamaks ja lõpptulemusena vastupidavamaks. Vaha ei imendu pinna sisse. 2.1.4 Korkkatted Korki on kaubanduses erineva töötluse ja mustriga. Kasutatakse suhteliselt vähe, mõeldud kuivade ruumide kattena. Valmistatakse näiteks PVC kilepinnalise töötlusega korkplaate. Korkplaadid võivad olla lakitud või töödeldud loodusliku mesilasvaha ja parafiiniga. Joonis 6. Korkplaat Kasutuselevõtupuhastus Eemalda pinnalt paigaldusjärgne mustus. Kuna plaadid liimitakse pinnale, siis peab olema üks ööpäev möödunud paigaldusajast, enne kui hakkad pesema. Lahtine mustus eemalda kuiva meetodiga. Märgpuhastus tee kombineeritud põrandapesumasinaga kasutades vähesel määral vett, puhastusainelahust ja pehmet pesualust või harja. Kaitsmine PVC pinnalist korki ei ole vaja vahatada uuena. Osa valmistajaid soovitavad vahatada
Teboil Universal M määre on liitiumseebi baasil NLGI 2, tilktemperatuur 180°C, kasutustemperatuur 30 ...+120°C, alusõli viskoossus +40°C juures 110 cSt. Kaitsemäärded Kaitsemäärete ülesandeks on metallide kaitsmine korrosiooni eest. Nad peavad olema vees lahustumatud, väga vastupidavad hapniku toimele ning küllalt paksud, et detailidelt mitte maha valguda. Toodetakse mitut eri koostisega kaitsemääret. YH - tehniline vaseliin. Parafiiniga paksendatud määre. Madala tilktemperatuuriga. BK - petrolaatumiga (parafiini ja tseresiini segu) paksendatud määre. Ette nähtud põllutööriistade ja masinate konserveerimiseks lahtistel hoiuplatsidel. Määrde pealekandmiseks tuleb teda kuumutada 80...100°C. Eemaldamiseks tuleb pesta petrooli või diislikütusega. Määre on täiesti ilmastikukindel ning püsib vähemalt aasta. AMC - määre on saadud silindriõli (vapoori) paksendamisel alumiiniumseebiga
Teboil Universal M määre on liitiumseebi baasil NLGI 2, tilktemperatuur 180°C, kasutustemperatuur 30 ...+120°C, alusõli viskoossus +40°C juures 110 cSt. Kaitsemäärded Kaitsemäärete ülesandeks on metallide kaitsmine korrosiooni eest. Nad peavad olema vees lahustumatud, väga vastupidavad hapniku toimele ning küllalt paksud, et detailidelt mitte maha valguda. Toodetakse mitut eri koostisega kaitsemääret. YH - tehniline vaseliin. Parafiiniga paksendatud määre. Madala tilktemperatuuriga. BK - petrolaatumiga (parafiini ja tseresiini segu) paksendatud määre. Ette nähtud põllutööriistade ja masinate konserveerimiseks lahtistel hoiuplatsidel. Määrde pealekandmiseks tuleb teda kuumutada 80...100°C. Eemaldamiseks tuleb pesta petrooli või diislikütusega. Määre on täiesti ilmastikukindel ning püsib vähemalt aasta. AMC - määre on saadud silindriõli (vapoori) paksendamisel alumiiniumseebiga
mahumassi määrata parafineerimise meetodil. Selleks valmistatakse suvalise kujuga proovikeha, millel ei tohiks olla teravaid nurki ja pinnale ulatuvaid tühemikke. Proov kaalutakse ja kaetakse seejärel kuuma parafiini kastmise teel parafiinikihiga. Kaaludes parafineeritud proovi, saame kahe kaalumise vahest parafiini kaalu ja teades tema mahumassi, saame arvutada ka mahu. Parafineeritud proovi saab kaaluda vees ilma, et tema veesisaldus muutuks. Arhimedese seaduse põhjal saab arvutada parafiiniga kaetud proovi mahu. Lahutades sellest eelnevalt leitud parafiini mahu, saame ebakorrapärase geomeetrilise kujuga pinnaseproovi mahu. Eeltoodu alusel saab mahumassi arvutada valemiga 11 m pinnas = (2.6)
annaabi.ee 
