polaarjoonest pooluseni. EEstis on TALV 3)Kevadine ja sgisene vrdpevsus. Pike seniidis ekvaatoril, valgustab phja-ja lunapoolkera vrdselt, -pev hepikkused, eestis on kevad/sgis, polaaraladel ja pev hepikkused. 1. TUUL - hu horisontaalne liikumine, hu paneb liikuma hurhkude erinevusest tekkinud gradientjud, mis on suunatud krgema rhuga aladelt madalamale. TUULENIHE - tuule suna kuni 30kraadine erinevus krgemate hurhkude ja maapinnalhedase tuule vahel. ISOBAARID - samarhujooned, ISOTERMID - sama temperatuurijooned 2. MERETUUL - puhub peval, sest peval soojeneb maa kiiremini, soe hk kerge, tuseb, tekib MRK-ala, asemele tuleb jahedam hk merelt, sel vastupidi 4. HURINGLUSELE AVALDAVAD MJU - Pikesekiirugse erinevast jaotusest ja sellest tingitud rhualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, krged mestikud, Corliolisi ja hrdejud. 5.Sahara saab pikest, sest sahara krb on KRK ja seal on valdavalt kuivad, selged, pikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK:
TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID Tsüklon · Madalrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse TSÜKLONIKS · Tsüklonis langeb õhurõhk keskkoha suunas Tsüklon · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjutavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt (umbes 40°N) kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tsüklon · Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või
õhurõhujaotus maapinnal. LIIKUMISED ATMOSFÄÄRIS Atmosfääri rõhk- Jõud, mida vaadeldava punkti kohale jääv õhusammas avaldab pindalaühikule. Rõhuväli e baariline väli- õhurõhu jaotus. Igas atmosfääri punktis kirjeldatav numbriga. Atmosfäär jaotatakse isobaarpindadeks. Rõhu gradient rõhu muutuspikkusühiku kohta. HORISONTAALNE RÕHUVÄLI, BAARILISED SÜSTEEMID - Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nim. tsükloniks. Rõhk langeb keskosa suunas. Lohk tsükloni väljasopistunud ala - Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nim. antitsükloniks. Rõhk tõuseb keskosa suunas Hari antitsükloni väljasopistunud ala - Sadul baariline moodustis, milles paiknevad diagonaalis 2 madalrõhuala ja 2 kõrgrõhuala Läbimõõdult mitu tuhat km. ÕHURÕHU MÕÕTMINE Baromeeter instrument õhurõhu mõõtmiseks
kellaosuti liikumisele · vastassuunas (põhjapoolkeral) Kõrgrõhkkonnad e. antitsüklonid... · · ... on suured õhukeerised ja · · tekivad, kui õhumass jahtub · kas külmema maa või · veepinna kohal Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · keskosas rõhk kõige gradienttuule kiirusest 3-5 km kõrgem kõrgusel · õhu liikumine kellaosuti Kui antitsüklonil on isobaarid ringikujulised, liigub see suurima · suunas keskmest õhurõhu tõusu suunas väljapoole ÕHUMASSID · Pikemat aega · kindlates · aluspinna- ja · kiirgustingimustes · seisnud õhk · omandab sarnased · meteoroloogilised · omadused · (temperatuur, · niiskus)- formeerub · õhumass · · Erinevate · omadustega · õhumasside kitsast · eraldusvööndit nim. · frondiks
Maksimumtermomeeter – mõõdab kõige kõrgema temperatuuri mingi ajavahemiku jooksul. Sammas säilitab kõige kõrgema positsiooni Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur Takistustermomeeter Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient: Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon: Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse tsükloniks Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse antitsükloniks Baromeeter: Instrument õhurõhu mõõtmiseks Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru, milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust Aneroidbaromeeter – Põhiosaks õhutühi karbike, mille kaanele kinnitatud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma Tuul:
Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid · Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. · Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. · Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule.
