Praktiline töö Eesmärk: määrata küünla (parafiini) kütteväärtus Töövahendid: statiiv, kolb, mõõtesilinder, kaal, temperatuuri mõõtev aparatuur, küünal, kaas (kolbi ava isoleerimiseks) Sõltumatu suurus: vee kogus Sõltuv suurus: ära põlenud parafiini mass, temperatuur Konstantsed suurused: vee erisoojus (c = 4200 J/(kg·ºC)), aeg (kui kaua vett küünla kohal kuumutasime) Töö käik: kokku tegime neli katset, esimesel katsel võtsime 50ml, teisel 60ml, kolmandal 70ml ja neljandal 90ml vett esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m)
Graniit - hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim. Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³ Keraamiline tellis - valmistatakse savi kuumutamisel kindla temperatuurini ja jahutamisel vormides, värvus punakas. 3. Kasutatud töövahendid Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Korrapäraste kehade katsemeetodi kirjeldus. Korrapäraseid kehi mõõdeti joonalaua või nihikuga. Kehadel mõõdeti kõiki kolme külge (a, b, h) kolmest erinevast kohast, seejärel arvutati iga külje jaoks keskmine mõõt. Mõõdeti väljalõigete suurused. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutati keha maht valemiga (1) ning väljalõigetega kehade puhul lahutati sellest maha väljalõike suurus
külge nii, et keha ise oli vee sees). Saadud kaks massi m ja m1 pandi valemisse (3) , saadi graniiditüki maht ehk selle ruumala. Valemiga (4) arvutati graniiditüki tihedus. Teades, et graniidi absoluutne tihedus on 2670 kg/ m3. Valemiga (8) arvutati graniidi poorsus ja tulemused kanti tabelisse 1.4 3.2.2 Silikaattellis Silikaattellis imab olulisel määral vett. Selleks, et leida ebakorrapärase keha tihedust sarnaselt graniiditükile, tuleb silikaaditükk kasta parafiini sisse. Tehtu järjekord: a) kaaluti kivitükk õhus, saadi mass m b)kivitükk kasteti sulatatud parafiini, võeti sealt välja ja oodati kuni parafiin hangub c)kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. d)kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. parafiin =930 kg/ m3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. Kuna taheti tihedust arvutada silikaattellise tükile, tuleb parafiini ruumala saadud ruumalast lahutada
Teades, et graniidi absoluutne tihedus on 2695 kg/ m3 [3, lk 47] , arvutati valemiga (8) graniidi poorsus ja tulemused kanti tabelisse 1.4 p = (1 0/) * 100 p = (1- 2654/2695) * 100 = 1,5 % 2 3.2.2 Silikaattellis Silikaattellis imab olulisel määral vett. Selleks, et leida ebakorrapärase keha tihedust sarnaselt graniiditükile, tuleb silikaattellise tükk kasta parafiini sisse. Tehtu järjekord: a) kaaluti tellisetükk õhus, saadi mass m m=17,39g b) tükk kasteti sulatatud parafiini, võeti sealt välja ja oodati kuni parafiin hangub c) kaaluti keha koos parafiiniga õhus, saadi mass m1. m1=18,07g d) kaaluti kivitükk parafiiniga vees, saadi mass m2. m2=8,6g parafiin =950 kg/ m 3 vesi =1000 kg/ m3 Pannes massid m1 ja m2 valemisse (5), saadi proovikeha ruumala koos parafiiniga. V1 = (m1 m2) / vesi V1= (18,07 8,6) / 1 = 9,47 cm3
võistlussuusatajale; 2. saabas peab olema jalas mugav. 3. enamik pakutavaid saapaid on universaalsaapad, mis sobivad nii klassika- kui vabatehnikale; 4. saapaid ostes vali kohe ka klambrid, sest kõik saapad igale klambrile ei sobi. Hooldamine Suuskade hooldamine on delikaatne töö, kui sa seda ise ei oska otsi abi kelleltki kes sellega ennemgi tegelenud on või järgi seda juhendit. Tee nii: 1. Vali oludele sobiv parafiin. 2. Sulata parafiini määrderaua abil suusapõhjale. Sulata alati rohkem parafiini, kui põhjastruktuuri mahub. 3. Aja parafiin määrderauaga laiali. Kui temperatuur on õige, siis sulab määre kergesti, kuid ei suitse ega kahjusta põhja. 4. Veendu, et parafiin kataks ühtlase kihina suusa libisemisala (klassikasuuskadel ainult otstes, uisusuuskadel üle terve põhja). 5. Ära jäta kuuma määrderauda suusapõhjale seisma, kuna liigne kuumus võib suuski kahjustada. 6. Jäta määritud suusk 5 minutiks jahtuma
V=(m-m)/=(77,4-48,2)/1=29,2 cm³ =m/V*1000=77,4/29,2*1000=2651 kg/m³ 4.2.2. Poorse ja hästi vett imeva materjali mahu ja tiheduse määramine Kuna materjal, silikaattellis, on väga poorne ja imab väiga hästi vett, siis tema mahu ja tiheduse määramiseks kaalutakse esmalt tema mass m õhus [g]. Vältimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades m[g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel surutakse sõrmega parafiin pooridesse. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades m [g]. Kuna materjal on kaetud parafiiniga siis esmalt leitakse parafiini mass M. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist m lahutada puhta keha mass m : (3) Järgmisena leitakse parafiiniga kaetud keha ruumala V(M) valemist: =m/Vº
