Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on
Ideid oma raamatutegelaste loomiseks pole ta saanud mitte lastelt, vaid on kõik ammutanud omaenda fantaasiast. Alles 38-aastasena, juba Stockholmis elades, libises ta jäisel tänaval, nihestas jala ja oli sunnitud mõnda aega liikumatult nelja seina vahel istuma. Nii hakkakski ta raamatuid kirjutama. A.Lindgren on käinud ka Eestis. 4. 5. Raamatud 1. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 2. ,,Pöialpoiss Nils Karlsson" 3. ,,Kati Pariisis" 4. ,,Kati Itaalias" 5. ,,Kati Ameerikas" 6. ,,Jõulujutud" 7. ,,Hakkaja Kaisa" 8. ,,Britt-Mari puistab südant" 9. ,,Pipi Pikksukk" 10. ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" 11. ,,Vahtramäe Emil" 12. ,,Meisterdetektiiv Blomkvist" 13. ,,Hulkur Rasmus" 14. ,,Tjorven, Pootsman ja Mooses" 15. ,,Röövlitütar Ronja" 16. ,,Vennad Lõvisüdamed" 17. ,,Bullerby lapsed" 18. ,,Mio, mu Mio" 19. ,,Madlike" 20. ,,Madlike ja Jaanikingu Põnn" 21
1928. aastal asus ta sekretärina tööle "Kuninglikus Autuklubis" ("Motormännens Riksförbund"), kus tutvus oma tulevase abikaasa Sture Lindgreniga, kellega ta aastal 1931 abiellus ning poja Larsi lõpuks enda kasvatada võtta sai. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. Astrid Lindgreni teosed : "Pipi Pikksukk" "Väikevend ja Karlsson katuselt" "Vahtramäe Emil" "Meisterdetektiiv Blomkvist" "Hulkur Rasmus" "Tjorven, Pootsman ja Mooses" "Röövlitütar Ronja" "Vennad Lõvisüdamed" "Bullerby lapsed" "Mio, mu Mio" "Madlike" "Madlike ja Jaanikingu Põnn" "Hakkaja Kaisa" "Lärmisepa tänava lapsed" "Lärmisepa tänava Lota" "Pöialpoiss Nils Karlsson" "Päevanurme" "Britt-Mari puistab südant" "Lastepäev Bullerbys" "Kati Pariisis" "Kati Itaalias" "Rasmus, Pontus ja Lontu'' "Pöialpoiss Nils Karlson"
Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude züriide poolt. Esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnatud lauludeks on "Tsirkus", "Nii kaugel kõik", "Vana meloodia", "Suveöö", "Tuhaväljade tuul", "Lõke Preerias", "Unustuste jõel" jt. Arne Oit on kirjutanud ka instrumentaalmuusikat, operette ja muusikale. Eriti suure poolehoiu on võitnud tema lastemuusikalid "Väikevend ja Karlsson katuselt" (1967), "Karlsson tembutab jälle" (1972) ja "Tom Sawyeri seiklused" (1972). Aastal 1972 tunnustati teda A. Aleksandrovi nimelise hõbemedaliga. Aastal 1973 sai ta Eesti NSV muusika-aastapreemia, aastal 1976 ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia. Tema tuntumaid lugusid: Heldur Karmo sõnadele: · Kevadine lugu (1957) · Meie Mall (1959) · Lõke preerias (1963) · Jamaika hällilaul (1961) · Me pole enam väikesed (1970) · Minu südames sa elad (1970)
Nahua (asteegi) keel on kõige olulisem liige uto-asteegi (jutoasteegi) keelkonnas Kesk- Ameerikas. Selle kõnelejaid on Mehhikos (Kesk-Mehhikos) 1,5 miljonit. Tegemist on endise Asteegi riigi keelega (Karlsson, 2002). Enamik nahua keele kõnelejaid räägib ka hispaania keelt (Ager, 2014 Nahuatl). Algselt pandi nahua keel kirja piltkirjas, kuid see ei olnud täielik kirjutamissüsteem. Ladina tähestikus hakkasid nahua keelt üles märkima hispaanlased, kes vallutasid Mehhiko XVI sajandil (ibid.). Nahua keeles on neli täishäälikut: a, e, i, o. Pikad täishäälikud kirjutatakse tavaliselt pikkusmärgiga (¯), kuid kui see pole võimalik, siis tsirkumfleksiga (â, ê, î, ô), diakriitilise märgiga (ä, ë, ï, ö) või kahekordselt (aa, ee, ii, oo) (ibid.). Kaashääliku(ühendi)tena on kasutusel ch /ttʃ/, h /ʔ/, k /k/, kw /kʷ/, l /l/, m /m/, n /n/, p /p/, t /t/, tl /ttɬ/, ts /tts/, x /ʃ/, y /j/, s /s/, w /w/. Kasutatakse ka b, d, g, f, ñ ja rr tähte, kuid ain...
