2)Kips 3)Kaoliini 4)Maagaasi, Põhjameres 5)Naftat, Põhjameres 6)Tina, Cornwalli poolsaarel * Süsi ( taastumatu loodusvara) * Nafta ja maagaas ( taastumatu loodusvara ) Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. * kips,liiv,kruus ja lubjakivi Need on kaubanduslikud mineraalid , mida kasutatakse ehitusmaterjalide tööstustes. Neid kaevandatakse pinnastes karjäärides, kasutatades raskeid masinaid. Olulised on need põllumajanduses ja keraamikatööstuses Ludjakivist tehakse kriiiti. Kõrge kvartsi liiva kasutatakse klaasi valmistamisel. * Karoliin (Hiina savi) kasutatakse keraamikatööstuses ja ka paberitööstuses.
Tavaliselt kaevamiskäigu alguses lõigatakse lahti kohe mitu kihti. Selline tööviis võimaldab pinnast kiiremini koguda ja transportida. Hõlma lõikenurk seatakse minimaalseks ja noa lõikeserv ei tohi olla kulunud. Kui üks serv on kulunud, tuleb nuga kohe ümber pöörata. Nüri ja kulunud noa lõikumine pinnasesse võtab poolteist kuni kaks korda kauem aega kui teraval noal. Pinnase kogumisel võib hõlm olla nii fikseeritud kui ka ujuvas asendis. Kergemates(I-II kategooria) pinnastes soovitatakse hõlma järsu pinnasesse tungimise vältimiseks kasutada fikseeritud asendit. Keskmise tihedusega (II-III kategooria) pinnastes võib töötada nii fikseeritud kui ka ujuva hõlmaga, raskemates pinnastes (III-IV kategooria) soovitatakse kasutada ainult hõlma ujuvat asendit. 3.3 Pinnase teisaldamine Tavaliselt toimub pinnase kogumine ja teisaldamine üheaegselt. Ainult suurema teisaldamiskauguse puhul tekib vajadus pinnast ainult teisaldada. I-IV kategooria
Põhimõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus). 2. Erineva vee võrdlemine. 3. Vee liikumine erinevates pinnastes. 4. Vee puhastamine erinevatel viisidel. 5. Vee kasutamise uurimine kodus või koolis. Õpitulemused Õpilane: 1) kirjeldab vee olekuid, nimetab jää sulamis-, vee külmumis- ja keemistemperatuuri; 2) teeb juhendi järgi vee omaduste uurimise ja vee puhastamise katseid; 3) selgitab põhjavee kujunemist ja võrdleb katse abil erinevate pinnaste vee läbilaskvust; 4) kirjeldab joogivee saamise võimalusi ning põhjendab vee säästliku tarbimise vajadust;
koosmõjul. Raud Raud säilib kuivas õhus suhteliselt hästi. Niiskes õhus ja pinnases kattub raud raud(III)hüdroksiidi pruuni kihiga (rooste). Rauatagi Raua kuumutamisel moodustub raua pinnale "rauatagi" (Fe3O4) kiht KOKKUVÕTE Metallist esemete säilimine pinnases sõltub: ·METALLI LIIK ·PINNASE MEHHAANILISED OMADUSED ·PINNASE KEEMILISED OMADUSED ·NIISKUSREZHIIM ·ÕHU JUURDEPÄÄS ·ESEME LIIKUVUS Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige paremini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning kui aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on hõõrdumine, mis tekib metallesemete
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks.
aleuriit maavärinad/ vihmaperioodid Maalibisemised ja varingud XII: Eesti? Maalibisemised ja varingud XIII: soliflukatsioon üles sulanud pinnas valgub nõlvast alla klindiastangu varsemised kõrged jõekaldad nõrkades pinnastes (viirsavid) aktiivkiht (suvel ülessulav igikeltsa pind) igikelts 9
Juurestik. Juurestiku läbimõõt on tavaliselt mitu korda suurem, kui võra läbimõõt. Juurestiku poolt hõivatud pinnase ruumala on aga siiski ligikaudu võrdne võra ruumalaga, sest juurestiku sügavus on tavaliselt palju väiksem, kui võra kõrgus. Juurestiku sügavuses on ka olulised liigilised erinevused. Näiteks kuusele ja kasele on iseloomulik pindmine juurestik – peajuur puudub ja juurestik paikneb maapinna lähedal ka pinnastes, mis on juurtele läbitavad ka palju sügavamal. Näiteks männile ja tammele on aga iseloomulik võimalikult sügavale tungiv juurestik. Ülesande põhjal liigitatakse juuri skelettjuurteks ja imijuurteks. Skelettjuurte (peajuur jt suuremad juured) põhiülesandeks on taime kinnitamine mulda, juurestikule mehaanilise tugevuse andmine ja ainete edasijuhtimine taimes. Imijuurteks on juurte peened, juurekarvadega varustatud tipulähedased
... 11 3.2 Radoon Eesti põhjavees................................................................................................................ 13 3.3 Radoon Eesti pinnases...................................................................................................................13 4.RADOONI VÄLTIMINE.................................................................................................................... 15 4.1 Abinõud vanemates majades ja õhku läbilaskvates pinnastes...................................................... 15 4.1.1 Radoonikaev...........................................................................................................................16 4.1.2 Radooni imemine................................................................................................................... 16 4.1.3 Mehhaaniline äravoolu ja juurdevoolu ventilatsioon ( FT, FTX )......................................... 17 4.1
19. Millised on kuivendusviisid ja millistes tingimustes on nad kasutatavad? Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju ulatusele: 1) hüdromelioratiivsed kuivendusviisid 2) agromelioratiivsed kuivendusviisid. Alaliselt ja pikemaaegselt liigniiskete alade kuivendamiseks kasutatakse hüdromelioratiivseid kuivendusviise. Need võimaldavad veereziimi reguleerida soovitava tüsedusega pinnasekihis. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. Need aitavad sel juhul kõrvaldada liigvett künnikihist. Agromelioratiivseid kuivendusviise omaette saab kasutada ainult ajutiselt liigniiskete alade kuivendamisel. Nende mõjuulatus piirdub tavaliselt künnikihiga. Hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on: 1) kraavkuivendus e. kraavitus, 2) drenaaz, 3) vertikaalkuivendus, 4) polderkuivendus, 5) kolmatsioon 6) üleujutuste reguleerimine.