ehitisted, teedeehituses. Sillikaattellis Sillikaattellis on hall materjal, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel. Selle materjali kivinemine saab toimuda kõrge temperatuuri ja kõrge rõhu juures st. vajatakse autoklaave jne. (Raado) 3 Kasutatudtöövahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm kaal täpsusega 0,1g vasktraat (materjali parafiini sisse kastmiseks) parafiin materjali ämber veega Töökäik Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Töö esimeses osas määratakse kergbetooni ja kergkeraamika tihedust. Alguses materjale mass m määratakse kaalumise teel täpsusega 0.01g täpsusega. Edaspidi leiakse materjalide tükkide ruumalat lähtudes tükki mõõtmetest . Teades massi ja ruumalat arvutakse materjali tihedust kasutades valemi : m P= ∗1000
suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. Klassikasuusa ettevalmistamine: esmalt puhastada suusapõhi vanast pidamismäärdest (metallkaabitsaga); pidamisala lõplikuks puhastamiseks kasutada spetsiaalses vedelikus (pidamismäärde eemaldusvedelik) niisutatud lappi; enne järgmist parafiini panekut puhastada suusad harjates või kasutada sooja puhastamismeetodit (sulatada kruntparafiin korraks suusapõhjale ja puhastada suusad koheselt kaabitsaga parafiinist); parafiinitada suuskade libisemisalad; pidamisalale ei tohi parafiini panna; jahtunud suuskade alt eemaldada üleliigne parafiin plastikust kaabitsaga; harjata tugevalt nailonharjaga; karestada pidamisala liivapaberiga (nr 80 või 100);
Mattias Põldaru 19. september 2014 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärk on korrapäraste ja ebakorrapäraste materjalide absooluutse tiheduse, tiheduse ja poorsuse määramine. 1.1.Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 2. TÖÖ KIRJELDUS 2.1.Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Selleks, et korrapärase kujuga materjali tiheduse määrata on vaja teada tema geomeetrilised mõõtmed ja kaal. Iga keha külje mõõdetakse joonlauaga kolm korda mõõtmistäsusega 0,1mm, seejärel arvutatakse iga külje jaoks keskmine mõõt. Keskmiste mõõtude korrutisega arvutatakse keha maht Vbr valemiga 1
· 2.2.1 Graniit (mittepoorne) Graniit on hall, roosakas, või punakas jämedateralise struktuurida tardkivim, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. · 2.2.2 Keraamiline tellis Valmistatakse savist, vormitakse ja seejärel kuumutatakse ahjus. Värvus punane. 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02mm materjali mõõtmiseks, joonlaud täpsusega 1mm materjali mõõtmiseks, kaal täpsusega 0,1g materjali kaalumiseks, vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks, parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Töö käik Ehitusmaterjalide tihedus määratakse keha massi ja mahu suhtena. 4.1 Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine Korrapärase kujuga keha maht arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Proovikeha mass määratakse kaalumise teel. Tabel 1. Korrapärase kujuga kehade tiheduse määramine
Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Graniidi tihedus on olenevalt koostisest 2550...2700 kg/m³. 3. Kasutatud töövahendid Nihik (täpsus 0,1mm) materjali mõõtmiseks Joonlaud (täpsusega 1mm) materjali mõõtmiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Elektrooniline kaal (täpsus 0,01g) materjali kaalumiseks Vasktraat materjali parafiini sisse kastmiseks. Parafiin materjali poorsuse vähendamiseks. 4. Katse meetodid 4.1. Korrapärase kujuga materjalide tiheduse määramine Katse tegime kahe erineva raskusega kehaga, raske ja kergmaterjaliga. Kuna kehad olid korrapärased, siis mõõdeti joonlaua ja nihikuga nende pikkused (a), laiused (b) ja kõrgused (h). Kõiki suurusi mõõdeti kolm korda ning arvutustes kasutati kolme mõõtetulemuse aritmeetilist keskmist
keha, mis ei ima vett, õhus. Järgmisena kaalutakse sama keha vedelikus. Mille pärast kõik arvutatakse valemiga nr 2: m-m 1 Vbr = v , Valem 2 Kus m - proovikeha mass õhus [g]; m1 - proovikeha mass vedelikus [g]; v - vedeliku tihedus [g/cm³]. Teisena arvutati tihedust hästi imava vett materjalil. Jälle on vaja leida proovikeha mahu, kuid erinevus on selles, et kaalu määramiseks kasutatakse parafiini. Lähtakse Archimedese seadusest. Kuid enne seda, kaalutakse lihtsalt poorne keha kaaludel. Järgmisena pannakse keha kaheks või kolmeks sekundiks parafiini ja antakse natuke kuivama. Kohe pärast seda kaalutakse keha koos parafiiniga ning pärast pannakse vee sisse ja kaalutakse. Parafiiniga m1 m2 kaetud keha mass õhus on ning vees . Kõik arvutatakse valemiga nr 3: m1-m2
