Tartu Kutsehariduskeskus Füüsika Iseseisev töö Ljudmila Kovaltšuk Õpetaja: Arno Ratas Tartu 2014 1. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 3. Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R=R1*R2 / R1+R2 ( R=R1+R2+R3 ) 4. Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U= I*R 5. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus jaguneb kõikide juhtide vahel võrdselt. 6. Kõigil juhtidel on pinge sama. U=U1+U2+U3 7. Voolutugevud on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuse summaga. 8. Kaks korda. 9. 1/R= R1 + R2 10. Rööbiti. 11. Tähis V-volt. Tähis A-amper ( volt-ja ampermeeter ) 12. 1 kWh elektri eest tuleb kodutarbijal maksta 0,244 eurot. Olenevalt ajast see arv
rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas. I=I1+I2+I3 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. U=U1=U2=U3 3. 1/R= 1/R1+1/R2+1/R3 15) Kõrvaljõududeks nim igasuguseid laetud osakestele mõj. Jõude, mis ei ole
Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m 26,7 e = s -1 = - 1 = 0,695 d 15,8 e * w 0,695 * 10 S r = 1, w = = = 0,260 s 26,7 kN = d (1 + w) = 15,8(1 + 0,260) = 19,9 m3 Pinged savi peal
Jadaühenduses läbib mõlemat elementi sama vool I , pinge moodustub aga osapingete summast U = U 1 + U 2 , siis on vaja liita pinged, mis vastavad samale voolule. 37 Valime voolu I 1 ja tõmbame rõhtteljega paralleelse sirge, mis joonise mõõtkavas vastab sellele voolule. Lõigud 1-2 ja 1-3 väljendavad nüüd osapingeid U 1 ja U 2 . Nende liitmisel saabki punkti 4, mis on ühise pinge-voolu tunnusjoone punkt. Kogupinge väärtust iseloomustab nüüd lõik 1-4. Kui samamoodi toimida teistel vooluväärtustel ning saadud punktid ühendada, saabki ühise pinge-voolu tunnusjoone I = f (U ) . Saadud tunnusjoon võimaldab lahendada antud ahelat mitmel viisil. Kui näiteks on antud ahela kogupinge U , saab määrata voolu ja osapinged. Selleks tuleb rõhtteljel võtta kogupingele vastav lõik. Olgu see 0-5. Tõmmates nüüd punktist 5 ristsirge, saab lõikumisel pinge-voolu tunnusjoonega punkti 4.
JADAÜHENDUS: Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In. võimsusel üks kilovatt töötav seade ühe tunni jooksul. OHMI seadus KOGU vooluringi kohta: Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga Elektromotoorjõud. Valem. Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. summaga U = U1 + U1 + ...Un RÖÖPÜHENDUS: Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab = U1 = U1 = ...Un
14. Kirchoffi I seadus Ühte punkti suunduvate voolude suurused on võrdsed sellest punktist väljuvate voolude suurusega. 15. Kirchoffi II seadus -------------------------------------------------EI TEA-------------------------------------------- 16. Takistite jada- ja rööpühendus JADAÜHENDUS: RÖÖPÜHENDUS: I=I1=I2=... Vool on konstantne I=I1+I2+... Koguvool on võrdne üksikute U=U1+U2+... Kogupinge on takistuste suurusega. võrdne üksikute pingete summaga. U=U1=U2=... Kogupinge on sama R=R1=R2=... Takistus on võrdne 1/R=1/R1+1/R2+... Kogutakistuse pöördväärtus üksikute takistuste summaga. on võrdne üksikute takistite takistuste pöördväärtustega. 17. Eeltakisti arvutus
JUHTIDE JADAÜHENDUS Voolutugevus jadaühendusel on kõikides punktides ühesugune 1) J = const. 2) U = U1 + U2 Vooluringi kogupinge on võrdne pinge languste summaga üksikutel tarbijatel. 3) U1 = R1 ( J= U1 ; J= U2 ) Tarbijatele rakendatud pinged on võrdelised takistustega. U2 R1 U2 R2 4) U1= I x R1 U = I(R1+R2) U2= I x R2 I x R= I(R1+R2) / : I U1 + U2 = IR1 + IR2 R = R1 + R2 Jadaühendusel kogu takistus on võrdne takistuste summaga. JUHTIDE RÖÖPÜHENDUS
1. Milliste juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. Jadaühendus on elektriahela elementide ühendusviis, mille puhul on kõik elemendid ühendatud vooluahelasse järjestikku. 2. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühandatud juhtide jaoks. Kõigi juhtide voolutugevus on sama suur. I = I1 = I2 = ... = In 3. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Jadaühenduses on ahela kogutakistus võrdne kõigi juhtide takistuste summaga. R = R1 + R2 + ... Rn 4. Kuidas leida pinget vooluringi lõigus, mis koosneb kahest jadamisi ühendatud juhist, kui pinge üksikutel juhtidel on teada? Kogupinge on võrdne üksikute lõikude pingete summaga. U = U1 + U2 + ... Un 5. Millist juhtide ühendust minetatakse rööpühenduseks? Kujutage seda skeemilt. Rööpühenduseks nimetatakse sellist ühendusviisi, kus voolutugevus j...
