nõuded mugavusele ja hoone esteetilisele välimusele Niiskuse liikumine Tavaliselt liigub vesi vedelikuna kiiremini kui auruna.Seepärast on oluline kindlaks teha milline niiskumise viis on domineeriv. Suure niiskusehulga korrla on enamasti tegemist kapillaarse imendumisega, madala puhul konvektsiooni või difusiooniga. Difusioon Veeaur nagu teisedki gaasid,liigub suuremalt rõhult väiksema poole, kuni rõhk ühtlustub.Levinud on arvamus,et veemolekulid liiguvad soojast külmema poole, st läbi seina hoonest välja. Tihti on seeka nii, sest soojas ruumis on tavaliselt rohkem veeauru kui väljas. Kui ruumi õhk on välisõhust kuivem, siis võib niiskus suunduda ka soojema õhu poole, st väljast ruumi. Niiskus materjalides Ehitusmaterjalides võib olla niiskus kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti muutusi negatiivses suunas
Füsioloogiline regulatsioon tähendab, et transpiratsiooni intensiivsus on taime füsioloogiliste protsesside poolt muudetav (reguleeritav), mitte aga ei ole ainult füüsikaline protsess, nagu on vee aurustumine vabalt veepinnalt. Vee aurumine taimest on paratamatu, sest taimele on tingimata vajalik CO2 ja O2 juurdepääs rakkudesse (fotosünteesi ja hingamise toimumiseks) ja seepärast ei või taime ümbritsevast täielikult isoleerida. Veemolekulid läbivad enamikku keskkondadest kiiremini, kui CO2 ja O2 molekulid, seega on CO2 ja O2 rakkudesse sissepääsu „hinnaks” suure hulga veemolekulide väljumine sama teed pidi vastassuunas (CO2 ja O2 liikumise suunaga võrreldes). Transpiratsioon on taimele kasulik peamiselt 2 moel: 1. Lehtede jm maapealsete organite varustajana anorgaaniliste toitainetega. Vee aurustumispaikades tekkivad madala veepotentsiaaliga
Oksiidid Ba(NO3)2 Ba + 2NO3 Nimetused Lahustumisel: Mittemetalli oksiidid (eesliitega) 1. kristallvõre laguneb N2O3 - dilämmastiktrioksiid 2. hüdraatumine e veemolekulid jäävad ümbritsema B-metallid Fe2O3 - raud(III)oksiid Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Metallid 1. sade (ml ühend) alumiiniumoksiid 2. eraldub gaas 3. nõrgem elektrolüüt Oksiidide jagunemine aluselised - enamasti metalli oksiidid, B metalli oksiidid · molekulaarne reaktsioon
2.kas esitatud laused on tõesed või väärad? vale väite korral lisa õige lause eitust kasutamat. iga rakk on ümbritsetud rakukestaga. (õige-rakumembraaniga) mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine ensüümidega. (energiaga) 3. leia kõige õigem vastusevariant prokarüootsete rakkude hulka kuuluvad: a)seenerakud, b)taimerakud, c)loomarakud, d) bakterirakud. passiivse transpordiga pääsevad rakku:a)valgumolekulid, b)biopolümeerid, c)rõngaskromosoomid, d) veemolekulid. 4.täida lünk sobiva sõnaga iga uus rakk saab alguse.........teel.(jagunemise) tsütoskelett koosneb.......molekulidest, (valkude) 5. millised rakustruktuurid avastati kõige enne?miks? koed koosnevad rakukestadest,(selle eest vaid 0,5p) 6. nimeta vähemalt 3 organismi, kes kuuluvad üherakuliste hulka? amööb, kingloom, vibur 7. millest sõltub loomarakkude kuju? rakkude paigutusest, ehitusest, talitlusest, koest, millest nad pärit on 8. kirjelda rakutuuma ehitust
- kõvad, kuid seejuures haprad - sulamistemperatuur on üsna kõrge(u.800°C.) - enamik lahustub hästi vees - head elektrijuhid Vesinikside esineb molekulide vahel, kui molekulis on väga polaarne side. - nõrgem - võib kergesti katkeda ja jälle uuesti tekkida · Jääs on kõik veemolekulid seotud vesiniksidemega · Vees on 2-4 molekuli omavahel seotud · Veeaurus puuduvad vesiniksidemed, on üksikud molekulid. Vesiniksidemest tingituna: - ained lahustuvad paremini - neil on kõrgem sulamis- ja keemistemperatuur Metalliline side esineb metallides metalli aatomite, ioonide ja elektronide vahel. - põhjustab metallide elektrijuhtivuse(elektronid)
cc. Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O NaHS + NaOH = 2Na+ + S2+ + H2O 2Na+ + HS- + OH-; II NaHS + H2O H2S + NaOH = Na + HS + H2O H + S + Na + OH? Pôhivôrrand: I H2S H + HS; II HS H + S (k1 >> k2). Tegurid: CH3COOH CH3COO- + H+ 1) Lahjendamine saaduste suunas, sest veemolekulid ümbritsevad etaanhappe molekuli ja nôrgendavad sidet. 2) T+ - tasakaal paremale, sest endotermne reakts. 3) (sama happe) soole lisamine tasakaal vasakule (lisame saadust). III Tugevad elektrolüüdid. (lahuses molekule pole, NaCl lahus). Kui vôtta suurema konts. lahus, ka tugevatel on i < v ja < 1. Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud. Aktiivne kontsentratsioon [a = c]; a näiline konts
*nukleeinhapped dna ja rna. *kikide org ainete koostises on esindatud c, h, o. ***VEE OMADUSED: 1. suur soojusmahtuvus- soojeneb ja jahtub aeglaselt, seal on organismidel stabiilsem elada kui hkkeskonnas. psisoojasus. 2. hea soojusjuhtivus- hoiab kehast kaugemal olevad osad soojana N nina, srmed. 3. vedelas olekus tihedam kui tahkes- j pinnal, hoiab soojust. 4. krge aurustumissoojus- vee leminekul vedelast gaasilisse kulub suur energiahulk (vesiniksidemete lhkumine) 5. suur pindpinevus- veemolekulid hoiavad tugevalt pinnal teineteisest kinni 6. kapillaarsus- seos pinna pindpinevusega, vimalik peenikeste soontes tusevliikumine. SSIVESIK- org hend, mis sisaldab ssinikku, vesinikku, hapnikku. energiarikkad ained. ***SAHHARIITIDE JAGUNEMINE: I monosahhariidid ehk lihtstruktuurid vga aktiivsed, reaktsioonivimelised. pentoosid-riboos, desoksriboos leksoosid- glkoos, fruktoos. ***glkoos e viinamarjasuhkur monosahhariid, mille molekulis on 6 ssiniku aatomit. thtis energiaallikas.
