Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jaotusvundamendid ja liigid (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


 
1
4  JAOTUSVUNDAMENDID 
4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid 
Pinnase tugevus on valdavalt väiksem  pinnasele   toetuva  konstruktsioonimaterjali 
tugevusest. Postidelt ja  seintelt  tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna 
kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament ( spread  foundation). Paralleelselt on 
 
b) 
a) 
c) 
d) 
e) 
Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a)  lintvundament  seina all; b) 
lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest  vundament
e)  plaatvundament
kasutusel mõiste  madalvundament  (shallow foundation).    
Madalvundament  on  enimkasutatud  vundamenditüüp.  Kuju  ja  projekteerimise  iseärasuste 
järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 
1.  Üksikvundament. Üksikut ehitise osa  toetav  enamasti ristkülikulise tallaga vundament, 
mille pikkuse ja  laiuse  suhe on alla viie (joonis 4.1 c). Mõnikord kasutatakse ka seinte 
toetamiseks kombineeritult vundamenditalaga.  
2.  Lintvundament. Enamasti ehitise seinu toetav vundament, mille pikkus on üle viie korra 
suurem laiusest (joonis 4.1 a). Mõnikord kasutatakse vajumite ühtlustamiseks ka postide 
rea all (joonis 4.1 b) 
3.  Ristlintidest  vundament.  Kasutatakse  karkassehitiste  puhul,  vahetult   talla   alla  jääv 
pinnasekiht  on  piisavalt  tugev  ja  sügavamal  on  palju  kokkusurutavad  ja  erineva 
paksusega  pinnasekihid . Monoliitsest raudbetoonist lindid aitavad ühtlustada vajumeid 
(joonis 4.1 d). 
4.  Plaatvundament.  Lausvundament  kogu  hoone  (mõnikord  ka  selle  üksikosade)  all. 
Kasutatakse  suure  koormusega  ja  suhteliselt  nõrgale  pinnasele  rajatud  ehitiste  korral 
 
eesmärgiga 
vähendada 
survet  
pinnasele  ja  vajumite  erimeid 
(joonis 4.1 e).    
Vasakule Paremale
Jaotusvundamendid ja liigid #1 Jaotusvundamendid ja liigid #2 Jaotusvundamendid ja liigid #3 Jaotusvundamendid ja liigid #4 Jaotusvundamendid ja liigid #5 Jaotusvundamendid ja liigid #6 Jaotusvundamendid ja liigid #7 Jaotusvundamendid ja liigid #8 Jaotusvundamendid ja liigid #9 Jaotusvundamendid ja liigid #10 Jaotusvundamendid ja liigid #11 Jaotusvundamendid ja liigid #12 Jaotusvundamendid ja liigid #13 Jaotusvundamendid ja liigid #14 Jaotusvundamendid ja liigid #15 Jaotusvundamendid ja liigid #16 Jaotusvundamendid ja liigid #17 Jaotusvundamendid ja liigid #18 Jaotusvundamendid ja liigid #19 Jaotusvundamendid ja liigid #20 Jaotusvundamendid ja liigid #21 Jaotusvundamendid ja liigid #22 Jaotusvundamendid ja liigid #23 Jaotusvundamendid ja liigid #24 Jaotusvundamendid ja liigid #25 Jaotusvundamendid ja liigid #26 Jaotusvundamendid ja liigid #27 Jaotusvundamendid ja liigid #28 Jaotusvundamendid ja liigid #29 Jaotusvundamendid ja liigid #30 Jaotusvundamendid ja liigid #31 Jaotusvundamendid ja liigid #32 Jaotusvundamendid ja liigid #33
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-06-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 314119 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
25
doc

Vundamendid

TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0

Vundamendid
thumbnail
72
docx

Vundamendid projekt

SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............

Kategoriseerimata
thumbnail
39
doc

Alused ja vundamendid konspekt

16 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.3. Ekstsentriliselt koormatud üksikvundament. 17 4.2.2.4. Kandevõime kontroll ebaühtlase aluse korral. 18 4.2.3. Tallamõõtmete määramine empiirilise "lubatud surve" abil. 20 4.3. Madalvundamentide projekteerimine kasutuspiirseisundi järgi. 21 4.3.1. Aluse deformatsiooni liigid. 21 4.3.2. Aluse vajumi arvutus. 22 4.3.2.1. Pinnasekihi vajumine lauskoormuse puhul. 22 4.3.2.2. Kihikaupa summeerimise meetod. 23 4.4. Piirvajumid 24 4.5. Geotehnilise projekti seletuskiri. 5. Vaivundamendid

Vundamendid
thumbnail
36
docx

Pinnase mehaanika ja vundamendid

1. PINNASE DEFINITSIOON JA KOOSTIS. Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eral

Vundamendid
thumbnail
47
docx

Geotehnika kordamisküsimused

vundamendi, ehitise osa või ehitussüvendi sügavaim punkt). Mitmesuguste za väärtuste puhul peaks neist kasutama suurimat. Väga suurte ja eriti keerukate ehitiste puhul peaks mõni uurimispunkt ulatuma sügavamale Ebasoodsates geoloogilistes tingimustes, kus nõrgad või palju kokkusurutavad kihid asuvad tugevamate kihtide all, peaks alati valima suurema uurimissügavuse. 3.Geotehnilised konstruktsioonid: vundamendid (madal-,vaivundamendid, plaatvundamendid), tugiseinad 4.Pinnaseosakeste klassifikatsioon. Pinnaste klassifikatsioon. Pinnaseosakeste suurus varieerub väga laiades piires ­ alates kividest, mille läbimõõt võib olla kümnetest sentimeetritest kuni kolloidosakesteni suurusega alla 0,001 millimeetri. Jättes kõrvale jämeda fraktsiooni (kivid) kuuluvad pinnaseosakeste hulka kruusa, liiva, mölli ja saue terad. Pinnaseosakeste nimetused nende suuruse järgi on kokkuleppelised

Geodeesia
thumbnail
3
doc

Geotehnika spikker

olema tagatud piisava varuga. Selle koormuse üksikvundamentide vajumite erim alla 20 mm puuraugu toru ümber. Vaia kandevõime on määrmaine ongi üks pinnasemehaanika suhteline kalle väiksem kui 1/500 250...450 KN Puurtoruvai Odex on läbimõõduga põhiülesandeid. 34. Loetlege vaiade liigid töötamisviisi järgi (3) 114mm ja puuritakse läbi igasuguse pinnase, ka 26. Millest sõltub vundamendi rajamissügavus Postvaiad, mis rammitakse läbi nõrga pinnase läbi betooni. Pinnas vaiaotsa all ja toru (5)? Rajamissügavuseks nimetatakse vundamendi tugevamasse kihti. injekteeritakse tsemendiseguga. Vaia kandevõime taldmiku sügavust planeeritavast maapinnast

Geotehnika
thumbnail
151
pdf

PM Loengud

teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide ­ vundamendid, tugiseinad, tunnelid ­ projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest

Pinnasemehaanika, geotehnika
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia ­ uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika ­ arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin ­ vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid ­ annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ­ ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ­ ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus o GEO ­ ehitise purunemine, mille juures on määrav pinnase tugevus o UPL ­ ehitise tasakaalu kaotus vee võstva mõju tõttu

Geotehnika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun