Pneumaatika ja hüdraulika alused (AP12) GabrielPruks Õhu kokkusurutavus Nagu gaasidele üldiselt omane ei oma ka õhk kindlat ruumala, see muutub vastavalt välistingimustele. Gaasid täidavad kogu ruumala, millesse nad on suletud. Gaasi rõhu ja gaasi ruumala omavahelise seose tingimusel, et gaasi temperatuur ei muutu, määrab ära Boyle-Mariotte seadus. Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõustes suureneb gaasi ruumala 1/273 võrra oma algruumalast iga Kelvini kraadi kohta tingimusel, et gaasi rõhk jääb konstantseks. Seda seos
Väikese tolmuvastuvõtlikkusega on tihedad sileda pinnaga reeded, suurega koreda pinna ja struktuuriga riided. (Kivilo, Pedriks 1988) 9 29. oktoober 2010. a. TTKK 3. KANGASTE TEHNILISED OMADUSED Tehnoloogilised omadused on riiete libisemine, kokkutõmbumine, läbitavus nõelaga, lõngade kaarduvus ja hargnevus, kokkusurutavus ning triigitavus ja pressitavus. Libisemine oleneb riide pinna ehitusest ja omab tähtsust kangaste ladestamisel, juurdelõikamisel ja õmblemisel. Kokkutõmbumine on kanga pindala vähenemine märgumisel, pesemisel ja kuumniiskel tötlemisel. Kokkutõmbunime on negatiivne omadus, sest see põhjustab riide kadusid ja alandab õmblustoodete kvaliteeti. Kuumniiskel töötlemisel on riide kokkutõmbumine aga vajalik,sest nii saab rõivastele ja nende detailidele anda vajaliku kuju
Suruõhk on kiiretoimeline energiakandja. Pneumosilindrite abil saavutatav liikumiskiirus on 1- 2m/s (...10m/s), pneumomootorite pöörlemissagedus aga kuni 500000 min-1. Reguleeritavus: Suruõhu ajamite tööparameetrid on piiranguteta reguleeritavad. Miinused: Õhu ettevalmistus: Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Õhu kokkusurutavus: Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. Jõud: Suruõhku ei kasutata suurte jõudude saamiseks. Sõltuvalt kasutatavast töörõhust (üldjuhul 700 kPa), liikumisulatusest ja liikumiskiirusest oleks jõu ülempiiriks umbes 20 000-30 000 N. Kasutatud õhk: Töötanud suruõhk põhjustab müra, kuid seoses uute helisummutite kasutuselevõtuga on see probleem tänapäeval enamikel juhtudel lahendatav. Kulutused:
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
9. Milles seisneb sisehõõre? Sisehõõre on keskkonnas (vedelikus ja gaasis) liikuvale kehale mõjuv takistusjõud. 10. Kuidas muutub temperatuuri tõusul gaaside sisehõõre? Sisehõõre on gaasides seda suurem, mida kõrgem on gaasi temperatuur. 11. Millega tegeleb aerodünaamika? Aerodünaamika on teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. 12. Millised on vedeliku põhiomadused? Vedel olek on midagi tahke ja gaasilise vahepealset. Vedelike kokkusurutavus on lähedane tahkete ainete kokkusurutavusele. Üheks põhiomaduseks on tema omadus voolata. Vedelikus on tihe molekulide paiknemine. Vesi võtab erinevate anumate kuju. Vedeliku kokkusurumiseks on vaja väga suurt rõhku. Vedelikus ei saa molekulid ilma põrkumata läbida oluliselt suuremat vahemaad, kui molekuli enda läbimõõt. 13. Mida nimetatakse vedelkristallideks? Sellised vedelikud, kus korrapära on siiski olulise ulatusega.Need vedelikud