tagajärjed: kliima soojenemine ja liustike sulamine 29. Mis asi on TUUL? tuul on horisontaalne õhu liikumine. 30. Mis asi on BRIIS? rannikutuul >päeval on vees kõrgrõhkkond, öösel on vees madalrõhkkond. 31. Mis paneb õhu liikuma? 1) GRANDIENTJÕUD: jõud, mis on põhjustatud õhurõhkude erinevusest. Liigub kõrgemalt madalamale. Ilmakaartilt saab kindlaks teha kõige tormisemad kohad selle järgi, kus isobaarid (õhurõhu samajooned) on joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. 2) COROLISI JÕUD: jõud, mis on panevadvabalt liikuvad kehad liikuma oma liikumissuunast põhjapoolkeral paremal ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on maksimaalsed poolusel ja puudub ekvaatoril. [PASSAADID ekvaatoril madalrõhk tõuseb, õhuvool liigub poolkeradele ja 30ndatel laiuskraadidel on nii külm, et hakkab jahtuma.] 3) HÕÕRDEJÕUD: maapinna ebatasasused (1 km kõrgusel)
õhu liikumist. Märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele on ka kõrged mäestikud. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise - tuule. Õhu paneb liikuma gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Ilmakaardilt näeme kõige tormisemaid paiku selle järgi, kus on isobaarid joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule.
lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides. Rutherfordi planetaarne aatomimudel selgitas -osakeste hajumisnähtusi kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust Need pobleemid ületas Niels Bohr+3postulaati elektron -1, prooton +1 Isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.elemendid Massidefekt - Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga. Tegelikult esineb kõigi elementide puhul ‘puudujääk’ ( 1%). Massidefekti moodustab energiana eraldunud massi osa: E = mc2 E – energia ; m – mass ; c - valguse kiirus vaakumis Energia ja massi ekvivalentsuse seadus (Einstein, 1905) Radioaktiivsus - keemil
veepinna kohal keskosas rõhk kõige kõrgem õhu liikumine kellaosuti suunas keskmest väljapoole · Antitsükloni arengustaadiumid Noor Az · madal baariline moodustis (ca 3km) Antitsüklonid liiguvad kiirusega 4/5 · õhurõhk kasvab kiiresti gradienttuule kiirusest 3-5 km Maksimumarengus Az kõrgusel · Õhurõhk püsib keskosas Kui antitsüklonil on isobaarid muutumatuna · Ulatub vähemalt 3,5-4 km ringikujulised, liigub see suurima kõrguseni õhurõhu tõusu suunas · Läbimõõt võib ulatuda tuhandete kilomeetriteni Kõrgeim registreeritud õhurõhk Lagunev Az 1083,8 mb 31.12.1968.a. Agata · Õhurõhu langus järvel Siberis Õhumassid · Pikemat aega kindlates aluspinna- ja
Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10 -27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m (ehk üks ongström). Omadused Massivahemik: 1,67 × 10-27 kuni 4,5210 × -25 kg Elektrilaeng: null (neutraalne) (ioniseerimata aatom) Diameetri 62 pm (He) kuni 520 pm (Cs) vahemik: Elektronid ja kompaktne nukleonidest (prootonid Koostisosad: ja neutronid) koosnev tuum Isotoobid ja isobaarid. Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest. Järjenumber ehk aatomnumber ehk laenguarv (Z) on neil sama. isobaarid on ühesuguse massiarvuga nukliidid. Bohri vesinikuaatomi mudel. Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile kiirgub valgusena üks kvant energiat (eraldub üks footon).
tsüklonitest on kõige sügavamad need, mis on tekkinud Islandi läheduses. Tsükloni koosseisu kuulub tavaliselt 2 õhumassi, mis on teineteisest lahutatud frondiga. Tsüklon liigub tavaliselt läänest itta. Sel juhul asub tsükloni eesosas soe ja sellest vasakul külm front. Tsükloni eluea 4 protsessi: *Algstaadium- tekkinud tsüklonit tähistab sünoptilisel kaardil tavaliselt ainult üks kinnine isobaar. Arenemise algstaadiumis esinevad tsüklonis suletud (peaaegu ringi kujulised) isobaarid ainult alumistes, maalähedastes õhukihtides. Kõrgemates õhukihtides tekib tsüklonaalne keeris alles tsükloni edasises arenemiskäigus. *Tüüpiline noor tsüklon- selles staadiumis õhurõhk tsüklonis langeb intensiivselt ja tsüklonaalne keeris levib järjest kõrgemale. Maapinnal tekib sooja õhu sektor e soe sektor. Tsükloni tsentris õhurühk langeb endiselt. Hästi arenenud noorel tsüklonil on maapinnal juba mitu kinnist isobaari. *Tsükloni
= kz = 0 Eeldades, et võrrandites (8.1) kehtivad lihtsustused f = const ja = 0 , saame geostroofilise voolufunktsiooni kujul 1 g = p . f 0 (8.2) Konstantse tiheduse korral rõhu horisontaalgradient ja seega ka geostroofiline hoovus ei sõltu sügavusest. Seda olukorda nimetatakse barotroopseks voolamiseks. Sama olukord esineb ka siis, kui tihedus kasvab sügavusega, kuid samarõhupinnad (isobaarid) on paralleelsed (joonis 8.3,a) samatiheduspindadega (isopüknidega). Ookeanis enamasti temperatuur, soolsus ning seega ka tihedus muutuvad nii horisontaalis kui ka vertikaalis nii, et isopüknid on isobaaride suhtes kaldu (joonis 8.3,b) ja rõhu horisontaalgradient ja geostroofiline kiirus muutuvad sügavusega. Seda nimetatakse barokliinseks voolamiseks. Kiiruse jaotuse arvutust (8.9)-(8.11) mõõtmistulemuste põhjal nimetatakse dünaamiliseks meetodiks. Praktikas arvutatakse
oleks õhurõhk sel juhul, kui jaam asuks merepinnaga samal kõrgusel. Meie meteoroloogia jaamadel on kõrguse määramisel olnud lähtepunktiks Kroonlinna nullpunkt. Õhurõhk on muutlik. Teatavatel tundidel õhurõhk tõuseb, teistel langeb. Eriti selge on kõikumine troopikas, sealt eemale kõikumine väheneb (ööpäevane kõikumine).Aastane kõikumine on ekvatoriaalsetes maade väike, poolustel suurem. Õhurõhu muutused tulenevad ja tsüklonite ja antitsüklonite liikumisest. Isobaarid e. samarõhujooned. Isobaaride joonestamisel nende otsad ühinevad ja tekivad kinniste isobaaride poolt piiratud alad. Kui õhurõhk on seal ala keskkohas kõrgem kui äärtel, siis on tegemist antitsükloni e. kõrgrõhkkonnaga. Kui kujuneb selline rõhkkond, mille keskkohal on õhurõhk madalam kui äärtel, siis seda niemtatakse madalrõhkkonnaks e. tsükloniks. Suvel on õhurõhk mandrite kohal madalam, ookeanide kohal kõrgem. Talvel on vastupidi.
Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Hoogsademete alla kuuluvad: hoogvihm, hooglumi, hooglörts, lumekruubid, jääkruubid ja rahe) *Maapinnal kujunevad (kaste, hall, jäide ja härm) 34) Õhurõhu mõõtmine. Meteoroloogias mõõdetakse õhurõhku millibaarides (mb) ja mm-tes elavhõbedasamba järgi. 1 mm Hg normaaltingimustes = 1,33 mb. Mõõteriistaks on baromeeter. Et saada õhurõhu jaotust teataval maa-alal joonistatakse isobaaride ehk samarõhujoonte kaardid. Isobaarid ja baariline gradient. Mingi meteoroloogilise elemendi väljakujutamisel on kõige otstarbekam kanda erinevates punktides kaardile antud meteoroloogilise elemendi (temperatuur, õhurõhk jm) väärtused ja hiljem ühendada joontega ühesuguse väärtusega punktid. Selliseid jooni nimetatakse sama- ehk isojoonteks. Rõhu ehk baarilise välja isojooni nimetatakse isobaarideks. Baariline gradient füüsikaline suurus pikkuse ühiku kohta selles suunas, kus muutus on maksimaalne
on takistatud. See neeldub õhus atmosfäär soojeneb. Peamisteks soojuskiirguse neelajateks on veeaur ja erinevad gaasid, mida nim. kasvuhoonegaasideks. TUUL JA ÕHURINGLUS · Tuul on horisontaalse õhu liikumine. Õhu paneb liikuma: 1. Gradientjõud: põhjustatud õhurõhkude erinevusest, liigub kõrgemalt madalamale. Ilmakaardilt saab kindlaks teha kõige tormisemad paigad selle järgi, kus on isobaarid(õhurõhu samajoon) on joonistatud kõige tihedamalt üksteise kõrvale. Kui oleks ainult gradientjõud, siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. 2. Coriolisi jõud: jõud, mis paneb vabalt liikuvad kehad liikuma oma liikumissuunast põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. Passaadid ekvaatoril madalrõhk tõuseb, õhuvool liigub
liitmise või lahutamisega. Difvõrrandite troopiline) tsüklon Baguio - Filipiinid Troopiline torm - (tuuled 17 – 33 m/s, Clement Wragge – ristiisa! ulatub 15 km isobaarid tihedalt koos), nimed! Nimekirjad erinevad eri ookeanidel Orkaanid – tuul üle 33 m/s (5 kategooriat) Fujiwara efekt. Erruläinud orkaanid Kirjeldab kahe tormi keerlemist teineteise Silm – keskm. 20 – 50 km, ümber
Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral selliselt, et madalama rõhuga ala jääb vasakule. Tsüklon on madalrõhu ala ja üldiselt niiske õhuga. Gradientjõud lükkab madalrõhuala serval asuvat õhuosakest õhumassi keskosa poole (madalrõhulohku, kus rõhk on kõige madalam). Õhuosakese liikumisega käivitub Coriolise jõud , mis kallutab õhuosakest paremale (põhjapoolkeral) tema olemasolevast liikumissuunast. Kui mingis tsükloni piirkonnas on isobaarid erandlikult sirged, siis seal gradientjõud ja Coriolise jõud tasakaalustaksid teineteist ning vektorite pikkused oleksid võrdsed. Üldjuhul on tsükloni isobaarid siiski kõverjoonsed ning selleks, et rõhu gradientjõud suudaks mõjustada õhuosakest liikuma kõverjoonselt, peab ta ületama tsentrifugaaljõu. Seega rõhu gradientjõud peab tasakaalustama kahte jõudu, vastavalt peabkehtima võrdus rõhu gradientjõud = Coriolise jõud + tsentrifugaaljõud.
Põhjustab Lõuna-Ameerika rannikul külma, hapnikurikka vee pinnale tõusmist, stabiilset ilmastikku. o El Nino (jõululapsuke) mõneaastase vahega toimub hoovustes kõrvalekalle ja Peruu ning Tsiili rannikule ei tõuse enam külma vett. Soe vesi on hapnikuvaene, põhjustab kalaparvede lahkumise ning rannikualadel katastroofilisi sadusid, üleujutusi ning maalihkeid. La Nina tavapärane hoovuste olukord. o Geostroofiline tuul tuul hõõrdevabas atmosfääris (sirged isobaarid). Hõõrdumise puudumisel (piisavalt kõrgel aluspinnast, kus tõusvate õhuvoolude puudumise tõttu ei ole keeriseid), tasakaalustavad gradientjõud ja Coriolisi jõud teineteist. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega, põhjapoolkeral jääb madalama rõhuga ala vasakule. o Tsüklonis on keskel madalama rõhuga ala, madalrõhkkond täitub. o Antitsüklonis on keskel kõrgema rõhuga ala, kõrgrõhkkond hajub.
