13) alusel ristkülikulise ristlõike puhul h - 2 u= e . 23 - 37 mk t Seina saledus h ef h = , t ef kus hef leitakse valemiga (2.19) hef = nh. Vastavalt jaotise 2.4.2.3.3 alapunktile a) tuleks võtta 2 = 1,0. a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või raudbetoonvahelaega ühelpool seina, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1,0; ekontroll =0,25*0,51=0,1275 m < e =0,17 m. Seega hef = 1,0x2,48 = 2,48 m. Seina arvutuspaksus on j 2.4.2.4 alusel ühekihilise seina puhul tef = t. Seina saledus h = 2,48/0,51 = 4,86. Ekstsentrilisus seina keskkohal emk = em + ek 0,05 t , kus Koostas N.N 2011 26
· Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab
Ac on seina või posti arvutusliku osa surutud tsooni ristlõikepindala. Vastavalt eeldustele ei võta ristlõige vastu tõmbepingeid, surutud osas pingeepüür täitub ja arvutustes võetakse see ristlõikekujuliseks. Selle pinna raskuskese peab seega asuma mõjuva jõu rakenduspunkti all (sellega ühel joonel) See tingimus on pinna Ac määramisel aluseks. Ristkülikulise ristlõike puhul Ac = (1-2ei/t)A või Ac = (t 2ei)b, kus ei on ekstsentrilisus seina või posti ülemises või alumises lõikes ei = Mi/Ni + ehi + ea > 0,05t; kus Mi moment seina või posti ülemises või alumisese lõikes lae toetamise ekstsentrilisusest; Ni arvtuslik vertikaalkoormus ehi horisontaalkoormuse (näiteks tuule) põhjustatud ekstsentrilisus seina ülemises lõikes; ea juhuslik ekstsentrilisus, võib võtta ea = hef/300, kus hef on seina arvutuskõrgus (suurus 300 peegeldab tööde tegemise keskmist taset
Teist järku sisejõudusid tuleb võtta arvesse, kui need avaldavad oluliselt mõjutavad konstruktsiooni üldstabiilsusele ja kriitiliste lõigete kandepiirseisunditele. Hoonete korral võib teist järku sisejõudusid mitte arvestada, kui need ei ületa 10% vastavast esimest järku sisejõust. 40. Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldise ekstsentrilisuse komponendid (p 4.1.1). Surutud elemendi ristlõikes mõjuva survejõu üldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ei + e2 , kus e0 = MEd1 / NEd - esimest järku ekstsentrilisus (algekstsentrilisus); MEd1 - esimest järku arvutuslik paindemoment; NEd - arvutuslik pikijõud; ei - geomeetrilise konstruktsioonihälbe põhjustatud lisaekstsentrilisus; e2 - elemendi deformeerumise põhjustatud teist järku ekstsentrilisus. h - ristlõike kõrgus vaadeldavas suunas. Sümmeetrilise armatuuriga ristlõikel tuleb surve korral minimaalseks üldiseks ekstsentrilisuseks võtta e tot =
tagant, näiteks 7. mail 2003 ja 8. novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmine kord on 9. mail 2016. Merkuur on alumises konjunktsioonis keskmiselt 116 ööpäeva tagant, kuid see intervall varieerub planeedi orbiidi ekstsentrilisuse tõttu 111 ööpäevast 121 ööpäevani. Tema vastassuunaline liikumine Maalt vaadatuna kestab 8...15 ööpäeva. Kõikumist põhjustab muu hulgas orbiidi suur ekstsentrilisus. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest lääne pool alati siis, kui lõunapoolkeral on varasügis, ning ida pool siis, kui lõunapoolkeral on talve lõpp. Mõlemal ajal on Merkuur ekliptika suhtes maksimaalselt kaldu, nii et lõunapoolkera parasvöötmes, näiteks Argentinas ja Uus-Meremaal, tõuseb ta esimesel juhul mitu tundi enne päikesetõusu ning teisel juhul
x2 y2 suurus ( 2a ) ja on suurem fookuste vahelisest kaugusest ( 2c ). 2 + 2 = 1 ,mis on ellipsi kanooniline a b võrrand. 2c c 75. a 2 = b 2 + c 2 Ellipsi ekstsentrilisus on fookuste vahelise kauguse ja pikema telje suhe = = 2a a 0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned.
x2 y2 suurus ( 2a ) ja on suurem fookuste vahelisest kaugusest ( 2c ). 2 + 2 = 1 ,mis on ellipsi kanooniline a b võrrand. 2c c 75. a 2 = b 2 + c 2 Ellipsi ekstsentrilisus on fookuste vahelise kauguse ja pikema telje suhe = = 2a a 0 < < 1 ja ta iseloomustab ellipsi kuju. Kui = 0, saame ringjoone. a 76. Raadiusvektorid r1 + r2 = 2a r1 = a + x ja r2 = a x. Sirged x = ± on ellipsi juhtjooned.
1 PARABOOL Sirget, mis läbib parabooli fookust ja mis on risti parabooli juhtjoonega, nimetatakse parabooli sümmeetriateljeks. Parabooli lõikepunkti sümmeetriateljega nimetatakse parabooli haripunktiks. 2 PARABOOL Parabooli ekstsentrilisus on suurus , kus r on parabooli mistahes punkti kaugus fookusest ning d sellesama punkti kaugus juhtsirgest. Kuna need kaugused on parabooli definitsiooni põhjal võrdsed, võrdub parabooli ekstsentrilisus ühega. 3 PARABOOL Tähistame sümboliga p fookuse kaugust juhtsirgest. Osutub, et parbooli kanoonilise
HENRIK SEPP Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine kaugus Maast 384 400 km). Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse meredeks, kõige suuremat, täisk...
Juhendaja: Mirko Mustonen Kuupäev: 10.04.18 Tallinn 2018 Töö eesmärk: määrata saleda puitvarda ekstsentrilisel survel tekkivat kõverdumist iseloomustavad läbipainded ja võrrelda neid arvutuslikega. Katsekeha: Tulemused: 1. Läbipaine sõltuvus koormusest Kuna reaalselt ei õnnestu koormamisel raskust kunagi täpselt tsentreerida, siis teoreetiliste väärtuste arvutustel võetakse minimaalne ekstsentrilisus zF = 0,5 mm Tabel 1. zF =0,5mm Jõud Indikaatori Siire w Manomeetri lugem katseline teoreetiline lugem kgf kN mm 10 60 0,59 22,10 0 0
efektiivväärtused ϕ′ ja c′) Rd = A′(c′N cbc scic + q′N qbq sqiq + 0,5γ ′B′Nγ bγ sγ iγ ) ( 4.2) Valemites 4.1 ja 4.2 on kasutatud järgmisi tähiseid. a) Geomeetrilised suurused: A′ - vundamendi talla efektiivpindala, A′ = L′B′; L′ - talla efektiivpikkus, L′ = L − 2eL; B′ – talla efektiivlaius, B′ = B − 2eB; L – talla tegelik pikkus; B – talla tegelik laius; eL ja eB – vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; 9 d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) Pinnase omadused: γ′ – tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ′1 – tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; ϕ′d – efektiivsisehõõrdenurk; c′d – efektiivnidusus; cud – dreenimata nihketugevus;
Neli ööpäeva pärast periheeli taastub Päikese normaalne ida-läänesuunaline liikumine. Õiges kohas asuv vaatleja näeks, kuidas Päike pooleldi tõuseb, seejärel loojub tagasi samal horisondil ning lõpuks tõuseb uuesti, et jätkata oma normaalset ringkäiku. Need efektid kutsub esile Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus koos pöörlemis- ja tiirlemisperioodi resonantsiga suhtes 3:2 Mõnel laiuskraadil saaks vaatleja jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Seniidis Päike jääb seisma, liigub veidi aega vastassuunas ning jääb uuesti seisma. Lõpuks liigub Päike aina väiksemaks jäädes uuesti horisondi poole. Tähed aga liiguvad taevas kolm korda kiiremini kui Päike. Teistes kohtades on jälle teistsugused efektid
ääres on kevad jahedam ja sügis soojem kui sisemaal. A) kaugus ookeanist: mereline kliima- pehme talv, jahedam suvi, sademeid rohkem; mandriline kliima- külm talv, soe suvi, sademeid vähe. B) hoovused: soe hoovus- toovad rannikualadele soojemat ja niiskemat ilma; külm hoovus- toovad külmemat ja kuivemat ilma. 6) pinnamood- mõjutab õhumasside liikumist (mäestik, tasandik) ASTRONOOMILISED- päikesekiirgus, orbiidi ekstsentrilisus, kosmiline kiirgus Üldine õhuringlus: Kerkiv niiske õhk, sademed. M läänetuulte vöönd Laskudes õhk soojeneb, sademeid ei teki. K K Jahtunud õhk liigub suuremate laiuste poole ja hakkab laskuma. kirdepassaadid
Kuu Admed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ehk siis 7,36 × 10 22 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on
Kuu 1. Üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ehk siis 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud
korda väiksem kui Maa läbimõõt. · Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. · Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg. · Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. · Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. · Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s · Teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Tiirlemine ja faasid · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse
Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab
Kuu Kuu on Maa looduslik kaaslane. Ta on Maale lähim taevakeha .Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Tal ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C (kui Kuul on päev) jäise -1600C-ni (kui kuul on öö). Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada
Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. Välistuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 29005100 km sügavusele. Sisetuum 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Sisetuum koosneb peamiselt niklist ja rauast ning ulatub umbes 5100 6378 kilomeetri sügavusele. Andmeid maa kohta : Orbiidi pikem pooltelg 149 597 887 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,0167 Periheel 147 098 074 km Afeel 152 097 701 km Tiirlemisperiood 365,256 päeva Keskmine orbitaalkiirus 29,783 km/s Suurim orbitaalkiirus 30,287 km/s Väikseim orbitaalkiirus 29,291 km/s Kaaslane 1 (Kuu) Ekvatoriaalne diameeter 12 756,270 km Polaarne diameeter 12 713,500 km Maa keskmine diameeter 12 745,591 km Maa keskmine raadius 6372,795 km Maaellipsoidi lapikus 1:298,252 747 25 Ekvatoriaalne ümbermõõt 40 075,004 km Polaarne ümbermõõt 39 940,638 km
Merkuuri orbiit · Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Merkuuri orbiidi ekstsentrilisus: 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Merkuuri orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab
Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga märgata, kui saaks Kuud neis asendites korraga taevas näha. · Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. · Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. · Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. · Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal
c -- lõplik roomedeformatsioon, d -- arvutuslik vertikaalne survepinge, el -- elastne suhteline deformatsioon, i -- nõtketegur seina ülaservas või jalal, m -- nõtketegur seina keskmisel kõrgusel, M -- materjali omaduse osavarutegur, n -- jäigastatud seina vähendustegur (n= 2, 3 või 4), A -- seina ristlõikepindala, Ab -- toetuspindala, Aef -- seina ristlõike efektiivpindala, al -- toetuspikkus, E -- elastsusmoodul, e -- ekstsentrilisus, ea -- juhuslik ekstsentrilisus, ehi -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina alumisel või ülemisel serval, ehm -- horisontaalkoormuse ekstsentrilisus seina keskmisel kõrgusel, Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 8 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ ei -- resultandi ekstsentrilisus seina jalal või ülemisel serval, ek -- roomest tingitud ekstsentrilisus,