Külmunud pinnase mahumuutus sõltub niiskusest, lõimisest (terade suurusest) ja pinnasevee tasemest. Ebasoovitavate deformatsioonide vältimiseks tuleb hooned toetada allapoole pinnas külmumispiiri. Aluse püsivuse all mõistetakse kogu aluse kandvate kihtide liikumatust üksteise suhtes. Ehitusalusena kasutatav pinnas koosneb skeletist, mille moodustavad mitmesuguse läbimõõduga pinnaseosakesed (terad), ja osakestevahelistest pooridest. Kuivades pinnastes on poorides õhk, märgades on poorid kas osaliselt või täielikult veega täidetud. Poorides oleva vee kaalu ja skeleti kaalu suhet nimetatakse pinnase niiskuseks ja väljendatakse protsentides. Vähe niiske vesi on täitnud 50% pooride mahust; niiske 50%..80%; veega küllastunud 80%. Ehitusalusteks kasutatavad pinnased liigitatakse kalju-, poolkalju-, liiv-, savi- ja täitepinnasteks. Kaljupinnastes on mineraalosakesed omavahel liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks.
N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtustel domineerivad H 2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit. Kaalium on taimedele raskesti kättesaadav. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka sahhariidide muundamiseks. Saak väheneb tunduvalt, kui pinnases esineb kaaliumi defitsiit. Mida suurem saak, seda rohkem kaaluimi eemaldub pinnasest. See protsess kiireneb, kui pinnase
Vee voolamine toimub peamiselt gravitatsioonijõu toimel, kuid teatud juhtudel on see tingitud ka ,,kapillaarjõust" (pindpinevusjõust), temperatuuri vahest ja osmootilisest rõhust(osmootne rõhk p on võrdne rõhuga, mida tuleb avaldada lahusele selleks, et katkestada lahusti tungimist lahusesse läbi membraani). Mida väiksem on vee liikumise kiirus ja voolukanali läbimõõt ning mida suurem on vedeliku viskoossus, seda suuremad on eeldused, et liikumine on laminaarne. Pinnastes on vee liikumise kiirus ja pooride suurus sedavõrd väiksed, et voolamine on pea alati laminaarne. Turbulentseks võib voolamine muutuda ainult väga jämedateralistes pinnastes ja kalju lõhedes. Laminaarne voolamine Turbulentne voolamine Pinnasevee põhiallikaks on vettläbilaskvate kihtide kaudu maa sisse nõrguvad sademed. Peale sademete (viham, lume) tungib pinnasesse niiskus ka veeaurude kondenseerumise tagajärjel. Vettpidava kihini jõudnud,
jämedate terade vahele sattub hoopis nõrgem tihenemata savi ja seega väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. 13 Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). Meniski poolt terale mõjuv jõud põhjustab teradevahelise Joonis 2.10 Menisk terade kokkupuutepunkti ümber ja tekkivad kapillaarjõud
Kuivenduskraavide sügavus. Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast põhajavee sügavusest. Et kuivenduskraavid alandaksid põhjavee pinna vastavale sügavusele, selleks nende sügavus peab põhjavee pinna kumeruse tõttu olema kuivendusnormist umbes Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast 20...30 cm suurem. Kuivenduskraavide sügavus oleneb suurel määral pinnasest. Et rasketes pinnastes toimub äravool peamiselt maapinda mööda, siis tuleb kraavide sügavus projekteerida siin väiksem kui keskmistes ja kergetes pinnastes. Kuivenduskraavide sügavus oleneb ka turba vajumisest, mis omakorda sõltub turba veesisaldusest ja turbakihi sügavusest ja veel muudest asjaoludest. Vajumine pärast kuivendamist on umbes 15...30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema. Lõpuks tuleb arvestada ka kraavides muda ja veekihi sügavust.