ro 2660 lg vo,--'- 25,78---- m3 4.2.2. Poorse ja hiisti vett imava materjali mahu ja tiheduse miiiramine Kuna materjal, keraamiline telliskivi, on vlga poome ja imab viiga hiisti vett, siis tema mahu ja tiheduse m?iiiramiseks kaalutakse esmalt tema mass m 6hus [g]. Valtimaks vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti, saades mr [g]. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 3 korda sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lastakse parafiinikihil hanguda ning vajadusel aidatakse sdrmega parafiini pooridesse suruda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees, saades mz [g]. Kuna materjal on kaetud parafiinig4 siis esmalt leitakse parafiini mass. Selleks tuleb parafiiniga kaetud keha massist mr lahutada puhta keha mass m r ffip: rnl- rrr, valem nr 4. Jiirgmisena leitakse parafiiniga kaetud keha ruumala Vo valemist: m mn ,o = Jv ) V o^ = ---!-
V br= , [cm3] Valem nr: 3 ρv kus m – katsekeha mass õhus (g) m1 – katsekeha mass vedelikus (g) ρv – vedeliku tihedus (g/cm3) Silikaattelliskivil ja keraamilisel telliskivil on suur poorsus, need materjalid imavad vett, selle tõttu peame vältima vedeliku tulekut kehasse kaalumisel vees. Alustuseks kaaluti katsekehad õhus ning seejärel kaeti õhukese parafiini kihiga, et vältida vee sisse tulekut katsekehasse kaalumisel vees. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud katsekeha uuesti õhus. Lahutades sellest 4 algselt kaalutud keha massi, saime keha katva parafiini massi ning jagades selle parafiini tihedusega 0,93 g/cm3, saime parafiinikihi ruumala. Seejärel kaaluti parafiiniga kaetud keha vees. Lahutades parafiiniga kaetud keha õhus kaalutud tulemusest vees kaalutud tulemus,
3.2 Ebakorrapärase kujuga materjalide tiheduse ja poorsuse määramine Ebakorrapärase kujuga materjale oli meil samuti kaks, väikse poorsusega ja suure poorsusega. Nende tihedus määrati veidi erinevalt. Väikse poorsusega proovikeha kaaluti alguses kaalul ning siis riputati selle traadi otsas vette ja kaaluti seda seal. Valemite (3) ja (4) järgi leiti selle tihedus. Suure poorsusega proovikeha kaaluti alguses kuivalt, siis kasteti see parafiini sisse, asetati jälle kaalule, seekord märgiti üles tulemus, mille andis proovikeha koos parafiiniga. Lõpuks pandi ka see materjal vette rippuma ja kaaluti seda seal. Valemitega (5), (6), (7) ja (8) leiti ka selle keha tihedus. Katsekehade poorsuse arvutati valemiga (9). Proovikehade absoluutseks tiheduseks võeti graniidi puhul =2700 kg/m3 ja silikaattellise puhul =2500 kg/m3. Vbr=(m-m1)/ v (3) Vbr proovikeha maht [cm3]
v vedeliku tihedus [g/cm3] Valem 4: = (m / Vbr) * 1000 keha tihedus [kg/m3] m keha mass [g] Vbr keha ruumala [cm3] Valem 5: V1 = (m1 m2) / v V1 proovikeha maht koos parafiiniga [cm3] m1 proovikeha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 proovikeha mass koos parafiiniga vees [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3] Valem 6: Vp = (m1 m) / p Vp parafiini ruumala [cm3] m1 proovikeha mass koos parafiiniga õhus [g] m kuiva proovikeha mass õhus [g] p parafiini absoluutne tihedus (0,93) [g/cm3] 2 Valem 7: V = V1 Vp V keha maht [cm3] V1 keha maht koos parafiiniga [cm3] Vp parafiini maht [cm3] 3.3 Poorsuse määramine
mittepõlevaid koostisosasid. Turvas Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Moodustumistingimuste järgi eristatakse madalsooturvast ja rabaturvast. Turba kogumine Valmistoodang Turvas Kasutatakse kütusena Keemiatööstuse tooraine Turbast saab gaasi,tõrva,vaha ja pigi, nendest omakorda toodetakse lakke, liimi, immutusaineid, plaste ja parafiini. Turvas Turbamulda, millest tehakse turvassavi kasutatakse ravi otstarbel. Kasutatud infoallikad http://et.wikipedia.org/ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/turvas.html ENE. Tallinn 1976 lk 137 Aitäh kuulamast!
õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi. Hüdrosfäär koosneb maailma merest,jõgedest,järvedest,liustikutest,põhjaveest ja õhus olevast veest. Hüdrosfäär on kogu maad ümbritsev vesikest. Allikas on koht,kus põhjavesi avaneb maapinnale. Aine olekud on tahke,vedel ja gaasiline. Õhuniiskus näitab veeauru sisaldust õhus.
Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33-s neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni. Et kõik põlevkivikihid on õhukesed, tuleb neid kaevandada koos nende vahele jääva lubjakiviga. Põlevkivi moodustab kaevandatavast mäemassist tavaliselt kuni 60%. Inimesed on kasutatud põlevkivi juba ammusest ajast. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Need ained aitasid rahuldada suurenevaid energeetilisi vajadusi valgustuse ja tööstusrevolutsiooni ajal. Eestis hakati põlevkivi kaevandama Ida-Virumaal, kui avati karjäärid Pavandus (1918) ja Lääne-Virumaal Vanamõisas (1919) ning kaevandused Kukrusel (1920) ja Kiviõlis (1922). Eesti on ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil.
TAHKED AINED TAHKISED AMORFSED (kivi, kristallid jne) (plastiliin, pigi) Difusioon Difusioon Soojusjuhtivus Soojusjuhtivus Sisehõõrdumine Sisehõõrdumine DIFUSIOON Tahkistes esineb vähesel määral. Nt. Kulla ja plii kokkusurumine... Amorfsetes esineb suuremal määral. Nt. Plastiliini kokkusurumine... SOOJUSJUHTIVUS Tahkistes esineb regulaarselt. Nt. Kuumas tees metall- lusikas. Amorfsetes esineb vähem. Nt. Parafiini soojus. SISEHÕÕRDUMINE Tahkistes tinglik... Nt. Liival kõndides. Amorfsed ained on suure hõõrdeteguriga vedelikud. Nt. Vanad aknaklaasid paksenevad. TAHKISTE LIIGID Ioonilised tahkised Molekulaarsed tahkised Võrktahkised Teemandi struktuur KRISTALLIDE STRUKTUUR Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kolmanda kihi saab tegelikult paigutada kahel viisil. METALLID
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb
ning seejärel vees. Et vesi ei imbuks materjali tuleb katsekeha katta parafiiniga korduvalt, et vesi kuidagi katsekehasse ei imbuks. Seejärel kaalutakse keha uuesti õhus [m1] ning siis vees [m2]. Edasi määratakse keha maht koos parafiiniga [cm3]: m1-m2 V 1= , Valem 1-3 v kus m1 keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3 ] Eraldi leitakse veel parafiini ruumala , Valem 1-4 abil. m1-m V p= , Valem 1- 4 p kus m1 keha mass koos parafiiniga õhus [g] m kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita [g] p = 0,93 g/cm3 Keha maht [cm3] leitakse: V= V1 Vp Valem 1- 5 Keha tihedus leitakse Valem 1-1 abil. 4.3. Materjali poorsuse leidmine 3
põlevad. Madalamad põlevad vähemärgatava ja kahvatu leegiga. Põlemissaadusteks on süsinikdioksiid ning veeaur. Oksüdeerijate toime - Tavalisel temperatuuril alkaanid oksüdeerijate toimel ei reageeri. Lagunemine kõrgel temperatuuril – Kõrgel temperatuuril alkaanid lagunevad. Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning vedeltatult vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisesse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Alkaane tarvitatakse samuti õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena ning narkoosivahendina, tulekustutusvedelikuna ja parfüümide jms juures pihustusainena. Täielik põlemine: CH4 + 1,5O2 → CO2 + 2H2O Mittetäielik põlemine: 2CH4 + 3O2 → CO2 + 4H2O + C Halogeenidega (VIIA): CH4 + Br2 → CH3Br + HBr Vesinikhalogeenidega: CH4 + HBr → CH3Br + H2 Oksüdeerumine: 2CH4 + O2 → 2CH3OH
vedelikud, suure süsinikuarvuga on tahked) ; * alkaanid reageerivad enamike ainetega väga aeglaselt, kuid see ei tähenda, et nad oleks elusorganismile ohutud. Neil on inimestele ja loomadele tugev narkootiline toime, kahjustavad kesknärvisüsteemi. Suurtes kogustes alkaaniaurude sissehingamine on tulemus surmav; * kahjustused sulgedele ja karvadele; * tahke alkaan ei ole kahjulik, seetõttu kasutatakse parafiini toiduainetööstuses ja küünla tootmisel. Tsüklobutaan : Põhiahel: CH2 H H H H / | | | | CH2 CH2 H-C C C C H hargnenud ahel / | | | | CH2 H H-C-H H H |
