Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pinnase mehaanika ja vundamendid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLISEL KAHEL KUJUL ESINEB VABA VESI PINNASES?
  • MIDA ISELOOMUSTAB PINNASE DEFORMATSIOONIMOODUL E?
  • MIS ON ÜLETIHENENUD PINNASED?
  • MILLEST SÕLTUB VUNDAMENDI KANDEVÕIME?
  • MIS ON ROSTVÄRK?
  • Pinnase definitsioon ja koostis.


    Pinnase koostis.
    Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust.
    Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust , mõõtmetest ja mineraloogil-isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi.
    1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega.
    2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed.
    Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina : tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda.
    Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse :
     Ühefaasilised pinnased .
    Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk.
     Kahefaasilised pinnased.
    Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi.
    Kolmefaasilised pinnased.
    Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi ja õhk.
  • Millisel kahel kujul esineb vaba vesi pinnases? Kirjeldada vastavaid protsesse.


    Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena.
    Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul. Tema liikumine pinnases on tingitud gravitatsioonijõust.
    Kapillaarvesi asetseb gravitatsiooniveest kõrgemal ja täidab pinnase poorid kas osaliselt või täielikult, püsides seal kapillaarjõudude mõjul. Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit , savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini.
    Kapillarvesi imendub ka ehitusmaterjalidesse (enamikku nendest ) kui need pole kaitstud niiskuse vastu. Näiteks silikaattellistest seina mööda tõuseb kapillaarniiskus ühe korruse kõrguse võrra, põhjustades elukeskkonna niiskumise.
  • Reastada kapillaartõusu kõrguse suurenemise suunas: liiv, kruus, savi. Kus on oluline?


    Kapillaartõus:
    kruusal 0,04 ... 0,06m
    jämeliival 0,12...0,18
    keskliival 0,15. ..0,35m
    peen- ja tolmliival 0,3. . . 1,2m
    saviliival 1,5m
    liivsavil 1,5...3 m
    savil kuni 8 m.
    Mida suuremad on osakeste vahelised tühimikud, seda väiksem on kapillaartõus. Ja vastupidi.
    Kapillaarvee tõus liivapinnastes on vaid mõnikümmend sentimeetrit, savipinnastes võib kapillaarvesi tõusta nelja meetrini.
  • pinnase struktuur, pudedad ja niduspinnased.


    Pinnase struktuuri all mõistetakse pinnaseosakeste vastastikust asetust ja teradevaheliste sidemete iseloomu. Neid sidemeid nimetatakse struktuurilisteks sidemeteks. Pinnaseosakeste vahel tekkivad tömbepinged võetakse vastu ainult nende-vaheliste struktuuriliste sidemetega.
    Vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist, nimetatakse nidususeks. Pinnase nidusus sõltub osakeste puutepindade iseloomust ja molekuraalselt seotud vee hulgast.
    Liivapinnastel on osakeste kokkupuutepinnad väga väikesed, neil pole nidusust . Selliseid pinnaseid nimetatakse pudedateks pinnasteks.
    Pinnased, mis koosnevad suure kokkupuutepinnaga liblekujulistest osakestest , nimetatakse niduspinnasteks. Savipinnased on niduspinnased.
    Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust, eraldab osakesed ja suurendab nende liikuvust. Kui pinnases leidub ainult seotud vett, on pinnas tahkes olekus. Niiskuse suurenemisel ja vaba vee tekkimisel läheb pinnas algul plastsesse ja seejärel voolavasse olekusse.
  • Pinnaseliigid lähtudes osakestevaheliste sidemete isloomust.


    Pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämepurdpinnased ( moreen ), jämedateralised pinnased (jämepinnased), peeneeralised pinnased (peenpinnased), eripinnased.
    Kaljupinnased - tugevalt seotud või tsementeerunud teradega tard-, sette- ja moondekivimid. Levinumad kaljupinnased on graniidid, lubjakivid, liivakivid. Nad on praktiliselt kokkusurumatud. Vee toimel võivad kaljupinnased pehmeneda. Samuti võivad nad atmosfääri mõjul järk-järgult mureneda.
    Jämepurdpinnased (moreen) - tsementimata osakestega pinnased. Need pinnased sisaldavad rahne ja veeriseid (terasuurus suurem kui 60 mm) kaaluliselt üle 40 %.
    Jämedateralised pinnased (jämepinnased) - osakestevaheliste sidemeteta mitteplastsed pinnased, mis sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende peenosise (terasuurus alla 0,06 mm) sisaldus on alla 40 %. Sellesse rühma kuuluvad kruusa- ja liivapinnased.
    Peeneteralised pinnased (peenpinnased) - sisaldavad rahne ja veeriseid (>60 mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (1m. Vaia pikkuse määramisel lähtutakse eeldusest, et tugivaia ots süvistatakse jämepinnastesse vähemalt 0,5 m sügavusele, peenpinnastesse vähemalt 1 m sügavusele.
  • Rammvaiad ja kohtvaiad , üldised põhimõtted.


    Kohtvaiad on kohapeal pinnasesse mingil viisil valmistatud süvendisse betoneeritavad vaiad . Süvend tehakse puurimise , pinnasesse rammitud, surutud või kruvitud manteltoru abil. Töötamise viisi järgi liigitatakse kohtvaiad pinnast väljatõrjuvateks või pinnast asendavateks. Võrreldes rammitavate vaiadega on kohtvaia kandevõime betooni mahu kohta reeglina väiksem, kuid nende maksumus on tavaliselt kõrgem. Raskendatud on ka betooni kvaliteedi kontroll.
    Kohtvaiadel on rida eeliseid .:
    1. Kohtvaiade valmistamine ei põhjusta dünaamilisi mõjutusi ümbritsevatele hoonetele ja pinnase struktuurile. Vaiade rammimise mõju võib ulatuda sadade meetrite kaugusele.
    2. Kohtvaiu võib valmistada rammvaiadest tunduvalt suurema läbimõõduga ja pikkusega. Seetõttu võib üksiku kohtvaia kandevõime olla suurem ja vajalik vaiade arv väiksem. Sellest tingituna on väiksem rostvärgi maht või see võib üldse puududa . Suurema läbimõõdu tõttu on lihtsam vastu võtta ekstsentrilisi- ja horisontaalkoormusi.
    3. Kohtvaiad saab valmistada täpse pikkusega, kuid rammvaiadel tuleb sageli ülemised otsad eemaldada.
    4. Väiksem terase kulu. Rammvaiade armatuuri määravad transpordil tekkivad omakaalust tingitud paindemomendid ja rammimisel tekkivad surve- ning tõmbepinged. Tsentriliselt koormatud kohtvaiade puhul võib armatuurist üldse loobuda või kasutada seda ainult vaia ülemises osas juhusliku ekstsentrilisuse vastuvõtmiseks.
  • Loetleda vaia kandevõime määramise meetodid koos lühiselgitusega.


    Üksikvaia kandevõime määramiseks on mitmed võimalused.
    1. Otsene meetod - staatiline koormuskatse
    2. Kaudsed meetodid:
    - dünaamilise proovikoormamise alusel (vaia vajumi mõõtmise andmetel ja lainelevi mõõtmise andmetel);
    - teoreetilised valemid, mis lähtuvad pinnase tunnusomadustest;
    - surupenetreerimise andmete alusel.
    Pinnase tugevusomadustest lähtuvaid kandevõime meetodeid kasutatakse
    praktikas suhteliselt harva. Põhjuseks on suur sügavus, kust tuleb saada rikkumata struktuuriga monoliitproove pinnase tugevusparameetrite märamiseks. Vaia süvistamine ise muudab pinnase omadusi ja ei ole võimalik täpselt määrata, millisel määral.
  • Mis on rostvärk? Selgitada tööpõhimõtet.


    Rostvärk on padi või tala , mis seob vaiapead ühtseks vundamendiks. Vaia ots peab ulatuma rostvärgi sisse 5 kuni 10 cm. Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu.
  • Koormuse teisendamine üksikvaia, vaiarea ja vaiavälja vahel.


    Tugiseinad
  • Aktiivsurve ja passiivsurve olemus lühidalt.


    Survet , mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest , nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv - ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp.
  • Sulundseina töötamise põhimõte, koormuste skeem.


    Toestus sulundseinaga.
    Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve ning maapinnale mõjuv koormus ühelt poolt ja pinnase passiivsurve teiselt poolt. Summaarse koormusskeemi koostamine on kõrval joonisel.
    Aktiivsurve leitakse valemiga Pa =0,5 ´Ka(d+h+h0)2
    Ka = tan2 (450 -/2)
    kus ´ on pinnase mahukaal
    h - pinnase kõrgus; h0 = q / ´ on redutseeritud koormus;
    d - sulundseina süvistussügavus.
    Passiivsurve leitakse valemiga Pp = 0,5 ´Kpd2 ; Kp = tan2 (450 + /2).
    Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi.
  • Tugiseina töötamise põhimõte, koormuste skeem. Millele kontrollitakse?


    Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist).
    Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald . Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga.
    Tugiseintel peab olema tagatud
    a) ümberlükkekindlus
    b) lihkekindlus
    c) pinged tugiseina all
    d) seina konstruktsiooni tugevus
    e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega)
    Õhukestel tugiseintel tuleb teostada seinakonstruktsiooni tugevuskontroll.
    Seina üldstabiilsust kontrollitakse nõlva püsivuse arvutamise meetoditega.
  • Vasakule Paremale
    Pinnase mehaanika ja vundamendid #1 Pinnase mehaanika ja vundamendid #2 Pinnase mehaanika ja vundamendid #3 Pinnase mehaanika ja vundamendid #4 Pinnase mehaanika ja vundamendid #5 Pinnase mehaanika ja vundamendid #6 Pinnase mehaanika ja vundamendid #7 Pinnase mehaanika ja vundamendid #8 Pinnase mehaanika ja vundamendid #9 Pinnase mehaanika ja vundamendid #10 Pinnase mehaanika ja vundamendid #11 Pinnase mehaanika ja vundamendid #12 Pinnase mehaanika ja vundamendid #13 Pinnase mehaanika ja vundamendid #14 Pinnase mehaanika ja vundamendid #15 Pinnase mehaanika ja vundamendid #16 Pinnase mehaanika ja vundamendid #17 Pinnase mehaanika ja vundamendid #18
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor SEBBBL Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Alused ja vundamendid konspekt
    39
    doc

    Alused ja vundamendid konspekt

    ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul

    Vundamendid
    Geotehnika
    54
    pdf

    Geotehnika

    Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele ­ vundament 2. toetavad pinnast ­ tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases ­ tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest ­ teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia ­ uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika ­ arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks

    Geotehnika
    Geotehnika spikker
    3
    doc

    Geotehnika spikker

    5. Millel põhineb ja kuidas leitakse E<5 Mpa Pinnasekihid ehitise ulatuses ühtlase elastsusteoorias vundamendi vajum? · s0 ­ algvajum paksusega Süvendid ei ulatu pinnasevee tasemini Elastsusteooria seosed vajumise arvutamiseks on Kategooria 2­ tuleb teha uuringud pinnase enamasti kasutatavad lihtsa pinnase like korral - · s1 ­ konsolidatsioonist põhjustatud omaduste määramiseks, tavalised, standardsed juhul kui vundamendi all suure sügavuseni on vajum meetodid tavalised üksik-, lint- ja

    Geotehnika
    Eksami abimees
    5
    doc

    Eksami abimees

    Eesti oludes, kus pinnasevesi on sageli maapinna lähedal, on see probleem suurem peenteristel ja tolmliivadel. Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus)

    Pinnasemehaanika, geotehnika
    Geotehnika kordamisküsimused
    47
    docx

    Geotehnika kordamisküsimused

    on olulised või võivad mõjutada kavandatava ehitise käitumist. Pinnaseomaduste parameetrid, mis mõjutavad kavandatava ehitise võimet täita tema käitumise tingimusi, peab kindlaks määrama enne projekteerimise lõppstaadiumi algust. Põhiuuringutes kõigi oluliste pinnasekihtide selgitamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmistele geoloogilistele nähtustele ja protsessidele: ­pinnaseprofiil; ­looduslikud või tehislikud süvendid; ­kalju, pinnase või täitematerjali murenemine; ­hüdrogeoloogilised mõjud; ­murrangud, lõhed ja teised rikked; ­roomenähtused pinnase -ja kaljumassiivides; ­punduv ja äkkvajuv pinnas ning kalju; ­jäätmete või tehispinnase esinemine. Arvesse peab võtma ehituskoha ja selle ümbruse ajalugu. Põhiuuring peab haarama kõiki pinnasekihte, mis on olulised antud projekti jaoks. Uuringutel peab kindlaks määrama olemasolevad

    Geodeesia
    Jaotusvundamendid ja liigid
    66
    pdf

    Jaotusvundamendid ja liigid

    Talla esialgsed mõõtmed leitakse kandevõime tingimusest lähtudes. Madalvundamendi kasutamisvõimaluse selgitamiseks määratakse talla vajalikud mõõtmed algul enimkoormatud vundamendi jaoks ja arvutatakse selle vundamendi vajum. Kui mõõtmed ja vajumi suurus on vastuvõetavad, leitakse vajalikud mõõtmed kõigil ülejäänud vundamentidel. Seejärel arvutatakse vundamentide vajumid ja vajumite erimid soovitavalt arvestades pinnase ja ehitise koostööd. Juhul kui vajumite erimid on liialt suured korrigeeritakse vundamendi mõõtmeid. Lõpuks konstrueeritakse vundamendid lähtudes raudbetoonelementide arvutusest. 4.3 Vundamendi süvise valik Vundamendi süvise valik on esimene samm jaotusvundamendi projekteerimisel. Süvisest sõltub vundamendi kandevõime ja vajum. Vundamendi süvise valikul tuleb arvestada järgmisi tegureid: • Ehituskoha geoloogilisi tingimusi (pinnaste omadused, kihtide asend ja paksus).

    Ehitus
    PM Loengud
    151
    pdf

    PM Loengud

    J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine

    Pinnasemehaanika, geotehnika
    Vundamendid
    25
    doc

    Vundamendid

    TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0

    Vundamendid




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun