Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus ehitusviimistlus SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD JA KÄSIMASINAD Iseseisev töö Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD 1. PINNAVEE ALANDAMISE MASINAD JA SEADMED 1) nõelfilterseadmed kasutatakse peamiselt liiv- ja kruusliiv pinnaste puhul. Seade koosneb reast nõelfiltritest, mis süvistatakse pinnase ümber kaeviku perimeetri ja kraavi ühele või mõlemale küljele. Nõelfiltrid ühendatakse veekogumiskollektoriga, mis omakorda on ühendatud tsentrifugaalpumbaga, mis töötab koos vaakumpumbaga. Võimaldavad alandada põhjaveetaset kuni 5 m. 2. MONTAAZIMASINAD KORRUSTE TÕSTMISE MEETODIL 1) töölava karkasside paigaldamiseks korrushaaval 2) korvtõstuk 3. TEEDE-EHITUSMASINAD
1. põlevkivi ehk kukersiit ( kirde eesti ) kas. Energiatööstustes ja keemiatööstustes . 2. turvas ( lavassaare, sangla ) kas . soojusenergia,väetis , loomade allapanuks. 3. Fosforiit (eestis ei kaevandata ) kas .väetis. 4. lubjakivi/paekivi ( rakke , väo ,vasalemma ) kas. Teede ehituseks, dolomiit kaarma ??? . kas. Ehituseks 5. savi (aseri,kunda ,kolga ) kas. Tsement ,keraamika ,ehitusmaterjalid ( punane tellis ) 6. liiv ( piusa) kas. Klaas , kruusliiv ( rakke ). 7. mineraalvesi ( värska , häädemeeste ) 8. ravimuda ( haapsalu ,kuressaare ) pinnamoe kujundus eestis on mandrijää tekkeline .Eesti paikneb ida-euroopa lauskmaal ( tasandik,kus on kõrgustikud ja nõod ) 15 % kõrgustikud 37 % lavamaa ab. Kõrg. Üle viiekümne m . 46 % madalikke . ab.kõrg. alla 50 m. 2% orundid. tekke järgi : 1 . liustiku tekkelised
ühendada toitetorud segamisfreesiga, kontrollida, et operaatoril oleks kõik sideaine kulunormi andmed, tee tähsitus peaks olema ähtav kogu tee ulatuses. ·Tsementstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekatte kobestamisel saadud freespuru (freesitud must- või asfaltkatted). ·Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineteks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vahtbituumen. Täitematerjal on kas varem sideainetega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik,
tegemiseks, i) Olemasolevate katendite seisukord ning nõue teemaal vete äravoolu korrastamiseks 3) Teekatendi mõiste (mida tähendab, liigid, koostis, lisakihid tüübid) Mõistest ja liikidest on juttu 1. küsimuses. Lisakihid: Külmakaitsekiht – kiht materjalidest, mille maht tänu poorsusele külmudes ei muutu ja kogu niiskusega seotud mahu suurenemine külmumisel toimub pooride arvel. (Nt kruusliiv,liiv,sõelmed) Soojaisolatsioonkiht – aeglustab muldkeha külmumist ja vähendab seega muldkeha külmumissügavust. (Nt kergkruus, EPS, stabipinnas, tööstusjäätmed, lahja betoon, perliit jne). See kiht lisatakse siis kui pole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutada teisi meetodeid. Mõlemad kihid peavad 0,5 m laiemad ülalpool asetsevast kihist olema. Hüdroisolatsioonikiht – lõigatakse ära ülaltpoolt tulev vesi. (Geosünteedid, stabi, tihe asfaltbetoon)
9. Millised on Eesti aluspõhja settekivimites leiduvad põhilised maavarad? Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 10. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis. 11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst on igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui
a o p e 5 Hinnang loodusressurssidest ja -tingimustest lähtuvale kasutuspotensiaalile. Pinnakattega seotud maavaradest leidub Hiiumaal taastumatutest loodusressurssidest liiva, kruusa, turvast, savi ja ravimuda (Joonis 1). Lisaks leidub Hiiumaal veel lubjakivi ja mineraalvett. Liiv ja kruus Liiv ja kruus on enam tarbitavad maavarad. Maavarad paiknevad saarel ebaühtlaselt. Liivamaardlad on lääne- ja keskosas, kruusliiv aga ida- ja lõunaosas. Maakonna jaoks olulised maardlad on Määvli (Kapasto), Partsi, Männamaa, Muda-Prassi, Malviste ja Hiiumadala maardlad. Suur osa liiva ja kruusa varudest asub allpool pinnavee taset, mistõttu tuleb arvestada nende veealuse kaevandamisega pumpamise teel. Liiva ja kruusa kärjääridest saadav materjal leiab kasutamist peamiselt teedeehituses, ehitustöödel, puisteliivana, sobib betooni peentäiteks. Hiiumaa on oma saarelise eraldatuse ja tagasihoidliku pindala juures
