Tallinna Tehnikaülikool Ehituse ja arhitektuuri instituut Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika õppetool LABORATOORNE TÖÖ nr. 2 Elastsuskonstantide määramine Üliõpilane: Alisa Rauzina Matrikli nr: 153943 Rühm: EAUI 61 Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 27.02.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata terasest silindrilise katsekeha elastsuskonstandid. Kasutatud tööriistad: · Takistustensoandur Katsekeha: Joonis 1. Katsekeha kuju ja mõõdud Joonis 2. Moonete aegrida Valin : t1=75 t2= 125 t3=175 t4=225
Arvutustabel: A [mm] 3318,3 ey_kes t ex_1 ex_2 ey_1 ey_2 ex_kesk k koormus jõud pinge [s] [µm/m] [kgf] [N] [MPa] 0 0 0 0 0 0 0 5000 0,00 0,00 80 -84 -73,68 20,4 16,56 -78,84 18,48 10100 50013,92 15,07 125 -152,64 -140,64 38,16 32,16 -146,64 35,16 15000 98066,50 29,55 165 -221,52 -217,44 58,32 48,96 -219,48 53,64 20000 147099,75 44,33 210 -294,72 -292,32 78 68,64 -293,52 73,32 25000 196133,00 59,11 E= ( 59,11 - 15,07 ) / (-293,52 + 78,84 ) = 205 Gpa v= | ( 73,32 18,48 ) / (-293,52 + 78,84 )| = 0,26 G= 205 / 2* (1+ 0,26) = 82 GPa
pingete ja deformatsioonide vahel. Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on ühtlane ja isotroopne poolruum. Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse mõjul tekkivad pinged elastsusteooria meetodite abil. Elastsusteooria võimaldab määrata pinged muidugi ka kihilises ja anisotroopses pinnases, kuid analüütilised avaldused kujunevad keerukamateks ning eksperimentaalselt määratavate elastsuskonstantide suureneb. Kuna iga konstandi katseline määramine on seotud paratamatult mõõtmisvigadega, siis kasvab keerukamate arvutusskeemide kasutamisel ka arvutuse tulemuse, see on pingete määramise viga. Eelöeldu kehtib ka juhul kui pingete leidmiseks kasutatakse kaasaegseid arvulisi meetodeid nagu lõplike elementide või ääreelementide meetodit
annaabi.ee 
