docstxt/130184167935206.txt
-0,450 -1,260 Keramsiitplokkidest lintvundament 10375 1485 4595 2800 2230 375 A B C D E
· Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb taldmikuplokist (raudbetoonist) ja vundamendiplokist (betoonist) Üleminek hoone ulauses ühelt rajamissügavuselt teisele peab olema astmeline · Nõrgal pinnasel (h/l=1/2; max h=0,5m) · Tugeval pinnasel (h/1=1/1, max h=1m) Monoliitne lintvundament on kohapeal valatav või laotav vundament. Materjaliks betoon, kivikbetoon või paekivi, maakivi. Kivikbetoon - põllukivid valatakse vundamendi sisse. Kivid ei tohi ületada 1/3 vundamendi paksusest. 2)Postvundamendid
Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas,
Kannvundamendi valiku puhul aarvestatakse kandevõimet ja tallamõõtmeid 1.Mis on vundament? 2.Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? 3.Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi ? 4.Millest sõltuvad vundamendi talla mõõdud ? 5.millal nähakse ette deformatsioonivuugid ? 6.Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? 7.Millist betooni nim.sääst ehk kivikbetooniks ? 8.Mis vahe on jäikadel ja painduvatel vundamentidel ? 9.Mis on lintvundament ? 10.Mis puhul kasutatakse postvundamente ? 11.Mis on kannuvundament ja kus seda kasutatakse ? 12.Mis puhul kasutatakse vai vundamente? 13.Postvaia tööpõhimõte. 15.Kuidas jagunevad vaiad süvistamisviisi poolest? 16.Mis on vai materjalideks? 17.Kuidas tehakse kohtvaiu ? 18.Mis puhul kasutatakse plaatvundamente ? 19.Mida nimetatakse sokliks ? 20.Milliseid võtteid kasutatakse vundamendi puhul vee tõkestamiseks ? 21.Kuidas jagatakse vundamente rajamissügavuse järgi ? 22
5. Millal nähakse ette deformatsioonivigu? Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. 6. Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? · Monteeritava (taldmikuplokid ja betoonist keldriseinaplokid) · Kohalvalmistatavatena (monoliitne raudbetoon, väike plokid, tellised) 7. Millist betooni nim. sääst- ehk kivibetooniks? 9. Mis on lintvundament? Lintvundament ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele üle ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. 10. Mis puhul kasutatakse postvundamente? · Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele. · Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna.
Jääb külmumispiirist kõrgemale. Vundamentides kasutatakse järgmisi materjale nagu betoon, kivibetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist nagu maakivi, paekivi,graniit,marmor,viimistluskihita betoon ja betoonkivid. Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. 4 Pinnas ja selle kandevõime Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas.
8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 13 plaatvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 14 vaivundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 15 Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, hoone koormusest, vundamendi liigist, ehitise või hoone kapitaalsusest ning keldrite, kütuse vastuvõtu sahtide jne olemasolust. Hoone
Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva lindina. Koormused kanduvad alusele ühtlaselt, mis on oluline kokkusurutavate ja nõrkade pinnaste puhul. · Mis puhul kasutatakse postvundamente? Kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. · Mis on kannvundament ja kus seda kasutatakse? Kannvundamentide valikul tuleb arvestada pinnase kandevõimet ja sellest tulenevat kannvundamendi tallamõõtmeid, aga ka kasutatavate postide ristlõike mõõtmeid.
Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas · aluspinnas- looduslik pinnas ehitiste all · planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- alusp...