Mari (2009: 16) on muu hulgas öelnud, et inimtegevus on „bla bla“. Refereeringu näide: … (Craig ja Ludloff, 1987). Kui üks isik mitu korda: … (Armstrong, 2006a: 14) … (Armstrong, 2006b: 14) Artikli viitamine teksti sees: (Teadlased: EL…, 2003) kasutatud kirjandus: Teadlased, EL on hea. (2003, august). Vahendatud viitamine: sarnaselt Karlssoniga on sama probleemi selgitanud Grosu (1975, viidatud Karlsson, 1977 kaudu) (Bauman, 1999, viidatud Kelleri ja Kalmus, 2004 kaudu) Vabavaralised viidete haldurid: APA style owl
Iloni legend Elas kord tüdruk nimega Ilon . Ilon on 11-aastane tütarlaps . Tema välimus sarnaneb väga Pipi omaga. Tal on peas punane müts , millel oleks nagu kaks sarve ja nende otsas on kaks lillekest . Mütsi alt paistavad õlgadeni blondid juuksed . Ta on alati rõõmsmeelne tüdruk . Ilon elab koos oma isaga , ema tal ei ole . Kui Ilon oli 4-aastane suri tema ema. Sellest ajast peale on ta üles kasvanud oma isaga. Ta kasvas üles Tallinnas , kui tema ema suri kolisid nad oma isaga Haapsallu. Koolis oli ta üks aktiivsemaid tüdrukuid , osales kõikidel üritustel,kontsertitel ja spordi üritustel . Peale selle , et ta nii aktiivne oli tegeles ta raamatute kirjutamisega . Raamatute kirjutamisega alustas ta juba 6-aastselt . Väiksena armastas ta kuulata seiklusjutte . Praeguseks on ta valmis kirjutanud kaks raamatut . Tulevikus loodab ta saada kuulsaks kirjanikuks ning kirjutada võimalikult palju lasteraamatuid . Hetkel on tema lem...
elama kunstnikust tädi juures ning õppis aastatel 1945-46 Akke Kumlieni raamatu- ja reklaamkunstikoolis. Ilon abiellus 1951. Aastal mereväelasega, kellega on tal neli tütart. Kui naine oli 20 aastaseks saanud, juhatati ta kokku Astrid Lindgreniga, kellele ta oma joonistusi pakkuma läks. Viimasele meeldisid iloni joonistused väga ning kirjanik andis talle kujundada oma käsikirja. Ameltlikult ilmus nende ühise raamatuna välja 1954. aastal ,,Mio, mu Mio". Sellele järgnes ,,Väikevend ja Karlsson katuselt" ning ,,Bullerby lapsed". Sealt algas pikk koostöö ja sõprus. Ilon Wikland on ka ise kirjutanud mitu lasteraamatut. ,,Pikk, pikk teekond," mis jutustab kunstniku lapsepõlvest Haapsalus ja Rootsi pagemisest. Veel kirjutas ta raamatu, nimega ,,Sammeli, Epp ja mina," milles jutustab oma esimesest koolipäevast Tallinnas. Samuti ilmusid ka raamatud ,,Minu vanaema majas" ning ,,Kartulilapsed". 2007. Aastal anti välja Enno Tammeri koostatud rohkete
1. Sissejuhatus Keeleteaduse alused Foneetika Mart Rannut [email protected] Teemad 1. Kõneakt 2. Foneetika koht keeleuurimises, uurimisvaldkond ja harud 3. Kõneloome 4. Kõne akustika 5. Kõnetaju ja tuvastus 6. Häälikute liigitus ja IPA Vokaalid ja diftongid Konsonandid Prosoodia (kvantiteet, rõhk, toon ja intonatsioon) Kirjandus 1. Ariste, Paul. (). Eesti keele foneetika 2. Karlsson, Fred. (2002). Üldkeeleteadus. Eesti Keele Sihtasutus: Tallinn. 3. Hint, Mati. (1998). Häälikutest sõnadeni. Mentaalne leksikon Kuidas kõlab Mida tähendab Kuidas kirja pannakse Kus ja kuidas lauses esineb Keele dualistlik struktuur Abstraktne, diskreetne tasand ja ühik Konkreetne tasand ja ühik FÜSIOLOOGILINE TASAND Täht ortograafia Foneem, allofoon fonoloogia Poolsilp, häälik (konventsioon)
Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi Innsbruck 1964 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi
KORDAMINE TASEMETÖÖKS Kirjavahemärgid, suur ja väike algustäht 1. Pane puuduvad komad ja lõpumärgid. A. Üksik mees istus järve ääres sest ta püüdis kala Järsku tundis ta et õnge otsa on hakanud mingi kala Mees tiris ja tiris Tirimisega kaotas ta tasakaalu ja kukkus järve Tulge kõik ruttu appi Naabrid kuulsid appihõikeid Kes seal niimoodi kutsub Naabrid kiirustasid kuid üks mees oli kõige kiirem Ta andis abivajajale käe ning nii saigi mees päästetud Ära ole hooletu vee ääres B. Kuhu me nüüd läheme Me kiirustame bussile sest peame maale sõitma Head aega Meelis lehitses pildiraamatut et midagi teha Kes on pildil Sellel olid kolmikud Kati Mati Mart ning õde Kärt Oi juba olemegi maal Aitäh meeldiva sõidu eest C. Kord elasid kana rott ja lammas Nad olid suured sõbrad Mis võis juhtuda et nende sõprus sai otsa Kust sai alguse tüli ja pahandused Kana andis lamba kätte kotitäie teri aga lam...
Rootsi Rootsi paikneb Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. Rootsi pindala on 449 964 km2 . Rahvaarv on 2011 aasta seisuga 9 428 100. Pealinnaks on Stockholm. Rootsis kehtib konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on kuningas Carl XVI Gustaf, kes on abielus brasiilia-saksa päritolu kuninganna Silviaga. Neil on 3 last. Rootsis valitseb suhteliselt pehme kliima, seda peamiselt tänu Golfi hoovusele. Ilm on muutlik. Rootsi suuremad saared on Gotland, mille pindala on 2994 km² ja Öland 1347 km². Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas aga segametsad. Neis elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loom...
Teemad: I loeng: 1) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid. Diagramm 2) Sõnavara: leksikon, lekseem, lemma. Sõnaliigid (Iseseisev töö neile, kes loengusse tulla ei saa: Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29-30. M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24), Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 214-225) Ikoonilised, indeksilised ja sümbolilised märgid I Inimliigi ehk kõige suuremaks erinevuseks loomariigist on võime luua sümbolisüsteeme, üks selline on keel. Seega: anname infot edasi sümbolitega. Tuletame meelde: keelel on kaks põhilist allsüsteemi (häälikute ja tähenduste süsteem, tähendusi antakse edasi hääliksümbolitega, keel põhinebki tähenduse ja heli seostamisel).