Tehakse põhimõttelist vahet kuivendusmeetodite ja -viiside vahel. Kuivendusmeetodi all mõistetakse liigniiskuse kõrvaldamise põhimõtet, kuivendusviisi all aga selle põhimõtte tehnilist lahendust ehk selle põhimõtte rakendusviisi. Kuivendusviisid jaotatakse kahte gruppi vastavalt nende iseloomule ja mõju ulatusele: Alaliselt ja pikemaaegselt liigniiskete alade kuivendamiseks kasutatakse hüdromelioratiivseid kuivendusviise. Rasketes pinnastes võib lisaks hüdromelioratiivsetele kuivendusviisidele kasutada ka agromelioratiivseid võtteid. 1) hüdromelioratiivsed kraavkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Metsamaade puhul. drenaazkuivendus kõrge põhjavee alandamiseks, pinnavee ärajuhtimiseks ning pealevalguva pinna- ja põhjavee äralõikamiseks. Põllumajandusmaade puhul.
15, c) ja katusvarjasid (joonis 3.15, d) tõstetakse sildkraanaga. Kanalid, kraavid, rennid ·Kanaliks (kraaviks, renniks) nimetatakse tehisveejuhet, mis juhib vee tarbijani või sealt ära. Voolusängi ristlõike kuju võib olla mitmesugune (joonis 4.1): rennidel (flume), mis tehakse betoonist, puidust või muust materjalist, ristkülik, kolmnurk, poolring või parabool, pinnasesse kaevatavatel kanalitel (canal) ja kraavidel (ditch) peamiselt trapets või (halvasti püsivates pinnastes) parabool, tuleb ette ka liitprofiile. Ka kanalisatsiooni-torud (sewer) ja dreenid (drain, subsurface drain) kuuluvad avasängide hulka, sest vesi voolab neis raskusjõu toimel ning voolul on vabapind. Inseneriasjanduses on kõige sagedamini tegemist trapetsristlõikega (joonis 4.1, e). Kanalite (kraavide, rennide) ristlõikeid (Hüdraulika ja pumbad, 1995):a on ristkülik, b kolmnurk, c poolring, d parabool, e trapets, f ja g liitprofiilid. Regulaatorid
Vee voolamine võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Tähtsaim neist on gravitatsioonijõud, kuid teatud juhtudel võib see olla tingitud kapillaarjõust, temperatuuride vahest, osmootilisest rõhust vi mõnest muust tegurist. Teatavasti võib vee liikumine olla turbulentne vi laminaarne. Mida väiksem on vee liikumise kiirus ja voolukanali läbimõõt ning mida suurem on vedeliku viskoossus, seda suuremad on eeldused, et liikumine on laminaarne. Pinnastes on vee liikumise kiirus ja pooride suurus sedavõrd väiksed, et voolamine on pea alati laminaarne. Turbulentseks võib voolamine muutuda ainult väga jämedateralistes pinnastes ja kalju lõhedes. Laminaarsevoolamise korral saab läbi pinnaühiku ajaühikus filtreeruva vee hulga leida empiirilise Darcy valemiga q=kI 7 kus I on hüdrauliline gradient ja k võrdetegur mida nimetatakse
Fosfor: Vaatamata sellele, et taimede kudedes on suhteliselt vähe fosforit, on see elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosforit anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtuste juures domineerivad H2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit: Tänu sellele reaktsioonile uhtub pinnasest väga vähe fosforit, mis oli sinna väetisena lisatud. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka sahhariidide muundamiseks. Saak väheneb tunduvalt, kui pinnases esineb kaaliumi defitsiit. Mida suurem saak, seda rohkem kaaliumi eemaldub pinnasest
Mootori mark, D-50; 55 võimsus hj 9,4 Masina mass, t Keskmine erisurve, 33 kPa Toodetud 6414 ekskvaatorite arv, tk 1965...1972 Tootmise aeg Ekskavaator ETC-202 (nn. "kollanokk") on ehitatud ETN-171 baasil, kuid on sellest tehniliselt täiuslikum. Torupaigaldi on koparaami suhtes jäigalt juhitav hüdrosilindri abil, mis võimaldab kaevesügavust reguleerida ka koparaami ujuvasendi korral, mis kergemates pinnastes tagab suurema kaevetäpsuse. Hüdrojaoturi siibrit juhitakse hüdrovõimendiga. Töökiiruste diapasoon on suurem ja seda reguleeritakse sujuvalt hüdromootoriga. Transportöör on reverseeritav. Langunäituril on kompensaatorid masina kaevesügavuse ja külgkalde muutumisest tingitud koefitsiendi vea kõrvaldamiseks, mis suurendab kaevetäpsust. Tehas on pidevalt parandanud masina tööomadusi arvestades masinate kasutajate soove. Alusvankreid on tahapoole