Saun 5,2 m² Riietusruum 16,1 m² WC 3,6 m² Pesuruum 9,2 m² Saun 5,2 m² Tuulekoda 4,1 m² -3- -4- 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on AEROC kergplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse raudbetoonist lintvundamendile. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone põrand, küttetorustikuga raudbetoonplaat, on altpoolt soojustatud 100 mm EPS-plaatidega, selle all on tihendatud killustik 200mm. Raudbetoonplaat kaetakse klinkerplaatidega. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 10 mm krohv + viimistlusvärv 375mm AEROC EcoTerm 375 kergplokk 10 mm krohv + viimistlusvärv Kandva siseseina konstruktsioon: 10 mm krohv + viimistlusvärv
Elamu on pikikandvate betoonist seinatega. Kandvad seinad on tehtud betoonelemendist, vaheseinad on ehitatud fibo plokkidest. Kandvate seinade paksus on 280 mm, mis suurendab seinade heli- ja müraisolatsioon aga see on vajalik, sest et kandvad seined eralduvad korterid. WC ja vannitubade vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 100 mm. Eluruumide vaheseinad ehitatakse plokkidest, mille paksus on 200 mm. Vundamendi tüüp on lintvundament. Varikatus on toetud metallist postidele ja mitte soojustatud. Katus on tehtud puittaladest ning soojustatud mineraalvillaga. Sise- ja välisviimistlus Välisviimistlus: betoonelementidest seined on kaetud halli värvi krohviga. Aknaraamid on tehtud puidust, akna- ja usteraamide värvid on tumepruunid. Elamu katus ja varikatus on kaetud SBS rullmaterjaliga tumepruuni kivipuistega. Rõdud ja terass on tehtud puidust, mille värv on sama, mis on aknaraamides
4 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² Leiliruum 9.1 m² -3- MUUDE PINDADE SPETSIFIKATSIOON Terrass 38.3 m² 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune raudbetoonplaat on altpoolt soojustatud 200mm vahtpolüstüroolplaatidega, selle all on tihendatud killustik ja täitematerjal. Raudbetoonplaat kaetakse vajadusel tasanduskihiga ja puhta põrandaga. Seinad Kandva välisseina konstruktsioon seest välja: 13mm kipsplaat viimistlusega/ klinkerplaat 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 125mm puitsõrestik 50x125mm, s
Tööprojekti üheks osaks on vundamendi tööprojekt, kus sisalduv tehniline informatsioon nagu vundamendi tüüp, tehniline lahendus armeerimisele ja betooni klass on ehitajale aluseks eelarve koostamisel. [2] 2 1) Vaivundament [10] 2) Postvundament [11] 3) Plaatvundament [12] 4) Lintvundament [13] 3 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarandisse või läbi selle. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades sellega nende soojajuhvitust, mis omakorda muudab ruumid rõskemaks ja külmemaks st kokkuvõttes ebatervislikeks
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele sobib liivalusega laudpõrand. Tänapäeval kasutatakse liiva asemel ka kergkruusa. Seinad: seinte soojustus pannakse välisseintele. 5. Aurutõkke ja tuuletõkke otstarve piirdekonstruktsioonides Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, siis ei teki kondenseerumist
4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on alla viie (joonis 4.1 c)
Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Vundament: Keramsiitplokkidest laiendatud tallaga lintvundament, mis on soojustatud vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm. Karkassiks puitpostid 50x150mm, karkassipostise vahel mineraalvill,aurutõke, siseseinaks metalkarkassil kipsplaat 13mm. Karkassist väljapoole jääb diagonaallaudis, tuuletõke ja fassaadikivi ,,Antiik". Vaheseinad: Kandvad seinad puitsõrestikseinad, karkassiks puitpostid 50x150mm, mõlamal pool matallkarkassil kipsplaat
silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Vundamentide pinnasest väljaulatuvad osad soklid ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon sh. betoonkivid (näiteks Columbia- kivi). Vundamentide minimaalsed paksused: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm -kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 ... 200 mm - betoonist keldrisein, kui keldri põrand on vähem kui 1 m allpool maapinda 250 ... 300 mm - betoonist keldrisein, kui keldri põrand on üle 1 m allpool maapinda 400 ... 500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm. Koostas: Meeli Kams 7
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad...
Vundamentides kasutatavad materjalid: betoon, kivikbetoon, maakivi, paekivi, raudbetoon, silikaatbetoon, pinnasebetoon, betoonkivid, keramsiitbetoonplokid. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist: maakivi, paekivi, graniit, marmor, viimistluskihita betoon ja betoonkivid. 14 Vundamendi minimaalne paksus: - paekivist 300 mm - maakivist 500 mm - looduskivist postvundament 600x600 mm - kivikbetoonist postvundament 400x400 mm - betoonist lintvundament 150 - 200 mm Postvundamendi rajamissügavus võiks liivases pinnases olla 70-80 cm, savipinnase korral tuleks postide alla teha kruusatäidis kuni külmumispiirini, mis on harilikult 1,2 m maapinnast. Keskmise tugevusega pinnases võib olla postide ristlõikeks 30x30cm, vahekaugus kuni 2 m. Pinnas ja selle kandevõime. Vundamendi ehitust mõjutab suurel määral asukoha pinnas. Pinnaseid liigitatakse kalju- ja mittekaljupinnasteks (rähk, kruus, liivapinnas, savipinnas, turvas, täitepinnas)
Hoone pikkus: 5x7.1=35.5 (m) Hoone laius: 20 (m) Hoone kõrgus: 9.6 (m) (madalamas osas), 13.85 (m) (kõrgemas osas) Katusekalle: 12º Korruste arv: 1 Peatalad: Terasest I- või H-profiil Roovtalad: Terasest Katus: Profiilplekk 6 Kandvad välisseinad: Monoliitsest raudbetoonist (ei kuulu dimensioonimisele) Põrand: Monoliitbetoon (ei kuulu dimensioonimisele) Vundament: Lintvundament (ei kuulu dimensioonimisele) Siseseinad: Puuduvad Trepid: Puuduvad Välisseinte avad: Ainsad avad on uksed otsaseintes mõõtudega b=4 m ja h=3 m Terase andmed (üliõpilase valik) Elastsusmoodul - E=210000 N/mm2 Tugevusklass fy - S355 1.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonile [1]. 1.2.1. Projekteeritud kasutusiga [2]. Projekteeritud tarindite kasutusiga on 50 aastat. 1.2.2. Tagajärgede ja töökindlusklass [2]. Tagajärgede klass: CC1 Töökindlusklass: RC1 1.2
jaotusvundament rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike - sügavvundament valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata - vaivundament vaiad süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse või betoneeritakse vaiad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse Madalvundamendid e. jaotusvundamendid - lintvundament seinte või postide all, ristuvad lindid - üksikvundament toetab üksikut ehitise osa - plaatvundament lausvundament kogu hoone all, kasutatakse suure koormusega ja suhteliselt nõrgale pinnasele rajatud ehitise korral Lintvundament - looduskividest (paekivi, raudkivi) - monteeritavad betoonplokid - betoonist või keramsiitbetoonist väikeplokkidest - soojustatud mitmekihilistest raudbetoonpaneelidest
Radooni tungimist ruumi on võimalik tuvastada spetsiaalsete õhu radoonitaset mõõtvate seadmetega. Juhul, kui radoon maja ümbritsevast maapinnast võib elamusse sattuda läbi ebapiisavalt tiheda vundamendi, tuleb hoolikalt tihendada vundament ja keldri põrand (vt joonis 14), samuti seina ja põranda liitekohad. Eriti raske on muuta radoonitihedaks valmis maja vundamendi ja seina ühenduskohti. Üldreeglina on lintvundament kaetud hüdroisolatsioonikihiga. Sellest nõudest on aastakümneid lähtunud projekteerijad ja ehitajad. Seega võib paljudel juhtudel vajadus paigaldada radoonitõket vundamendi ja seina vahele ära langeda. Juhul, kui varem paigaldatud hüdroisolatsioon ei ole küllaldane, et radooni eluruumidesse tungimist ära hoida, tuleb radoonitaseme alandamiseks kasutada eelpool kirjeldatud ventilatsioonisüsteeme. Radoon võib pinnasest eluruumi sattuda ka põrandatarindeid läbivate pragude kaudu.