Karlsson õpiku lisa 2 Grammatikamõisteid Eesti keele sõnaliigid eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend näited (EKG) tegusõna verb v hüppama, jooksen nimisõna substantiiv s konn, elamine omadussõna adjektiiv adj ilus, karvasem arvsõna numeraal n üks, seitsmendik asesõna pronoomen pron mis, selline, kõik määrsõna adverb adv hästi, kaua asemäärsõna proadverb proadv mujal, millal abimäärsõna afiksaaladverb afadv läbi (saama), ära (sõitma) rõhumäärsõna modaaladverb modadv võibolla, ka kaassõna adposit...
Minu parim sõber Minu parim sõber on lühike, paks ja ilmselt oma parimates aastates, kuigi ma ei ole päris kindel, kui vana ta on. Tal on armsad suured tumepruunid silmad, ning ta on väga pehme. Tüsedust on tal piisavalt ja talvel tal külm ei hakka. Ta on ikka parajalt paks, nagu Karlsson Katuselt, võibolla isegi paksem. Välimus ei ole tal väga kiita, mistõttu tunnen ma end tema kõrval lausa iluduskuningannana. Kaelas on tal sikk punane lips, mis muudab ta välimuse palju paremaks. Ma pole teda kunagi ilma selleta näinud, see on ta firmamärk. Enne oli tal peas ka päkapikumüts aga selle ma rebisin talt peast, sest see ei meeldinud mulle, sest see oli liiga väike ta suure pea jaoks ja pealegi ta ei võtnud seda kunagu siseruumis peast ning see on väga ebaviisakas.
kammersaal 2018 kevadel linastuma hakkavad etendused CARMEN- G. Bizet’ ooper KRATT -E. Tubina ballett TSIRKUSPRINTSESS- I. Kálmáni operett MINU VEETLEV LEEDI- F. Loewe’ muusikal Carmen Lisa Estonia Rahvusooperi ametlik koduleht: www.opera.ee https://www.youtube.com/watch?v=i367I70Wfy8 ------Ooperi –ja operetigala Estonia teatris https://www.youtube.com/watch?v=jczL-2VXSJM ----- Karlsson katuselt etendus Estonia Rahvusooperis Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusooper_Estonia http://www.opera.ee/rahvusooper/ https://www.youtube.com/results?search_query=estonia+teater Tänan tähelepanu eest!
seeläbi sai võimalikuks ärkamisaeg, seltsielu, valdade omavalitsused, laulupidude traditsioon, kodanikuühiskonna areng. Kooliaastapäevade tähistamine peaaegu igas Eestimaa nurgas oli osa võitlusest oma kultuuri ja vaba iseolemise eest. Seepärast on 300-aastaste rahvakoolide liikumine fosforiidisõja ning loomeliitude pleenumi kõrval laulva revolutsiooni eelkäija (Lundi Ülikooli ajalooprofessor Klas-Göran Karlsson: Ajalugu kui relv. – Postimees, 19.05.2005; www.postimees.ee). "12 Kooli Klubi" kutsel asutasid auväärse ajalooga koolid 22. veebruaril 1989. a Tartu Õpetajate Seminaris (siis pedagoogiline kool) ajalootõe kaitseks B. G. Forseliuse Seltsi, mille esimeheks sai prof. Arnold Rüütel (auesimees 9. jaanuarist 2002, Eesti Vabariigi ekspresident). Selts ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid. Selts
ROOTSI Mart Mardõkainen ja Ander Allikvee Üldinfo Pealinn Stockholm Pindala 449 964 km2 Rahvaarv 2008 aasta seisuga 9,2 milj. Riigihümn Du gamla, Du fria Riigikord konstitutsiooniline monarhia Rahaühik rootsi kroon (SEK) Riiki valitseb kuningas Carl XVI Gustaf Euroopa Liidu liige 1995. aastast Click Click icon to icon addtopicture add picture Rootsi Kuningriik paikneb Skandinaavia poolsaarel. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja lõunast piirab Rootsit Läänemeri. Rootsi on silla abil ühendatud Taaniga. ...