a) I1=U1:R1 R1= U1:I1 R1= b) R2=U2:I R2= c) R=R1+R2 R= 7. Kannan mõõtmistulemused ja arvutuste tulemused tabelisse Voolutugevus Pinge Takistus 1.lamp I= U1= R1= 2.lamp I= U2= R2= 8. Leian seose kummagi lambi pinge ja kahe lambi kogupinge vahel. 9. Leian seose kummagi lambi takistuse ja lampide kogutakistuse vahel. Järeldused: Kirjutan õige märgi tähtede vahele ( =, +,- ). Rida a) on näitena täidetud a) I = I1 = I2 b) U U1 U2 c) R R1 R2
Juhtide jada- ja rööpühendus. 1)Jadaühendus ehk järjestikune ühendus. Jadaühenduses vool ei hargne. Jadamisi on kõik vooluringi hargnemata osad. Jadamisi vooluahelas on voolutugevus kõikides juhtides ühesugune(laeng q ei kogune, ei hargne jne) => J=J1=J2=...=Jn (n juhtide arv) Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2)Rööpühendus ehk paralleelühendus.
Ohmi seaduse anatoomia Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. Selle avastas G. S. Ohm, kes oli saksa füüsik. Ohmi seadus seob omavahel kolm elektrilist suurust: voolutugevuse, pinge ja takistuse. Ta avastas voolutugevuse sõltuvuse pingest vooluringi osas ja voolutugevuse seaduse kogu suletud vooluringis. Katsete tegemine nõudis suurt osavust, sest G. S. Ohmil ei olnud amper- ega voltmeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Jadaühendus on ühendusviis, mille puhul kõik elektriahela elemendid on ühendatud vooluahelasse järjestikku. Ahela katkemisel katkeb vool kõigis elementides. Jadaühenduses vool ei hargne. Voolutugevus jadaahelas on kõikides juhtides sama ( I=I1=I2=...=In ) Kogupinge jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide pingete summaga ( U=U1+U2+..+Un ) Kogutakistus jadamisi vooluahelas on võrdne juhtide takistuste summaga...
Võru Kutsehariduskeskus Elektrotehnika Kodune töö I Koostaja andmed: Nimi: Peeter Kukumägi Klass: MH-09 Juhendaja:Viktor Dremljuga 21.09.2009 Sissejuhatus Eesmäriks on kasutada Ohmi seadust. Välja arvutada kogu takistus. Arvutada kogu võimsus ja osavõimsus. Arvutada kogupinge ja osapinged.Tuleb teha skeem kus näitad ära voolu allikas ja takistid.Arvutused tuleb teostada excelis. Peeter Kukumägi 2 Skeem Peeter Kukumägi 3 Ülesanne Peeter Kukumägi 4 R23 = R2 + R3 = 7 +5 =12Ohm R23 *R 4 12 * 4 R234 = = = 3Ohm R23 + R4 12 +4 R67 = R6 + R7 =11 +10 = 21Ohm R23467 = R234 + R67 = 21 +3 = 24Ohm R23467 * R5 24 * 12 R234567 = = =8Ohm
Ühik on oom- takistus, mille pinge 1 V tekitab voolu 1A. · Tingmärgid? Vooluallikas ; Ampermeeter ; lüliti ; Reostaat ; takisti ; patarei ; lamp ; Voltmeeter ; kondensaator . · Mida tähendab juhtide jadaühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on järjestik ühenduses. Voolutugevus jääb muutumatuks. J1=J2=...=J=const. Jada kogupinge võrdub üksikute pingete summaga.U=U1+U2+... Jada kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+... Jada kogumahtuvuse pöördväärtus võrdub üksikute mahtuvuste summaga. 1/C=1/C1+1/C2+1/C3+... Vooluring ei hargne( nt. Elektriküünlad kuusel) · Mida tähendab juhtide rööpühendus ja sõnasta selle seaduspärasused. Juhid on paralleelses ühenduses. Koguvoolutugevus võrdub üksikute voolutugevuste summaga. J=J1+J2+J3+... Rööpühenduse pinge jääb muutumatuks
Päikesesüsteemi koostis? Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist, millede ümber tiirleb kokku 54 kuud ning süsteemis tiirleb veel ~100 000 asteroidi ning hetkel ka mõnisada komeeti. valguse peegeldumine Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda. OHMI SEADUS · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A) · U on pinge, mõõdetuna voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mõõdetuna oomides ( Ohmi seadus kehtib kõigi harilike elektrijuhtide korral. Gravitatsiooniseadus-- selle seaduse kohaselt kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga Energia jäävuse seadus-- väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest...
Võrumaa Kutsehariduskeskus MH-08 Elektrotehnika Kodutöö nr.1 Kristen Lalin MH-08 Juhendaja: Viktor Dremljuga Väimela 2008 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud materjalid................................................................................................................... 9 3 Sissejuhatus Selle kodutöö ülesandeks on õppida tundma Ohmi seadust ning ka Kirhhoffi I seadust. Kuidas arvutada võimsusi, arvutada voolutugevu...
Eritakistus Aine eritakistus p näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud ühikulise pikkuse ... Pinge U, voolutugevuse I ja takistuse R leidmine jada- ja rööpühenduse korral Jadaühendus Jadamisi ühendatud vooluringis on voolutugevus kõikjal üjesugune I = I1 = I2 = ...In Jadamisis ühendatud vooluringi kogutakistus on võrdne kõikide vooluringi ühendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un Rööpühendus Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U = U1 = U1 = ...Un Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute juhtide pöördväärtuste summaga 1/R = 1/R + 1/R + ...1/R Eritakistuse sõltuvustemperatuurist
kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. (lk 102) 8. Sõnastage Ohmi seadus vooluringi osa kohta. (3p.) Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. (lk 81) 9. Vooluringi on jadamisi ühendatud takistid 4 Ω ja 7 Ω. Arvutage voolutugevus ja pinge kummagi takisti otstel, kui kogupinge on 110 V. (4p.) Vastus: Voolutugevus on 11amprit, pinge 4 oomisel takistil on 44V ja pinge 7oomisel takistil on 77V 10. Vooluallika poolused on ühendatud omavahel raudjuhtmega. Juhtme pikkus on 40 m, ristlõikepindala 0,8 mm2 ja raua eritakistus 9,9*10-8 Ω*m. Ampermeetri näit on 0,5 A. Vooluallika allikapinge on 4 V. Arvutage vooluallika sisetakistus. (6p.) Vastus: 3 oomi
Fooliumi-ja paberiribad on tihedasti kokku rullitud, mistõttu paberkondensaatoril on reegline silindriline kuju. Kondensaatorite jada- ja rööpühendus( mis? Milleks?) Rööpühendusel on kõigil kondensaatoritel sama pinge U, patarei kogulaeg q aga koosneb üksikute kondensaatorite laegutest. Qr=q1+q2+...+qn ja CrU=C1U+C2U+...CnU Patarei kogumahtuvus on rööpühendusel võrnde üksikute kondensaatorite mahtuvuste summaga. Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge Uj üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga.Laeng q on aga kõigil kondensaatoritel sama,sest mingi laengu industreerimisel algselt neutraalse juhtiva keha ühele küljele või otsale, ilmub niisama suur, vatupidise märgiga laeng ka juhi teisele küljele. Uj=U1+U2+...+Un. Leideni purk- "laengukoguja", praeguste kondensaatorite eelkäija. Kondesaatori elektrivälja energia arvutamine- Kondesaatori mahtuvuse arvutamine-
Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 1. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 2. Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused?
Tartu Kutsehariduskeskus Maare Simo EV113 Iseseisev töö füüsikas Tartu 2014 2.Millist juhtide ühendust nimetatakse jadaühenduseks? Kujutage see ühendusviis ka skeemina. jadaühendus on voolutarvitite selline ühendusviis mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga. Jadaühenduses olevatel takistustel olev kogupinge on võrdne takistitel olevate pingelangude summaga. Jadaühenduses olevatel takistitel on koguvool alati konstantne. SKEEM: 3. Milline elektriline suurus on ühesugune kõikide järjestikku ühendatud juhtide jaoks? Järjestikku ühendatud juhtide puhul on ühiseks elektriliseks suuruseks voolutugevus(Amper). 4.Kuidas leida vooluringi kogutakistus, kui on teada jadamisi ühendatud juhtide takistused? Voluringi kogutakistuse leiame nii kui rakendame valemit R=R1+R2+R3 5
Õpikus: Kehade süsteemi,mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks,nimetatakse kondensaatoriks. 12.Mis on kondensaatori mahtuvus? Tema tähis ja ühik (defineerida): Kondensaatori mahtuvus näitab, kui suur laeng plaatidel tõstab plaatidevahelist pinget 1V võrra. C= q / U , kus q= ühe plaadi laeng ; U= pinge [C]= 1C / 1V = 1F (farad) 13.Plaatkondensaatori mahtuvuse valem: C= 1/4K × S/d 14.Kondensaatorite ühendamine patareiks, valemid: Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge U üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga: U=U1+U2+U3+... Avaldades pinge U laengu q ja mahtuvuse C kaudu saame q/C=q/C1+q/C2+... Rööpühendusel on kõigil kondensaatoritel sama pinge U, patarei kogulaeng q aga koosneb üksikute kondensaatorite laengutest: q=q1+q2+q3+... ja C×U=C1U+C2U+... millest C=C1+C2+... 15.Laetud kondensaatori elektrivälja energia, valemid: A= q × U (U=const.) Et pinge plaatidel kasvab sujuvalt, siis tuleb valemis kasutada pinge keskmist väärtust U/2
1V võrra. C= q / U , kus q= ühe plaadi laeng ; U= pinge ; [C]= 1C / 1V = 1F (farad) 4.Kondensaatori ruumalaühikusse salvestatav energiahulk. W= CU : 2 , W Salevestunud energia J ; C- kondensaatori mahtuvus F ; U- kondensaatorile rakendatud pinge V. 5. Kondensaatorite jadaühendus. Jadaühenduseks nimetatakse ühendust, kus ühe kondensaatori negatiivne elektrood on ühendatud teise kondensaatori positiivse elektroodiga. Jadaühendusel võrdub kondensaatoripatarei kogupinge U üksikutel kondensaatoritel tekkivate pingete summaga: U=U1+U2+U3+...Avaldades pinge U laengu q ja mahtuvuse C kaudu saame q/C=q/C1+q/C2 6.Kondensaatorite rööpühendus Rööpühenduseks nimetatakse ühendust, kus kõik kondensaatorite positiivse laenguga elektronid ühendatakse omavahel ja negatiivse laenguga omavahel. Rööpühendusel on kõigil kondensaatoritel sama pinge U, patarei kogulaeng q aga koosneb üksikute kondensaatorite laengutest: q=q1+q2+q3+... ja CU=C1U+C2U+... millest
mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. 15. Panna kirja seosed mis kehtivad juhtide jadaühenduse kohta. 1. voolutugevus on kõikides takistites ühesugune I = I1 = I2. 2. kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga. U = U1 + U2+ U3. 3. kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R = R1+R2. 16. || juhtide jadaühenduse kohta. 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga hargnemata osas. I=I1+I2. 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. U=U1=U2 3. Kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuse summaga. 1 1 1 1 = + + R R1 R2 R3 Ehk ilusamalt sama asi:
pinnale. 1.24 Vääne on varda tööseisund, mille puhul sisejõududena esinevad ainult väändemomendid. Need sisejõudude momendid tekivad vastukaaluks väliste pöördemomentide toimele. 1.25 Paindeks nimetatakse varda deformatsiooni, mille tulemusena varda telg kõverdub. Painutatud vardaid nimetatakse taladeks. Joonis 1. Varda põhideformatsioonid 1. Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga p = 2 + 2 . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid osakesi lõikepinnas üksteise suhtes nihutada.
I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat: pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω. Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω. Jadaühendus: Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1 Voolutugevus on mõlemas takistis samasugune. V= V1+V2. Kogupinge on üksikute pingete summa. Rööpühendus: Vooluring hargneb U1=U2=U. Rohkem elektrone läheb sinna kus on väiksem takistus.
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõr...
Vee voolamise mõju pingetele. loeng1 lk 42 K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendadaühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga. Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta. Pinnase osakeste poolt vastuvõetavat pinget ei saa otseselt arvutada ega mõõta. Ta on määratav kui kogupinge ja vee poolt vastuvõetava pinge vahe. Samaaegselt just erade vahel mõjuv pinge määrab pinnase käitumise pingeseisundi muutudes. See osa pingest põhjustab deformatsioone ja mõjutab pinnase tugevust.