öeldes on tegemist katusepapist vahekihiga aurutihedaks tehtud laudisekiht) ümber raketise ehitada. Need ehitatakse karkasskonstruktsioonide sammaste , talade, riivide ja plaatide betoonimisel, mille pinnamoodul on 10...20. Lisaks aurusärkidele on olemas ka kapillaarraketis (vt. joonis 2) , mida peetakse aurusärkidest veidi majanduslikumaks, sest see on lihtsam ja kiirem viis paigaldada. Lamesärke ehitatakse vundamentide auruga soojendamisel pinnastes, mis ei karda niiskumist. Vundament kaetakse kerge kantava kattega, mille alla juhitakse aur. Teisaldatavate inventaarsete lamesärkide all betoonitakse põrandate aluseid,muldehitiste nõlvu jt. [2]. Joonis 2. Kapillaarraketis. 3.2.4 Betooni soojendamine elektriga. Kõige efektiivsem ja majanduslikult otstarbekam betooni kivinemise intensiivistamise moodus on elektrotermiline töötlemine soojusega, mida saadakse elektrienergia
313-Millise toitega värvipüstoleid kasutatakse kiireltkuivavate värvide pealekandmiseks? Paagist värviga toidetavad,Püstoli küljes asuvast anumast toidetavad 319-Nimetage kaasaegsete masinate tootjate poolt kehtestatud tehnohoolduste perioodilisus. 10 th-päevane e vahetuseline,50 th-nädalane,250 th-igakuine,500 th- igakvartaline,1000 th-pooleaastane,2000 th-aastane,3000 th-kahe aastane V rida 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 182-Millise parameetriga iseloomustatakse pinnaste kobestatavust? Kobestus tegur-mitu korda antud materjali maht suurneb, kui me teda looduslikust lademest välja kaevame 188-Kuidas töötleb pinnast mullatöömasina aktiivne tööorgan? Aktiivse tööorganiga masin sooritab põhilise tööoperatsiooni jõuallikalt saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil
Eelistatuim koht kaevudele on hoonealuses pinnases, sest siis on kogu hoonealune ala kaetud kogumissüsteemiga kõige efektiivsemalt. Kui kogumiskaev paikneb hoone perimeetrist väljaspool, peab see asuma sügavamal kui hoone vundament. Samas ei tohi radoonikaev olla sügavamal kui pinnasevee piir: veega küllastunud pinnasesse ei ole võimalik alarõhku tekitada, mistõttu see süsteem ei toimi külmas kliimas. Kogumiskaevu saab rakendada radoonitõrjeks eelkõige hästi õhku juhtivates pinnastes, kuna siis jaguneb alarõhk ühtlaselt ja ulatuslikult üle kogu põrandaaluse ruumi. Vajaduse korral tuleb kaev ümbritseda kas geotekstiili või sõmera täitematerjaliga, et vältida peenemateralise pinnase imemist radoonikogumiskambrisse. [11] Radoonikaevuks võib olla perforeeritud seinaga kaev või toru läbimõõduga 4001000 mm ja sügavusega 3,54,5 m. Toodetakse ka lihtsalt paigaldatavaid plastist valmistatud kaeve, mille mõõtmed on ligikaudu 400 x 400 x 250 mm
Puuraugu ümbruses tekib depressioonilehter (seda distsipliinid konstruktiivsed eeskirjad ning varutegurite süsteemi. Eriliiki ehituste kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse. veepinna alanemisega, on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus). projekteerimist ja ehitamist käsitlevad distsipliinid nagu vundamendid, ***1.3 Kaalulis mahulissuhted pinnastes Selle all mõistetakse pinnase Pumbatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni. Seejärel määratakse allmaaehitised, tunnelid, teedeehitus jne. Ehitustegevus on alati seotud omadusi nagu: mahumass (tihedus), poorsus, poorsustegur, veesisaldus, depressioonilahtri kuju veetaseme mõõtmisega vaatluspuuraukudes, saadakse pinnasega
• Hüdrosõlmede rajamisel projekteeritakse peale ülevoolude paisukeha väliseid veelaskusid e. kalda vee laskusid. Need rajatakse ühe või teise paisu otsa kalda tsooni. • Põhiliigid: – Lahtised kanalid e. kanalveelasud – Kinnised veelasud e. tunnelveelasud • Kaldaveelaskude ülesanne: – Liigvee ärajuhtimine kevadistel ja sügisestel perioodidel – Vee ärajuhtimine ülemisest bjefist hüdroelektrijaama avarii või remondi korral • Kaldaveelask: pehmetes pinnastes trapetsi kujuline, kaljustes pinnastes nelinurkne Lahtised veekaldalasud • Haaravad veehoidla pinnalt e. pinnaveelasud. Nende projekteerimisel peab kanal läbi laskma 10% esinemise tõenäosusega max vooluhulgad. Paisukeha ühest või teisest otsast mööduv kanal tehakse väikese languga, mis jälgib jõepõhja langu. Rajatakse tasandiku jõgede korral. Kinnised veelasud e tunnelveelasud • Rajatakse järskudel kaljustel jõgedel juba paisu ehitusjärgus, sest vette ei ehita.
