abc S = pr ; S= 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9. Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) 10. Võrdelised lõigud
PLANIMEETRIA III 1.Leida täisnurkse kolmnurga küljed, kui kolmnurga ümbermõõt on 12 cm ja kaatetite vahe on 1 cm. 2. Arvutada täisnurkse kolmnurga kaatetid, kui täisnurga poolitaja jaotab hüpotenuusi lõikudeks, mille pikkusedon 15 cm ja 20 cm. 3.Täisnurkse kolmnurga kaatetid suhtuvad nagu 5:6 ja hüpotenuus on 122 cm. Arvuta lõigud, milleks kõrgus jaotab hüpotenuusi. 4. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 8 cm ja 6 cm. Täisnurga tipust on tõmmatud ristlõik hüpotenuusile, leia selle pikkus. 5. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 16 cm ja 12 cm. Arvutada sise- ja ümberringjoone raadius. 6. Täisnurkse kolmnurga kaatetid on 15 dm ja 20 dm
Planimeetria Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) Võrdelised lõigud
Kolmnurga külge, millele on tõmmatud kõrgus, nimetatakse kolmnurga aluseks. Kolmnurga mediaaniks nim. Kolnurga tipust vastaskülje keskpunkti tõmmatud lõiku või selle pikkust. Kolmnurga mediaanid lõikuvad ühes punktis, mis on kolmnurga raskuskese. Kolmnurga külje keskristsirgeks nim. Sirget, mis läbib külje keskpunkti ja on selle küljega risti. Kolmnurga külgede keskristsirged lõikuvad ühes punktis, mis on kolmnurga ümberringjoone keskpunkt. Kolmnurga iga nurga poolitaja jaotab nurga vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu lähisküljed. Kolmnurga nurgapoolitajad lõikuvad ühes ja samas punktis, mis on kolmnurga siseringjoone keskpunkt. Kolmnurga kesklõiguks nim. lõiku, mis ühendab kolmnurga kahe külje keskpunkte. Kolmnurga iga kesklõik on paralleelne ühe küljega ja võrdub poolega sellest. Kolmnurga sarnasuse tunnused: 1) kaks kolnurka on sarnased, kui ühe kolmnurga kaks
........................................................... .......... ........................................................................................................................................ .................... VÕRDHAARSE KOLMNURGA OMADUSI Poolita joonisel kolmnurga nurk B. Võrdhaarne kolmnurk on sümmeetriline oma tipunurga poolitaja suhtes, seega selle sirge suhtes, mille joonestasid. Sümmeetriast järelduvad võrdhaarse kolmnurga omadused: * võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed ja * võrdhaarse kolmnurga tipunurga poolitaja poolitab ka aluse ja on sellega risti. Võrdhaarse kolmnurga erijuht on võrdkülgne kolmnurk. Seega kehtivad samad omadused ka võrdkülgse kolmnurga puhul. Võrdkülgse kolmnurga kõik nurgad on võrdsed. Kui suur on võrdkülgse kolmnurga iga nurk? .......60*............ Näide
abc S pr ; S 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9. Teoreem kolmnurga kesklõigust (Kesklõik on paralleelne küljega ja võrdub poolega sellest) 10. Võrdelised lõigud
31.Trapets:nelinurk mille kaks külge on paralleelsed ja kaks külge mitte paralleelsed(Näide29) S = (a + b)/2 *h (pindala = alus1; + alus2 : 2 x kõrgus) P=a+b+c+d Omadus:trapetsi haara lähinurkade summa on 180' 32.(Näide30) Kolmnurk: S = a*h /2 P=a+b+c S=a*b/2 Võrdhaarne on kolmnurk, mille kaks külge on võrdse pikkusega. Võrdhaarne kolmnurk on sümmeetriline oma tipunurga poolitaja suhtes, seega selle sirge suhtes, mille joonestasid. Sümmeetriast järelduvad võrdhaarse kolmnurga omadused: * võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed ja * võrdhaarse kolmnurga tipunurga poolitaja poolitab ka aluse ja on sellega risti. Võrdkülgne kolmnurk on kolmnurk, mille kõik küljed on võrdse pikkusega. Kolmnurkade summa on alati 180' 33. Nurgapoolitaja on kiir, mis lähtub nurga tipust ja poolitab antud nurga.