Georg Simon Ohm Ohmi seadus Järeldusele pinge ja voolutugevuse võrdelisuse kohta jõudis 1862 aastal oma katsete tulemusi üldistades sakslasest kooliõpetaja G.S. Ohm. Nende katsete tegemine nõudis suurt osavust. Ohmil polnud ei volti-ega ampermeetrit. Pinget mõõtis ta elektromeetriga ja voolutugevust magnetnõela pöördumise põhjal vooluga juhtme läheduses. Georg Simon Ohm sündis 16. märtsil 1789.aastal Erlangenis Saksamaal protestantlikus peres. Tema isa oli lukksepp ja ema pärines rätsepa perekonnast. Georg läks 11-aastaselt õppima gümnaasiumi, kuid pakutud kooliharidus jäi algeliseks. Tegeliku hariduse sai Georg oma isalt Johann Wolfgangilt. 1805. aastal astus Ohm Erlangeni ülikooli, kuid eelistas õppimisele pidutsemist. Poja käitumisest tigestunud isa saatis ta Sveitsi, kus ootas matemaatikaõpetaja ametikoht. Neli aastat hiljem soovis noormees pöörduda tagasi ülikooli, k...
Joonis 3.13 Pinnase külmatundlikus (Casagrande järgi) 3.4 Efektiiv- ja neutraalpinged pinnases K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendada ühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga = + u (3.14) Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta. Pinnase osakeste poolt vastuvõetavat pinget ei saa otseselt arvutada ega mõõta. Ta
UP UP U 2 maandatud osa 1 3 US Joonis 7.1. Puutepinge üksikmaanduselektroodi korral. U - kogupinge, Up - puutepinge, Us - sammupinge, 1 - maanduselektrood, 2 - potentsiaalide jagunemise kõver, 3 - võrdse potentsiaali pind. 1 Elektrivoolu toime organismile võib olla väga mitmesugune ja erinevate tagajärgedega: 1. Mehaanilise toime tagajärjel vigastatakse kudesid, tekivad luumurrud jne. Sageli on mehaaniline toime põhjustatud elektrivoolu poolt kaudselt. 2
2 0 11 E3a = I 3 a * R3 E3 a = 2 *12 E3a = 24 V 6 Pingeallikad E2 ja E3a on jadaühenduses, leian kogupinge E23a R1 R2 1 4 1 36 E1 5 E23a 18 V 12 V
Elektrotehnika eksam 1. Coulombi seadus + ül. 2. Elektrivälja tugevus + ül 3. Elektrivälja jõujooned 4. elektrivälja potentsiaal + ül 5. elektripinge 6. elektrimahtuvus + ül 7. kondensaatorite jada- ja rööpühendus + ül 8. elektrivool + ül 9. elektromotoorjõud + ül 10. elektritakistus + ül 11. elektritakistuse sõltuvus temperatuurist + ül 12. Ohmi seadus + ül 13. Töö ja võimsus + ül 14. Kirchoffi esimene seadus 15. Kirchoffi teine seadus 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül 17. Eeltakisti arvutus 18. Energiaallikate jada- ja rööpühendus + ül 19. Energiaallikate vastulülitus 20. Liitahelate arvutamine Kirchoffi seaduste abil + ül 21. Liitahelate arvutamine sõlmepinge meetodil + ül 22. Takistite kolmnurk ja tähtühenduse teisendamine + ül 23. Liitahelate arvutamine kontuurvoolumeetodil + ül 24. Elektromagnetilise induktsiooni mõiste 25. E...
Päike mõjutab Maad suurema gravitatsioonijõuga kui Maa Päikest. Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringorbiidil. Asteroidid kujutavad endast põhiliselt Marsi ja Jupiteri orbiitide vahelisel alal Päikese x ümber tiirlevaid väikeplaneete. Kõige suurem planeet Päikesesüsteemis on Maa 7. Millised kaks järgmistest väidetest on õiged? (2 p.) Jada : I=I1=I2=I3 U=U1+U2+U3… R=R1+R2+R3 Juhtide jadaühendusel… võrdub kogupinge üksikutel pingete summaga. x ühe juhi läbipõlemisel vooluring ei katke. on voolutugevus jada otstel võrdne üksikutel juhtidel tekkivate voolutugevuste summaga. on kõikides jadamisi ühendatud juhtides voolutugevus sama väärtusega. x on juhtide kogutakistus võrdne üksikute juhtide takistuste pöördväärtuste summaga. on pinge kõikidel jadamisi ühendatud juhtidel alati sama väärtusega.