mullad on mineraal-orgaanilistest ainetest koosnev maakoore pealiskiht, mis tekkinud mikroorganismide elutegevuse ja lagunemise ning klimaatiliste tingimuste koosmõju tagajärjel. Kõiki pinnaseid tuleb vaadelda kui kolmefaasilisi aineid, milles eksisteerivad üheaegselt kõik aine kolm olekut a) tahke faas, mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus c) gaasiline faas, mille moodustab pinnase niiskusega täitmata poorides olev õhk. 4. Pinnase kaevandatavuse klassid, selgitused. Peamised parameetrid pinnase iseloomustamiseks on pinnaste tugevuslikud näitajad, terastikuline koostis, sise- ja välishõõrdetegurid, niiskuse sisaldus, tegelik tihedus, kobestatavus, kleepuvus, lõiketakistus ja tihendatavus. Neid arvestades on pinnased
Kui gravitatsioonivesi nõrgub peale sadu või kastmist mööda mittekapillaarseid ehk makropoore kiiresti põhjavette ning poorid täituvad vee asemel õhuga, siis kapillaarvesi (nii toetuv kui rippuv) on taimede peamiseks veega varustajateks – kapillaarne tõus tagab vee jõudmise juurestikupiirkonda. 15 Kapillaarvee tõusu kõrgus on erinevates pinnastes erinev. Peeneteralistes looduslikes muldades võib see tõusta 3 … 4 meetrit, jämedateralistes kasvupinnastes aga kõigest 25 … 30 sentimeetrit. Haljasaladel kasutatavates tehislikes kasvupinnastes mõjutavad kapillaarselt liikuva vee mahtu lisaks kapillaaride mahule ja iseloomule veel ka koostisosakeste pinna eripära ning vee pindpinevus. Kasutades sobivaid pinnasekomponente on võimalik reguleerida kapillaarsust selliselt, et kapillaarne
küllastunud ja küllastumata voolu puhul täiesti erinevad). VEE LIIGID KIVIMITES I. Vesi aurununa- suur liikumisvõime, liigub suurema rõhuga alalt madalamale. Eesti tingimustes sellega ei tegeleta. II. Füüsikaliselt seotud vesi: ● hügroskoopsusvesi- (vee molekul on dipool, seob selle kivimi külge), tekib veeaurudest, külmumine -78ºC, eemaldatav 105-110ºC. Hulk sõltub temperatuurist, rõhust, suurem sisaldus peeneteralistes pinnastes ● kilevesi-suhteliselt liikuv, vajalik vedela faasi olemasolu, külmub nullist madalamal tempera- tuuril, eemaldatav ainult aurustumisel. III. Vaba vesi: ● kapillaarvesi- liikumine kapillaarjõudude mõjul, kapillartõus seda suurem, mida peenemad on poorid, taimedele kättesaadav. ● gravitatsioonivesi- liikumine raskusjõu mõjul, sellega tegeleb klassikaline hüdroloogia. IV. Tahke vesi- jää, kelts V
maksimaalne läbimõõt. Muud parameetrid varieeruvad laias vahemikus. Grandomat – muti tüüpi läbindusseade, mis lastakse maa alla madalast kaevesüvendist ning liigub edasi seadme otsakus töötava pneumaatilise peitli abil. Läbindusseade veab endaga kaasa töökanali laiendajat ning sellega ühendatud paigaldatavat toru seda mööda, kuidas pinnases edasi liigub. On juhitav. Saab kasutada peaaegu kõigis pinnastes v.a. kivipinnases(kaljus). Suundpuurimine – enamasti kahe osaline protsess. Esimeses etapis on pilootpuurimine, puurpea ja puurvarraste abil lähtepunktist kuni lõpp-punktini, mööda projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Tööpõhimõte: masin võtab kassetist puurvarda ja koonuskeerme abil kruvib selle surumisseadme külge
Näiteks vesi-etanool <- etanool laseb jalga;) 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Saadakse kas tahke aine kuumutamisel või lahustamisel ning gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel. Voolamine osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes ja pinna suhtes. Välisteguritest mõjutavad vedelike voolavust: pinnakõrguste erinevused (raskusjõud); temperatuur; kohesiooni (vedeliku osakeste vahel) ja adhesiooni (vedeliku ja pinna osakeste vahel) jõud, kapillaarsus.