Maastikurajooni aluseks olevat liustikuvoolu kulutusnõgu on tasandikuliseks alaks kujundanud kohalike ja Balti jääpaisjärve veed. Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Aluspõhja geoloogiliselt ehituselt jääb Põhja-Kõrvemaa kesk- ja ülemordoviitsiumi (Keila, Oandu, Rakvere ja Nabala lade) karbonaatkivimite avamusala. Aluspõhja kivimeid katab kuni 30 meetrine kvaternaari setete kiht, mille moodustavad saviliiv-moreen, liustikujõe kruusliiv, mitmesugused jääjärve- ja nüüdisjärve- ning soosetted. Iseloomulik suhteliselt paks pinnakate. Pinnakate on aga väga õhuke kirdeosas VatkuIlumäePalmse piirkonnas asuval paari kilomeetri laiusel, mandrijää kulutatud paesel saarlaval , mida Soome lahe poolt ääristab paekallas. Teine, soodest ümbritsetud paelava asub Kõrvemaa idaosas, Paidest ja Mäost põhja pool. Pandivere kõrgustiku jalamil on rohkesti lõunaedela-sihilisi (1015 m kõrgusi ja 10001500
o lihtne teekattemärgistus; o ülekäiguraja valgustus. Liiklussagedust reguleerivad vahendid võib omakorda jagada: · liiklusvoogu suunavad/keelavad: o teesulg; o poolsulg; o diagonaalne sulg; o keskpiirded; · kombineeritud vahendid. Loetlege katendi kihte (vähemalt 3) Killustikmastiksasfalt - SMA Tihe kuum asfaltbetoon - ACsurf; ACbin Kuum poorne asfaltbetoon - ACbase Mustkillustikust kiht - MUK Optimaalse terastikuga killustiksegu (graniit või lubjakivi) Kruusliiv ja jämeliiv Peenliiv tolmne saviliiv, raske tolmne saviliiv, tolmne kerge liivsavi Mis on pendelmigratsioon - inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel. Lisaks sellele hõlmab see ka teisi regulaarseid või sageli korduvaid reisimisi ühest kohast teise, mis ei ole töö ega õppimisega seotud. Linnatänavate liigitus -pea- ja kõrvaltänav. Projekteerimise lähtetasemed, iseloomustage neid
Kus esineb: geoloogiline ladestu ja lade? ★ Põlevkivi – Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. ★ Fosforiit – Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. ★ Lubjakivi – Lasnamäe lade. ★ Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. ★ Savi – Kambriumi Lontova lade. ★ Liiv ja kruusliiv – Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 10. Mis on viirsavi? Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis. 11. Mis on glatsiokarst? (mõju Eesti reljeefile) Glatsiokarst ehk pesudokarst - igikeltsa laigutine sulamine. Tekib, kui pinnase all olev jää
Kus esineb: geol ladestu ja lade? Põlevkivi Uhatu ja Kukruse lade. Kesk-ordoviitsium. Fosforiit Kambriumi savi- ja liivakivide ladestu pinnal, kaetud Ordoviitsiumi diktüoneema kilda ja järgnevate lubjakividega. Lubjakivi Lasnamäe lade. Diktüoneemakilt - Alam-Ordoviitsiumi fosforiidikihindi peal ja paekivikihtide lamamis. Savi Kambriumi Lontova lade. Liiv ja kruusliiv Kambriumi sinisavi ja Ordoviitsiumi lubjakivilasundite vahel. Kvaternaari setted. 1 10. Mis on viirsavi? (teke ja levimus Eestis) Viirsavi ehk jääjärvetekkelised setted. Saab eristada suvel ja talvel settinud kihte, mis kokku moodustavad aastavarvi. Paksus ulatub ca 20 meetrini. Kõige ulatuslikumalt on viirsavid levinud Lääne- ja Kirde-Eestis. 11
Eestis peamiselt põhjaosas. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus. Alla 50%, plastsed omadused: saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased: Eestis nt. turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi
Eestis peamiselt põhjaosas. *(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: sellele on iseloomulik tugev osakeste vaheline side , mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. Jäme purdpinnas: on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu. Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitataxe: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv,tolmliiv. Savipinnas: isel. Osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisald. Alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt. Turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. Eripinnastele, võib olla väga reostunud. * (9) Mis on põhjavesi
Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias? Kaljupinnas: iseloomulik tugev osakeste vaheline side, mis annab pinnasele monoliitsuse, jäikuse ja kandevõime. (Jäme purdpinnas on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu) Liivpinnas: osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepuru sisaldus alla 50%, pude pinnas. Liigitatakse: kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv, tolmliiv. Savipinnas: iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsed omadused. Saviliiv, liivsavi, savi. Eripinnas: eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis nt turvas, allikalubi, järvelubi. Tehispinnas: tekkinud inimtegevuse tulemusel, omadustelt võib pinnas vastata kaljupinnasetele aga samas ka org. eripinnastele, võib olla väga reostunud. 5. Mis on põhjavesi?
