Koostised: 2 spaatlitäit liiva 1 spaatlitäis soola 70ml kraanivett (sooja) Me lisasime plastiktopsi kaks spaatlitäit liiva, üks spaatlitäis soola ja 70ml sooja kraanivett : Siis me segasime klaaspulgaga segud kokku ja ükshaaval filtreerisime segu: NB ! Kui segu filtreerimine on liiga aeglane siis võib klaaspulgaga segu segada et tehingud kiirustada. ETTEVAATUST ! ÄRA FILTRIT LÄBI TORKA. Kui segud on filtreeritud, peaks seal olema filtreeritud vesi. Ülejäänud segud jäid filtrisse : SEGU NR 3 Koostised : 4 spaatlitäit riisi 2 spaatlitäit herneid Nende segude eraldamine oli suht keeruline, aga me saime sellega hakkama kui sügavalt mõelda. Meil tuli pähe kolm ideed kuidas neid kahte tahkainet eraldada. Idee nr 1. Meie esimene idee oli suht lihtne: Me panime mõlemad segud keeduklaasi ja proovisime ükshaaval eraldada herned riisist plastiktopsi. Ja eemaldasime klaaspulgaga. Idee nr. 2 Teine idee oli juba rohkem nutikam.
Esmalt valasin koonilisse kolbi 50 cm3 destileeritud vett ja loksutasin segu, et soola lahustuvus vees oleks maksimaalne. Siis aestasin lehtri keeduklaasi üeale. Lehtrisse anin filterpaberi ja niisutasin seda, et ta liibuks täielikult lehtri seinale. Valsin segu mööda klaaspulka läbi lehtri keeduklaasi niikaua kuni koonilisse kolbi jäi alles ainult liiv, korraga täitsin filtirist 3/4. Kordasin 2 korda eelnevat sammu. Peale kolmandat korda pesin filtri, valades filtrisse 50 cm3 destileeritud vett, et saada kätte kogu sool mis võis jääda filtrisse. Siis valasin filtraadi keeduklaasist mõõtesilindrisse ja täitsin ülejäenud osa destileeritud veega, kuni 250 cm3-ni. Segasin lahuse hoolikalt, keerates mõõtesildrit mitu korda ringi. Seejärel mõõtsin areomeetriga saadud lahuse tiheduse. Mõõtmisel pidi jälgima et areomeeter ei puutuks mõõtesilindri seina. Kui mõõtmed on saadud pesta areomeeter destileeritud veega ja kuivatada
juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filterpaber ning see tehti destilleeritud vee abil niiskeks. Seejärel lahustati koonilses kolvis eelnevalt kaalutud liiva-soola segu umbes 50 cm3 destilleeritud veega. Saadud lahus valati mööda klaaspulka lehtrisse, üritades vältida seda, et mittelahustunud aine tükid satukisd filtrisse. Lehtri all asus keeduklaas nii, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu keeduklaasi seina. Korraga täideti umbes kolmveerand filtrist. Kui kogu lahus oli läbi filtri läinud, valati see keeduklaasist mõõtesilindrisse. Selleks, et NaCl korralikult välja pesta, lisati kolvis olevale jäärgile uuesti 50 cm3 destilleeritud vett ja saadud lahus filtreeriti ning valati mõõtesilndrisse. Tegevust korrati kokku kolm korda.
Valgusallikad kiirgavad energiat mis põrkub pildistatavatelt objektidelt kaamerasse ja imendub sensorisse. Valguskiired tulevad igast nurgast ja põrkub ainult see valgus mis läheneb läbi objektiivi ja on kinni püütud . Kõige tähtsam aparaadimõte on selles , et energia enamasti läbib objekti ja mõõdab kui palju see jõuab sensoriteni . Kõik pildid olenevad sellest kui tihe on objekt mida pildistad ja kuidas valgus tuleb infrapuna filtrisse . Sellist tüüpi pildistamine on analoogne tekitama varje . rötgenfotoaparaatide hinnad on alates 700 eurost. Kasutatud materjal 25.03.12, X-Ray, http://www.theradiologyblog.com/2009/01/how-do-x-rays-work.html 25.03.12, http://www.tradekorea.com /product- detail/P00271133/Mini_Dental_X_Ray_Camera_DIOX.html# 14.03.12. http://research.anatomicaltravel.com /2009/02/x-ray-rendering-part-2/ Tänan kuulamast !
(250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vett, et NaCl lõplikult välja pesta. Et saada kätte sool ka filterpaberi pooridest, täidetakse filter veelkord destilleeritud veega ja lastakse sel tühjaks joosta. Lahus valatakse kolvist mõõtesilindrisse ja lisatakse nii palju vert, et lahust oleks täpselt 250 ml. Lahust segatakse hoolikalt ja seejärel mõõdetakse areomeetri abil selle tihedus.
Veekeetjate ja kohvimasinate jagunemine ja hooldus Kohvimasina Kohvimasinad jagunevad mitmeks erinevaks kohvi valmistamise masinateks. Näiteks: kohvimasinad, espressomasinad,termoskohvikeetja, presskannud ja mulksukannud. Kõik need masinad valmistavad imelist kohvi erineval viisil. Termoskohvikeetja - See on mõeldud suurte koguste kohvi keetmiseks filtrimeetodil. Olemas on nii ühte kui kahte termosesse filtreerivja seinale kinnitatav mudel. Pergolaator - Seadme veeanumasse tuleb kallata värske vesi ja kohvipulber filtrisse. Lülitada seade sisse ja ümbes mõnekümne minuti pärast on soovitud kohvi kogus valmis. Automaatika lõpetab kohvi valmistamise kui jook valmis. Seade on roostevabast terasest. Kohvimasin - Valmistab kohvi filtermeetodil. Kohvifilter paberist. Seadme peal teflon pinnaga kannu soojendusplaat. Uuematel mudelitel on filtreerimise lõppu tähistav helisignaal ja negerteenitav katlakivi eemaldus annab märku puhastuse...
Kohv kohvioad Vesi Serveerimisvahendid: Alustassiga tass Lusikas `'Filterkohv tassis'' valmistamine: 1. Jahvatada kohvioad. 2. Kuumutada vesi keemispunktini, tõstke pliidilt. 3. Kallata esimene portsjon vett kohvitassi selle kuumutamiseks. 4. Umbes 15 sekundi pärast on tass kuumenenud ning kannus oleva vee temperatuur langenud sobivale tasemele. 5. Nüüd kallata tassist vesi välja ja asetage selle peale filtriga varustatud filtrihoidja. 6. Mõõtke filtrisse kohvipulber ning raputage veidi filtrihoidjat, et kohvi pind muutuks tasaseks. 7. Nüüd kallake veidi vett aeglaselt ja väga peene nirena ja võimalikult ühtlaselt kohvi pinnale, et kogu pulber niiskuks ja ka tiheneks. Nõnda kindlustate vee filtreerumise läbi kogu kohvipaksu. 8. Vesi ei tohi tekitada kohvijahusse süvendit, vaid peab valguma kohvipaksu pinnal laiali, et imendumine toimuks ühtlaselt. Nõnda talitades ei teki muuhulgas ka
(250 cm ), areomeeter, filterpaber. 3 Kasutatud ained: Naatriumkloriid segus liivaga. Teooria: Lahuse massi ja mahtu seob lahuse tihedus. Lahus on kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem. Meie katse teeb võimalikuks ainete erinev lahustuvus, mida vajalike andmete saamiseks ära kasutame. Töö käik: Kolvi kaalutakse liiva ja soola segu. NaCl lahustatakse väheses koguses destilleeritud vees ning filtreeritakse kasutades kurdfiltrit. Lahus valatakse filtrisse mööda klaaspulka ning pulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi, et vältida iga tilga kaotsiminekut. Jäägile keeduklaasis lisatakse veel vett, et NaCl lõplikult välja pesta. Et saada kätte sool ka filterpaberi pooridest, täidetakse filter veelkord destilleeritud veega ja lastakse sel tühjaks joosta. Lahus valatakse kolvist mõõtesilindrisse ja lisatakse nii palju vert, et lahust oleks täpselt 250 ml. Lahust segatakse hoolikalt ja seejärel mõõdetakse areomeetri abil selle tihedus.
Kaalusin kuiva keeduklaasi 5,35 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~ 50 cm3 destilleeritud veega. NaCl lahustus vees hästi, liiv aga mitte. Kuna NaCl lahustuvus temperatuurist peaaegu ei olene, siis ei olnud vaja lahustuvuse tõstmiseks lahust vaja soojendada. Filtreerisin lahuse. Selleks kasutasin 250ml koonilist kolvi, millesse lahust filtreerisin, klassist lehtrit ning valge lindiga filterpaberit, mille voltisin kurdfiltriks. Täitsin filtrist ¾. Lahusta valasin filtrisse klaaspulga abil ning jälgisin, et lahus mööda keeduklaasiserva ei hakkaks alla nirisema, kui valamise fitrisse lõpetasin, siis panin klasspulga kiiresti keeduklassi tagasi, et mitte ühtegi tilka lahust kaotsi lasta. Filtreerisin lahuse ära. Keeduklaasi jäänud liiva jääkidele panin juurde 50 cm3 destilleeritud vett, segasin ning filtreerisin ka selle läbi sama filtri samasse koonilisse kolbi. Kui keeduklaasi oli jäänud
Kemikaalid: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodika Kaalusin kuiva keeduklaasi 5…9 g liiva ja soola segu. Lahustasin NaCl klaaspulgaga segades ~50 cm3 destilleeritud veega. Valmistasin filterpaberist kurdfiltri, asetasin selle klaaslehtrisse ja niisutasin vähese destilleeritud veega. Asetasin filterpaberiga lehtri statiivi abil keeduklaasi kohale nii, et lehtri ots puutus vastu keeduklaasi seina. Valasin filtrisse ¾ lahust, veendudes, et klaaspulk oleks kaldu ja ei puutuks vastu filtri põhja. Keeduklaasis olevale jäägile lisasin NaCl täielik uks väljapesemiseks ~30…50 cm3 destilleeritud vett, segasin ja filtreerisin kolbi läbi sama filtr i. Kordasin sama ka pesuveega. NaCl täielikuks väljapesemiseks filtri pooridest täitsin filtr i destilleeritud veega. 1
eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Naatriumkloriid segus liivaga. Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatud uurimismeetodid Võetud 6,00 g soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel. Sool lahustatakse enne vees ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse lõpus mõõdetakse vee tihedus aeromeetriga. Katseandmed = 1,011 g/cm3 1=1,0054 g/cm3 2=1,0126 g/cm3 C%1=1,00 C%2=2,00 Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs C%= C%1+ C%= 1,00+ *(1,011-1,0054)= 1,78% Naatriumkloriidi mass m(NaCl)= * V= 1,011 g/cm3 * 250 ml = 252,75 mg 252,75 mg * 1,78= 4,49g 6g- 100% 4,49g- x x= 74, 83%