Tagasiside Õige vastus on: 1 Küsimus 44 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline on jadaühenduse korral ahela kogutakistus R kui: R1 = 5 Ω ; R2 = 5 Ω; R3 = 5 Ω; 15 Vastus: Tagasiside Õige vastus on: 15 Küsimus 45 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline on jadaühenduse korral kogupinge U kui: U = 5 V; U = 5 V; U = 5 V; 15 Vastus: Tagasiside Õige vastus on: 15 Küsimus 46 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Milline on jadaühenduse korral koguvool I kui: I1 = 5 A; I2 = 5 A; I3= 5 A; 5 Vastus: Tagasiside Õige vastus on: 5 Küsimus 47 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga
1. Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud. Elektrivälja punkti potentsiaal on mingisse punkti paigutatud positiivse ühiklaengu q potentsiaalne energia, mis tekib, sest ta võib hakata väljajõu mõjul liikuma, mille puhul see jõud teeb tööd. Pinge – elektrivälja kehe punkti vaheline pinge on suurus, mida mõõdetakse tööga, mis kulub positiivse ühiklaenug ühest punktist teise üleviimiskeks. U=A/q Elektromoroorjõud on mitteelektrivälja mööduks; toiteallika kogupinge. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. 2. Elektrivool: ühik, suund, valem Elektrivool on elektrilaengute suunatud liikumine. Voolu suunaks loetakse positiivselt laetud aineosakeste suunda, ehk elektroonide liikumise vastassuunda. Ühik= 1A; valem: I=Q/t (Q-elektrihulk; t-aeg) 3
FÜÜSIKA TRAFO TÖÖPÕHIMÕTE Trafo tootab elektromagnetilise induktsiooni alusel. Koosneb kahest mähisest ja raudsüdamikust. Mähiseid nimetatalse primaarbooliks ja sekundaarbooliks. Trafo alandab kõrgepingeliinidest tulnud pinget,et seda kodus kasutada saaks PILET1 1. Mis on alalisvool Alalisvool- vool,mille suund ja tugevus ajas ei muutu. Võrgust sõltumatu vooluallikas, suund plussilt miinusele. Ohmi seadus I=U/R 2)Vahelduvvoolu võimsus ja töö. Efektiivne võimsus, efektiivne pinge ja efektiivne voolutugevus. Vahelduvvoolu võimsus ja töö- N(võimsus)=U(pinge)*I(voolutugevus) P(töö)=I2*R. Voolusuund muutub perioodiliselt. Pinget ja võimsust saab mõõta transformaatoriga. Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, era...
A ~ 0-60 V2 L N ~ U = 30V 3. Töö käik Kirchoffi II seaduse valem on: U = U1 + U2 + U3 + ...Un Suletud vooluahela kogupinge võrdub üksikute ahelaosade pingelangude (osapingete) summaga. Koostada vooluring joonisel antud skeemi järgi. Mõõta igal lambil pingelangud. Saadud andmed kanda tabelisse. Kontrollida mõõtmistulemuste põhjal kas Kirchoffi II seadus on õige ja teha järeldus. 4. Tabel. U (V) U1 (V) U2 (V) U3 (V) 30 10 10 10 Järeldus: 1
sõltuvalt tarvitist Erinevate ühendusviiside korral kehtivad elktriliste põhisuuruste ( I, U , R ) vahel erinevad seosed Jadaühenduse seosed : *voolutugevus on kõigis üksikosades ( tarvitites ) ühesuurune ja võrdne üldse voolutugevusega : I1)=12= ... = In = I *pinged üksikosade otstel on võrdelised ükaikosade takistusega (=pinge on seda suurem , mida suurem on üksikosa takistus ) : Jada otstel olev pinge e . kogupinge võrdne üksikosade otstel olevate pingete summaga U=U1+U2+...+U+UN Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega üksikosa , on kõigi üksikosade otstel pinge (Ui) Ühesugune ja jada otstel olev pinge on leitav seosega U=nUi *Jada kogutakistus on võrdne jada kõikide üksikosade takistuste summaga R=R1+R2+...+Rn Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega (Ri) ÜKSIKOSA , ON NENDE KOGUTAKISTUSEGA LEITAV SEOsega : R=nRi Rööpühenduse seosed :
Põltsamaa Ametikool Elektrotehnika alused A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 1. Üldteadmised elektrotehnikast 1.1 Vooluring Omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti, moodustavad vooluahela. Vooluallikas, elektritarviti, lüliti ja juhtmed on vooluahela osad. Lüliti sulgemisel tekib vooluahelas vooluring. Vooluring on suletud vooluahel, milles saab tekkida vool. Vooluahelas võib olla mitu vooluringi. Vooluallikas tekitab ja hoiab vooluringi ühendatud osades elektrivälja. Tarviti on suvaline seade, mis töötab elektrivooluga. Elektritarvitiks on näiteks elektrimootor, küttekeha, lamp, taskutelefon. Tarvitis muundub elektrienergia mingiks teiseks energialiigiks: mootoris mehaaniliseks energiaks, küttekehas soojusenergiaks, lambis soojus- ja valgusenergiaks, telefonis elektromagnetiliseks ja/või helienergiaks. Juhtmed on vajalikud vooluringi osade ühendamise...