Ülevaade uurimusest võimaldab esitust erinevatel tasemetel. 1.2 VESI KUI AINE, VEE KASUTAMINE (16 tundi) Õppesisu Vee omadused. Vee olekud ja nende muutumine. Vedela ja gaasilise aine omadused. Vee soojuspaisumine. Märgamine ja kapillaarsus. Põhjavesi. Joogivesi. Vee kasutamine. Vee reostumine ja kaitse. Vee puhastamine. Põhimõisted: aine, tahkis, vedelik, gaas, aurumine, veeldumine, tahkumine, sulamine, soojuspaisumine, märgamine, kapillaarsus, aine olek, kokkusurutavus, voolavus, lenduvus, põhjavesi, allikas, joogivesi, setitamine, sõelumine, filtreerimine. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Vee omaduste uurimine (vee oleku muutumine; vee soojuspaisumine; vee liikumine soojendamisel; märgamine; kapillaarsus). 2. Erineva vee võrdlemine. 3. Vee liikumine erinevates pinnastes. 4. Vee puhastamine erinevatel viisidel. 5. Vee kasutamise uurimine kodus või koolis. Õpitulemused Õpilane:
KANGA ANALÜÜS ISESEISEV TÖÖ Õppeaines: TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Tallinn 2011 1. Nimetus Õhuke suvekleidi- ja pluusiriie 2. Kiuline koostis 65% lina (LI), 35% viskoos (VI) 3. Lõime- ja koelõngad Linane lõimelõng on suurema keerdumusega, üsna jäik ja ei veni üldse. Linasele koelõngale on lisatud ka viskoosi, tihedama keerdumusega ja venib st. on elastsem kui lõimelõng. 4. Lõngade vastastikune ehitus 'Tegemist on labase sidusega, sest kangas on ühtlase pinnaga ja mõlemalt poolt (paremalt, pahemalt) vaadates ühesugune. Koelõngad põimuvad lõimelõngadega. Lõngad asetsevad üksteise kõrval keskmise tihedusega. Vastu valgust vaadates on võimalik kangast läbi näha. Kanga lõngad on peenikesed. Seetõttu on kangas õhuke ja kerge. 5. Pinna faktuur, läige, värvilahendus...
deklareerida homogeensete toodete korral veeauru difusioonitakistuse tegurina ja kattekihiga või mittehomogeensete toodete korral veeaurutakistusena. Mõõtmistulemuste puudumisel võetakse =1. 1.2.8 Dünaamiline jäikus Dünaamiline jäikus tuleb määrata standardi EN 29052-1 järgi ilma eelneva koormamiseta. Dünaamilise jäikuse väärtus tuleb deklareerida tasemetena, sammuga 1 MN/m³. Ükski katsetulemus ei tohi ületada deklareeritud taset. 1.2.9 Kokkusurutavus Paksus määratakse koormusel 250 Pa. Tabel 5 Paksustolerantside klassid kokkusurumisel Klass Tolerantsid T6 -5% või -1 mma +15% või +3 mma T7 0 +10% või +2 mma a Olenevalt sellest, kummal korral on tulemuseks suurem arvuline tolerants.
Kordamisküsimused - Arvestustöö TI 1.Hüdroajami eelised ja puudused HÜDROAJAMI EELISED •Suured jõud väikeste komponentidega •Kulgev ja pöörlev liikumine •Täpne positsioneerimine •Start suurel koormusel •Ülekoormused välditavad •Liikumine sujuv ja reverseeritav •Juhtimine lihtne •Soodne soojusrežiim •Ajam koosneb standardkomponentidest •Elektriliselt mugav juhtida HÜDROAJAMI PUUDUSED •Keskkonnaoht •Tundlikkus saastumisele •Torustiku purunemise oht •Tundlikkus temperatuurile – viskoossus •Madal kasutegur •Tsentraalse varustussüsteemi loomine kallis •Tavaliselt tegu individuaalse ajamiga 2.Pneumoajami eelised ja puudused PNEUMOAJAMI EELISED •Õhk on tasuta •Gaas lihtsasti liigutatav •Temperatuuri tundlikkus vähene •Õhk on keskkonnasõbralik •Plahvatusoht puudub •Süsteemi komponendid lihtsad •Vähene tundlikkus ülekoormusele •Energia kogumine lihtne •Lihtsasti kasutatav •Juhtimine lihtne PNEUMOAJAMI PUUDUSED •Kallid lisaseadmed •Lekked •Välja...
mölli ja saue terad. Saue osakesed plaatjad ja nõeljad, Kruusa, liiva ja võimalik saavutada max tihedus teatud optimaalse veesisalduse juures vaja on vaid, et hüdrauliline gradient saavutab kriitilise väärtuse. tolmuterade kuju kompaktne 3 mõõdet ühes suurusjärgus. Terad nurgelised, veesisalduse määramiseks kasut standardset Proctor' teimi. Pinnas ***1.6 Pinnase kokkusurutavus Pinge muutumisel deformeerub pinnas. nurgeliste või ümardunud servadega või ümardunud, olenevalt tekkeviisist. tihendatakse mitmesuguse veesisalduse juures, kasut selleks kindlat energia Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad Terade kujul oluline tähtsus mehaanilistele omadustele. Pinnaseosakeste hulka. Antakse teatud kõrguselt lööke, enamasti 25
Viskoossusindeksit tõstvad ained Sellistel materjalidel nagu vask, plii, muudavad töövedeliku tundlikumaks pronks ja teras on eriti head ning koormuse kasvades liialt suureks, katalüütilised omadused ja nad saavad need lisaained kannatada ja kui mõjutavad töövedeliku kasutusaega. nende omadused hiljem ei taastu, ei taastu ka töövedeliku algne viskoossus, Minimaalne kokkusurutavus põhjustades sellega viskoossuse pidevat langust. Koos töövedelikuga hüdrosüsteemis liikuv õhumullide hulk määrab ära ka Vastupidavus temperatuuri kõikumistele töövedeliku kokkusurutavuse. Hüdro- süsteemides põhjustab see süsteemi Hüdrosüsteemi töötamise ajal tõuseb reaktsiooniaegade muutumist.
Hüdrodünaamika on hüdromehaanika haru, mis uurib vedelike liikumist neile mõjuvate jõudude toimel (sealhulgas ka mitmesuguseid lainetusnähtusi) ning liikuvasse vedelikku asetatud keha välispinnale mõjuvaid jõude. 4. Mida uurib hüdraulika, tema mõiste, aine ja uurimisobjekt. Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. 5. Loetleda vedelike omadusi. Tihedus, erikaal, kokkusurutavus, soojuspaisumine, viskoossus. 6. Mis on viskoossus? Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumiste teineteises suhtes ja see väljendub vedeliku sisehõõrde mõõduna. 7. Mis vahe on dünaamilisel ja kinemaatilisel viskoossusel? Dünaamiline viskoossus takistab vedelikukihtide nihkumist üksteise suhtes aga kinemaatiline viskoossus on sisemine takistus voolamisele raskusjõu mõjul. 8. Defineerida hüdrostaatilise rõhu mõiste.