või üldse vask(II)sulfaadi vorm. See on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv eresinine keemiline ühend. Ka seda kasutatakse taimekahjurite tõrjeks. Esineb mineraal kalkantiidina. Vase vees lahustuvad ühendid on mürgised, ärritavad ning keskkonnale ohtlikud. Moodustab väga ilusaid siniseid kristalle, kutsutakse ka „sinikiviks“ (inglise keeles bluestone). Sinise värvi annavadki kristalli seotud hüdraatunud veemolekulid, mineraali avatud leegil põletades on võimalik vesi dehüdreerida, mille tagajärjel muutub aine hallikas-valgeks. Kasutatakse näiteks basseinides vetikate kasvamise takistamiseks ning väga väikestes doosides kalade bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatud ka värvainena, puidukaitsevahendina jne. Varemalt kasutatud ka meditsiinis, kuid aine on siiski nõrgalt toksiline. Suuremas koguses tekitab nahaga kokkupuutel ärritust, suurtes kogustes allaneelates võib olla ka surmav.
soojusjuhtivus soojuse levik keskkonnas kõrema temp piirkonnast madalama tempga piirkonda sisehõõre keskkonnas (vedelik,gaas) liikuvatele kehadele mõjuv takistusjõud võimaldab gaasis v vedelikus ühe keha abil teise liikuma panna ilma, et oleksid kontaktis 26. Kirjelda vedelike üldomadusi ja molekultasandil omandavad anuma kuju, ei täida osaliselt täidetud anumat ühtlaselt, ei pruugi seguneda omavahel, on väga vähe kokkusurutavad. Veemolekulid põrkuvad kokku ja on vabas liikuvuss 27. Mis on kapillaarsus ja kuidas on seotud pindpinevusega mittesegunevate keskkondade (tahke ja vedela) faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused märgumisega kaasnevad imendumisnähtuvused kapillaarides ja poorides 28. Mis on pindpinevus pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub nagu elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad üksteist tümbejõududega mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada 29
Kui piserdada aknaklaasile vett, jäävad tilgakesed sellele püsima. Siingi on tegemist elektronide toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust, tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi. Samas jääb mõlema vesinikuaatomi juures ülekaalu positiivne laeng. Selle kohta öeldakse: H2O on polaarne molekul. Et ka aknaklaasi pind avaldab laengupolaarsust, kleepuvadki veepiisad sellele. Nimelt paigutuvad veemolekulid klaasi pinnal niimoodi, et nende negatiivsed poolused jäävad alati klaasi positiivselt laetud pinna poole. Põhjus on selles, et vastasmärgilised laengud tõmbuvad. Veepiisk püsib klaasil ainult siis, kui ta on küllalt väike. Suuremad piisad langevad raskusjõu mõjul ala, sest viimane on veepiisast ja klaasi vahelisest tõmbejõust suurem. Põhimõtteliselt võiks ju vett kasutada ka liimainena. Pisikesi paberitükke õnnestub ajutiselt mingile pinnale kinnitada ka veega
Mis tekib ? Leelismetallid ( I Arühmas ) : Li , Na , K , Rb , Cs , Fr . Leelismuldmetallid ( II Arühmas ) : Ca , Sr , Ba , Ra . 19. Kuidas reageerivad keskmise aktiivsusega metallid veega ? Reageerivad veega kuumutades metalli või kuumutades vett ( tulise ülekuumenenud veeauruga ) . 20. Millised metallid ei reageeri veega ? Vähe aktiivsed metallid . 21. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metallide reageerimisel veega? Redutseerijaks metallid Oksüdeerijaks veemolekulid 22. Mis tekib metallide reageerimisel lahjade hapetega ? Nende metallide asukoht metallide pingereas . · Tekivad soolad ja eraldub vesinik . · Asuvad vesinikust eespool . 23. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel lahja happega ? Redutseerijaks metallid Oksüdeerijaks happed või vesiniku ioonid 24. Millal metall reageerib soola lahusega ? Kui ta asub metallide aktiivsusreas eespool soolalahuse koostisse kuuluvast metallist . 25