Selle kolmnurga kolmas nurk on kraadi. Kolmnurga nurgad on 24o ja 66o. Kolmas nurk on kraadi. See kolmnurk on . Nürinurkne kolmnurk on . Võrdhaarse kolmnurga alusnurk on 34o. Tipunurk on kraadi. Võrdhaarse kolmnurga tipunurk on 52o. Alusnurk on kraadi. Võrdhaarne kolmnurk võib olla . Võrdhaarse kolmnurga tipunurga poolitaja jaotab aluse võrdseks . Joonisel on täisnurkne kolmnurk teravnurkne kolmnurk nürinurkne kolmnurk Võrdkülgse kolmnurga ümbermõõt on 87 dm. Selle kolmnurga külje pikkus on dm. Määra joonise järgi kolmnurga külgede nimetused: Külg KL on . Külg LM on . Külg KM on . Täisnurkse kolmnurga kaatetite pikkus on 5 m
25 26 27 Vastus: 28 Õpetajale 2 punkti 6. Konstrueeri sirkli ja joonlauaga nurga ABC poolitaja. C 29 30 B A 7 punkti 7. Joonisel oleva kolmnurga ABC mõõtmed on AB=10cm, BC=10cm, AC=16 cm. Veel on teada, et kolmnurga ABC kõrgus BD=6cm. Mis liiki on kolmnurk ABC?
Korrutis arvuga r r·u = (ra;rb) Vektori skalaarkorrutis u·v = a·c + b·d ja u· v =|u||v|·cos Vektori pikkus |u|= Kahe punkti vaheline kaugus AB= Nurk vektorite vahel cos= KOLMNURK Siinusteoreem Koosinusteoreem a2=b2+c2 -2bccos; b2=a2 + c2-2accos; c2=a2+b2-2abcos. Kolmurga pindala S= ; S=pr ; S=absin ; S= ; S= ; S= SIRGE VÕRRANDID Üldvõrrand - ax + by=c või ax + by +c =0 x-teljega paralleelne sirge y=a y-teljega paralleelne sirge x=b koordinaattelgede vahelise nurga poolitaja võrrand: I ja III veerand y=x; II ja IV veerand y=-x punktiga A(x1;y1) ja vektoriga v=(sx;sy) määratud sirge = punktidega A(x1;y1) ja B(x2;y2) määratud sirge punktidega A(a;0) ja B(0;b) ehk telglõikudes ,ääratud sirge punktiga A(x1;y1) ja tõusuga k määratud sirge y-y1 =k(x-x1) tõusuga k ja algordinaadiga b määratud sirge y=kx+b nurk sirgete y=k1x+b1 ja y=k2x+b2 vahel tan=||
istumisel tagab selgroo korrektse kuju. Abivahendid on mõeldud Pilt Abivahendikeskuse lehelt eelkõige kasutajale kellel on keha ja selja lihaste töö nõrgenenud.. 26 Ravimi purustaja ja ravimi poolitaja Pildid Terviseabi E poe lehelt 27 Soki jalgatõmbajad Pildid Terviseabi E poe lehelt 28 Käetrenažöör Täht Termoplastilisest kummist Erinevad tugevused ROOSA- kerge ORANZ- keskmine
Taliharjapäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 14. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. Tõnisepäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida tähistatakse 17. jaanuaril (aeg on nihkunud koos Gregoriuse kalendri kasutuselevõtuga 1918). Tõnisepäev on nime saanud katoliikluse aegadel Antonios Suure mälestuspäeva järgi, mida katoliku kirik 17. jaanuaril tähistab. Tõnisepäeva peetakse talve keskpaigaks. Vanarahva tarkuse järgi pidi tõnise...