Aine tihedus Kodune töö 1. Missugune tehtemärk sobib valemisse = m ... V, et võrduks aine tihedusega[A1]? 2. Betooni tihedus 2 200 kg/m3 näitab, et[A2] 3. 0,002 m3 ruumalaga tammepuust klotsi mass on 1,6 kg. Leidke tammepuu tihedus kg/m3[A3]. 4. Marmori tihedus on 2 700 kg/m3. Teisenda marmori tihedus g/cm3[A4]. 5. 0,5 dm3 ruumalaga parafiinitüki mass on 450 g. Leidke parafiini tihedus g/cm3[A5]. 6. Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega ..., massi tähega ... ja ruumala tähega[A6] .... 7. Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7], 8. 0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust. Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8]. 9. Bensiini tihedus 710 kg/m3. Leidke bensiini tihedus g/cm3[A9]. 10. Mingist sulamist tehtud detaili ruumala on 1,5 dm3 ja mass 6 kg. Leidke sulami tihedus g/cm3[A10]. 11
1 4.2.1 Kui keha on poorne tuleb see kaaluda kõigepealt õhus ning siis tuleb see kasta, enne vedelikus kaalumist, kuuma vaha sisse. Tegevust tuleb korrata nii kaua, kui kõik poorid on kaetud. Kastmiste vahel tuleks näpu abiga suuremad poorid katta, et vältida vedeliku pooridesse imbumist. Pärast kastmist tuleb leida keha mass koos parafiiniga õhus ning vees. Valemi nr. 3 abil V 1 koos parafiiniga. Parafiini ruumala keha ümber leitakse valemi nr. saab leida keha ruumala 4 abil. m1−m V= , valem nr 4 ρv ρv -parafiini tihedus 0,93 g/cm3 m1 -keha mass parafiiniga õhus m-keha mass õhus 3 V 1−V p , valem nr 5 Leitakse keha maht [ cm ] V= V 1 -keha ruumala parafiiniga
esimesed ja viimased 10 min sõita aeglasemalt esimestes treeningtundides sõita aeglaselt söömata või haiglasena mitte sõitma minna enne treeningut ja treeningu ajal tarbida vedelikku arendada jalgadelihaseid ja vastupidavust 6. Suuskade määrimise põhitõed (kuhu ja mida määritakse) *Enne määrimist puhasta suusad hoolikalt metalltsikliga. Seejärel hõõru temperatuurile vastavat parafiini (Start COMBI või Start Universal) õhukese kihina suusapõhja libisemisalale klassikalisel suusal nina- ja kannaossa, uisusuusal tervele suusatallale. Tasanda määre korgiga. *Kuumalt määrides puhasta suusatald enne hoolikalt. Siis sulata kuuma triikrauaga Start Basewaxi või temperatuurile vastavat Start Glideri libisemisparafiini suusatalla libisemisalale. Liiguta rauda edasi-tagasi. Määri 2-3
süsivesinike segu. Kasutamine See on oluline ravimite, kosmeetikavahendite, peenete keemiliste toorainete ja täppisinstrumentide määrdeaine. Mis teeb selle nii kahjulikuks? võib see mingil määral sisaldada kantserogeenseid ehk vähki tekitavaid aineid. Parafiin 3 Omadused Parafiin on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. Parafiini pikad molekulid koosnevad süsiniku ja vesinikuaatomitest. Kasutamine Parafiinist tehakse küünlaid. Bensiin Omadused Bensiin on kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik, mis keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C. Kasutamine Bensiini kasutatakse peamiselt mootorikütusena. MÕJU KESKKONNALE Reostunud piirkonnas kaasneb negatiivne mõju otseselt või kaudselt kõikidele taime- ja
Sissejuhatus. Alkaanid. 1. Mõisted: Orgaanilised ühendid on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust nung süsiniku atomite vahel on üksikside. Triviaalnimetus on mittesüstemaatiline ehk mitteteaduslik nimetus keemilisele ühendile või bioloogilisele objektile. Nomenklatuur tähendab nimekirja või klassifikatsiooni. Tüviühend on orgaanilise ühendi molekuli formaalne põhiosa Asendusrühm on aatom või aatomite rühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Struktuur on üldmõiste, mis on määratletud kui süsteemi elementide seostus ehk organiseerimisviis. Isomeerid ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid eriva struktuuriga ained. Hüdrofoobsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks...