korraldumine või lagunemine. Tavaliselt toimub tuumareaktsioon aatomituumade põrkumisel teiste tuumade või elementaarosakestega. Jada ja rööpühendus: 1.Jadaühendus ehk järjestikune ühendus. Jadaühenduses vool ei hargne. Jadamisi on kõik vooluringi hargnemata osad. Jadamisi vooluahelas on voolutugevus kõikides juhtides ühesugune(laeng q ei kogune, ei hargne jne) => J=J1=J2=...=Jn (n juhtide arv) Jadaühendusel kogupinge võrdub üksikute pingete summaga. Kogu pinge jaguneb üksikute takistuste vahel. (U=A/q : kuna tehtavad tööd liituvad, siis ka pinged liituvad.) => U=U1+U2+..+Un. Kui on n ühesugust juhti => U =n*U1 . Jadaühenduse korral on juhtide kogutakistus võrdne juhtide takistuste summaga.=> R= R1+R2+R3+..+Rn Kui on n ühesugust => R=n*R1. Jadaühenduse korral jaguneb pinge takistuste vahel võrdeliselt takistuste suurustega.=> U1:R1 = U2:R2 2.Rööpühendus ehk paralleelühendus.
mehaaniliselt isoleeritud süsteemi koguenergia on konstantne. E=const.Energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise, nagu näiteks potensiaalsest kineetilisse. dT+dV=0 dT=-dV 1.4. Jäiga keha deformatsioon 1.4.1. Normaalpinge ja elastsusmoodul: Normaalpinge on mõiste tugevusõpetusest ning ta tähendab lõikepinnaga risti paiknevat pingekomponenti. Normaalpinge on vektoriaalne suurus ning ta tähis tugevusarvutustes on . Kogupinge avaldub normaal- ja tangentsiaalpinge kaudu valemiga . Kogupinget pole aga otstarbekas kehas mõjuvate sisepingete hindamiseks kasutada, sest paljud materjalid taluvad normaal- ja tangentsiaalpingeid erinevalt, mistõttu tugevusõpetuses vaadeldakse neid eraldi. Kui normaalpinged püüavad keha üksikuid osakesi lõikepinna normaali sihis lähendada või eemaldada, siis tangentsiaalpinged püüavad neid
käigus jätkub murenemine, osakeste sorteerimine ja segamine. Materjali suhe. Pooride mahu muutus on võrdeline poorsusteguriga e. Koos pooride deformeeritavusega seotud probleemi. Terzaghi printsiip: veeküllastunud kuhjumisel tekkinud osakeste kogumid tihenevad nende peale kogunenud mahuga muutub ka kogumaht, kuid terade jääb muutumatuks. e=Vp/Vt = pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava osakeste kaalu või maapinnale mõjuvate koormuste mõjul. Pinnase omadusi (s/d)-1 = n/(1-n). Erimaht v pinnase pooride suhteline hulk: v=1+e = pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga - = '+u. Pinnase mõjutavad: terastikuline koostis, teisaldamise viis, pinnase genees. Orgaanika (Vt +Vp)/Vt= s/d
Magnetvälja suund oleneb voolu suunast juhtmes ja määratakse kruvireegliga. 3.Pooli ja kondensaatori jada ühendus; Pingeresonants Pooli pingekomponente Ua ja Ul otseselt mõõta ei saa, sest r ja xL on tegelikult ühtelangevad suurused. Pooli klemmidele A ja B ühendatud voltmeeter näitaks pooli pinget Up, Üldreeglina võib öelda et on negatiivne, kui vool on kogupingest faasilt ees. Pingeresonants- kui vahelduvvoolu jadaahelas Xl=Xc, siis Ul=Uc, pingekolmnurk taandub sirglõiguks ja kogupinge U on vooluga I faasis. Võrdsed ja vastassuunalised pinged Ul ja Uc kompenseeruvad vastastikku ning vooluahelal on aktiivtakistuse iseloom, seda nim. pingeresonantsiks. Pingeresonantsi kasutatakse näiteks raadiovastuvõtja sisendsignaalipinge tugevdamiseks. ÜLESANNE: I=? U1; U2; U3=? R=R1+R2+R3 R=44 I= 220/44 =5A U1=5*8=40V U2=5*12=60V U3=5*24=120V 12.1 Takistite jadaühendus Kui mitu takistit on ühendatud üksteise järel ilma hargnemiseta nim. seda jadaühenduseks
järjestikku ühendamisel? Kirjuta valem. 14.Takistite jadaühendus. 1. Selgitada, kuidas ühendatakse tarbijad järjestikku e. jadamisi. 2. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse korral kõigis tarbijates vool? Kirjutada valem. 3. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse korral kogutakistus? Kirjutada valem. 4. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse korral kogupinge? Kirjutada valem. 5. Teha jadaühenduse skeem. Selgitada, milline on jadaühenduse korral tarbijate koguvõimsus? Kirjutada valem. 6. Teha jadaühenduse skeem. Kuidas muutub pinge, vool ja võimsus teistel tarbijatel kui ahelasse ühendada veel üks tarbija? 7. Teha jadaühenduse skeem. Kuidas muutub pinge, vool ja võimsus teistel tarbijatel kui ahelast võtta üks tarbija ära? 8. Teha jadaühenduse skeem. Milline on ahelas vool ja võimsus
tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja veepoolt vastuvõetava pinge u summaga. = ' + u Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta. Pinnase osakeste poolt vastuvõetavat pinget ei saa otseselt arvutada ega mõõta. Ta on määratav kui kogupinge ja vee poolt vastuvõetava pinge vahe.
väiksema pinge, kui σg,z mõjumisel oluliselt ei muutu. Seepärast pinge suurendamine σ1-ni tekitab vaid väikese deformatsiooni. Pinnase oluline struktuurimuutus ja sellega kaasnev tihenemine algab alles peale σg,z ületamist. 10. DREENITUD JA DREENIMATA TINGIMUSED. Pole oluline-Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge- ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise.
Tähis I, ühik A. Valem: I=U/R ; I=q/t Takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool. Tähis R, ühik 1=1 V/A. 1 oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud pinge 1V tekitab juhis voolu tugevusega 1A. Valem: R=(l/S) (l takistuse pikkus, S ristlõikepindala, aine eritakistus) Eritakistuse ühik 1m Jadaühendus: Vool ei hargne, voolutugevus on kõikides juhtides sama (I=I =I ), kogupinge võrdub osapingete summaga (U=U +U ), kogutakistus võrdub osatakistuste summaga (R=R +R ). Rööpühendus: Vool hargneb, voolutugevus põhijuhis võrdub harude voolutugevuste summaga (I=I +I ), pinge kõikide juhtide otstel on sama (U=U =U ), kogutakistuse pöördväärtus võrdub osatakistuste pöördväärtuste summaga R=R +R Elektrivoolu töö on töö, mida teeb voolu kulgemisel juhis elektrijõud laengukandjate liikumist pidurdavate jõudude vastu. Eraldub soojust
on esitatud näitena Casagrande pinnase külmakerke ohtlikkuse hindamise kriteerium. 3.4 Efektiiv- ja neutraalpinged pinnases K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas. Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendada ühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga = + u (3.14) Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta
(9.23) Seega tugevustingimuse kasutamine annab samasuguse tulemuse kui jõudude tasakaalutingimus. Valemitest 9.22 (või 9.23) järeldub, et voolava vee korral kinnihoidvad jõud tuleb määrata kasutades heljundmahukaalu, see tähendab efektiivpingete kaudu, nihutavad jõud aga pinnase mahukaalu abil veega küllastunud olekus, see tähendab kogupinge kaudu. Üleni liikumatu vee all asuva nõlva puhul tulevad mõlemad jõud leida heljundmahukaalu abil. 9.9.3 Ringsilindrilise lihkepinna meetod vee voolamisel nõlvas Võrreldes vee mõjuta lahendusega lisandub lihkumist põhjustavale momendile hüdrodünaamilisest jõust põhjustatud moment W d (joonis 9.18). Ülesande võib lahendada nagu pika nõlvagi puhul kahel viisil. Otsese lahendi
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