10. DREENITUD JA DREENIMATA TINGIMUSED. Pole oluline-Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge- ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise. Olukorda, kui pinnase koormamisel poorivee rõhk hajub samaaegselt koormuse suurenemisega, nimetatakse dreenitud tingimuseks. Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei
0,8÷1,2 m 0,8÷1,2 m 0,4÷0,6 m 0,4÷0,6 m h 0,4÷0,6 m L Joonis 4.6 Erineva süvisega vundamendid ja üleminek ühelt süviselt teisele Erineva süvisega üksikvundamentide kõrguste h ja vahekauguse L suhe peaks olema võrdne või väiksem kui 1:2. Väga tugevates pinnastes – kõvad savid või väga tihedad liivad – võib suhe olla 1:1. Üleminek ühelt kõrguselt teisele peab toimuma astmetena (joonis 4.6). Astme kõrgus tavalistes pinnastes peaks olema 0,4-0,6 m ja pikkus 0,8-1,2 m. Väga tugevate pinnaste korral võib astmete kõrgus olla kuni 1 m ja kõrgus võrdne astme pikkusega. 4.3.6 Olemasolevate naaberhoonete arvestamine Vundamentide süvise valikul tuleb arvestada olemasolevate naaberhoonete vundamentide asendit ja süvist
h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmiselt kaevandatavad 3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad 4. Raskelt kaevandatavad 5. Väga raskelt kaevandatavad 183-Milliseid meetodeid rakendatakse lõikejõudude vähendamiseks? Suurimat mõju lõikeprotsessis tekkivatele takistustele omab lõiketera lõikenurk, tänu millele
tööorgani tõstmiseks langetamiseks. Suurtel ekskavaatoritel kasutatakse mitmemootorilist elektriajamit, väikesed masinad töötavad diiselmootoriga või kombineeritud ajamiga. Kettekskavaator: kitsama kaeviku korral freesnurkadega, laiema korral kettkopaline tööseade. Pinnas eemaldatakse lint- või tigutransportööriga. Osadel mudelitel ka hõlmaga. Töökiirus on 200...300 kuni 1000 m/h. Sobivad keti elastsuse tõttu kive sisaldavates pinnastes. Masinatel väike metallimahukus, kuid madal kasutegur. Drenaazi rajamismasinad: muttadrad ja drenaaziadrad. Drenaaziadrad jagunevad tööorgani ehituse alusel vertikaalse noaga ja V-kujulise noaga masinateks. Kasutatakse plasttoru paigaldamiseks. Suure jõudlusega. Varustatud võimsate mootoritega. Rootor tööseade: freesnoad või kopad. Pinnase eemaldamiseks linttransportöör või hõlm. Sobivad kivideta pinnaste jaoks, on suurema jõudlusega, energiakulu 1,8...2 korda vähem, kasutegur
Surnukehade lagunemise protsessi edenemise käigus transporteeruvad kalmistute nõrgveed põhjavette. Paljud laguproduktid on identsed looduses leiduvatega nagu näiteks ammoniaak ja süsihappegaas. Teiseks tuleks jälgida kirstu materjalist tekkiv laguprodukt mida siiani ei ole üldse arvesse võetud. Puudub otsene selgus mõjus mis levib immutatud või lakeeritud puidust, tehiskangast või plastmassist. Uuringute käigus Saksamaal, Hollandis ja Austraalias leiti kalmistute pinnastes kõrgenenud bakterite kontsentratsioonid, ammoonium- ja lämmastikioonidega saastatus mis aga suuresti vähenesid haudadest kaugenedes. Hollandis mõõdeti haudade läheduses ka väga kõrged kloriidi-, sulfaadi- ja vesinikkarbonaadi ioonide kogused. Austraalias mõõdeti haudade juures väga kõrge pinnase elektrijuhtivus, mis näitab soolsuse kõrget kontsentratsiooni. Pinnasest avastati tugevalt üle normi kloriidide-, nitraatide- nitritite, ammoonium,
Kui soojuspuurauk on lõpuni tamponeeritud, siis sanitaarkaitseala ega veevõtukoha hooldusnõudeid ei määrata. Põhjavesi Soojusallikana saab kasutada ka põhjavett, mille temperatuur on aastaringselt 4 – 12 ºC.Soojuspump kasutab maja kütmiseks põhjavette salvestunud päikeseenergiat. Maasoojuspumbaga ühendatakse tavaliselt kaks üksteisest 15 – 20 m kaugusel asuvat puurkaevu, üks vee võtmiseks ja teine vee tagasijuhtimiseks. Rohke veetootlikusega pinnastes on võimalik kasutada vee pumpamist läbi soojuspumbas oleva aurusti (avatud süsteem) ning siis tagasi maapinda (soovitavalt teise puurauku), kus vesi taas soojeneb ja tekib ringlus puurkaevude vahel. Puurkaevusüsteemi puurkaevud peavad olema ühe sügavused ja asuma samas veekihis. See hoiab ära erinevate veekihtide segunemist ja veehulkade vähenemist väljapumbatavast veekihist. Puurkaevusüsteemi negatiivseks küljeks on kindluse puudus maapinnas piisava veeringluse tekkimise osas
Põlluharimine oli nende esimene suur revolutsioon. See kujues välja umbes 8000 kuni 10 000 aastat tagasi ja muutis nende suhet loodusega. Sellega lõppes ebakindel jahipidamine ja korilus. See tekitas toidukülluse ja pani aluse linnadele ja tsivilistatsioonidele. Põllunduses rakendasid loomade ja taimede energiat , millest nad teenisid kasu. Mälestused tuhandetest toiduotsmisaastatest ununesid. Nad õppisid vilja kasvatama, mis on elu alus erinevates kliimades ja pinnastes. Nad õppisid saaki suurendama ja sortimenti mitmekesistama. Nagu igal liigil planeedil Maa, on ka inimeste igapäevane mure enda ja oma pere toitmine. Kui pinnas on vähe viljakas ja vett on vähe, teevad inimesed ülisuuri pingutusi, et väikest osa maadki harida. Inimesed vormivad maad pühendunult ja kannatlikult, nagu planeet seda nõuab. See on nagu ohvritalitus, mida viiakse läbi lõputult. Põllumajandus on siiani levinuim tegevusala. Pool inimkonnast harib põldu Üle kolme