Keemis ja sulamistemp süsinikahela hargnemisel väheneb. Mida tihedamini paigutuvad süsinikud, seda suurem on tihedus. Alkaanide kasutamine ja omadused: *Metaan lõhnatu ja värvitu gaas. Seda kasutatakse kütteks ja keemiatööstuses toorainena. Maagaasi peamine koostisosa. *Propaan ja butaan vedelgaasi peamised koostisosad. Veelduvad toatemp. mõne atmosfääri suuruse rõhuga. *Alkaanid sisalduvad peamiselt materjalides, mida toodetakse naftast: määrdeained, õlid, bensiin jne. Ka parafiini toodetakse alkaanidest. Alkaanid võivad olla vedelad, tahked või gaasilised. Alkaanid on hübrofoobsed ehk vett tõrjuvad. Inimestele ja loomadele mõjuvad alkaanide gaasid narkootiliselt. o-a leidmine süsinikul: Iga side H-ga vähendab C o-a 1 võrra ja iga side O, N, halogeeni jne suurendab süsiniku o-a 1 võrra. Vastavalt sellele mitmekordne side on o-a muutub. Kui element pole C-ga otseses kontaktis, siis ta oa-d ei muuda. Mõisted: Valents näitab mitu sidet võib antud aatomil olla
Murdmaa Suusavarustus K e h a l i n e k a s v a t u s S t e f a n i K a s k X a k l a s s P i r i t a M a j a d u s g ü m n a a s i u m Mis kuuluvad varustusse? Saapa valimine Uisusaabas on spetsiaaluisu jaoks mõeldud, on ülevalt toestatud. Klassikasaabas on madalama toestusega. Erinevus kummijäikuses, kuid klambrisüsteemid on samad. Kombisaapaga saab mõlemat stiili sõita, tald on pehmem kui uisusaapal, kinnitused on suhteliselt samad. Tippsuusatajatel on alati 2 paari saapaid, kuid kombisaabas ajab asja ära (muidu hävitakse ajas). Salomoni saapaid ei saa Rottefella suusaklambritele panna, saabas peab olema samast firmast mis klambergi. Suusakeppide valimine Tabelist oma pikkuse järgi valid uisukepi või klassikakepi. Kuldreegel: Uisukepp on 20 cm lühem sinu pikkusest, ja klassikakepp on 30 cm lühem. Kuid pikkused on siisk...
arvutatakse tema maht ja tihedus. 4 Poorse ja hästi vett imava materjali tiheduse määramiseks võib kasutatakse järgmist: määratakse kuiva proovikeha mass õhus *m+. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse keha parafiiniga ja kaalutakse uuesti [m1]. Parafiiniga kastmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [m2+. Lähtudes Archimedese seadusest, määratakse keha maht koos parafiiniga[cm3] kasutades valemit nr. 4.3.2 V1 [cm3] Valem 4.3.2 Kus, m1 - keha mass koos parafiiniga õhus *g+ m2 keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3] Näide:
kus G - kuiva keha mass õhus [g] proovikeha maht [] v - vee tihedus [g/cm3]. 2.2 katse Poorse materjali tiheduse määramine Materjali nim: KERAAMIKA Määrame kuiva proovikeha massi õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, katame ta parafiiniga ja kaalume uuesti [G1]. Parafiiniga katmisel kastame keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist lasen parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalume vees [G2]. - Kuiv proovikeha mass õhus ilma parafiinita G=8,3[g] - Parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1= 8,8[g] - Parafiiniga kaetud proovikeha mass vedelikus G2=3,95[g] - Proovikeha maht koos parafiiniga V1= == 4,95[cm3] - Parafiini ruumala Vp= = = 0,5[cm3] - Proovikeha maht V0= V1- Vp = 4,9 - 0,5 =4,4[cm3]
Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil.
9.) Alkaanide kasutusalad Suure plemissoojuse ja kttevrtuse tttu kasutatakse alkaane ktusena. Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetielikul plemisel saadud tahma kasutatakse trkitstuses vrvainena ja kummitstuses titeainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelktused ja mrdelid. Tahketest alkaanidest prinevat parafiini kasutatakse mrdeainete ja- lide ning knalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil. 10) lesanded: a) Alkaanide struktuur- ja nurkvalemitele nimetuste andmine ning alkaanide nimetuste phjal nende struktuur- ja nurkvalemite koostamine b) alkaanide jrjestamine nende sulamis- ja keemistemperatuuride alusel, sealhulgas isomeeria arvestamisega c) Alkaanide keemilised omadused (tielik plemine, mittetielik plemine,
Maagaasist toodetav majapidamisgaas koosnebki enamasti metaanist. Kuna propaan ja butaan on kergesti rõhu all veeldatavad, siis kasutatakse neid vedelgaasina, mida transporditakse balloonides (balloongaas). Alkaanide mittetäielikul põlemisel saadud tahma kasutatakse trükitööstuses värvainena ja kummitööstuses täiteainena.Lisaks sisaldavad alkaane mitmed vedelkütused ja määrdeõlid. Tahketest alkaanidest pärinevat parafiini kasutatakse määrdeainete ja- õlide ning küünalde valmistamiseks. Meditsiinis kasutatakse vedelat parafiini liigestehaiguste ravil.
maailma põlevkivireservid üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Ajalugu Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas. Ajalugu Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia
vabal ajal suusatamiseks ette valmistada. Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. 5. Soovitusi Väga määrdunud suusa libisemispindu tuleb puhastada spetsiaalse puhastusvedelikuga, mida kasutatakse pidamismäärde eemaldamiseks. Kui parafiini sulatamisel eraldub suitsu, on triikraud liiga tuline. Kui suusad ei pea ja annavad tagasi, tuleb lisada pidamismäärete kihte või kanda määret pikemalt suusaninade poole või siis lisada soojemat pidamismääret. Pidamismääret pannakse pigem mitu õhukest kui 12 paksu kihti. Kui suusad hästi ei libise, tuleb kontrollida pidamisala pikkust ning vajadusel seda lühendada. Marta Barnabas TT-12
kaevandusgaas, soogaas ) peamiseks koostisosaks. Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Sünteetiliselt võib metaani saada, juhtides vesinikku kõrgel temperatuuril läbi hõõguvate süte : C + 2H2 CH4 Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. NAFTA: Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. omadused: Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee
korrapäratult. b) amorfsed ained nt. klaas,pigi,plastmassid. Nende ehitus on sarnane vedelike ehitusega, nende omadus on voolavus. Nt. vana klaas voolamise tagajärjel muutub alt paksemaks, kui ülevalt. Temperatuur muutub sulamise protsessis pidevalt. Isotroopsed ained ained, milles füüsikalised omadused on igas suunas õhesugused. Nt. elektrijuhtivus, soojusjuhtivus,. Tavaliselt polükristallilised ained, vedelikud. Nt. kattes metallplaadi pinna õhukese parafiini kihiga ning puudutades plaadi poolt kuuma nõelaga sulab parafiin ümber puutepunkti ühtlaselt.
katsemetoodika valik materjali võimest imada endasse vett. Meetod 1. Kui materjali poorsus on väga väike ja ta katse käigus praktiliselt vett ei ima, siis kaalutakse proovikeha õhus, seejärel vees ning arvutatakse tema maht ja tihedus. Meetod 2. Määratakse kuiva proovikeha mass õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, kaetakse ta parafiiniga ja kaalutakse uuesti [G]1. Parafiiniga katmisel kastetakse keha 2-3 korral sulatatud parafiini. Peale igakordset kastmist tuleb lasta parafiinikihil hanguda. Parafiiniga kaetud keha kaalutakse vees [G2]. Lähtudes Archimedese seadusest, määratakse keha maht koos parafiiniga [cm3] kasutades valemit 4: V1= G1 G2/ v , [Valem 4.] kus G1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g] G2 - keha mass koos parafiiniga vedelikus [g] v vee absoluutne tihedus [g/cm3] Parafiini ruumala [cm3] Vp= G G1/ p [Valem 5.]
V br = v : valem nr 3 m - keha mass õhus [g] m1 - keha mass vees [g] v - vedeliku tihedus [g/ cm3 ] Peale keha parafiiniga katmist ning õhus ja vees kaalumist, määratakse keha maht järgmise valemiga: 5 m1 - m2 V 1 = v : valem nr 4 m1 - keha mass koos parafiiniga õhus [g] m2 - keha mass koos parafiiniga vees [g] v - vee absoluutne tihedus [g/ cm3 ] Keha katva parafiini ruumala määramine: m1 - m V p = p : valem nr 5 m - kuiva keha mass õhus ilma parafiinita p - 0,93 g/ cm3 Saame keha massi kätte valemiga: V = V 1 - V p : valem nr 6 Keha tiheduse saame arvutada valemiga: m o = V * 1000 : valem nr 7 2.1 Andmete analüüs Tabel 2.0 Ehitusmaterjalide hüdrostaatilise kaalumise tulemused Materjal Mass õhus [g] Mass parafiiniga Mass vees [g]
Alkaanid looduses Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Enamik kütuseid on alkaanid: Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini. Nafta on väga tähtis. Kui nafta otsa saaks, ei ole ainult autosõiduga raskusi. Nafta sisaldub ka juuksevärvides, huuleläigetes, plastmassis ja teistes igapäevaselt kasutatavates tarbeasjades. Naftat nimetatakse ka maaõliks. Ta on põlev maaavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv vedelik; küttevärrtus 43,5-47,0 MJ/kg, hangumistemperatuur 60 25 kraadi, tihedus 0,73 -1,04 Mg/mkuubis, sisaldub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites koos
4.Füsioloogilised omadused. · Alkaanid on intersed (s.t. neamiku ainetega reageerivad nad väga aeglaselt või üldsegi mitte) · Alkaanide aurud/gaasid ei ole elusorganismile ohutud · Omavad tugevad narkootilist toimet, kahjustavad närvisüsteeme · Tahked alkaanid ei tungi organismi, seetõttu on nad ohutud · Tahket alkaani parafiini kasutatakse meditsiinis ja toiduainetetööstuses 5.Alkaanide leidumine: · Leidub kõigis looduslikes gaasides kuni 90% (maagaas, soogaas, kaevandusgas · Metaan tekib samuti org. ainete lagunemisel, N: kompostihunnikus ja õhu juurdepääsul anaeroobsete bakterite toimel, kes lagundavad surnud taimeosi. See protsess toimub ka veekogu põhjas, kus metaan
katalüsaatorite manusel. Alkaanidel esinevad isomeerid alates propaanist. 8 Ühendid ja nende kasutusalad Gaasilisi alkaane kasutatakse kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult, nt vedelgaasina. Vedelad alkaanid kuuluvad ka bensiini, nafta ja petrooleumi koostisse. Tahked alkaanid moodustavad parafiini(peamiselt tuntud kui küünlavaha). Alkaanide halogeenderivaate tarvitatakse õlide, vaikude, rasvade ja plastmasside lahustitena. 9 Triklorometaani (CHCl3) tuntakse ka kloroformi nime all ja kasutatakse narkoosivahendina. Tetraklorometaani (CCl4) kasutatakse tulekustutusvedelikuna. Difluorodiklorometaani (CF2Cl2) rakendatakse külmutusseadmetes, aerosoolpakendis
Ksülool ja toluool lenduvad ja toksilised. Kasutatakse vähem. - Ristseoseid tekitavad ained seosed tekivad valkude vabade aminorühmade kaudu. Tekitab ristseoseid erinevate valkude või valguosade vahel. Ei lähe sisse antikehad ega värv. Formaldehüüd, paraformaldehüüd, glutaaraldehüüd; formaliim (37% farmaldehüüdi lahus vees). - Kombineeritud fikseerimine - Külmutuslõigud koed külmutatakse ja lõigatakse peeneteks lõikudeks - Parafiini sisestamine tahkete kudede korral. Veetustamine, rasve eemaldamine, parafiini sisestamine, deparafiniseerimine. VÄRVAINED! - Hematoksüliin aluseline värv, mis värvib rakkudes happelisi piirkondi (DNA, RNA) - Eosiin on fluorestseiini derivaat. Happeline värv, mis värvib rakus aluselisi piirkondi (tsütoplasma). - Trüpaansinine happeline värv, mis läbib surnud rakkude kahjustunud plasmamembraani ning värvib tsütoplasma valke.
· Kihilise paberplastiku aluskiht · Kertopuu sideaine · Tekstoliit · Kiuliste soojusisolatsioonmaterjalide sideaine (klaasvill, kivivill jne) 7. a) Etaanhape+etanool = tekib ester CH3COOH + CH3CH2 OH= CH3COOCH2CH3 + H2O c) d) akrüülhape + etüleenglükool CH2=CHCOOH + HOCH2CH2OH .............. 8. Kuidas kõvendatakse küllastamata polüestervaike? 1) Kõvendamine on ristsidemete tekitamine. Stüreeniga kõvenevad (parafiini-sisaldavad): kiirendina kasutatakse V2O5, initsiaator: peroksiide või hüdroperoksiide; inhibiitor: hüdrokinooni (pikendab eluiga) isolaator: vahad, parafiin (takistavad kõvendi aurustumist) Akrüülestritega kõvenevad (parafiini-vabad): *keemilise initsiaatoriga (keemiline) *fototundliku initsiaatoriga (füüsikaline) bensoiini rühma ühendites UV-kvandi toimel dissotseerub C-C side.
kaetud proovikeha kaalumise teel õhus ja vedelikus ning arvutatakse valemiga: mp −m pv V kp = (3) ρv kus mp - katsekeha mass koos parafiiniga õhus mpv - katsekeha keha mass koos parafiiniga vedelikus ρv - vee tihedus 998 kg/m3 Parafiini ruumala arvutatakse valemiga: m −m V p= 1 (4) ρp kus m - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita ρp - parafiini tihedus 930 kg/m2 Katmismeetodi puhul keha maht arvutatakse valemiga: V =V kp−V p (5)
millega peletati eemale deemonlikke jõude. 20. sajandil hakati valmistama ise tossupomme ja bengaali tulesid, hakati laskma rakette ja korraldama ametlikke ilutulestikke. Vana-aasta õhtu on sajandite jooksul olnud olulisem inimsaatuse ennustamise aeg. Tuntum on tinavalamine, mida tehakse ka tänapäeval. Varem valati tina erilise nõuga, tänapäeval saab nii tina kui valamisvahendeid poest osta. Vanasti valati tina asemel jahedasse vette ka kuuma parafiini või lihtsalt küünlarasva. Vana uskumuse kohaselt peab näärilaual olema vähemalt 12 erinevat toidukorda. Arvust ei peetud kinni, kuid perenaised andsid parima, et laud oleks rikkalik. Küünlapäev 2. veebruar Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid
ning mürgituse võib saada ka seda auru sisse hingates. Mürgistused mõjutavad silmi, aju, maksa, neerusid. 5. Kirjuta alkaani reaktsioon hapnikuga ja halogeeniga mittetäielik oksüdeerumine. 2CHCHCH + O 2CHCH(OH)CH CHCHCH + Cl CHCH(Cl)CH + HCl 6. Kirjuta ja tasakaalusta alkaani põlemisreaktsioon. CH + 6,5O 4CO + 5HO butaani põlemine 7. Kuidas kasutatakse metaani, propaani, butaani ja parafiini? Kirjuta nende valemid. Metaan CH. Kasutatakse laialdaselt kütusena ja soojuselektrijaamades elektri tootmiseks, sisaldub majapidamisgaasis. Vesiniku tööstuslikus tootmises peamine lähteaine. Metaanist tehakse ka sünteesigaasi, millest omakorda toodetakse näiteks metanooli, ammoniaaki, äädikhapet ja väetisi. Propaan CH. Kasutatakse kütusena. Butaan CH. Kasutatakse majapidamisgaasina, laialdaselt kättesaadav kui välgumihkligaas. Parafiin tahke alkaan, nt CH
annaabi.ee 