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913)
mõned vähemlevinud keeled, nagu bretooni, iiri, kõmri, ja gaeli keel. · Turgi keele grupp, kuhu kuuluvad türgi, aserbaidzaani, turkmeeni ja usbeki keel ning mitmed väiksemad keeled. · Soome-Ugri keeled - soome, eesti, saami, ja ungari keel. · Baski keel - räägitakse baski-regioonis Põhja-Hispaanias ja Edela-Prantsusmaal. Baski keelel puuduvad sugulaskeeled. (vt. LISA 1 ja 2) 2 F. Karlsson, Ühiskonna mitmekeelsus. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 314. 3 F. Karlsson, Indo-Euroopa keeled. Üldkeeleteadus, Tallinn, 2002, lk 297-298. 4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv
kallis ja südamelähedane mulle..." Samalaadne tekst veel jätkub, kuid nonvelli põhisõnum võiks olla see, et elu võib olla küll kibedust täis, kuid ta läheb edasi ja Aeg lükkab hoogu takka tahad sa seda või mitte. Tegelased: · Ania Levenova · Dr. Albrich Kreuz · Reelika Mäger · Ema Agnes Levenova · Isa Grigori Levenov · Hulluarstid internaadis Fremm, Eva Karlsson, Maria Liivalaid ja Öpik · Koolikaaslased, tähtsamad ehk Sten, Markus, Oliver, Peeter ja Karl · Kirikurahvas · Linnarahvas · Juhuslik mööduja Nurme puiesteel 3
LIHTLAUSE Lihtlause on ühe öeldisega lause. NB! Öeldis sisaldab alati verbi pöördelist vormi. Lihtlause kirjavahemärgid seonduvad koondlausega. Koondlause on korduvate lauseliikmetega (vastavad ühele ja samale küsimusele) lihtlause. Korduda võivad alused: Fille ja Rulle on Vaasalinna vargad; täiendid: Turul müüdi lõunamaiseid, põhjamaiseid ja idamaiseid maiustusi; sihitised: Karlsson armastab torti, sokolaadi ja komme; määrused: Päeval ega ööl ei andnud mõte talle rahu; öeldistäited: Öö oli vaikne, soe ja tähine. Sidesõnata koondlauses eraldatakse korduvad lauseliikmed koma(de)ga: Armastan päikest, tuuli, soojust, merd. Sidesõnadest. Ja ja ning on ühendavad sidesõnad, samuti nii ... kui ka, kuid see võimaldab mingit sõna enam rõhutada: Nii Fille kui ka Rulle tahtsid pirukaid.
• Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996): • Aasia – 2165 (32%) • Aafrika – 2011 (30%) • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%) • Ameerika – 1000 (15%) • Euroopa – 225 (3%) Keelte liigitamine • Genealoogiline- päritolu järgi • Tüpoloogiline- keelte sugulus on tähtsusetu • Areaalne - piirkondlik • Sotsiolingvistiline- kõnelejate arvu järgi Tüpoloogiline liigitus Keelte liigitus struktuuri järgi:
Tema vestetud lood aitasid ja aitavad siiani sisustada märkimisväärse hulga eestlaste lapsepõlve. Sajandivahetusel Eesti lastekirjanduse teabekeskuse poolt korraldatud rahvaküsitluses olid tema "Bullerby lapsed" eestlaste lapsepõlves enimloetud raamat, edastades vaid napilt "Pipi Pikksukka". "Pipit" nimetati ka ühe esimese tõlketeosena Piibli järel Eesti elu enim mõjutanud raamatute nimekirjas. Täiskasvanud lugejad avavad selliseid raamatuid nagu "Väikevend ja Karlsson katuselt", 13 "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses", "Meisterdetektiiv Blomkvist", "Hulkur Rasmus", "Madlike", "Vennad Lõvisüdamed" või "Röövlitütar Ronja" siis, kui neil tekib tahtmine naasta omaenda lapsepõlve. KASUTATUD KIRJANDUS 1. AF Reuters Baltic News Service. Suri Astrid Lindgren [WWW] http://noortekas.hot.ee/?id=1788&cid=10&a=1 (09.09.05) 2. Jaaksoo, A
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
Kuressaare Põhikool ROOTSI Referaat Koostaja: Ott Levisto Juhendaja: Tiia Kuusk Kuressaare 2005 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................lk 2 Sissejuhatus...........................................................................................................................lk 3 1. LOODUS...........................................................................................................................lk 4 1.1 Reljeef..............................................................................................................................lk 4 1.2 Kliima.................................................................................................................
Alkoholivabade jookide armastajaile on suur valik teed ja kohvi: siin on nii jaapani roheline tee kui ka tuntud toniseeriv mate ning kõik mõeldavad kohvi liigid. Samuti saate omal valikul värskelt pressitud puuvilja- ja juurviljamahla. Ei saa jätta märkimata ka laste menüüd. Vaevalt suudavad noored gurmaanid ära öelda "Matroskini võileivast", millega armastas keha kinnitada Prostokvašino kass Matroskin, või täidetud kartuliseentest, millega laadis ennast enne lendu Karlsson. Salvadore on alati parim valik pulmade ja bankettide pidamiseks! Banketisaal, elavas ettekandes muusika ja Salvadore tamada annavad erilise koloriidi teie pulmadele, korporatiivsele peole, sünnipäevale, banketile, pere pidustustele. Ida-Virumaa matkarajad • Kauksi oja õppematkarada (3,6 km) • Kotka matkarada (8 km) • Kurtna matkarajad (4,5 - 5,5 km) • Luite matkarada (4,4 km) • Muraka matkarada (3 km) • Poruni matkarada (5 km)
(4/2010), ,,Kultuuri hoidmise võimalusi digiajastul. Kunstiteoste graafiline märkesüsteem uus digi-arendus Eesti Kunstimuuseumi restaureerimisvaldkonnas" (4/2010), ,,Lummav kontserdiõhtu Baden-Badenis" (1/2011), ,,Külastamist väärt Esimene sotsialistlik linn Saksamaa pinnal Eisenhüttenstadt" (1/2011), ,,Lätlased tegid filmi sõjast ja armastusest" (1/2011), ,,ESTONIA kontsertklaver 60" (1/2011), ,,Lunastaja-Sangarist tehti Karlsson 16 katuselt" (3/2011). Avaldatud kultuuriartiklitest kumavad samuti läbi rahvuslikud ja ajaloolised teemad. Märkimisväärne on, et pooled avaldatud kultuuriartiklitest kajastavad Saksamaaga seotud kultuurielu. See on põhjendatav asjaoluga, et ajakirjal on Saksamaal korrespondent Aino Siebert. See on teine, kuid mitte absoluutne faktor, mis võib viidata ajakirja kergele saksameelsusele.
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas ...
Väga oluliseks tuleb pidada kaasaegse välismaise lastekirjanduse arvukamat tõlkimist, mis avardas nii lugejate kui ka lastele kirjutavate autorite silmapiiri. Maailma lastekirjanduses pedagoogika seniseid häid tavasid rikkuv A. Lindgreni "Pipi Pikksukk" jõudis eesti lugeja kätte alles 1968. a., seega 23 aastat pärast ilmumist. Teisi Lindgreni teoseid oli tõlgitud juba varem: esimestena "Meisterdetektiiv Blomkvist", "Väikevend ja Karlsson katuselt". Tove Janssoni muumilood hakkasid ilmuma kõigepealt keskastme lastele (pioneeridele) adresseeritud ajalehe "Säde" järjejutuveerus, raamatuna alles 1975. a. "Pioneeri" ja "Sädeme" kõrval alustas ilmumist mudilaste (oktoobrilaste) ajakiri "Täheke" , mis erinevalt eelpoolnimetatutest ilmub tänaseni. "Pioneer" ja "Täheke" olid kirjanduslikud ajakirjad, mis lisaks ametliku ideoloogia kandmisele avaldasid eesti autorite värskeimat
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMINE EKSAMIKS sügissemester 2013 LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimusele vastama, ei pea lugema, aga võivad) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 Moodle'ist: Keeleteaduse põhimõisteid (nn sõnastik) Kordamismoodul (8.) 1. Keel kui kommunikatsioonisüsteem, keele allsüsteemid
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga:...
Maardu Gumnaasium Mittestatsionaarne osakond Kristina Kralle 9.a klass Vääriselupaikade inventuur Eestis Maardu 2014 SISUKORD 1. Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 2. Eesti metsade looduslik mitmekesisus................................................................................... 5 Kliima ja metsade kujunemine ..................................................................................................5 Inimtegevus................................................................................................
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
suguluses kõigi Põhjamaade kuningakodadega. 1450. a. puhkeb Taani ja Rootsi vahel sõda. Mõlema maaa aadlikud võtavad vastu otsuse unioon taastada, kui üks kahest kuningast sureb. Kalmari unioon 1397-1521 1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni vastu, kes põgeneb Gdanskisse. Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I. 1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi. 1464. a. lõpul kuuluas Linklpingi piiskop KETTIL KARLSSON (VASA) end riigi eestseisjaks ning Karl Knutsson aeti jälle ära. Kalmari unioon 1397-1521 1465-1467. a. olid regentideks Oxenstierna ja Tott. 1467. a. suvel kroonitakse Karl Knutsson kolmandat kordaja jääb kuningaks kuni oma surmani 1470. a. Kalmari unioon 1397-1521 Uueks Rootsi sisuliseks valitsejaks saab STEN STURE VANEM. Christian I üritas taas võimu haarata, kuid sai 1471. a. BRUNKENBERGI lahingus lüüa. Kalmari unioon 1397-1521
Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui žanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süžeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. “Mio, mu Mio”; “Vennad lõvisüdamed”; “Väikevend ja Karlsson katuselt“; “Röövlitütar Ronja”. Lindgren on loonud tõelise laste paradiisi (Videvikumaa, Päikesevälu, Kauge maa, Nangijaala) - idüllilised stseenid, kus on rohkesti armastust, soojust, sõprust, ilu, seiklusi ja toitu ning kus peategelastest saavad tugevad, terved ja kartmatud tegelased. 19. Lindgreni realistlikud lasteraamatud. Lindgreni realistlikeks lasteraamatuteks on näiteks “Bullerby lapsed”, “Lärmisepa tänava Lota”, “Kalle
2 Lindgren Pipi Pikksukk 2 Raud Kalevipoeg 1 Bienek Ülemnuuskur Osvald 1 Brennan Haldjasõjad 1 Christie Surnud mehe temp 1 Dahl Nõiad 1 Faehlmann Muistendid 1 Fowke Planeet Maa 1 Funke Varaste isand 1 Holmes Lahingud 1 Kreutzwald Kalevipoeg 1 Lindgren Hulkur Rasmus 1 Lindgren Kalle Blomkvist ja Rasmus 1 Lindgren Karlsson katuselt 1 Lindgren Röövlitütar Ronja 1 Lindgren Vahtramäe Emil 1 Lindgren Vennad Lõvisüdamed Väike Tjorven, Pootsman ja 1 Lindgren Mooses 1 Luts Kevade 1 Pervik Arabella, mereröövli tütar 1 Preussler Krabat 1 Pyle Robin Hood 1 Roht Jutte loomadest 1 Schlüter Laste linn 1 Stewart Teispool Süvalaant
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