Jäikus horisontaalasendis tagatakse vahelae- ja katuse sidemetega koostöös raudbetoon monoliitvööga. 4.3. Maa-alused konstruktsioonid 4.3.1. Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uuringud puuduvad, need tuleb teostada põhiprojekti staadiumil. 21 4.3.2. Vundament ja alusmüürid Hoonele on projekteeritud madal lintvundament. Vundamendi raudbetoontaldmik rajada killustikule. Taldmiku laius dimensioneerida põhiprojekti staadiumil. Vundamendi maksimaalsed lubatud vajumid on 20mm ja vajumite erinevuse nurg ei ole suurem kui 1/150. 4.4. Maapealsed konstruktsioonid 4.4.1. Kandvad konstruktsioonid Kandvad seinad (s.h. välisseinad) on kergkruusplokkidest, välisseinad on soojustatud. Vahelagi 1. ja 2. korruste vahel, ning katuselaed on monteeritavatest õõnespaneelidest. Paneelid
raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv. vaiv. 9. Monteeritavad lintvundamendid. Monteeritav lintvundament koosneb: a) taldmikuplokkidest raudbetoonist b) vundamendiplokkidest betoonist Joonis 2.5. Monteeritava lintvundamendi plokid: a taldmikuplokid, b keldriseinaplokid 16 10. Vundamentide rajamissügavus; võtted vähendamaks rajamissügavust. Vundamentide rajamissügavus sõltub pinnase külmumissügavusest, pinnase
Piirväärtus on selline suurus, mis põhjustab kande-või kasutuspiirseisundi tekkimise. Vundamendi peab projekteerima sellise, et ehitise paigutised ja deformatsioonid jääksid väiksemaks teatud piirväärtustest. Paigutiste ja deformatsioonide iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid näitajaid (joonised 3.16 ja 3.17). 34 lk 15 loeng 3 (3.3.6) 31. Lintvundament seina all, lintvundament postide all, üksik posti vundament, ristlintidest vundament, plaatvundament. Millistel tngimustel on otstarbekas kasutada? loeng 4 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation).
kaetakse alati bituumenvõõbaga. Horisontaalne hüdroisolatsioon tehakse ka vundamendi taldmiku peale veidi allpool keldri põrandat. 3 15. Vundamendi paksus, kivide maksimaalne mõõt kivikbetoonis Paekivist 300 mm Maakivist 500 mm Looduskivist postvundament 600x600 mm Kivikbetoonist postvundament 400x400 mm Betoonist lintvundament 150...200 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on < 1 m allapool maapinda 250...300 mm Betoonist keldrisein kui keldri põrand on > 1 m allpool maapinda 400...500 mm Kivikbetoonis ei tohi kivide läbimõõt ületada 1/3 müüri paksust. 16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist
Vundamendi kui ehituselemendi enda tugevus Vundamendi vajalik kasutusiga Vundamendi ökonoomsus. 25 Ehitamisviiside järgi' Madalvundament ehk jaotusvundament, mis on rajatud eelnevalt kaevatud lahtisesse süvendisse, mille sügavus võrreldes tallalaiusega on väike. Madalvundamendi ülesandeks on ehitise koormuse jaotamine pinnasele. o Lintvundament o Üksikvundament o Plaatvundament Sügavvundament, mis valmistatakse otseselt pinnases ilma eelnevalt süvendit kaevamata: rajatakse peamiselt vajukaevuna, kessoonina või süvaseina meetodil Vaivundament, kus vaiad süvistatakse rammimise, vibreerimise, kruvimise, surumise teel pinnasesse või betoneeritakse vajad vahetult pinnasesse tehtud süvendisse. Koosneb vaiadest, mis läbivad nõrku pinnasekihte ning kannavad koormuse