alati 1 sekundiga pudelini ja läbib selle. Teiseks võimaldavad kontrollida väiteid tõestamatute teoreetiliste objektide olemasolu ja oma- duste kohta. [1] Võttes näiteks eelmises vastuses toodud eksperimendi, siis selle otstarve kohaselt korduvalt revolvrit lastes, eelnevalt oletades, et kuuli trajektoori muudab õhus olev õhuniiskus, tekitades erinevaid ilmastiku seisundeid, saame kontrollida, kas õhus olevad veemolekulid mõjutavad kuuli trajektoori. Saame vastuse oma väitele, kus postuleeritud teoreetiliste objektide olemasolu mõjutas kuuli trajektoori. Kolmandaks, saab katseliselt kontrollitud teadmisi rakendada vahetult praktikas. [1] Ehk eelnevalt, kui teadlased alustasid katsega lasta revolvrist 30m kaugusele läbimaks veepudelit, arvutati teoorias vastavalt olemas olevatele andmetega kuuli kiirus, lennuaeg ning spekuleeriti selle üle, et see kuul läbib veepudelit
Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju
protsessi Millised on parimad võimalused riiete kuivatamiseks Riiete kuivatamisel tuleb meeles pidada kolme tähtsat asja: · Kõrge temperatuur suurendada molekulide arvu, mis muutuksid veeauruks. · Õhu liikumine on tähtis, et niiske õhk kantaks kuivatist välja ja vältida riiete liikset niiskumist. · Madal niiskuse tase et aurumine toimuks püsivalt ja veemolekulid ei naasneks riitele õhust. Kokkuvõte Tänu kuivatusmasinate leiutamisele on inimestel palju lihtsam elu. Paljude jaoks on väga tüütu talvel pesukuivatamine väljas. See oligi üheks põhjuseks, miks leiutati kuivati. Leiutamise algul oli kuivati väga harv nähtus kodupidamises, aga mida aeg edasi seda rohkem neid omama hakati. Kasutatud kirjandus 1. http://www.explainthatstuff.com/how-clothes-tumble-dryers-work.html 2. http://inventors.about
Karboksüülhapete omadused: Füüsikalised omadused: 1. Moodustavad vesiniksidet, sest on -OH rühm ning seega lahustuvad vees. 2. Lahustumine väheneb molekulide suurenemisel (nt. rasvhapped ei lahustu vees). 3. Vesiniksidemete moodustamine tõstab keemistemperatuurid. NB! Aminorühm (HN2) moodustab ka vesiniksidet, aga nõrgemini kui OH-rühm Keemilised omadused: 1. Elektrolüütiline dissotsatsioon toimub vesilahuses, elektriga pole tegemist, veemolekulid kutsuvad esile 2. Reageerib alustega neutraliseerimisreaktsioon (tekib alati sool + vesi) CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O 3. Reageerib metallidega (tekib alati sool + vesinik) 2CH3COOH + Zn = (CH3COO)2Zn + H2 4. Reageerib sooladega (endast nõrgema happe sooldaega nt. sulfiididega ja karbonaatidega; alkoholaatidega ja endast nõrgemate karboksüülhapetega) 2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2CO3 (nõrk ja laguneb CO2 + H2O) 5
mekooniumi osiseid, loote uriini. Lootevesi uueneb pidevalt, teda toodab amnion ning ka imendub pidevalt amnioni ning osaliselt loote maosooletrakti kaudu. Looteveel on palju erinevaid ülesandeid. Ta loob tingimused loote vabaks arenguks ja liigutamiseks, hoiab ühtlase temperatuuriga keskkonda loote umber, kaitseb loodet põrutuste ja traumade eest, väldib nabaväädi pitsumist loote kehaosade ja emakaseina vahele, osaleb loote ainevahetuses. Ümber loote moodustavad veemolekulid justkui kaitsva strukturuuritud vee kihi. Jääb mulje, justkui vesi püüaks kaitsta sündivat elu, juhtides tulevase ema organismi kõiki ressursse. 2.2 Vesi meis Neli ja pool ämbritäit ligikaudu nii palju on vett täiskasvanud inimeses, kes kaalub 70 kg. Kuivainet leidub kehas ainult 25 kg. Protsentuaalselt on seda umbes sama palju kui näiteks süldis. Ent miks siis inimene ei liigu ringi võbiseva kallerdisena?
ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7. Osaleb kliima kujundamises, nt pilved
Milline on DNA polümeraasi kontsentratsioon bakterirakus? V= (10-6m)3 = 10-18m3 n = 50 C=n/V = 5*1019 M 47. Millega on põhjendatav vee kõrge sulamis- ja keemistemperatuur? Veemolekul on ühtlasi vesiniksideme aktseptor ja ka doonor, vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust. Sellest tulenevalt ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur. 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Ioonid lahustuvad vees hästi, sest veemolekulid on polaarsed. Lahustuvuse tagavad kaks faktorit. Esiteks, hüdratatsioonikihtide moodustumine on energeetiliselt soodne ning nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad
niiskusena. Selle näiteks on tsemendiga reageeriv vesi betoonis. Niiskuse seisukohast on olulised vesi, veeaur ja jää, mis on materjali tühimikes õhupoorides ning pragudes. Kõik materjalid on mingil määral poorsed. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Stabiilse suhtelise õhuniiskuse juures on materjali poorides lõpuks sama palju niiskust kui õhus. Enamus materjale on hügroskoopsed, st et nad võtavad endasse niiskust ümbritsevast õhust. 8. KÜLMASILD. Külmasild tekib soojustatud konstruktsiooni osas, kus soojustus on ülejäänud konstruktsioonist halvem või puudub üldse. Näiteks tekib külmasild konstruktsioonides, kus soojustuse katkestab mõni teine materjal
Atmosfääri alaosas kasvab metaani, ammoniaagi ja vee osakaal. 9 Neptuuni vahevöö on Maa omast 10-15 korda massiivsem ja sisaldab suures hulgas vett, ammoniaaki ja metaani. Planeedi vahevöö on kuum ja vedel ning see on väga hea elektrijuhtivusega. Mõnikord kutsutakse seda ka vee-ammoniaagiookeaniks. Vahevöö ülemine kiht koosneb peamiselt ioniseeritud veest, milles on veemolekulid lagunenud vesiniku ja hapniku ioonideks. Ülemisest kihist allpool asuv vahevöö koosneb superioniseeritud veest, milles on hapnik kristalliseerunud, aga vesiniku ioonid liiguvad hapniku kristallstruktuuris vabalt ringi. 7000 km sügavusel võivad olla sellised tingimused, et metaan moodustab kristalle, mis sajavad allapoole nagu raheterad. Väga kõrgel rõhul tehtud katsetused Lawrence Livermore'i Riiklikus Laboratooriumis viitavad sellele, et vahevöö kõige alumine kiht võib olla vedel
polaarne vesi liigub mööda polaarsuse tõttu taime juuri ja varsi moodustavad vee molekulid ning inimese omavahel sidemeid veresooni, sest üks liikub molekul võtab endaga kaasa ka teisi vesiniksidemed ainuke Maal leiduv ühend, seovad veemolekulid mis esineb tahkena, tihedalt üksteisega kokku vedelana ja gaasilisena vee pinnale moodustub tahkudes paisumine elastne kile jää tihedus vee tihedusest pindpidevus väiksem vesi moodustab tilkasid VEE ÜLESANDED eemaldab jääkaineid Rakkude sisekeskkond ja Vesi tahab raku siserõhu
Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine
dünaamiline tasakaal vee ja veeauru vahel. 3. kuidas mõjutab temperatuur veeauru sisaldust õhus? Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Järelikult – temperatuuri tõustes suureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest? Kumeralt veepinnalt (veepiisad) on auramine intensiivsem, nõgusalt veepinnalt (märjad poorid) aga nõrgem kui tasaselt veepinnalt. Pääsevad ju veemolekulid kumerast pindkilest hõlpsamini välja kui läbi sellise pindkile vette tagasi. Nõgusa pindkile korral on aga olukord vastupidine. 5. kuidas veeaur levib õhus? Veeauru sisaldus õhus ehk õhuniiskus võib olla erinevates kohtades ja erineval ajal vägagi erinev, sõltudes geograafilistest ning meteoroloogilistest tingimustest. Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte. 6. mida iseloomustab õhus oleva veeauru õhk?
Seda põhjustab vee pindpinevus, seda nimetatakse kapillaarseks imendumiseks. NIISKUS MATERJALIDES Ehitusmaterjalides võib niiskus olla kõigis oma olekutes. Niiskus mõjutab materjalide vormi, tehnilisi omadusi ja välimust. Liigne niiskus tähendab enamasti negatiivses suunas. Materjali võib pidada veetihedaks, kui selle poorid ja tühimikud on vee molekulidest väiksemad. Kui materjal asub niiskes õhus, siis tungib veeaur aeglaselt selle pooridesse ja veemolekulid kinnituvad pooriseintele. Kui materjal asub vee all, siis on selle poorid veega täidetud. Niiskuse toimel muutub paljude materjalide maht. NIISKUSALLIKAD 1. Väline õhuniiskus ja sademed. 2. Maapinna niiskus. 3. Ehitusniiskus. 4. Inimese tegevusest põhjustatud niiskus ruumides. 5. Lekked. 6. Kondensvesi. ÕHUNIISKUS Õhk meie ümber sisaldab alati niiskust. Me näeme seda udu, kaste, vihma ja lumena. Õhus on niiskus ka nähtamatu veeauruna, mida on mõõteriistadeta raske kindlaks teha
Ülemiseks piiriks saamegi seetõttu väga erinevaid numbreid. Meteoroloogia kasutab seda, et atmosfäär on seal, kus toimuvad jälgitavad ilmanähtused. Meteoroloogilises mõttes loetakse 1200 km. Atmosfäär koosneb: 1. Gaasid üldiselt põhiosasid on kolm. Peamine on lämmastik, mida leidub 78,08%, teine on hapnik 20,95% ning kolmas on argoon 0,93%. Süsihappegaasi on 0,03% (osades kohtades on rohkem, osades vähem, muutuv suurus). 2. Veeaur veemolekulid on õhumolekulide hulgas (me neid ei näe!) 3. Tahketest ja vedelad osakestest sageli nimetatakse ka lihtsalt aerosooliks. Väikesed veepiisad, mida leidub kõikjal. Tahked osakesed (merepinnalt nt), põlemine (tuhk, tahm), taimede jäänused (taimede kuivamiselt tekib tolmu). Tõustes maapinnalt kõrgemale läheb rõhk järjest väiksemaks. Vastavalt sellele läheb väiksemaks ka atmosfääri tihedus. Põhiosa atmosfäärist on maalähedastes õhukihtides,
Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn. suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleb orgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 19. Aurumine. Kondenseerumine. Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on veeauru üleminek vedelasse olekusse ehk õhu küllastumine veeauruga
Läbiuhteline veereziim sademetevesi jõuab vähemalt kord aastas nõrguda läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurumine on tasakaalus. Aurumise ülekaaluga veereziim aurumine ületab sademeid. Muld-maapinna pealmine kiht mis koosneb orgaanilisest osast.mullaprofiil-mulla ristlõige kus eristuvad erinevad mulla horisondid.mulla viljakus-mulla võime varustada taimi vajalike mineraalainete ja veega.hüdrolüüs-veemolekulid viivad ioonid lahusena välja.oksüdeerumine-kivimi pind muutub pudedaks ja muudab värvi. Murenemise tähtsus-kivimid peenestuvad, kaljudest saavad rahnud, setted kanduvad ühest kohast teise, mineraalained satuvad mulda, mulla üks tekketegus. Kõrbestumise põhjused. seotud inimestega-metsade mahavõtmine, karjatamine. Kõrbetes ülekaalus füüsikaline murenemine (suured ööpäevased temp kõikumised), vihmametsades-keemiline mur (niiske ala ja kõrge temp).. Lähtekivimi mõju
°C. Pole teada ühtegi looma, kes suudaks täieliku külmumise üle elada. Küll on aga selliseid, kes suudavad taluda kehavedelike külmumise (rakud jäävad selle juures puutumata). Külmumiskindluse puhul on oluline vältida rakkude külmumist. Mõned loomad sisaldavad aineid, mis kiirendavad kehavedelike külmumist. Need on enamasti väga hüdrofiilsed valgud, mille struktuuris on palju hüdrofiilseid kohti, mis organiseerivad veemolekulid korrapäraselt, vähendades niimoodi jäätumisele kuluvat energiat. Mittekülmumiskindlad loomad võivad jahtuda madalate temperatuurideni ilma et kehas tekiks jää. Alajahtumisvõime on oluline loomadele, kes elavad keskkonnas, kus esineb hootist külma. Mõnede konnade kehavedelike külmumispunkt on -0,6 °C juures, kuid nad võivad jahtuda kuni -8 °C ilma et kehas jää moodustuks. Teadaolevatest loomadest kõige külmumiskindlam on üks Alaskas elav putukas, Rhabdophaga
Nôrga el. lüüdi puhul [K ~= c2] Ostwaldi lahjendusseadus lahuse lahjendamisel dissots. määr kasvab. Lôpmatul lahjendamisel muutub vôrdseks 1-ga Astmeline dissotsiatsioon protsess toimub 2 vôi enamas järjestikus astmes. N: I Na2S +H2O NaHS + NaOH = 2Na+ + S2+ + H2O 2Na+ + HS- + OH-; II NaHS + H2O H2S + NaOH = Na + HS + H2O H + S + Na + OH? Pôhivôrrand: I H2S H + HS; II HS H + S (k1 >> k2). Tegurid: CH3COOH CH3COO- + H+ 1) Lahjendamine saaduste suunas, sest veemolekulid ümbritsevad etaanhappe molekuli ja nôrgendavad sidet. 2) T+ - tasakaal paremale, sest endotermne reakts. 3) (sama happe) soole lisamine tasakaal vasakule (lisame saadust). III Tugevad elektrolüüdid. (lahuses molekule pole, NaCl lahus). Kui vôtta suurema konts. lahus, ka tugevatel on i < v ja < 1. Ioonpaarid vôivad tekkida, aga molekul mitte, siiski vôib käituda nii nagu poleks täielikult dissotsieerunud. Aktiivne kontsentratsioon [a = c]; a näiline konts
melamiinvaigust. Vaiguga immutatud lehed pannakse kuivatuskambrisse. Järgmiseks need lõigatakse ja kuhjatakse üksteise otsa virna: puhas- ja dekoratiivkiht on jõupaberikihi otsas. Paberikihid laaditakse lamedale hüdralilisele pressile. Press surub kokku vaigust immutatud paberikihid (,,sandwich") 1 400 psi, samal ajal kuumutades kõrgel temperatuuril. Kuumus katalüüsib reaktsiooni vaikudes. Fenooli (või melamiini) ja formaldehüüdi molekulid liituvad vabastades veemolekulid. Vaigud valguvad kokku ja seejärel jäigastuvad. 7 Kuumtöötlus muudab paberikihid üheks jäigaks lamineeritud kihiks. See kiht on kuiv ja lahusumatu ning seda ei saa vormida ega kujundada, isegi mitte kõrgetel temperatuuridel. Kuiv leht lõigatakse soovitud suurusega ja kujuga. Samuti on võimalik laminaat siduda mõne ehitusmaterjaliga, näiteks vineeriga, metalliga, saepuruplaadiga.