liigi ja viskoossuse osas. Mingil juhul ei tohi segada eri liiki vedelikke! · Määrimisomadused · Viskoossus · Viskoossusindeks · Viskoossuse sõltuvus töörõhust · Kokkusobivus erinevate materjalidega · Vedelike vastupidavus "kägistamisele" · Vastupidavus temperatuuri kõikumistele · Vastupidavus hapendumisele · Minimaalne kokkusurutavus · Diiselefektiks · Minimaalne vahutavus · Minimaalne termiline paisumine · Kõrge keemispunkt ja madal aurustumisrõhk · Suur tihedus · Hea soojusjuhtivus · Halb elektrijuhtivus · Madal hügroskoopsus · Mittesüttivus · Kõrge korrosioonikaitse · Minimaalne vaikude moodustumine · Kokkusobivus ja vahetatavus teiste vedelikega · Sette moodustamine · Kasutajasõbralikkus
B. on maa see osa, mida asustavad elusorganismid. B. hõlm atmosfääri alumist osa, litosfääri ülemist osa ja hüdrosfääri ja biomassi. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline keemia, bioanalüütiline keemia, roheline keemia, atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia. Ökotoksikoloogia. Vee keemiline valem ja nimetus oksiidina vee valem: H2O, divesinikmonooksiid. Vee füüsikalised om.-d:tihedus, sulamis- ja keemistemperatuur, kokkusurutavus, elektrijuhtivus Vee keemilised om.-d: lahustuvus, pH, reaktsioonid teiste ühenditega Vee molekuli struktuur ja polaarsus 1 vee molekul koosneb 2 st vesiniku ja ühest hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v
· Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. FÜÜSIKALISED · läbipaistev · Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, - tihedus · värvusetu vedelik Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained - sulamis- ja keemistemperatuur (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. - kokkusurutavus · parim lahusti - elektrijuhtivus · Põhjavesi: Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO42-, HCO3-, H+, OH-, ... Fe2+. · Põhjavee kokkupuutel õhuga KEEMILISED 2Fe2+ + ½ O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- - Lahustuvus · Vee kuumutamisel üle 65 °C HCO3- laguneb: - pH
lahes. Kolmas, mis jõuab Tallinna lahte, läbib kiiresti vajuva linnasüdame. Neljas org asub Mähe ja Merivälka piirkonnas. Nendegi orgude põhi jääb 80-130 meetrit allapoole merepinda. Orud on täitunud nõrkade, ehitiste all kergesti kokkusurutavate kvaternarisetetga, mille tihenemist soodustab orgudes voolava põhjavee liigkasutamine. Geoloogiliselt suhteliselt noores piirkonnas ulatub poorsus 70 %-ni. Selliste veegatäidetud pooride kokkusurutavus ületab 20-50 korda tavalise mereliiva kokkusurutavuse ning vajumine ehitiste all on parartamatu. Põhjuseks, miks majad ei ole veel ära vajunud maa alla on see, et esimese aasta jooksul vajuvad majad, sama palju, kui järgneva kümne ja edasise saja aasta jooksul. Linnatranspordist, rammimisest jms. tingitud vibratsioon suurendab omakorda pinnase kokkuvajumist. See on siis seega põhjuseks seal, kus maapinnal ei ole ehitisi, aga maapind ikka vajub, lisaks tuleb
pool, seega on suruõhu saamine võimalik Kasutatav suruõhk peab olema puhas ja kuiv. kõikjal. Vastasel korral põhjustab ta suruõhuseadmete kulumist ja rikkeid. See eeldab heade suruõhu ettevalmistusseadmete (filtrid, kuivatid, jne) kasutamist. Transporditavus: Õhu kokkusurutavus: Suruõhku saab torustiku abil lihtsalt Pneumosilindrite kasutamisel ei saavutata transportida suhteliselt kaugele, puudub ühtlast ja mitme kolvi üheaegset liikumist. vajadus töötanud suruõhu. tagasijuhtimiseks. Akumuleerimine: Jõud: Paljudel juhtudel puudub vajadus Suruõhku ei kasutata suurte jõudude kompressori kasutamiseks, sest suruõhku saamiseks. Sõltuvalt kasutatavast töörõhust
........................................................................... 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 2.1 Kompressorjaam...........................................................................................................
........................................................................... 2 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu............................................................................................. 2 1.2 Suruõhu omadused ........................................................................................................... 2 1.3 Füüsikalised alused .......................................................................................................... 3 1.4 Õhu kokkusurutavus......................................................................................................... 6 1.5 Õhu ruumala sõltuvus temperatuurist .............................................................................. 7 2 Suruõhu saamine ..................................................................................................................... 8 2.1 Kompressorjaam...........................................................................................................
Teine täht on alates A-st A, B, C, D, E, F, G, H, I, J,K,L jne. Seega SA, SB, SC, SD, jne on ottomootori õlid, CA, CB, CC, CD jne diiselmootoriõlid ja TA, TB, TC, TD on 2-taktilise ottomootori õlid. Kui tähistuses on SE/CC siis see mootoriõli on universaalne ja sobib kasutamiseks nii ottomootoris kui ka diiselmootoris. Täielik tähistus API SE/CC. 2.3 Hüdroõlide füüsikalised suurused 1. Tihedus 0,860 0,890 kg / l + 15oC 2. Kokkusurutavus 150 bar - 3. Viskoossus ISO / SAE ISO VG 32 4. Stabiilsus võime säilitada... 5. Määrimisvõime koostöötavate pindade vahele tekitada õlikelme. 6. Korrosioonivastased omadused õli ei tohi tekitada korrosiooni või soodustada seda. 7. Vee ja mehaaniliste lisandite sisaldus - ......% 3. Plastsed määrded Ehk konsistentsed määrded 3.1 Koostis: 1. Mineraalne seep tagab pehmuse a) Ca seep b) Li seep on enamkasutatavad 2. Na, Li, Al eriotstarbelised 1
Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstruktsiooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega - tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnase mahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust. Kokkusurutavuse eksperimentaalseks määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede lihtsamini määratavate pinnase omaduste,
ja nende määramise normdokumendid. dokument, mis antakse välja mingile tootele komisjoni poolt ja milles on fikseeritud nõuded, millistele peab vastama iga vastav toode või toote partii. GAASID 23. Gaas- on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur- on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. 24. Gaaside omadused- kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda; ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju; gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub; ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid- rõhk P, temperatuur T, kogus (aine hulk) n, ruumala V, rõhk- jõud pinnaühiku kohta. 26. Gaaside põhiseadused. Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. Joont graafikul nimetatakse gaasi isotermiks.
2. kemikaali kasutatakse küll samaks otstarbeks, kuid tehnoloogiline protsess on erinev Gaasid Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas kaootilises soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga.
Akustika Helilained e. kuuldav heli e. heli – keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised sageduste vahemikus 16 (20) Hz – 20 000 Hz. Vedelikes ja gaasides levib heli pikilainena, tahkistes ka ristilainena. Heli on keskkonnas levivad rõhu võnkumised NB! Heli ei saa levida vaakumis! Kosmoses ei ole heli! Heli levimise kiirus: Sõltub keskkonnatingimustest, mitte heliallika omadustest! Olulist rolli mängivad molekulide vahelised seosed, isel. Jäikus, kokkusurutavus. Mida jäigem ja raskem kokku suruda, seda suurem helikiirus. Aine tihedus. Heli levimise kiirus ei sõltu heli sagedusest! Õhus 344 m/s (30° C) (Temperatuuri tõustes 1° C võrra kasvab heli kiirus õhus ca 0.5 m/s) Heli energeetika: laine intensiivsus Intensiivsus näitab edasi kantava energia hulka (ajaühikus pindala läbiv energia ). Laine intensiivsus on võrdeline amplituudi ruuduga. Päikese kiirguse korral kiiritustihedus. Intensiivsust mõjutavad tegurid:
2. kemikaali kasutatakse küll samaks otstarbeks, kuid tehnoloogiline protsess on erinev Gaasid Gaasilise agregaatoleku mõtteliseks mudeliks on valitud ideaalgaas kaootilises soojusliikumises olev molekulidest koosnev süsteem. Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuri, rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga.