Puhvet (2 tk) PVC Akrüüllateks Värv Trepikojad Epoksüüdmastiks EPO värv Värv Tabel 1: Viimistlustabel 1.5. Konstruktiivne osa Lasteaed on projekteeritud karkasshoonena, kuid keldriosa seinad on valatud raudbetoonist. Hoone koormused kannab pinnasele üle postide all postvundament ning jäikusseinte, treppide ning keldri all lintvundament. Hoone põhilised kandeelemendid on 400x400 mm postid, mis on vundamenti ühendatud Peikko postikingade abiga. Postide külge on peitkonsoolidega ühendatud talad, millele omakorda toetuvad HCE220 E-Betoonelemendist tellitud R/B õõnespaneelid. Hoonele annavad jäikuse 200 mm paksused monoliitsed R/B seinad, milleks on 2 trepikoja seina ning teljel- B asuv sein, alates teljest 1-3 ning 5-7´ni. Hoone välisseinad on E-Betoonelemendi 310 mm
Radooni tungimist ruumi on võimalik tuvastada spetsiaalsete õhu radoonitaset mõõtvate seadmetega. Juhul, kui radoon maja ümbritsevast maapinnast võib elamusse sattuda läbi ebapiisavalt tiheda vundamendi, tuleb hoolikalt tihendada vundament ja keldri põrand (vt joonis 14), samuti seina ja põranda liitekohad. Eriti raske on muuta radoonitihedaks valmis maja vundamendi ja seina ühenduskohti. Üldreeglina on lintvundament kaetud hüdroisolatsioonikihiga. Sellest nõudest on aastakümneid lähtunud projekteerijad ja ehitajad. Seega võib paljudel juhtudel vajadus paigaldada radoonitõket vundamendi ja seina vahele ära langeda. Juhul, kui varem paigaldatud hüdroisolatsioon ei ole küllaldane, et radooni eluruumidesse tungimist ära hoida, tuleb radoonitaseme alandamiseks kasutada eelpool kirjeldatud ventilatsioonisüsteeme. Radoon võib pinnasest eluruumi sattuda ka põrandatarindeid läbivate pragude kaudu
Graafikult saab leida nüüd sellisele vajumile vastava aja t50. Konsolidatsiooniastmele 0,5 vastab ajategur N50 = 0,485. N avaldusest saab leida konsolidatsioonimooduli 4 h 2 N50 h 2 Cv = = 0,197 (4.27) t 50 2 t 50 kus h on proovikeha algkõrgus. 30. Vundamentide tüübid. Liivpadi. Rasked tambid. Vundamentide tüübid Madalvundamendid: lintvundament, üksikvundament, plaatvundament Üksikvundament: monteeritav kannvundament, monoliitne postvundament, Vaivundament : õõnesvaiad, puitvaiad ja terasvaiad Muud vundamendid (üksikasjalikumalt iga tüübi kohta on välja toodud Kaido kaustas, mis saadeti listi) Liivpadi kasutatakse nõrkade pinnaste puhul. Kasutatakse kahte erinevat varianti, toodud joonisel 113. Eelnevalt kaevatakse nõrgem pinnas välja ja asendatakse liivaga, mida tihendatakse kihtide kaupa. Rasked tambid
teisel poolel sees 100 mm villa keraamilise plaadiga korrusel kips (klaas+pakett) ja kipsplaat kaetud betoon 6025 Betoonist Tahutud palk Puitlaudis, alt soojustatud, Kivikatus Punnlaudis, 15cm villa, teise 1 raamiga puitaknad Uus elamu (2008) lintvundament teisel korrusel parketiga korruse katuslaeks kipsplaat ja (pakettklaasiga) kaetud OSB-plaat 200 mm villa 6026 Maakivi, Tahutud palk, sees tapeeditud Vana laudpõranda peal Eterniidiga kaetud Värvitud punnlaudis, Pakettklaasiga Soojustamine väljast, uued aknad,
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