Ca 2+ Ioonide kontsentratsioonide gradiente loovad transportsüsteemid, näit. Na+ -K+ -pump Ioongradientide energia (elektrokeemiline potentsiaal) on paljude rakufunktsioonide aluseks VESI Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett Vesi on biokeemiline toiteaine Paljudes ensüümreaktsioonides on vesi kas reagent, produkt või keskkond Kaks vee unikaalset füsiko-keemilist omadust teevad vee asendamatuks: Vesi on polaarne molekul Polaarsed veemolekulid seostuvad omavahel VESI Vesi / vedelik jaotub organismis: rakusiseseks (intratsellulaarne ICV) - 66% kogu keha veest - 2/3 koguhulgast = 28 liitrit rakuväliseks (ekstratsellulaarne ECV) - 33% kogu keha veest 1/3 koguhulgast = 14 liitrit rakkudevahelises keskkonas 10,5 liitrit NIS M IS c a 42 L IITRIT vereplasmas 3,5 liitrit SISALDUB ORGA
Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). 20. Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu
4. a. Vee liikumise põhimõtted taimes Vee liikumine taime sisse ja taime sees toimub vedelas faasis sisenedes mullast taime rakkudesse ja liikudes läbi taime. Taimest välja liigub vesi aga gaasilises olekus (transpiratsioon). Veemolekulide liikumine taimes toimub difusiooni teel: aineosakesesed liiguvad suurema osakeste sisaldusega ruumiosast väiksema sisaldusega ossa. Selline liikumine ei vaja lisaenergiat (ATP-d) vaid veemolekulid liiguvad vabalt. Tänu suurele vee sisaldusele rakkudes tekib taimerakus hüdrostaatiline rõhk, mida nimetatakse turgoriks. Turgoris oleva taime raku vakuool on täitunud veega ja võtab enda alla suurema osa rakust. See on taimedele eluliselt tähtis, kuna turgor on peamine liikumapanev jõud raku kasvamisel ning ta annab taime koele suure osa mehaanilisest tugevusest (taim seisab püsti). Kui taimele tekib vee puudus, siis raku turgorolek kaob ning taim närtsib.
Hüdrolaasid ja nende süstemaatilised nimetused: Katalüüsivad hüdrolüüsireaktsioone (reaktsioone veega) ning nende reaktsioonide käigus katkevad sidemed C-O, C-N, C-P, C-C, C-S. Hüdrolaaside süstemaatilised nimetused: Näiteks: atsetüül-CoA hüdrolaas, kus atsetüül-CoA on substraadi nimi. EC 4.0 Lüaasid ja nende süstemaatilised nimetused: Lüaasid on ensüümid, mis katalüüsivad lagunemis- ehk lüüsumisreaktsioone. Sidemete lõhustumises ei osale veemolekulid ja oksüdeerijad. Lüaaside reaktsioonide käigus tekib reeglina kaksikside või ringstruktuur. Vastureaktsioonis katalüüsitakse kahe substraadi ühinemist, seetõttu kutsutakse lüaase ka süntaasideks Lüaaside süstemaatilised nimetused: Näiteks: tsitraadi hüdro-lüaas, kus tsitraat on substraat ning hüdro (H2O) on eralduv rühm. Lüaas Reaktsioon dehüdrataas vee elimineerimine
Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107 000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Nn suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). ’ 21. Aurumine. Kondenseerumine. V: Vedeliku üleminek gaasilisse faasi Potentsiaalne auramine- veepinnalt toimuv auramine Aurumine on vedeliku osakeste väljumine vedelikust läbi tema vaba pinna. Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem.
korrapära säilib ka isegi vedelas olekus ja suhteliselt kõrgetel temperatuuridel. Vee struktuuri võib vaadelda pidevalt vahelduvate vesiniksidemete kaudu ühendatud veemolekulide kogumitena, ,,vahelduvate klastritena", kus on säilinud osaliselt jää kristallvõre jäänukid, mis on molekulide soojusliikumise tõttu pidevas katkemise ja reformeerumise protsessis (joonis 3.2c). Jää kristallvõre küllaltki ,,avatud" struktuurist tuleneb veel üks vee omapära. Jää sulamisel saavad veemolekulid asetseda teineteisele lähemal ja seetõttu on vee tihedus (erinevalt enamikust keemilistest ühenditest) vedelas olekus suurem kui tahkes olekus. See vee omadus on kriitiline elu eksisteerimise seisukohast Maal. Kui vesi oleks oma omadustelt sarnane enamikule ainetele ja omaks tahkes faasis suuremat tihedust kui vedelas, siis vajuks veekogu pinnale tekkiv jää põhja. Seal, isoleeritult ülemiste kihtide poolt, hakkaks jää aegade jooksul akumuleeruma põhjustades ka
Kuidas käituvad dinaalid elketriväljas? V: Aatom on muutnud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest alengust kaasnevaks süsteemiks sellist süsteemi nim dinaaliks Nad tekitavad ainele mõjuva elektrivälja suhtes vastas suunalise välja nii nõrgendavad nad elektrivälja aines · Miso n dinaalmolekulid? Selgita mikrolaineahju tööpõhimõtet V: dinaalmolekul on vee molekuli käitumisel põhinev molekul Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad veemolekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega võnkuma Hõõrdjõudude olemasolul hakkabki toid soojenema. · Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt ? Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse? See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades · Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse? V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes
Suures veeringes osaleb aasta jooksul u 107000 km3 vett. Osa vett , mille loomad saavad toidust ja joogiveena ning taimed juurte abil mullast või veekogudest, läbib organismi keemiliselt muutumatuna ning väljub loomadest eritisena ja taimedest gutatsiooni- või transpiratsiooniveena. Osa vett osaleb organismisisestes keemilistes reaktsioonides ja vabaneb alles orgaaniliste jäänuste lagunedes. Suur bioloogiline veeringe algab vee fotolüütilise muundumisega taimede fotosünteesis. Veemolekulid lagunevad, tekkiv vesinik osaleborgaaniliste ainete molekulide moodustamises, hapnik eraldub molekulaarsel kujul ja läheb atmosfääri (sellest protsessist pärineb õhuhapnik). Sünklinaalid - on stratigraafiliste kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru ääreosas. Termosfäär e. ionosfäär. Tiirlemine- Maa tiirleb ümber Päikese, ajavahemikuks aasta. Maa kõige lähemal Päiksele periheelis. Troopilised tsüklonid Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel
Kuidas käituvad dinaalid elketriväljas? V: Aatom on muutnud kahest ühesuurusest kuid erimärgilisest alengust kaasnevaks süsteemiks sellist süsteemi nim dinaaliks Nad tekitavad ainele mõjuva elektrivälja suhtes vastas suunalise välja nii nõrgendavad nad elektrivälja aines 4)Miso n dinaalmolekulid? Selgita mikrolaineahju tööpõhimõtet V: dinaalmolekul on vee molekuli käitumisel põhinev molekul Mikrolainete perioodiliselt muutuva suunaga elektrivälja mõjul hakkavad veemolekulid toidus perioodiliselt ümber orienteeruma ja seega võnkuma Hõõrdjõudude olemasolul hakkabki toid soojenema. 6)Millies seisenb pusoelektriline pöördefekt ? Kus ja kuidas seda nähutst kasutatakse? See seisneb kristalli mõõtmete muutumises elektrivälja mõjul. Andurite tegemisel mikrofonides kvartskellades 5)Milles seisneb pusaelektriline efekt ? Kus ja kuidas seda nähtust kasutatakse? V: Ained mis on suutelised palariseeruma kokkusurumise või venituse tagajärjel Kellades andurtes
11 Plastifikaatori roll seisneb selles, et olles pindaktiivne aine ja absorbeerudes tsemendiosakeste pinnale, annab lisand osakestele samanimelise laengu. Selle tulemusena tsemendiosakesed tõukuvad ja eralduvad üksteisest. Flokkulid, mis lisandite puudumisel tavaliselt tekivad, lagunevad nüüd ning nende poolt kammitsetud veemolekulid osutuvad vabaks ja saavad toimida määrdeainena tahke materjali osakeste vahel. Vee parem juurdepääs tsemendiosakestele soodustab tsemendi paremat reageerimist veega. Üldjuhul toimub seetõttu mõningane betooni tugevuse tõus ka siis, kui vee hulk betoonis jääb samaks ja betoon valmistatakse parema töödeldavusega. Plastifikaatori doseering on tavaliselt 0,2-0,5% tsemendi kaalust. Suuremate doseeringute kasutamist piiravad üha rohkem ilmnema hakkavad negatiivsed kõrvalefektid.
langenud hajukiirgust. Selle intensiivsus sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks Päikese kõrgus, õhu sumedus, aluspinna albeedo jt, kõige suuremal määral siiski pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 25%. Summaarne kiirgus otse ja hajukiirguse summa. Aurumine selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise
3) Turbulentne õhusegamine – turbulentsiks pilvitusest. Lumesadu suurendab hajukiirgust 40 – 70% võrra, vihm aga vähendab keskmiselt 20 – 25%. Summaarne kiirgus – otse ja nimetatakse õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas. Õhu turbulents on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, hajukiirguse summa. Aurumine – selle all mõistetakse vee või jää üleminekut gaasilisse olekusse, see on muutumist veeauruks. Veemolekulid konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis, 4)Maa pikalaine kiirgus – seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda CO2. 5)Vee auramine maapin nalt– koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades mõjutab tugevalt õhuniiskus
Def: .Auru kuivusastme mõiste.) Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana (teeb tööd) ja ka soojuskandjana. Veeauru on võimalik saada a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess. b) Auru on võimalik saada vee keemisel. N: aurukateldes ja tavalise aurustumise puhul toimub aurustumine ainult vedeliku pinnal.(aktiivsemad veemolekulid eralduvad pinnalt). Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustumisprotsessi, mis toimub kogu vedeliku ulatuses ( aurumullid eralduvad juba vedeliku massist ning isegi anuma põhjast) Kuivaur nim auru, mis ei sisalda vee tilkasid ehk vesi on täielikult aurustunud ehk vedelat faasi enam pole. Niiskeaur nim auru, mis on kuivauru ja keeva vee mehhaaniline segu ja M ´´
jõutakse stoppkoodonini – toimub ribosoomides XI. Mis on aheldunud geenid? (õp.nr.3 lk. 89) • Esimese geeni avaldumine kutsub esile teise geeni avaldumise 7. Vesi a) Vee erilised omadused • Vee molekul on polaarne – molekulis esineb nõrk positiivne ja negatiivne laeng • Vee molekulide vahel on vesiniksidemed • Vesiniksidemed seovad veemolekulid nii tihedalt üksteisega kokku, et vee pinnale moodustub elastne kile, mida nimetatakse vee pindpinevuseks • Vesi on ainuke Maal leiduv ühend, mis esineb kolmes olekus: tahkena, vedelikuna ja gaasina b) Vee ülesanded rakkudes ja organismis • Vesi on rakkude sisekeskkond ja täidab rakuvaheruumi • Vesi on hea lahusti • Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides • Vesi transpordib aineid • Vesi tagab raku siserõhu 8. Elu tunnused