õlitatakse. Mootoris paisatakse laiali kepsulaagrite Silindri seinad, vahelt väljavalguv õli, nukkvõlli nukid jne. mistõttu mootori töötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne. Õlitamise põhimõtteskeem Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja suunab selle surve all õli filtrisse Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse. Õlitamise põhimõtteskeem Õli filter püüab kinni õlis leiduvad saastaosakesed. Juhul, kui filter peaks olema must, pääseb õli edasi möödavooluklapi kaudu Õli filtris on veel sulgklapp, mis väldib õli tagasivoolu mootorist selle seiskamisel ja seega kiirendab õli andmist käivitamisel hõõrdpindadele Õlitamise
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid ja mõõteseadmed: Kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Kasutatavad ained: Naatriumkloriid segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetod: Võetud 6,00 g NaCl soola ja liiva segu eraldatakse filtreerimise teel. Sool lahustatakse enne vees ning filtreerimisel lahus jääb keeduklaasi, kuid liiv filtrisse. Filtreerimisel kasutatud nõusi tuleb veel mitu korda täita destilleeritud veega, et kõik võimalikult vähe osakesi läheks kaduma. Katse lõpus mõõdetakse vee tihedus aeromeetriga. Katseandmed: = 1,010 1=1,0090 2=1,0126 C%1=1,5% C%2=2,00% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1. Konsentratsioon C%= C%1+ C%= 1,50+ *(1,010-1,0090)= 1,64% m(Liiva ja NaCl segu)=6,08g 2. Naatriumkloriidi mass: m(aine)=Vlahus*lahus*C%/100% = mlahus*C%/100% m(aine)=250 cm3*=4,1 g 3
TAHMAFILTRID 1 Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites DW12TED4 koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus, mis ei jõua väljalaske takti alguseks veel ära põleda ja
Need mudelid ei oma ei taimerit, automaatsoojendust ega termost, millega on varustatud kaasaaegsed tilkkohvimasinad. Samuti pole võimalik teha soovitud kangusega kohvi (tuleb palju eksperimenteerida, et leida õiged vahekorrad ). Räägitagu mida iganes, aga elektroonika kergendab tunduvalt elu... FILTERKOHVIMASIN Ehk teisisõnu tilkkohvimasin. Tilkkohvimasin omab spetsiaalset küttekeha, läbi mille juhitud külm vesi kuumutatakse 87 95 kraadini Celsiuse järgi. Seejärel tilgub kuuma vesi filtrisse, milles on jahvatatud kohvioad. Oad annavad kõik aromaatsed ained veele, mis nõrgub kohvikannu. Ja ongi teie kohv valmis. Mida on vaja teada, valides kohvimasinat? · Aparaadi võimsus. See on väga tähtis näitaja, eriti nende mudelite puhul, millel puudub võimalus reguleerida kohvi kangust. Kui te armastate küllaltki kanget jooki, on teil parem osta väiksema
Nende protsesside tulemusena võivad tekkida plahvatavad segud. · Jäätmete töötlemine Heitvee töötlemisel puhastusettevõttes võivad tekkinud gaasid moodustada plahvatusohtliku gaasi-õhusegu. · Värvi pihustamine Värvi liighajumine ja vabanenud lahustiaurud võivad õhuga segunedes tekitada plahvatusohtliku segu. · Toiduainetööstus Plahvatusohtlik tolm võib tekkida teravilja , suhkru , jahu transpordil. Kui see pumbatakse välja ja kogutakse filtrisse võib filtris tekkida plahvatusohtlik segu · Ümbertöötlemine ehk taasringlus Jäätmete ümbertöötlemisega võib kaasneda plahvatusoht , näiteks kergesüttivad gaasid või siis vedelikud purkidest , toosidest või muudest anumatest , mis ei ole täielikult tühjendatud paberi või plastikutolmust. Kokkuvõte Põlemiseks nimetatakse põlevaine ja hapniku ühinemise keemilist reaktsiooni, mille tulemusel eraldub soojus ja valgus
Korrata sama asja ka kolmas kord. Kohvijook valatakse koos kohvipaksu ja vahuga väikestesse tassidesse. Türgi kohvi võib serveerida koos külma veega. Serveerimistemp. on 75-80 C . Võib serveerida lisandiga, ntks suhkur, piim, koor, toorsuhkur, mesi, vahtrasiirup, karamellsiirup ja ka brändi ning liköör. Erikohvid Espresso värske, tumeda röstida kohvipulber. See on itaaliapärane kohvijook. Valmistatakse surve all oleva auru ja kuuma vee juhtimisel läbi roostevabast terasest filtrisse asetatud kohvipuru. Kohv valmistatakse eelsoojendatud tassi. Espressot serveeritakse koos klaasi külma veega. Cappuccino kange kohv, harilikult valmistatud nagu espresso, millele on lisatud sama suur kogus auruga vahustatud piima. Serveerimisel lisatakse soovi korral riivitud sokolaadi, kaneeli või muskaati. Cafe au lait on traditsiooniliselt Prant tarvitatud kange kohvi ekstrakt, mida serveeritakse sooja piimaga. Kohv valatakse kausi kujulisse tassi.
See kõik vähendab NOx kon- tsentratsiooni heitgaasis. NOx kontsentratsioon sõltub põlemistemperatuu-rist kuupfunktsioonis. · TAHMAFILTRID · Diiselmootorite heitgaaside koostises on keskkonnale ohtlikumaks komponendiks tahm (puhas süsinik). Kaasaegsetel diiselmootoritel on karme saastenõudeid arvestades hakatud tahma koguma filtritesse, kus hiljem see töö käigus põletatakse. Diiselmootorites koguneb tahm filtrisse, mille esi- ja tagumises otsas on erilised rõhuandurid. Need annavad heitgaasi rõhu kohta signaali mootori arvutisse: kui rõhkude erinevus muutub väga suureks, on see signaaliks filtri ummistumisest tahmaosakestega. Sellisel juhul rakendab mootori arvuti nn. sundregenereerimise programmi: peale tavalist tööprotsessi mootori silindris pihustatakse silindrisse kütust veel lisaks töötakti lõpus,
1) Differentsiaalrõhu mõõdikud 2) Filterelemndi varras 3) Filterelemendi kinnitus mutter 4) Tihend 5) Kaas 6) Ventileerimispolt 7) Kolmikklapp 8) Kuivendus kork 9) Filterelement Automaatfilter Tootja: Boll & Kirch Filterbau GmBH Mudel: 6.62 Tootlikus: 3,5 m3/h Max. Töötemperatuur: 160°C Filterelemendi peensus: 25 – 48 µm Puhastuskambri arv: 2 Filterelemendi arv: 12 Max. Töörõhk: 16 bar 31 Kütus siseneb filtrisse ava 1 kaudu ning liigub puhastuskambrisse 2 kus asetsevad filterelemendid (küünlad) 3. Mustunud kütus juhitakse puhastuskambrisse ning see voolab läbi filterelementide väljastpoolt sissepoole. Puhastatud kütus liigub küünalde seest filtri väljundisse 4. Selle protsessi ajal filterelemendid puhte filtri asuvad reservkambris, eraldi aktiivsest kambris. Väljudklapp 6 ja õhuklapp 7 on kinni. Siis kui künlad on umistunud, diferentsiaalrõhuandur 11 on sisselülitud pneumaatiline ajam 5
KOHV Kuigi kohvivalmistamise meetodid erinevad ükteisest oluliselt, on hea kohvi saamise üldised eeltingimused kõigil ühised: · Seadmete ja vahendite puhtus · Pehmendadtud ja filtreeritud vesi · Kvaliteetne tooraine · Sobiv jahvatus-ja rõstiaste · Õige kogus kohvipulbrit · Õige valmistamine Araabia e. Türgi meetod Traditsiooniliselt kasutatakse Türgi kohvi valmistamiseks väikest varrega vastpotti. Vanasti oli eelduseks ka kõrbeliiv, millesse pott uputati. Türgi kohv valmistatakse Araabi oast mis jahvatatakse väga peeneks. Potti pannakse 1-2 tl. Jahvatatud kovi. Maitse järgi lisatakse suhkrut vahel ka kardemooni. Seejärel kuumutatakse kohv keemiseni, samal ajal segades. Kuumenemisel tekib vaht. Kui kohv läheb keema, tuleb ta kuumuseallikalt eemaldada ja seejärel kohe serveerida. Kohvi võib juua koos puruga või võob ka sellel lasta settida. Filtermeetod Klaaskannu ei ole soo...
Klapp eraldab seadme ülem ja alamrõhu poolt ning annustab vajalikul hulgal külmutusainet ülemrõhupoolele. 24. Aurusti asub külmutusaine ringvoolus reguleerklapi ja kompressori vahel. Autos paikneb ta kliimaseadme siseploki keres enne kütteradiaatorit, aurusti on soojusvaheti nagu tema naaber kütteradiaatorgi. 25. Ahendustoru asub kondensaatori ja aurusti vahel, kondensaatorist tuleb vedel külmutusaine kõrge rõhuga ahendustorusse. 26. Ahendustoru filtrisse koguneb mustusena seadme sisepindadelt eraldunud osakesi. 27. Ahendustoruga seadmes asub vahepaak alamrõhupoolel aurusti ja kompressori vahel, seetõttu on ta kliimaseadme töötamise ajal külm ja ta välispind pärlendab välisõhust sadenenud veepiiskadest. 28. Kolbkompressori kolbe liigutab edasi tagasi võllile kinnitatud kaldketas silindreid on mitu kolvid teevad neis üksteisejärel imi ja survekäike klapid asuvad silindriploki kaanes. 29.
Ja selle protsessi käigus tõmmatakse osakesed üksteise vastu positiivsete ja negatiivsete laengutega. · Flokulendid süsitakse otse torru mis kannab koguleeritud kalajäätmeid järgmisesse töötlusmasinasse.Flokulent kogub osakesed kokku.Need on tihedamad ja settivad kiiremini. · Maribrinis saadi kõige paremad tulemused kasutades 1 ml 13 % FeCl3 lahust kogulandina ja 2 ml 1:100le polümeeri DREWFLOC 2488. · Edasi läheb see filtrisse kus võetakse tahked osad välja. Selle süsteemi hind : Filter koos hoiustamistangiga 19 000 Elektritööd, torud ,ehitus 5000 Rihmfilter koos tangiga , koos pumpadega 30000 KOKKU : 54 000 Aastas läheb süsteemi töös hoidmise peale: Kulumine 6750 Hooldus 1620 Personal 5100 Elekter 800 Kogualatsioon ja flokulatsioon 1550 KOKKU : 15 820 : 15 820 Kala tootlikkus
Suurem regulaarne veevahetus hoiab akvaariumi värskemana, mistõttu kalad tunnevad end paremini ja on tervemad. Akvaariumisse tuleb lisada natuke soola. Selleks pole vajadust. Sool ei puhverda pH-d ega tõsta veekaredust, nii et arusaam, et sool on kasulik sellistele kareda vee kaladele, nagu eluspoegijad ja Rift Valley kirevahvenad, on vale. Pidades kareda vee kalu, on vajalik tõsta karbonaatkaredust (KH-d). Seda saab teha kasutades Malawi soolasegusid või lisades koralliliiva filtrisse. Kas soolal on sisehaiguste vastane ravitoime? Kontsentratsioonis kuni 3 mg/l saab soolaga ravida mitmeid hädasid. See alandab nitraadi ja nitriti mürgist toimet ning vähendab teisejärguliste nakkuste tõenäosust nagu seenhaigus ja uimemädanik. Sarnast kontsentratsiooni võib kasutada ka täpihaiguse ravimisel, tõstes veetemperatuuri. Kuid tavapärase harjumusliku lisandina on sool üleliigne ning pikaajalisel kasutamisel ohtlik kaladele, kelle elukeskkond pole riimvesi.