Nende pööriste tänavad tekivad vedelike voolamisel kõigis mastaapides. Pööriste mastaap on võrreldab takistuse suurustega. Atmosfääris on need priste tänavad lihtsalt identifitseeritavad Sc pilvede kaudu. Sellised pilved on sageli seotud temperatuuri inversiooniga atmosfääri alumistes kihtides. Temperatuuri inversioon on oluline, sest see määrab, kas õhk voolab üle või ümber saarte. Lisaks peab alumiste nivoode tuul olema väga ühtlane ja umbes 10m/s ning aluspinna isobaarid peavad olema ligikaudu sirgjooned. Alad, kus need tingimused on täidetud, esinevad kõige sagedamini passaatide piirkonnas. Kui pöörised liiguvad allavoolu, siis nad püüavad kasvada läbimõõdult ja nad moodustavad ala, mille laius on umbes 100km ja pikkus mõned sajad kilomeetrid. Iga pööriste paar on tekitatud saare poolt 8 tunni järel ja nende eluiga on umbes 30 tundi. Ülemised pived, mille alus on kõrgemal kui 6km. Kiudpilved Cirrus (Ci) Alumine pilvepiir vahemikus 6-10km
p * V = const erinevatele jäävatele temperatuuridele vastavad erinevad isotermid. Temperatuuri tõusmisel rõhk suureneb (kui V= const). Seetõttu asub kõrgemale temperatuurile vastav isoterm madalamale temperatuurile vastavast isotermist ülalpool. Isobaariline Kui rõhk on jääv, on gaasi ruumala ning temperatuuri suhe gaasi igas olekus ühe ja sama väärtusega: V / T = const Erinevatele rõhkudele vastavad erinevad isobaarid. Jääval temperatuuril rõhu kasvades ruumala väheneb. Seetõttu paikneb kõrgemale rõhule vastav isobaar madalamale rõhule vastavast isobaarist allpool. Isohooriline Ruumala on jääv. Ja kehtib seos: p / T = const Erinevatele ruumaladele vastavad erinevad isohoorid. Kui suurendada jääval temperatuuril gaasi ruumala, siis vastavalt gaasi rõhk langeb. Seetõttu paikneb suuremale ruumalale vastav isohoor väiksemale ruumalale vastavast isohoorist madalamal. 18
[ (x 2 + z 2 - 0,25B2 ) + z 2 B 2 2 ] (6.24) z ,x ja xz samapingejooned ehk isobaarid on esitatud joonistel 6.18, 6.19, ja 6.20. 67 B 2x/B -4 -2 0 p 2 4 0 0,9 0,8 0,7 2 0,5 0,6 B
(2) Isobaariline protsess Siin jääb konstantseks rõhk p, muutuvad aga temperatuur T ning ruumala V. Olekuvõrrandist (4) saame kahe viimase parameetri vahelise seose R V= T = K1 T , (32) p millest järeldub, et gaasi ruumala on võrdeline tema tempe-ratuuriga. Sellise tõsiasja kohta kehtib Gay-Lussac'i seadus. Protsessi kujutavad pV-teljestikus V-teljega paralleelsed sir-ged - isobaarid. Gaasi paisumisel tehtav töö A = p (V2 - V1 ) . (33) Moolsoojuse kaudu saab elementaartöö esitada kujul R d A= dQ . (34) Cp (3) Isohooriline protsess Siin jääb muutumatuks gaasi ruumala - V = const. Võttes taas aluseks olekuvõrrandi (4), saame seose muutuvate para-meetrite p ja T vahel: R p= T = K2 T , (35) V
koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm) P *V const P1 V 2 P2 V 1 Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. (jooned graafikul- isobaarid) V const V1 V 2 T T1 T 2 5 Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. 𝑝