04.2011 41. Jones, Mark ja Samalionis, Fran. Radical Service Innovation. BusinessWeek. Edited by University of London. London, 20.10.2008, pp. 2026. 42. Järs, Anu. Eesti kuurortide supelkultuurist 19. ja 20. Sajandil. Tartu Ülikooli Ajaloo instituut, 2010, 125 lk. (magistritöö) 43. Kase, Uno, Müristaja, Heli, Raagmaa, Garri, Kask, Tiit, Hinsberg, Ain. From publicly encouraged networks to cluster formation in Pärnu holiday-making industry. Hacker, R. S., Johansson, B. & Karlsson, C. (eds.) Emerging Market Economies and European Economic Integration. London: Edward Elgar, 2004, 300 p. 44. Kask, Tiit, Meeras, Liis, Müristaja, Heli, Tooman, Heli, Viin, Tiina. Pärnu maakonna puhke- ja turismimajanduse arengukava aastateks 20052008, 2005. [http://uus.mv.parnu.ee/index.php?id=52]. 18.02.2011 45. Kask, Tiit. Pärnu kuurordi kujunemis- ja arengulugu aastatel 18381940. Tartu Ülikooli Geograafia instituut, 2003, 75 lk. (magistritöö) 46. Kask, Tiit
49 Patrick Ryan Saskachewan Prarie 5.99 Patrick Ryan Saskachewan Prarie 1.25 Darren Koutras Alberta West 1.99 Sally Hughsby Ontario Ontario 24.49 Sheri Gordon Quebec Quebec 19.99 Sheri Gordon Quebec Quebec 4.65 Sheri Gordon Quebec Quebec 5.09 Jill Stevenson Manitoba Prarie 6.89 Resi Polking Alberta West 19.99 Jim Karlsson Alberta West 4.51 Tony Sayre Alberta West 19.99 Kean Nguyen Ontario Ontario 1.39 Kean Nguyen Ontario Ontario 8.68 Roger Demir Alberta West 58.2 Ann Blume Nova Scotia Atlantic 23.76 Michelle Moray Saskachewan Prarie 29.21 Michelle Moray Saskachewan Prarie 4.5 Maxwell Schwartz Saskachewan Prarie 5.6 Evan Bailliet Manitoba Prarie 19
Teistele ei ole mõeldud. Vanemana ootab,mis teine vastu räägib. Väike jutt on 3 a, 5 a saavad muskulatuurile täpselt korraludsi, kuidas keel peaks liikuma. Kuidas huuled, suupõhi, lastel s sündmusi seleteada, palju fantaasiaid. Karlsson katuselt on kujutledav kaaslane. Üksikud ütlemist, sigmatismi nt s kui keel hamamste vahel. Paljudel on nii. Vales kohas on keel ja lapsed on sellised, kellel on mõeldud sõbrad. Arutada lapsega, kas teised ka näevad jms, kuid tuleb vale hääl välja. Logopeedid õpetavad. Täpselt on vaja koordineerida.
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
plasticity. In Functional Metabolism, Regulation and Hegarty, P. V. 1970. Differences in fibre size of histo- Adaptation, K. B. Storey (ed.), pp. 295–318. Hoboken, logically processed pre- and postrigor mouse skeletal N.J.: Wiley-Liss. muscle. Life Sciences 9:443–449. Juncher, D., B. Ronn, E. T. Mortensen, P. Henckel, A. Hess, D. T., A. Matsumoto, S. O. Kim, H. E. Marshall, Karlsson, L. H. Skibsted, and G. Bertelsen. 2001. and J. S. Stamler. 2005. Protein s-nitrosylation: Effect of pre-slaughter physiological conditions on Purview and parameters. Nat Rev Mol Cell Biol the oxidative stability of colour and lipid during chill 6:150–166. storage of pork. Meat Science 58:347–357. Hess, D. T., A. Matsumoto, R. Nudelman, and J. S. Kaminski, H. J., and F. H. Andrade. 2001
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