kaugele [7]. Alumiiniumi ja kaaliumpermanganaadi katse Alumiinuimpulbrile lisatakse sama kogus kaaliumpermanganaati (KMn 2O4), saadakse kuiv segu. Segu kuumutades toimub energiline reaktsioon [7]. Puudutustundlik segu 150ml vesinikperoksiidi (kolmeprotsendilist, kui on kangem siis vastavalt vähem) segada 25ml atsetooniga ja lisada tilk haaval 3 4ml väävelhapet nii, et segu soojaks ei läheks. Segu jahutatakse maha ja jäetakse seisma paariks tunniks. Saadud segu filtreeritakse, filtrisse jäänud pulber kuivatatakse. Valmis (kuiv) pulber on tundlik kraapimise, põrutamise ja kuumutamise suhtes. Pulbrit ei soovitata hoida üle nädalaaja, sest muidu võib ta kaotada oma omadused [11]. Üllatusmuna katse Vette valatakse salpeetrit, et saada salpeetri kange lahus, kus immutatakse paberit ning peale seda lastakse paberil ära kuivada. Paber põleb siis nagu süütenöör, ilma leegita. Seejärel segada magneesiumpulber kaaliumpermanganaadi ja pannakse
ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). 2. Õlifilter 13 Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav;
Õlitussüsteem koosneb õlipumbast, õlifiltrist, õlirõhunäiturist, õlitusjuhtmetest ja muudest detailidest (näiteks õlituslaager). 2. Õlifilter Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud 11 tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis . Õlifilter Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter ( full - flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga
tulemusena vesi pehmeneb. Tavaliselt on 2 veepehmendusseadet paralleelselt (hesugused) ja ks ttab neist phireiimil (st pehmendab vett) ja teine ttab regenereerimisreiimil (st tvime taastamine). Pehmendatud vesi kogutakse jlle hte suurde paaki ja siis seda vett kasutatakse soojusvru lisaveena. Katelde toitevee ttlemiseks kasutatakse kaheastmelist ssteemi, sinna juhtitakse vesi, mis on lbinud sellitid ja mehaanilised filtrid ja kigepealtpumbatakse see vesi H-kationiit filtrisse ja seal toimub eelnev kareduse eemaldamine ja trjutakse vlja suurem osa kaltsium-magneesium ioone, kuid kationeerimisel ajal suureneb vee happelisus mingi mral, edasi lheb vesi sealt anioniit filtrisse, mis on tidetud nrga aluselise anioniidiga. Diareerimine (degaseerimine) - eemaldatakse gaasid, mis phjustavad katlatorude korrosiooni seest poolt. (joonis 40 lk8) ##VEE JA AURU KVALITEEDI TAGAMINE KATLAS## (Katlaveereiim) Vaatamata sellele et enne katlasse sienemist toimub vee
· silinderhammasrataspump; · gerootorpump. Õlipump Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. · Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. · Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Mööda vooluklapp hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifilter 8. Õlifiltrid liigituvad: · jadapeenfilter poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks mööda voolu klapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga
Kui pH on liiga kõrge(aluseline), võib põhjuseks olla lubi veekogus, värskelt valatud bassein, palju vetikaid või lupja sisaldavad kivid. Abinõud paigutatakse vette turbamätas või graanulid, lisatakse vette sidrunhapet, eemaldatakse lupja sisaldavad kivid. Kui pH on liiga madal(happeline), võib põhjuseks olla liialt palju vihmavett, veesilm paikneb metsaalusel maal, vee põhjas on väga palju orgaanilise aine setteid. Abinõud veevahetus, paigutatakse paekivi puru filtrisse või vee põhja, eemaldatakse põhjasetted. Hapnik on elutähtis element kõigile elusorganismidele.Vee temperatuuritõus vähendab vee võimet siduda hapnikku. Vesi rikastub hapnikuga veepinna kokkupuutest õhuga ja ka tänu taimede fotosünteesile.Kui hapniku sisaldus on väike veekogus on liiga palju kalu,liiga madal põhi, palju orgaanilist ainet. Abinõud paigaldatakse biofilter, rajatakse oja, istutatakse juurde hapnikku tootvaid taimi (räni-kardhein, vesikatk) Vee tester 20tk
vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. 16. Suruõhu ettevalmistus plokk, tema põhisõlmed, otstarve, tingmärgid See pannakse enne tarbijat ja teostab õhu puhastamist, rõhu reguleerimist ja õlitamist. Õlitamist on vaja teha ainult sel juhul, kui kasutatakse pneumo elemente, mis nõuavad seda. Filtrisse koguneb vesi ja seda tuleb perioodiliselt välja lasta. Kui seda palju koguneb kasutatakse automaatset eemaldajat. Õlitaja töötab kui pulverisaator. - tingmärk 17. Õhu kuivatamine, vajadus ja viisid Igasugused lisandid suruõhus, nagu tolmu- ja roosteosakesed, õli ja niiskus põhjustavad enamikel juhtudel suruõhusüsteemide töös tõsiseid häireid või isegi komponentide rikkeid.
