O B Nurkade suurused Sirgnurk 180° Täisnurk 90° Teravnurk < 90° Nürinurk > 90° Kaks sirget Kõrvunurgad · Kaks haara moonustavad nurga · Pikendades nurga ühte haara tekib selle kõrvale uus nurk · Nurki ja nimetatakse kõrvunurkadeks. · Kõrvunurkade summa võrdub sirgnurgaga. + = 180 Tipunurgad Teise haara pikendamisel tekib nurgale kaks kõrvunurka. Kõrvunurgad on ja ning ja . + = 180 + = 180
A B EB EC BC E DCL EBC DC DL CL Ülesande 3 vastus: 3,6 4,8 c) Ei ole sarnased, sest kaatetite a) Sarnased, sest 1,2 ja 3 4 15suhe 18 kahe sirge lõikumisel tekivad 5 8 tipunurgad, . mis on võrdsed. 4,8 8 3 15 5 3,6 4 18 27,5 30,25 b) Sarnased, sest 1,1 d) Ei ole sarnased, sest 25 27,5 ja vastavate 26 20
elemente mida inimene korraga meelde suudab jätta. · Informatsiooniallikad, mida võib leida igalt poolt ja on alati saadaval ning valmis kasutuseks. Mõttemudelid on organiseeritud õppimise mõistmise aluseks. Mõttemudelid on sügava mõtlemise ja käitumise kujutised. Mõttemudelid on nii elementaarsed, et me oleme nendest vaevu teadlikud. Mõttemudeilite väljundid · Hulktahuline Ääri ühendavad tipunurgad esindavad seoses olevaid objekte. · Juhutsükli diagramm kuvab infornatsiooni ühenduste kalduvusi, suunda ja tulemuse põhjalikkust. · Vooludiagramm Sobivaim viis dünaamilise süsteemi väljendamiseks. Need kolm põhiliselt kasutuses olevat vormi aitavad meelde jätta rohkem detaile, nagu näiteks asjad pikas nimekirjas Mõttemudeli seos süsteemi dünaamikaga ja süsmeemse mõtlemisega
rippuva koonusega ja konsoolvõlliga d) pöörleva koonuse liikumise iseloom – kiikuva koonusega e güratsioon-tüüpi, ekstsentrilise ringliikumisega ja tsentraalse ringliikumisega. 8. Koonuspurustite tootlikkuse arvutus. m3/h. , milles Dk-liikumatu koonuse diameeter täiteava juures, d-liikumatu koonuse diameeter väljumisava juures, e-liikuva koonuse käigu pikkus β- liikuva ja liikumatu koonuse tipunurgad vastavalt, Kn- kivimaterjali kobestustegur, nopt- pöörleva koonuse optimaalne pöörlemissagedus mis määratakse järgmisest seosest p/min 9. Valtspurustite kasutusala ja liigitus. kasutatakse peamiselt keskmise ja väikese kõvadusega kivimite keskmiseks- või peenpurustamiseks. Liigitatakse a) valtside arv purustis – ühevaltsilised, kahevaltsilised, mitmevaltsilised ja diferentsiaalvaltsidega b) valtside tööpind – sileda tööpinnaga,
lõiketsooni; Pime ja läbiv ava); Spiraalse tipuga keermepuurid (Lükkab laastu ettepoole; Tugevam lõikeserv; Lükkab emulsiooni ettepoole; Läbivate avade töötlemiseks); Keermepuurid laastusoonega ainult lõikeosal (Sama lõikeprotsess nagu eelmisel; Väga hea lõpptulemus; Läbivavade töötlemiseks); Spiraalsoonega keermepuurid (Peamiselt pime avade töötlemiseks; Laast viiakse lõiketsoonist mööda sooni minema; Erinevad tipunurgad); Valtsiv keermepuur (Erineb eelmistest kuna keere moodustatakse plastse deformeerimise käigus; Töödeldavad materjalid tõmbetugevusega kuni 1200 N/mm2; Pime ja läbivate avade töötlemiseks; Operatsioon on kiirem; Tööriista eluiga pikem; Ühete tööriista saab kasutada erinevate materjalide ja pime- läbivavade puhul; Tugevama konstruktsiooniga; Ei eraldu laastu; Tugevam keere; Keerme parem pinnasiledus
2r 2 6 r 3 Leiame koonuse telglõike tipunurga. Selleks vaatleme koonust, mille tipp asub ülemise kera keskpunktis, ning põhi on tasandil, mis läbib alumiste kerade keskpunkte. Vaadeldav väike koonus ja esialgne suur koonus on sarnased ja nende telglõike tipunurgad on võrdsed. Tekkinud väikese koonuse kõrgus on ja moodustaja . Pool telglõike tipunurgast on leitav koosinusfunktsiooni abil. Saame, et ja 6 tipunurk on 2 arccos 70,57 . Seega koonuse telglõike tipunurk on 3 Vastus: viienda kera kõige kõrgema punkti kaugus koonuse põhjast , koonuse telglõike tipunurk on .
1 = ( + sin ); 3 = ( - sin ) (6.25) Peapingete suurus sõltub ainult nurgast . Kõigis punktides, kus "vaatenurk" on võrdne, on võrdsed ka peapingete suurused. Geomeetriast on teada, et ringjoone kõõlule ja tipunurgaga ringil ringile toetuvatel kolmnurkadel on tipunurgad võrdsed (joonis 6.21). 68 p /2 /2 3 1 3 1 J o o n is 6 .2 1 P e a p in g e d r ib a k o o r m u s e a ll Seega on peapingete isobaarid ringjooned (joonis 6.22).
annaabi.ee 