Orientatsioonijõududest nõrgemad, ent temperatuuri suhtes palju vähem tundlikud. 3. Dispersioonijõud – nõrgimad, ent on alati olemas. ! Kolloid osa ! I variant 1. Rakumembraani struktuur ja koostis, kuidas toimub ainete transport. Donnani memraani tasakaal. ! Fosfolipiidid on kaksikkihis ning lisaks on nende vahel valgud, mis on võimelised ringi liikuma. Ainete transport toimub läbi rakumembraanide. Membraani läbivad suhteliselt hõlpsasti veemolekulid ja veel mõned molekulid (O2, CO2, uurea jt). Liipidset kaksikkihti ei läbi paljud ioonid (K+, Na+, Ca2+, Cl- jt), väikesed hüdrofiilsed molekulid ja makromolekulid. Transpordimehhanismid: passiivne transport (piki kontsentratsioonigradienti) ja aktiivne transport (vastu kontsentratsioonigradienti). Difusioon on soojusliikumisest tingitud protsess, mille käigus ained kanduvad kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Difusioon on iseeneslik
3.Kuidas väljenduvad veemolekuli polaarsed omadused? -Veemolekul käitub nagu väike magnet vesiniku pool on alati positiivne ja hapniku pool on alati negatiivne. Polaarsed omadused väljenduvad ka veemolekuli omavahelistes sidemetes. Ühe veemolekuli vesinik tõmbub teise molekuli hapnikuga ja põhjustab suurte molekulide klastrite tekkimist. Temperatuuri tõusuga saavad klastrid juurde energiat ning lagunevad väiksemateks ühikuteks. Kui vedel vesi aurustub, siis veemolekulid käituvad nagu üksikud auru molekulid. (Seda teadmist kasutatakse ära üheaegselt nii veetihedate kui ka veeauru hästi läbilaskvate materjalide loomisel.) 4.Kapillaarjõud NB! ISESESISVALT -Kapillaarsus on mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused; kitsamas mõttes märgumisega kaasnevad imendumisnähtused kapillaarides ja poorides. Kapillaarsuse tõttu on vedeliku tase suuremas anumas ja sellega ühendatud
muutmiseks (selle liimivate omaduste aktiveerimiseks), äraauramisel toimub materjali mahu vähenemine ja võimalik pragude teke. Kolmandaks, savi ei ole veekindel ehitusmaterjal, ning tuleb seetõttu otsese vee, niiskuse ja külmumise eest kaitsta. Mida lahjem on savi (SiO2 sisaldus suur), seda: halvemini vormitav, paremini on ta kuivatatav st. väiksemad mahu muutused kuivatamisel, vähem lisandeid vaja, madalam on vajalik põletustemperatuur. Kuiva saviaine hüdratiseerumisel tungivad veemolekulid nende kristallvõresse, saviaine paisub, muutub plastseks. Savide üheks oluliseks omaduseks on tootmise seisukohalt nende plastsus st vee hulk, mida savile tuleb lisada, et segu omandaks teatud töödeldavuse. 9 Lubja kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Olenevalt toote karakteristikutest ja koostisest on õhklubi ja hüdrauliliste omadustega lubi jagatud veel omakorda alamkategooriateks (õhklubi kaltsium- ja dolomiitlubjaks; hüdrauliliste omadustega lubi naturaalseks
o 1350-1580o C 3. tulekindel savi ts o > 1580oC Savide keemiline koostis võimaldab hinnata nende kasutusvõimalusi keraamikas mida lahjem on savi s.o. mida suurem on SiO2 sisaldus seda: - halvemini vormitav - paremini on ta kuivatatav st. väikesemad on mahu muutused kuivatamisel - vähem lisandeid on vaja lisada - seda madalam on vajalik põletustemperatuur. 3.2.Füüsikalis-keemilised protsessid savi temperatuuri tõstmisel 3.2.1.Kuivatamine Kuivamisel eraldub kõigepealt vaba vesi. Veemolekulid, mis on adsorbeerinud saviosakeste pinnale 1) temperatuuri tõstmisel lahkub kõigepealt osakeste vaheline vaba vesi 2) seejärel adsorbtsioonvesi Kuivatamise järgselt on savi algolek taastatav vee lisamisega. 3.2.2. Põletamine Põletamise protsess järgneb kuivatamisele. Selle protsessi toimumise järgi, ei ole savi algolek enam taastatav. 3) temperatuuril > 200oC hakkavad põlema org.ained, nende tegelik põlemistemperatuur on 450...500oC. Savimassis tekib taandav keskkond. 4) 400..
alumohüdrosilikaatide hulka. Nende kristalliline ehitus on aga erinev. Kõik need mineraalid koosnevad tinglikult ränidioksiidi ja alumiiniumhüdroksüüdi kihtidest. Erinevatel mineraalidel on kihtide omavaheline asend ja sidemed nende kihtide vahel erinevad (joon. 2.1). Kaoliniidil on kihid seotud tugevate vesiniksidemetega. Illidil on kihid seotud nõrgemalt kui kaoliniidil kaaliumi ioonidega. Montmorilloniidil on kihid nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966).
veemolekulidest hüdratatsiooni kiht. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? V: Soodustab. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees? V: Pärsib. 51. Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 soosib vees lahustumist b) CH3 c) OH soosib d) >C=O (karbonüül) soosib 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? V: Jää sulamisel saavad veemolekulid asetseda teineteisele lähemal ja seetõttu on vee tihedus vedelas olekus suurem kui tahkes olekus. See vee omadus on kriitiline elu eksisteerimise seisukohast Maal. 53. Oletame, et vesi käituks analoogselt enamiku keemiliste ühenditega ja omaks tahkes faasis suuremat tihedust kui vedelas millised tagajärjed oleks sellel elu eksisteerimise jaoks Maal? V: Kui vesi oleks oma omadustelt sarnane enamikule ainetele ja omaks tahkes faasis suuremat tihedust
annaabi.ee 