kolme küljega, siis on need kolmnurgad võrdsed. 3) Kui kaks kolmnurka on võrdsed, siis ühe kolmnurga kõik küljed on vastavalt võrdsed teise kolmnurga külgedega ja ühe kolmnurga kõik küljed on vastavalt võrdsed teise kolmnurga nurkadega. 4) Nurgapoolitaja iga punkt on nurga mõlemast haarast ühel ja samal kaugusel. 5) Võrdhaarse kolmnurga alusnurgad on võrdsed. 6) Võrdhaarse kolmnurga tipunurga poolitaja poolitab kolmnurga aluse ja on alusega risti. Lõik 1) Sirget, mis on risti lõigugaja läbib lõigu keskpunkti, nimetatakse selle lõigu keskristsirgeks. 2) Lõigu keskristsirhe iga punkt on selle lõigu mõlemast otspunktist ühel ja samal kaugusel. Nurgad Sirgnurk - 180° Täisnurk 90° Nürinurk Üle 90° Teravnurk Alla 90° Pikkusühikud 1 kilomeeter 1000 meetrit 1 sentimeeter 10 millimeetrit 1 meeter 100 sentimeetrit Pinnaühikud
abc S = p ( p - a )( p -b)( p -c ) , S= 4R kus r on kolmnurga siseringjoone raadius ja R ümberringjoone raadius. SIRGE VÕRRANDID 51. Üldvõrrand ax+by=c või ax+by+c = 0. 52. x-teljega paralleelne sirge y=a. 53. y-teljega paralleelne sirge x=b. 54. Koordinaattelgede vahelise nurga poolitaja võrrand: I ja III veerand y=x; II ja IV veerand y= -x. 55. Punktiga A( x1 ; y1 ) ja vektoriga v =( s x ; s y ) määratud sirge x - x1 y - y1 = sx sy 56. Punktidega A( x1 ; y1 ) ja B ( x 2 ; y 2 ) määratud sirge y - y1 x - x1 = y 2 - y1 x 2 - x1 57. Punktidega >A(a;0) ja B(0; b) ehk telgiõikudes määratud sirge x y + =1 a b 58. Punktiga A( x1 ; y1 ) ja tõusuga k määratud sirge y - y1 = k ( x - x1 )
abc S = p ( p - a )( p -b)( p -c ) , S= 4R kus r on kolmnurga siseringjoone raadius ja R ümberringjoone raadius. SIRGE VÕRRANDID 51. Üldvõrrand ax+by=c või ax+by+c = 0. 52. x-teljega paralleelne sirge y=a. 53. y-teljega paralleelne sirge x=b. 54. Koordinaattelgede vahelise nurga poolitaja võrrand: I ja III veerand y=x; II ja IV veerand y= -x. 55. Punktiga A( x1 ; y1 ) ja vektoriga v =( s x ; s y ) määratud sirge x - x1 y - y1 = sx sy 56. Punktidega A( x1 ; y1 ) ja B ( x 2 ; y 2 ) määratud sirge y - y1 x - x1 = y 2 - y1 x 2 - x1 57. Punktidega >A(a;0) ja B(0; b) ehk telgiõikudes määratud sirge x y + =1 a b 58. Punktiga A( x1 ; y1 ) ja tõusuga k määratud sirge y - y1 = k ( x - x1 )
Seetõttu ei soovitatud luuvalupäeval tantsida, joosta ega rasket füüsilist tööd teha. MÄRTS. Maarjapäev, ka paastumaarjapäev 25märts Maarjapäeval ja sellest alates oli rangelt keelatud õhtune tule valgel käsitöö tegemine, et vältida orase kahjustamist. Keelatud olid naiste käsitööd, nõelumine ja kudumine, samuti sõelumine, pea kammimine, põranda pühkimine. Korjusepäev - 12. märts On arvatud, et see on vana rahvakogunemise aeg, samuti talihari ehk talve poolitaja, mille tähendus kandus hiljem muudele kalendripäevadele. APRILL Jüripäev - 23. aprill Meie esivanematele oli jüripäev looduse ärkamise püha ja igati sobilik aeg põllutööde alustamiseks, teenistuslepingute sõlmimiseks ja elukoha vahetamiseks. Ühtlasi peetakse jüripäeva suvetoojaks, looduse ärkamise pühaks. Uskumusi: Suplus enne jüripäeva annab hea tervise. Enne jüripäeva ei tohi maha istuda, kuna maa ei ole veel välja lasknud talvist mürgist hingust. Enne
· Heinamaarjapäev (2. juuli) oli heinateo orientatiir ja rukki- ehk külvimaarjapäev (15. august) rukkikülvitähtpäev. · Hoolimatta kiriku suunavast mõjust pole osa kirikukalendri tähtpäevi rahva seas vastuvõttu leidnud ega iseseisvat tähendust omandanud. Kõrvale on jäetud need , milleks puudus sisemine vajadus. 6 KULTUURIKONTAKTID. · Saartel ja Loode-Eestis on tuntud paavlipäev (25. jaanuar), talve poolitaja. · Populaarse madisepäeva vahetus läheduses paiknev talvine peetripäev (22. veebruar) pole saanud tuntumaks mujal kui Hiiumaal, veidi ka Läänemaal. · Ilmselt meremeeste kaudu on Eesti rannikualadele jõudnud teavet laasupäevas ehk klaasmusepäevast. Sel päeval kehtis meresõidukikeeld, et vee peal olijatega ei juhtuks halba. · Jõulutraditsioon, mis juba muinasajast on andund ilme Eesti lääneosa jõulutähistustele ja levinud sealt osalt üle maa