Klaasile küll tekib ränihappe kiht, mis kaitseb klaasi edasiste kahjustuste eest. Klaasivahele jäävad vees lahustuvad aga naatriumhüdroksiid, mille vastu ränihape ei saa ja see hakkab klaasi kahjustama. Tina ja plii Tina ja plii on väga pehmed metallid. Korrodeerudes kattuvad nad enamasti valge, mahulise kihiga. Kossosiooni levides eseme sisemusse muutub ese kihiliseks ja hapraks. Tina ja plii kahjustuvad oluliselt nii mehhaaniliste kui ka keemiliste tegurite koosmõjul. Savistes pinnastes on metalli säilimiseks viletsad tingimused. Suhteliselt suur osa savistest pinnastest pärit metallesemetest on kas tugevalt korrodeerunud, hõõrutud ja kriimustatud või purunenud. Kõige pareimini säilivad metallesemed aga kerges ühtlase konsistentsiga liivasavimullas, pinnas on üldiselt vee vaba äravooluga, ning aluskivimiks on paekivi, siis neutraliseerib see pinnases olevad happed. Pase pinnase peamiseks probleemiks on
sama mis eelmine 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod Enim kasutatav - Mehhaaniline meetod e lõikumine, mida üldiselt nimetatakse kaevamiseks, (Hüdromehhaaniline töötlemine, Lõhkamine, Kombineeritud meetodid) 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? Tahke faas-mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? Gaasiline faas-moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad-kobedad mullad, liivad, peened kruusad 2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid 3
reguleerimine Ehituste juures kasutatakse ka vertikaalkuivendust ja maapinna tõstmist. 2.3.2. Kraavkuivendus Maa kuivendamine kraavidega on Eestis olnud kasutusel aastasadu. (Märkus: põllumajandusmaal on see praeguseks ajaks valdavalt asendunud drenaažiga). Kraavitus on ainuvalitsev metsamaade kuivendamisel, kus selle esmaseks ülesandeks on tagada pinnavee kiire äravool. Kraavide kasutamine põllumajanduslikul maal on otstarbekas: Turvasmuldade eelkuivendamisel, kivistes pinnastes (pealmises, 1 m tüseduses pinnasekihis on üle 30 cm läbimõõduga kive vähemalt 2% pinnase mahust), heinamaade kuivendamisel, väga suure rauasisaldusega pinnastes, kus Fe++ sisaldus põhjavees on üle 14 mg/l, aladel, kus paas on maapinnale lähemal kui 1 m; seal, kus suubla kõrge veetase ei võimalda kasutada drenaaži; kui kuivendusega taotletakse pinnavee kiiret ärajuhtimist. sobivate geoloogiliste tingimuste korral (näiteks õhuke
m1 – vasara mass, t m2 – vaia mass, t m3 – kaitsepea ja amortisaatori mass, t (võtan 0,2 t) e – põrketegur, raudbetoonvaia süvistamisel langvasaraga e2=0,2 Rammimisseadme valikul võtan arvestan: 1832 Ed ¿ 0,045Rd=0,045 1,4 =59 kNm, Vasara langetuskõrgus 0,5...1,0 m (võtan 0,7 m) Vasara kaaluks valin 1,5∙(7∙0,16∙25)=42 kN Mehaanilise rammi vasara kaal peaks ületama vaia kaalu vähemalt 1,25, parem kui 1,5 korda. Nõrkades pinnastes ja pikkade liitvaiade korral võib vasara kaal võrduda vaia kaaluga. 35 Seega Ed=42∙0,7=29,4 kNm m1 +m 2 +m3 4,2+2,8+0,2 = =¿ 0,24 ¿ 0,3 Ed 29,4 36
väheneb tunduvalt pinnase tugevus tervikuna. 2.9 Struktuursidemed pinnases Jämedate pinnaseterade vahel võivad sidemed täielikult puududa ja pinnase tugevuse määrab sellisel juhul ainult hõõrdejõud kontaktpunktides. Nii on see puhastes kuivades või veeküllastunud liivades. Enamasti on looduslikes pinnastes terad omavahel tugevamini või nõrgemini seotud. Oma iseloomu järgi võib sidemed jaotada järgmiselt: 1. kapillaarjõududest põhjustatud sidemed; 2. tsementatsioonisidemed; 3. vesi-kolloidsidemed. Niiske liiva puhul tekivad osakeste kokkupuute kohtade ümber kapillaarjõu toimel meniskid (joonis 2.10). J o o n is 2 .1 0 M e n is k te r a d e k o k k u p u u t e p u n k ti ü m b e r j a
ei satuks, saab poega kaitsta oma liigikaaslaste ja röövloomade käest Kultuuriline info muutub evolutsiooniliseks teguriks: kultuuriline keskkond muutub kontekstiks, taustaks, mille suhtes geneetiline informatsioon avaldub Kõige olulisem haistmine, seejärel kuulmine, nägemine on teisejärguline. Paljud imetajate rühmad, nt kaslased, kellel on värvinägemine halvasti arenenud. Primaadid on erilised selle poolest, et värvinägemine üsna hästi arenenud. Paljudel pinnastes elajatel (uruhiired, mutid, mereimetajad) on silmad väga kehvad, info nägemismeele kaudu ei ole eriti hea ega ka eriti oluline. Ka avamaal elavatel sõralistel (antiloobid, gasellid) on värvinägemine üsna hea – orienteerumine keskkonnas ja kiskjate äratundmine nägemismeele abil on üsna oluline. Kehakeel on suhteliselt rikkalik. Valdavalt kasutusel lähisuhtluses, liigisiseses kommunikatsioonis. Koer püüab saada silmast silma kontakti nii siis, kui agressiivne või kui tahab
erineva kiirusega esmalt need, mille p küll on kõike duurem, difusioonikiirus kõige suurem jne.