nahal. Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. Lisaks sellele, et teismelisena hakatakse suitsetama sõpradega samastumise soovist, võib see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et
Väiksema võimsusega seadmete mõõtepiirkonna ulatuseks on 2000-20 000l/h ja suurema jõudlusega 4000-40 000 l/h. Piimakogus määratakse neid ühikmahtude loendamisega ja piima üldkogus saadakse liitritena. Kuna piim vahutab kõvasti, siis kuulud seadmete komplekti tingimata õhueraldi. Selle läbimisel muutub piim õhuvabaks ja alles siis suunatakse mõõturisse. Vajalik surve antakse piimale tsentrifugaaalpumbaga, mis suunab selle läbi vastuvõtuliini: esmalt filtrisse, seejärel arvestisse ja sealt edasi säilitustanki. Ühikmahtude loendamisega töötava rõngakujulise kolviga arvesti tööprintsiip. Seade koosneb kalibreeritud mõõtekambrist, mis kulgeb ekstsentriliselt küljega pidevalt vastu mõõtekambri seina liibuv rõngaskolb. 60. 5 61
Suitsetava inimese limaskestadel on suitsu osakeste hulk nii suur, et ta ise ei tunnegi tubaka lõhna. Teiste inimeste haistmismeel on niivõrd tundlik, et ta tunneb koheselt, kas ruumi sisenev inimene suitsetab või mitte. Enim jäävad suitsuosakesed kinni pehmetesse riietusesemetesse, nagu villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. (Smoke: A Global History of Smoking (2004) edited by Sander L. Gilman and Zhou Xun) Lisaks sellele, et teismelisena hakatakse suitsetama sõpradega samastumise soovist, võib see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini
Pumba tootlikkus sõltub rootorite tööpindade suurusest ja nende pöörlemissagedusest. Gerootortüüpi õlipumpasid kasutatakse suurte tootlusvajaduste korral. Õlifiltri eesmärk on koguda põlemisjääke, hõõrdepindade metallosakesi ja tolmu. Enamus õlifiltritest omab kahte elementi erisuurusega osakeste kinnipüüdmiseks. Õlifiltri töö seotud kaitseklappide tööga. Õlitussüsteemi reduktsioonklapp (relief valve) on ühendatud filtriga ja avaneb, kui õli ei läbi filtrit. Filtrisse ehitatud tagasilöögiklapp (check valve) hoiab õli mootori kanalites, kui pump ei tööta. Möödavooluklapp (by-pass valve) hoiab rõhutaset õlitussüsteemis. Õlifiltrid liigituvad: a) jadapeenfilter (full-flow filter) poorne peenfilter paber puhastab kogu tsirkuleeriva õli. Jadafilter peab olema varustatud ummistumise juhtumiks möödavooluklapiga ja surve hoidmiseks süsteemis reduktsioonklapiga. Selline filter on üldjuhul täiskomplektina vahetatav;
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot, kuidas need valgud kokku panna. Me juba teame, et nukleiinhapped on polümeerid, millede monomeerideks on nukleotiidid. Valgud on ka polümeerid, millede monomeerideks on aminohapped. Kui nukleotiidid polümeriseerusid, siis nende vahele mood...
jääda, sest kui nad seal vees lagunema hakkavad, siis tekib sekundaarne reostus! Taimed pakuvad on juurestiku ümber hapnikku bakteritele, et nad saaksid toimetada. · Avaveemärgalad sageli õhukese veekihiga ja vesi juhitakse alale ja alal kasvavad taimed. Kasutavad fosfori- ja lämmastikühendeid, bakterid kasutavad jällegi taimede poolt vette antud hapnikku · Juurekihtpuhastid - taimed on istutatud filtrisse. Vesi juhitakse läbi selle filtri, kus taimed kasvavad ja taimed kasutavad sellest veest enda jaoks vajaliku ja annavad vastu hapniku. Ka ainult vegetatsiooniperioodil. · Taimkattega pinnaspuhastid üleujutatavad pinnasfiltrid (maa-ala ujutatakse üle, ainult siis kui plussis temp), reoveeniisutusalad Lemletiik Eestis pole. Lemled on pisikesed rohelised taimed, mis katavad tiiki. Spetsiaalselt lemlede abil kujundatud tiigid
Biokilel phineva heitvee puhastamise eelised Allikas: Tallinna Vesi AS, http://www.tallinnavesi.ee/ on: biokile vimaldab aeglase kasvuga Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz mikroorganismide arengut, on vhem tundlik muutuvale heitvee kogusele ja sobib vikeste puhastite ehitamiseks. Biokilel printsiibil ttavad tilkfiltrid, prlevad filtrid ja sukeldatud filtrid. Oluline on biokile puhul suur kinnituspind ja hea aereeritus. Retsirkulatsioon- osa puhastud veest suunatakse tagasi filtrisse, see suurendab puhastusprotsessi efektiivsust. Heitvee puhastamise kolmas etapp. Heitvee puhastamise kolmanda etapi eesmrgiks on bioloogiliselt mittelagunevate hendite ja lmmastiku ning fosfori mineraalsete vormide eemaldamine veest. Peamiselt kasutatakse keemilisi meetodeid (fosfori setitamine kaltsiumi- ja rauasooladena, ammoniaagi lendumine krge pH juures). Bioloogiline mineraalse lmmastiku eemaldamine: nitrifikatsioon ja sellele jrgnev denitrifikatsioon - akt. muda
3.3.11) näitab ülesande lahendust aktiivse retranslaatoriga. 1. Sünkroniseerimisskeem käivitab pseudomüra generaatori. 2. Genereeritav kood- impulss pseudomüra manipuleerib generaatori G poolt genereeritava kandevlaine signaali faasi järgi. 3. Tekkiv signaal võimendatakse ning saadetakse eetrisse. 4. Antud näites on mõõdetaval objektil vastaja retranslaator (objekt on aktiivne). 5. Vastuvõetud signaal antakse üle demodulaatori pseudomüraga sobitatud filtrisse. Viimane on tavaliselt realiseeritud korrelaatori baasil. 6. Korrelatsioonifunktsiooni tipu viiteaja järgi (väljasaadetud pseudomüra signaali lõpuhetke suhtes) määratakse objekti kaugus, 7. Saadetud signaali kandevlaine ja vastuvõetava signaali kandevlaine sageduste erinevuse järgi määratakse objekti liikumise kiirus. 3.3.3.1. Adaptiivsed (isehäälestuvad) optimaalsed filtrid- Need filtrid, minimeerides ruutkeskmist viga, on võimelised kohanduma vastuvõtu eritingimustega
Presskannukohvi-Jämeda jahvatusega kohvipuru. kohvipuru mõõdetakse kannu. Asetakse paras kogus vett keema ja valatakse see kohvipuru peale. Segatakse ja presskann suletakse, sõel jäetakse kannu ülemisse serva. Kohvil lastakse 4 minutit tõmmata ja seejärel vajutatakse sõel alla. Erikohvid-espressod-värske tumeda röstiga kohvipulber. Itaaliapärane kohvijook, mida valmistatakse espressomasinas. Valmistatakse surve all oleva auru ja kuuma vee juhtimisel läbi roostevabast terasest filtrisse asetatud kohvipuru- tulemuseks on puhtaim kohviessents kergelt pruunika vahuga. Serveeritakse klaasi koos külma veega. Cappuccino- kange kohv, harilikult valmistatud nagu espresso, millele on lisatud sama suur kogus auruga vahustatud piim. Serveerimisel lisatakse soovi korral sokolaadi, kaneeli või muskaati. Iiri kohv- on alkohoolne jook mustast kohvist, fariinsuhkrust ja iiri viskist, serveeritud rõõsa koorega. Kirjelda erinevate köögiviljalisandite valmistamist
kohvipuru mõõdetakse kannu. Asetakse paras kogus vett keema ja valatakse see kohvipuru peale. Segatakse ja presskann suletakse, sõel jäetakse kannu ülemisse serva. Kohvil lastakse 4 minutit tõmmata ja seejärel vajutatakse sõel alla. Erikohvid-espressod-värske tumeda röstiga kohvipulber. Itaaliapärane kohvijook, mida valmistatakse espressomasinas. Valmistatakse surve all oleva auru ja kuuma vee juhtimisel läbi roostevabast terasest filtrisse asetatud kohvipuru- tulemuseks on puhtaim kohviessents kergelt pruunika vahuga. Serveeritakse klaasi koos külma veega. Cappuccino- kange kohv, harilikult valmistatud nagu espresso, millele on lisatud sama suur kogus auruga vahustatud piim. Serveerimisel lisatakse soovi korral sokolaadi, kaneeli või muskaati. Iiri kohv- on alkohoolne jook mustast kohvist, fariinsuhkrust ja iiri viskist, serveeritud rõõsa koorega. 46
1,6 MPa. Mullilise keevkihtkatla iseärasuseks on aurutus küttepindade paiknemine keevkihis. Tingituna ülerõhust on gaaside maht väike ja gaaside kiirus kihis jääb alla 1 m/s, mis tagab küttepinna torude tagasihoidlikuma kulumise. Seega rõhu all põletades on mulliline keevkiht etem kui tsirkuleeriv. Kihi kõrgus koldes on 3,5 - 4 m. Kolde soojuskoormust reguleeritakse kihi massi ning kõrgusega. Katlast väljuv suitsugaas suundub kaheastmelisse tsüklonite plokki ja edasi keraamilisse filtrisse lendtuhast puhastamiseks. Tsüklonite puhastusaste lendtuhast on 98 99 %, keraamiliste filtrite kasutamisel on tahkete kontsentratsioon suurusjärgus 10 mg/m3. Nii kolde põhjast kui ka tsüklonitest eralduva tuha soojuse utiliseerimiseks kasutatakse tuha soojusvaheteid. Probleemideks on rõhu all keevkihtkateldes suur tuhasisaldus ja keraamilised filtrid. Kui need probleemid lahendatakse, võib tegu olla tulevikutehnoloogiaga. Joonis 10-9.Rõhu all keevkiht katelseade 13
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi ...