ühendava teljega risti olevate tasandite ja Maasfääri lõikejooni nimetatakse almukantaraatideks. Need on analoogselt paralleelidega väikeringjooned. 5. Kirjelda meridiaani ja paralleeli mõistet Maaellipsoidi lõikumisel tasanditega, millel asub ta väiksem pooltelg, saame ellipsi, mida nimetatakse meridiaaniks, aga lõikumisel väiksema teljega risti olevate tasandistega saame ringjooned raadiusega r, mida nimetatakse paralleelideks ja millest suurim on Maa poolitaja – ekvaator. 6. Nimeta kaasaja tähtsamaid ellipsoidid (2). Lk 18 GRS-80 ja WGS-84 Ellipsoidi GRS-80 parameetreid kasutatakse peaaegu ülemaailmselt kõigil põhilistel geodeetilistel töödel, ruumiline ristkoordinaatide süsteem WGS-84 aga satelliitgeodeesia süsteemi GPS taustsüsteemiks ja selle ellipsoid on kasutusel üleminekuks GPS määratud ruumilistel ristkoorinaatidelt geograafilistele (geodeetilistele) koordinaatidele. 7. Kirjelda sfäärilisi polaarkoordinaate
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
.....................................................................35 Punkti ja tõusuga määratud sirge võrrand.............................................................................. 36 Sirge võrrand telglõikudes......................................................................................................36 Koordinaatteljega paralleelse sirge võrrand........................................................................... 36 Koordinaattelgede vahelise nurga poolitaja võrrand..............................................................36 Sirge üldvõrrand..................................................................................................................... 36 Sirge joonestamine................................................................................................................. 36 Kahe sirge vastastikulised asendid tasandil............................................................................36
Seega on enamik käitumisreegleid risti vastupidised vastlapäeva kommetele. Veel on rannas, kus algas kalasöömine, pandud 19. sajandil lapsed soola peale põlvili ja naljatamisi virkust soovides vastu pükse pekstud. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- tuhkapaev.php) KORJUSEPÄEV - 12. märts. Selle püha kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline. Soomes ja Karjalas on korjusepäev talve poolitaja. Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. aprill), karusepäeva (13. juuli) ja kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile. 14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve
D A Ümberringjoone keskpunkt asub keskristsirgete lõikepunktis. Täisnurkses kolm- nurgas on see hüpotenuusi keskpunkt, nürinurkses kolmnurgas asub väljaspool kolmnurka. Kolmnurga siseringjoon Kolmnurga siseringjoone keskpunkt on nurgapoolitajate lõikepunkt. C 0,5 0,5 Sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis on võrdelised nurga lähis- külgedega: E D BD : DC = AB : AC O Nurga poolitaja jaotab pindala võrdeliselt 0,5 0,5 lähiskülgedega:
R situatsiooni rajatise liiki, projekteerimise tehnilisi tingimusi. R KK B T-tangens-kõvera puutuja pikkus nurga tipust (NT) kõvera NP alguseni (KA) või lõpuni (KL). K-kõvera pikkus-vahekaugus kõvera alguse ja lõpu vahel. T KA B-bisektor-nurga poolitaja pikkus nurga tipust (NT) kuni kõvera keskpunktini (KK). 12 D-mõõduliig-trassi lühenemine tangensitelt kõverale ülemineku tõttu. Mõõdetud pöördenurga ja valitud raadiuse kaudu võib ülejäänud elemendid arvutada järgmiste valemitega: T=R×tan/2 K=×Rװ/180° B=R(sec/2-1) D=2T-K Need kõvera põhielemendid arvutatakse antud valemite järgi või siis võetakse kõverate märkimise tabelist.
Uusaasta ööl käidi vaatamas kalakoitu, sealt kaarest kus lööb kõige ennem heledaks, siis seal pidi kalaparvi olema suvel kõige rohkem. • Kolmekuningapäev tähistab jõulu aja lõppu. • 13. jaanuar Nuudipäev- käidi teistel külas ja söödi-joodi viimased olemas olevad asjad ära. Nuutidega peksti õllekorgid maha, käidi kõrtused( Soomlastelt ülevõetud). • 14. jaanuar Talihärjapäev- murrab talve selgroo, talve poolitaja, sellel päeval pidi olema pool loomatoidust järgi olema • 17.jaanuar Tõnisepäev- ennustati missugused ilmad tulevad suvel ja viljakasvu(saaki), hakkas Lutsu püük • 25.jaanuar Paavlipäev- ennustati suve ilmu( kui päike paistab, siis tuleb päikseline soe suvi) • Küünlakuu, vastlakuu, hundikuu VEEBRUAR • 2.02küünlapäev- valmistatu toitu(tanguputru); kui sajab lund tuleb hea Räime saak. • 14.02 valentinipäev- • 24
Üsna samamoodi toimivad valikud Ver ja Ang tekivad vastavalt vertikaalsete ja suvalise nurga all olevate paralleeljoonte parved (juhul Ang küsitakse lisaks veel kaldenurga suurust X-telje positiivse suuna suhtes). Valik Bisect lubab joonestada nurgapoolitajate parve. Kõigepealt tuleb siin järjekorras sisestada kolm punkti: tipupunkt 1, esimese haara punkt 2 ja teise haara punkt 3 (vt. joonis 14). AutoCAD joonestab nüüd haarade 12 ja 13 vahelise nurga poolitaja (haarasid endid ei joonestata). Teise haara punkte 3 saab sisestada korduvalt, igale neist vastab oma nurga- poolitaja. Valik Offset võimaldab tõmmata varemjoonestatud joonele lõpmata pika paral- leeljoone (võrdle samanimelise käsuga OFFSET leheküljelt 33). Ka ringjoon on jooniste tüüpiline objekt. Käsuga CIRCLE ilmutatakse viip Specify center point for circle or [3P/2P/Ttr (tan tan radius)]: Valikutel on järgmine tähendus:
p 0 ,9 p 0 ,7 p 0 ,6 p 0 ,8 p 0 ,4 p 0 ,5 p 0 ,3 p 0 ,2 p 0 ,1 p Jo on is 6 .2 2 M aksim aalsete peap ing ete isob aarid ribak o orm u se pu hu l Maksimaalne peapinge 1 mõjub poolitaja sihis ja minimaalne peapinge 3 maksimaalse peapingega ristsuunas. Peapingete abil on lihtne leida maksimaalse nihkepinge suuruse 1 - 3 = p sin max = (6.26) 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