Hüdrostaatika 1.1 Sissejuhatus Hüdraulika on hüdromehaanika rakendusharu, mis käsitleb vedeliku tasakaalu (hüdrostaatika) ja liikumise (hüdrodünaamika) seaduspärasusi. Hüdraulikateadmisi on tarvis paljudel insenerialadel, eriti muidugi nendel, mis on otse veega seotud. 1.2 Vedeliku peamised füüsikalised omadused. Vedelik on kindla ruumalaga, kuid kujuta aine. Väikesed jõud tekitavad suuri deformatsioone. Võtab anuma kuju nagu gaas. Vedelikku on raske kokku suruda nagu tahket ainetki. Jahtumisel vedelik tahkestub, kuumenemisel läheb üle gaasilisse olekusse. Klassikaline hüdraulika tegeleb üksnes homogeensete nn. tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal ...
pingete esinemisel, kui pinnase tugevus on ammendumas. Taolise olukorra tekkimist aga välditakse juba vundamendi konstrukt-siooni ja mõõtmete valikul. Mahumuutus on pinnase puhul seotud tema poorsuse vähenemisega tihenemisega. Pinnaseosakeste endi deformeerumine on teisejärgulise tähtsusega ja selle eraldi arvestamine ei ole oluline. Eelöeldu tõttu kasutatakse pinnase deformeeritavuse käsitlemisel sageli jäikuse asemel terminit kokkusurutavus. Vundamendi vajumise prognoosimiseks vajalik teada pinnasemahumuutuse või poorsuse sõltuvust mõjuvast pingest, see tähendab tema jäikusparameetreid ehk kokkusurutavust. Kokkusurutavuse eksperimentaalseks määramiseks kasutatakse mitmesuguseid laboriteime või välikatseid. Kokkusurutavuse võib leida ka empiiriliste seoste abil, kui katsetega on kindlaks tehtud sõltuvus kokkusurutavuse ja mõnede
➢ Samas rühmas on sarnane valentselektronide struktuur kuid aatomite suurused on erinevad → sama rühma elemendid võivad moodustada erinevate omadustega ühendeid. 20. Gaas ja aur - definitsioonid. Gaason aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside omadused. ➢ Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. ➢ Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. ➢ Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. ➢ Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 22. Gaaside olekuparameetrid. ➢ rõhk P ➢ Rõhk on jõud pinnaühiku kohta P = F/A 1N/m2= 1Pa ➢ temperatuur T ➢ moolide arv n ➢ Ruumala (maht) V 23. Ideaalgaasi mõiste.
Rühma OO sisaldavad oksiidid on peroksiidid. Soolad: Nimetused moodustatakse katiooni ja aniooni nimetustest. Erinev oa näidatakse sulgudes. Valemites eelnevad katioonid anioonidele. Nt KNO3 kaaliumnitraat. 20. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 21. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. Gaasi isel. Ideaalne gaas. 22. Parameetrid: P, T, V, n. 23. Isoprotsessid: T-conts, P-const, V-const. Dalton: P=P1+P2+...=Pi 24. Gaasi suhteline tihedus on Ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T); ühikuta suurus tavaliselt vesiniku või õhu suhtes. Absoluutne
rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas on aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. (ainel pole kindlat ruumi ega kuju). Aur on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, nt veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Põhiseadused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg) V m = 22,4 dm3/mol
ruumala, kriitiline temperatuur ja rõhk, käitumine rõhu ja temperatuuri muutumise korral, segude iseloomustamine, osarõhud). Gaas aine, mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on
O2 21%, veeaur, CO2, väärisgaasid 1%). Van der Waalsi valem (P + an2 / V2)(V nb) = nRT kus a on konstant, mis arvestab mõjujõudusid molekulide vahel ning b on konstant, mis arvestab gaasi molekulide omaruumala. 8. Vedeliku mõiste ja üldised omadused. Vedelik: On ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurum ning tahkete ainete külmutam; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumine: Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Vedelas olekus on kõik osakesed kaootilises liikumises, seega kõigil osakestel teatud kin energia. Osakesed, mille energia ületab piirväärtuse (omavaheline kokkutõmme), lähevad vedeliku pinnalt gaasilisse olekusse. Kui aurude kontsentrats gaasi faasis on konst, siis aurude osarõhku nim küllastunud aururõhuks (Pküll). N: H2O 20°C, siis Pküll = 17.5mmHg. Benseen 26
järjekindlaks süsteemiks. Paradigma sunnib teadlasi süvenema ahtasse uurimisvaldkonda, normaalteaduse siseselttoimub mehhanism, mis tagab uurimist piiravate kitsenduste lõdvenemise, niipea kui paradigma, millest need tulenevad, lakkab tõhusalt funktsioneerimast. Faktoloogiline normaalteaduslik uurimistöö on koondunud 3 fookuse ümber (eksperimendid ja vaatlused): 1) Faktid asjade olemuse avamisel: astronoomias tähe asend ja suurus, füüsikas aine erikaal ja kokkusurutavus, keemias-ühendite koostis ja kaalusuhtes.. 2) Püüe tõestada kooskõla loodusega. Tõigad, mis sageli omaette suuremat huvi ei paku, kuid võivad olla otseselt võrreldavad paradigma teooriast tulenevate ennustustega. Teooriad ja nende rakendamisel ligikaudsed lahendused. Teooria viimine kooskõlla loodusega mingite keeruliste masinate abiga. Sõltub paradigmast rohkem kui eelmine punkt.
keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P; temperatuur T; kogus (aine hulk) n; ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle - Mariotte'i seadus
olekus. 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui graafik ja seletada selle alusel toatemperatuur. Näiteks veeaur. kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta Kriitiline temperatuur- so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi
kui 29. Metaani aururõhu sõltuvus temperatuurist (joonistada toatemperatuur. Näiteks veeaur. graafik ja seletada selle alusel kriitilise temperatuuri ja -rõhu mõisteid). 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk jõud pinnaühiku kohta Kriitiline temperatuur so. temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi 26
eelnev tihendamine või tugevdamine. Kasutama peaks jällegi graafiku esimest lineaarset osa. Deformatsioonimoodul leidmiseks kasutatakse elastsusteooria seost, mis annab elastsel, ühtlasel, isotroopsel poolruumil asuva plaadi vajumi s sõltuvuse koormusest Erinevad liivad Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased Liivaterad Liivajämeterad 0,6 kuni 2 Liivakeskterad 0,2 kuni 0,6 Liivapeenterad 0,06 kuni 0,2 Liivade Kokkusurutavus on seotud liivaterade omavahelise ümberpaigutumisega ning oleneb pooridest vee väljasurumise kiirusest. Liivad konsolideeruvad kompressioonil kiiresti. Konsolidatsiooniaeg sõltub neil granulomeetrilisest koostisest ja tihedusest. Peened ja tihedad liivad konsolideeruvad aeglasemalt, jämedamad ja kohevad kiiremini. Kokkusurutavuse määramine laboriteimidega. 16. Ülekonsolideerimissurve teke ja määramine.
samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid Gaas - aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur - selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, näiteks veeaur 4. Gaaside omadused Kokkusurutavus ja võime paisuda Ei ole kindlat kuju, täidavad anuma võttes selle kuju. Ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 1. Gaaside olekuparameetrid: rõhk P temperatuur T moolide arv n Ruumala (maht) V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa; P = F / A 1. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte
HCrO Kroomhape -kromaat HBO Boorhape -boraat HAsO Arseenhape -arsenaat Gaas aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Gaaside omadused: · Kokkusurutavus ja paisuvus, · Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju ja ühtib selle ruumalaga (mis sõltub temperatuurist ja rõhust). Ideaalne gaas kujuteldav gaas, mille molekulid on omaruumata ja omavaheliste vastasmõjudeta massipunktid. Gaaside olekuparameetrid: · Rõhk (p) · Ruumala (V) · Temperatuur (T) · Aine hulk (n) Gaaside põhiseadused: · Boyle-Mariotte'i seadus konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises
Euroopa parlamendi määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. 23. Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur. 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid. rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta (Pa) 1Pa=N/m3 P=F/A 26. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni.