Sissejuhatus. Automaatika süsteeme kasutatakse tootmisprotsessis, kus ta kõrvaldab inimese osavõtu selles protsessis ja võimaldab teostada selliseid protsesse mis on inimesele kahjulikud. Automaatika süsteemi kuuluvad automaat kontrollimine ja automaat reguleerimine. Esimene neist teostab mõõtmisi ja teine teostab reguleerimist e. parameetri hoidmist kindlal tasemel või parameetri hoidmist kindlal tasemel reguleerimisprogrammi järgi. Automaatika süsteemi nimetatakse automatiseerimiseks see võib olla osaline näiteks üks tööpink või tööliin või tsehh ja samuti võib esineda täielik automatiseerimine, sel juhul automatiseeritakse mitu tehnoloogilist protsessi mis on oma vahel seotud. Kompleks automatiseerimine on sel juhul, kui automatiseeritakse juhtimisprotsessid. Seadmete sõlmede kogum mis võimaldab teostada automatiseerimist nimetatakse automaatika süsteemiks. Nad võimaldavad mehhanismide ja seadmete automaa...
kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. Terzaghi uurimuste alusel peaks pöördfiltri materjal rahuldama tingimust d 15(f) d < 4 < 15(f) d 85(p) d 15(p) kus d15(f) on filtri materjali tera läbimõõt, millest peenemaid osi on 15% ja d15(p) vastav kaitstava pinnase tera läbimõõt. d85(p) on kaitstava pinnase tera läbimõõt, millest peenemaid osi on 85%. Joonisel 3
aklimatsiooniperioodil. Kui eesmärgiks on spetsiifiliste tööstusgaaside puhastamine, viiakse turbasse ettekasvatatud mikroorganisme. Spetsiifiliste mikroobide otsimiseks ja ettekasvatamiseks on tehtud laboratoorseid katseid. Mikroorganismid vajavad arenguks teatud pH väärtust, toiteaineid ja temperatuuri. Need on vaja eelnevalt katseliselt määrata nagu ka lõhnaainete lagundamiskiirus, lagusaaduste koostis ja filtrisse antava gaasi piirkoormus. Katsete käigus leiti selliste lahustite, nagu stürool ja tolueen lagundamiseks spetsiifiliste mikroobide tüvekultuurid. Käsil on töö paberitööstuses eralduvate väävli ühendite, nagu väävelvesinikku, metüülmerkaptaani ja dimetüülsulfiidi efektiivselt lagundavate tüvede otsing. Thiobacillus sp. TJ 330 isoleeriti biofiltri turbast, mille abil oli varem mõne kuu kestel eraldatud väävliühendeid. Leitud tüvi osutus kemolitotroofseks. See käsutab
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ...................................
Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida raskuskeskmega kolmandikul seina kõrgusest. Maapinnale mõjuva kohaliku pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. koormuse mõju arvest tavaliselt kas elastsusteooria seostega, graafiliste passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse 5.13 Liivast nõlva püsivus vee voolamisel nõlvast Kui pinnase lahendustega või ligikaudsete võtetega. Ribakujulise koormuse mõjul elastsele momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joon(6.45) toodud
kanga või ka poorse keraamika abil. Kottfiltrid on märksa efektiivsemad suitsugaasi puhastusseadmed kui multitsüklonid, tagades tuhasisalduse suitsugaasis tasemel 10 50 mg/Nm 3. Kottfiltrite töötemperatuur ei ületa reeglina ~180°C. Kõige sagedamini kasutatav filtrimaterjal on polüesterkangas. Oluliselt parema keemilise vastupidavuse ja temperatuuri taluvusega on teflon, kuid võrreldes polüestriga on see kümneid kordi kallim. Selleks, et vältida sädemete kandumist filtrisse, kasutatakse filtri ees tsüklonit või sadestuskambrit. Kottfilter vajab regulaarset regenereerimist-puhastamist, et oleks tagatud filtri efektiivsus ja madal takistus. Enamlevinud kottfiltri puhastamise meetodid on: mehaaniline raputamine, reverseeritava gaasivooluga puhastamine ja impulsspuhastamine. Kasutatakse ka kombineeritud puhastamist; näiteks gaasivoolu reverseerimisele järgneb mehaaniline raputamine.
ülemisse serva, 7. kohvil lastakse 4 minutit tõmmata, 8. sõel vajutatakse alla. Kui soovitakse kohvi kauem säilitada, siis valatakse see presskannust termoskannu ümber. Erikohvid Need on espresso, cappuccino, cafè au lait, cafè latte, moca kohv, iiri kohv. Espresso. Selle valmistamiseks kasutatakse värsket, tumeda röstiga kohvipulbrit. Espresso valmistamine: 1. võetatakse eelsoojendatud tass, 2. kohvipuru asetatakse roostevabast terasest filtrisse, 3. surve all olev aur ja kuum vesi läbib kohvipuru. Tulemuseks on kergelt pruunika vahuga jook. Cappuccino. See on kange espressopõhjaline kohv piimavahuga. Serveerimisel võib lisada riivitud šokolaadi, keneeli või muskaati. Cafè au lait. See on kange kohv, mida serveeritakse aurutatud piimaga. Cafè latte. Seda valmistatakse võrdsetes kogustes espressost ja aurutatud piimast. 198 Iiri kohv
kogu pinnase ulatuses võrduvad nulliga ja tekib pinnase erosioonioht. Seepärast võimaldab erosiooniohtu vee väljavoolukohas pinnasest vähendada pinna katmine rohkem vettjuhtiva pinnasega. Sellist katet nimetatakse pöördfiltriks. Pöördfiltri materjal peab olema küllalt jämedateraline, et tema veejuhtivus oleks piisavalt suurem kaitstava pinnase omast ja samaaegselt küllalt peeneteraline, et vältida kaitstava pinnase osakeste tungimist filtrisse. Terzaghi uurimuste alusel peaks pöördfiltri materjal rahuldama tingimust d 15(f) d < 4 < 15(f) d 85(p) d 15(p)