1Pa=N/m3 P=F/A 26. Gaaside põhiseadused- Boyle- Mariotte seadus- Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm) P * V const P1 V 2 P2 V1 Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. (jooned graafikul- isobaarid) V V1 V 2 const Charlesi seadus- Jääval T T 1 T 2 ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab
valemiga ´pz = 3/2 * V/ * z3/R5. Kui valemis asendada R = V z2 + r2, saame ´pz = k*V/z2. Tegur k sõltub punkti koordinaatidest ( r - punkti kaugus jõu rakendusteljest ning z - punkti sügavus). Koondatud jõu põhjustatud surve jaotus aluses: a) arvutusskeem b) vertikaalsurvepingete epüürid: 1 vertikaalteljel; 2 horisontaalteljel; 3 võrdpingejooned (isobaarid). SURVEJAOTUS ÜHTLASELT JAOTATUD KOORMUSE PUHUL. Surve ´pz määramiseks vertikaalteljel, mis läbib koormatud ristkülikukulise pinna keskpunkti on tuletatud valem ´pz = *q t , kus q t - tihendav koormus (lisasurve) alusele (kPa) - survejaotustegur pinnases (vt tabel konspekti lõpus) , mis sõltub suhetest n = L / B ja m = 2*z / B; L ja B on ristküliku pikkus ja laius; z - vaadeldava punkti sügavus tallast.
Charles'i seadus: Konstantsel rõhul on etteantud gaasikoguse ruumala võrdeline tema temperatuuriga: V V1 V2 V ~T ehk = = =const . (1.24) T T1 T2 Ülalnimetatud seadus kirjeldab isobaarilist protsessi. Näited isobaaridest ehk isobaariliste protsesside graafikutest on toodud joonisel 5 (a-c). Joonis 5. Isobaarid erinevates teljestikes. Gay-Lussac'i seadus: Jääval ruumalal on etteantud gaasikoguse rõhk võrdeline gaasi temperatuuriga: p p1 p 2 p~T ehk = = =const (1.25) T T1 T2 Ülalnimetatud seadus kirjeldab isokoorilist protsessi. Isokooride ehk samaruumalakõverate graafikud on toodud joonisel 6 (a-c). Joonis 6. Isokoorid (isohoorid) erinevates teljestikes.
ruumala pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga. (joon graafikul- isoterm) P1 V 2 P 2 V 1 P * V const V V1 V 2 const T T1 T 2 Gay-Lussaci seadus- Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi ruumala võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. (jooned graafikul- isobaarid) Charlesi seadus- Jääval ruumalal on antud gaasi rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga. p/T = const, kui V = const (p = const T) Kui gaasi ruumala jääb samaks, siis gaasi temperatuuri suurendamine kaks korda suurendab gaasi rõhku kaks korda. (jooned joonisel- isehoorid)
46 Gaaside teooriast on välja arenenud molekulaarfüüsika. Kõiki termodünaamika seadusi on võimalik tuletada eeldusest, et gaas on vabalt liikuvate aineosakeste -- molekulide -- kogum. Gay-Lussac'i seadus: Boyle-Mariotte'i seadus: gaasi isobaarid (sama rõhu jooned) V -- t° gaasi isotermid (sama temperatuuri jooned) p -- V teljestikus. teljestikus. Charles'i seadus: ideaalse gaasi isohoorid (sama ruumala jooned) p -- t° teljestikus. 18. saj. lõpus, kui arenev tööstus hakkas nõudma suurel hulgal mehaanilist energiat, leiutati paljudes vee- ja tuuleenergiat mitte omavates kohtades auru jõul töötavaid seadmeid. Need nn
annaabi.ee 