10. Püsivus ja reaktsioonivõime. 11. Terviserisk. 12. Keskkonnarisk. 13. Jäätmekäitluse viis. 14.Veonõuded. 15. Õigusaktid. 16. Muu teave. 23. Gaas ja aur-definitsioonid GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur 24. Gaaside omadused Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda.Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid rõhk P temperatuur T kogus (aine hulk) n ruumala V Rõhk- jõud pinnaühiku kohta (Pa) 1Pa=N/m3 P=F/A 26. Gaaside põhiseadused- Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala
). Avogadro arvuks nim. 1 moolis sisalduvate osakeste arvu NA=6,02*1023 mol. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad prootoneid ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape, oleneb partnerist 7. Gaasi ja auru mõiste: Gaas on aine, mis tavatingimustel (rõhk 1 atm ja toatemp.il 18-23 0C) esineb täielikult gaasilises olekus. Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustel on kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused: normaaltingimused – P=101325Pa=1 atm=760 mmHg; T=273K ja 1 mol=22,4 dm3.Gaasi lihtsaim mudel ideaalne gaas – molekulide vahelised tõmbejõud puuduvad. Ideaalne gaas allub Mendelejev-Clapeyroni ja Gay-Lussaci võrranditele. Gaaside tihedus ehk ühe liitri gaasi mass
poorsus küllastusaste (pooride veega täidetuvus) plastsus 2) Vesiomadused- pundumine Leondumine Pehmenevus Kuivamisvajumine Veemahutuvus Kapillaarsus Veejuhtivus 3) Mehhaanilised omadused- kokkusurutavus Pinnase tugevus EESTI GEOTEHNIKA Kaljupinnased- enamvähem kõik aluspõhja kivimid, kambriumi sinisavid, devoni savid, karbonaatsed kivimid, diktioneema argelliit, liivakivid, põlevkivi. Võib julgelt ehitada. Probleemid: vesi kivilõhedes Jämepurdpinnased- Põhja-Eesti lokaalmoreen, lõhesid täis, kandevõimelt liigitatakse kaljupinnaste hulka Suurimaks probleemiks on, et lokaalmoreen pole kaartidel hästi tähistatud. Probleemid veega lõhedes.
Gaas ja aur-definitsioonid. GAAS on aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. AUR on selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur. Näiteks veeaur Näide: CO2 balloon praktikumis (balloonis on vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina). 24. Gaaside omadused. Gaaside kõige iseloomulikum omadus on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 25. Gaaside olekuparameetrid. Gaasi iseloomustavad suurusedolekuparameetrid: rõhk P, temperatuur T, moolide arv n, Ruumala (maht) V, Rõhk- jõud pinnaühiku kohta 1 N/m2 = 1 Pa P = F / A 26
24. Gaas ja aur-definitsioonid. Gaas – aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Täidab ruumi ühtlaselt, molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises, molekulidevahelised jõud on väiksed. Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO 2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina 25. Gaaside omadused. Kokkusurutavus ja paisuvus Puudub kindel kuju, võtavad anuma kuju. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust 26. Gaaside olekuparameetrid. Rõhk P Temperatuur T Moolide arv n Ruumala V 27. Gaaside põhiseadused: Boyle- Mariotte, Gay-Lussaci, Charlesi, Daltoni. Boyle-Mariotte: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. PV=const P1 V 2 = P2 V 1
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadu...
pH-iseloomustab vesinikioonide sisaldust lahuses. Näiteks NaOH pH on 25c juures 14,0 Naatriumfosfaadi pH on aga 12,0. Soolhappe pH on 1,0. 7) Gaas aine.mis normaalrõhul ja toatemperatuuril on täielikult gaasilises olekus. Ideaalne gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise s...
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemperatuuril tahked ained või gaasid. Mõistete kasutamine: Segadust tekitavad mitmed asjaolud: 1) Aatomite liigil ja nendest moodustunud lihtain...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