50 2 40 5 30 20 10 0 0,001 0,01 0,1 d10 1 d60 Terasuurus mm Joonis 2.12 Lõimisekõver. 1) Mölline liiv, 2)peenliiv, 3) keskliiv, 4) kruusliiv, 5) madala plastsusega savi, 6) keskmise plastsusega savi 16 leitakse iga läbimõõdu kohta sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud kogumassiga. Tulemused kantakse graafikule, mille horisontaalteljel on tera läbimõõdu logaritm ja vertikaalteljel antud läbimõõdust väiksemate (vastava avasuurusega sõela läbinud) terade massi ja kogumassi suhe protsentides (joonis 2.12). Ühendades
Täitematerjal võib olla uus juurdeveetud materjal, vana sideainega töötlemata teekatte või kruusatee pealiskihi kobestamisel saadud materjal või vana must- ja asfaltkatte freespuru. 194. Bituumenstabiliseerimine on täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaanilisteks sideaineks võivad olla bituumen, bituumenemulsioon või vaht bituumen. Tätematerjaliks on sideainega töötlemata looduslik kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, ridakillustik või vana teekate kobestamisel saadud freespuru. 195. Kompleksstabiliseerimine on stabiliseerimine, kus sideainena kasutatakse kas vahustatud naftabituumenid või bituumenemulsiooni ja tsementi. Täitematerjalideks sobib sama mis tsement- ja bituumenstabiliseerimisel. 196. Katend- mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, ja dreenkihist. 197
194. Mis on tsementstabiliseerimine Täitematerjali ja hüdraulilise sideaine tihendatud segu. Täitematerjaliks uus juurdeveetud materjal, vana sideainega töötlemata teekattest saadud materjal või vana asfaltkatte freespuru. 195. Mis on betuumenstabiliseerimine Täitematerjali ja orgaanilise sideaine tihendatud segu. Orgaaniliseks sideaineks bituumen, bituumenemulsioon, vahtbituumen. Täitematerjal sideainetega töötlemata kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, vana teekatte freespuru. 196. Mis on kompleksstabiliseerimine Sideainena kasutatakse vahustatud naftabituumenit, bituumenemulsiooni, tsementi. Sobilik suurte liikluskoormuste puhul. Täitematerjaliks see, mis teistel. 197. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 198. Mis on kate
m=c. Siit tugevustingimus: 1-3=2c. teri läbimõõduga rohkem kui 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt Lihtsa kujundi, ristküliku või sõõri korral on võimalik tuletada valem Järelikult sellistel pinnastel sõltub purunemine peapingete vahest. Purunemine koostisosade suurusele: 1)kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25%, pinge määramiseks, asendades summeerimise integreerimisega. tekib pinnal, kus nihkepinge on maksimaalne. See pind on peapingete 2)jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50%, 3)keskliiv osakesi > 0,25 mm Ristküliku nurgapunkti all pingete leidmiseks tuleb koordinaadistiku pindadest pööratud 45°
enam kui 450 miljoni aasta eest soojemapoolses madalmeres. Sealt on põlevkivisse jäänud ka mitmeid kivistunud eluvorme. Kukersiidis sisalduv orgaaniline aine, mida on 30-70 %, pärineb teatud liiki sinivetikast. Mõned põlevkivikihid sisaldavad ka teatud hulka õli ja selle alusel on Ida-Virumaal välja kujunenud õlitööstus. ((Kaart: Eesti maavarad ja nende paiknemine. Kaardil märgitud: lubjakivi, dolomiit, tellisesavi, raskestisulav savi, graniit, ehitusliiv, klaasiliiv, tsemendiliiv, kruusliiv, mineraalvesi, meremuda, põlevkivimaardla, Rakvere fosforiidimaardla piir, turvas.)) --- 35 Arvestuslikult on Eestis põlevkivivarusid ligi 5 miljardit tonni ja sellest peaks praeguse kasutuse juures jätkuma veel sadakonnaks aastaks. Seda esineb maapõues 2,5-3 m paksuse kihina, mis õheneb lõuna ja lääne suunas. Ida-Virumaal, paekalda lähedal asub lade maapinna ligiduses, umbes 7-100 m sügavusel. Lääne-Viru ja Järva maakonnas paiknevad kihid aga sügavamal
Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese tugevusega sidemetega) ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm. Liivpinnased jaotatakse olenevalt koostisosade suurusele järgmisteks alaliikideks: - kruusliiv osakesi > 2 mm rohkem kui 25% - jämeliiv osakesi > 0,5 mm rohkem kui 50% - keskliiv osakesi > 0,25 mm rohkem kui 50% - peenliiv osakesi > 0,1 mm rohkem kui 75% - tolmliiv osakesi > 0,1 mm vähem kui 75 % Maailmas üks tuntuimaid klassifitseerimissüsteeme on "ühtne pinnase klassifitseerimissüsteem (ASTM D-2487)" (unified soil classification system)
annaabi.ee 