Kõikidel juhtudel paur
millede Pküll kõige suurem, difusioon kõige suurem jne. Kõikidel juhtudel Paur < Pküll. 12. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud: On ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine: osakeste liikumine raskusjõu mõjul üksteise suhtes. Viskoossus: vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Temp. tõusuga viskoossus väheneb
madalam ja keemistemperatuur kõrgem kui puhastel ainetel. N: teede soolatamine soolalahus külmub madalamal temperatuuril. 13. Vedeliku mõiste, vedelike saamine (tekkimine). Vedelike voolavuse, viskoossuse ja pindpinevuse mõisted, millised välistegurid mõjutavad vedelike voolavust, viskoossust ja pindpinevust. Vedelike käitumine tahke aine tasasel pinnal ning pragudes ja kapillaarides. Osmoos (mõiste, seletus). Osmoosi mõju polümeerpinnetega metallide korrosioonile vees ja pinnastes. Näited. Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; saadakse gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel või lahustamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine raskusjõu mõjul üksteise ja pinna suhtes. Viskoossus on vedelike omadus
masinad ja seadmed. 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. .a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad, liivad ja peened kruusad;2. Keskmiselt kaevandatavad -- tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25 % kivimite e kaljupinnase osised;3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -- tugevalt tihendatud pinnased kuni 50 % kivimite sisaldusega;4
3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge ´ - ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise. Olukorda, kui pinnase koormamisel poorivee rõhk hajub samaaegselt koormuse suurenemisega, nimetatakse dreenitud tingimuseks. Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja
happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. Vees ja vesilahustes: korr.kiirus järsult tõuseb pH<5, ühtlane on pH=5-10, ei korr pH>12,5. Korr kiirendajad on Cl- -ioonid ja O2, merevee pritsete prk.s on korr.kiirus kõige suurem. Teras on raua sulam, kus on grafiiti, sementiiti, väävli, fosfori jt ühendeid. Atmosfääris: Korrodeeruva met pinnale tekib niiskuskelme, milles on lahustunud õhuhapnik. Harilikult muutub niiskuskelme
happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. 53. Tasakaalureaktsioonid raua ja rauasulamite karastamisel kuumutamise-jahutamisega redutseerivas kk-s ja oksüdeerivas kk-s, nt õhus. Ahjus kulgevad tasakaalureakts süsinikterasest det karastamisel. Ahjus kuumut det mitteoks-vas atm-s kuni 780°C-ni. Kemismi seisukohalt on ahjus toimuv protsess väga keeruline, sest üheaegselt kulgevad alljärgnevad tasak.reakts: Fe+H2OFeO+H2, Fe+CO2 Fe2O+CO,
soojuslikku mugavust tervist (haigusjuhtumite arv) tootlikus, töö efektiivsus. Siseõhu keemilised omadused: Lenduvad orgaanilised ühendid (VOC) on kergesti aurustuvad süsinikku sisaldavad ühendid, mis võivad tekitada tundlikel inimestel ärritust juba väga väikeste koguste korral Radoon värvitu ja lõhnatu radioaktiivne gaas. Radooni sisaldus elu- ja puhkeruumides peab olema alla 200 Bq/ m3. (Bekerell). Radoon satub hoonetesse peamiselt pinnastes hoone all ja ümber, ehitusmaterjalidest ja kraaniveest Radooni saab vältida kui maja on avatud majaalusega hoone(postidel), maapinnast kõrgemal asuva põrandaga, alt tuulutatav hoone, radoonikaitsekile. Ruumiõhus on palju erinevaid orgaanilisi ühendeid, mis on pärit ehitus- ja viimistlusmaterjalidest, värvidest, liimidest ja lakkidest. Siseõhu seisukohalt on tähtis,
annaabi.ee 