teda ennast puudutavates asjades, siis John Stuart Milli arvates Vali üks: a. peaks ikkagi arvama üldsuse arvamusega - olgugi, et üldsuse huvid otseselt mängus pole b. peaks tal selleks täielik õigus olema. Ainus piirang inimese tegevusvabadusele on ju: ta ei tohi teisi häirida Õige vastus! Küsimus 3 Vale Hinne 0,0 / 1,0 Flag question Küsimuse tekst Kaasajal on John Stuart Milli arvates ekstsentrilisus Vali üks: a. ühiskonna jaoks ohtlik Ei, see pole Milli seisukoht b. soovitav avaliku arvamuse türannia murdmiseks. Filosoofia 7. test: K: Milline on kaasaegse inimese jaoks tüüpiline küsimus - puudutagu asi teisi või olgu ta puhtisiklik - John Stuart Milli arvates? V: Mis on minu positsioonile sobilik? Mida tavaliselt teevad minust kõrgema positsiooniga ja paremas ainelises olukorras inimesed? K: John Stuart Milli sõnul pole idamaadel enam ajalugu, sest
Ellipsi sümmeetriateljed Esimene sümmeetriatelg on fookuseid F1, F2 läbiv sirge ja teine on sellega risti. Keskpunkt punkt, mille suhtes on ellips sümmeetriline (Punkt O) Tipud Joone lõikepunkte sümmeetriateljega nimetatakse joone tipudeks. Ellipsi fookused Fikseerime tasandil kaks erinevat punkti F1, F2 ja sellise positiivse reaalarvu a, et a > c, kus 2c = |F1F2| ja |F1F2| on lõigu F1F2 pikkus. Punkte F1, F2 nimetatakse ellipsi fookusteks Ellipsi ekstsentrilisus Ellipsi ekstsentrilisuseks nimetatakse arvu e = c/a (0 < e < 1). Eellipsi fokaalparameeter Ellipsi fokaalraadiused Ellipsi juhtsirged Sirgeid l1, l2, mis on paralleelsed y-koordinaatteljega ja on määratud võrranditega nimetatakse ellipsi juhtsirgeteks. Ellipsi teljed Ellipsil on neli tippu A, B, C, D. Lõigu AB pikkust nimetatakse ellipsi suuremaks teljeks, lõigu CD pikkust väiksemaks teljeks Ellipsi poolteljed lõigu OA pikkust suuremaks poolteljeks, lõigu OC pikkust
Need tähed ei tõuse kunagi kõrgele ja nende teekond lõunataevas on lühike. Üks osa tähtedest ei tõuse meie taevas kunagi. Kui tahame neid näha, peame minema vähemalt Maa ekvaatorile. Ekvaatoriline kordinaatide süsteem on astronoomia põhisüsteem. Peale selle kasutatakse veel ekliptilisi koordinaate, mis on saadud ekliptikast lähtudes, ja galaktilisi koordinaate, mille aluseks on Galaktika ekvaator. Järgnevalt taevakeha orbiitidest: · Merkuuri orbiit Orbiidi ekstsentrilisus :0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlesmisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kuu (lühireferaat) Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale.
üldvõrrandiga, tasandi normaalvõrrand ja selle kordajate ja vabaliikme geomeetriline tõlgendus. Punkti kauguse arvutamine tasandist. Nurg kahe sirge vahel. Tema arvutamisvalem taandatud kujul antud sirgete jaoks. Nurk kahe tasandi vahel. Nurk sirge ja tasandi vahel. 18. Ringjoone definitsioon ja võrrand. Ellipsi definitsioon ja kanooniline võrrand. Ellipsi fookused. Ellipsi ekstsentrilisus ja juhtjooned. Ellipsi optiline omadus. Hüperbooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Hüperbooli fookused, harud, ekstsentrilisus. Hüperbooli kaldasümptoodid ja juhtjooned. Hüperbooli alternatiivne definitsioon. Parabooli definitsioon ja kanooniline võrrand. Parabooli fookus, juhtjoon, ekstsentrilisus. Parabooli optiline omadus. Matemaatikutele tulemused tõetustega 1
1.7. Pinnavormid 2.1. Atmosfäär 2.2. Temperatuur 2.3. Päikese ja planeetide paiste 2.4. Magnetväli 2.5. Keemiline koostis 3.1. Viimaste sajandite Merkuuri uurimine 3.2. Marien 10 3.3. Messenger 3.4. Kasutatud kirjandus 4.1. Lisad Orbiidi omadused Orbiidi pikkus 360 000 000 km (0,38 Maa oma) Keskmine kaugus päikesest 57 919 000 km 0,387 aü Kaugus maast 82 000 000 km – 217 000 000 000 km Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 Maa oma) Tiirlemis periood 87,97 Maa ööpäeva Orbiidi kalle ekliptika tasandi suhtes 7,004 Füüsikalised omadused Diameeter 4879,4 km (38,252% Maast) Mass 3,303×10 23 kg Tihedus 5,43 g/cm 3 Pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pinnatemperatuur 452 kelvinit (179 °C)
e02 Kuna = 23, 1 < crit = 25 ei ole vajalik kontrollida teist j¨arku m~ojutuste suhtes. S¨ ummeetrilise armatuuriga ristl~ oikel tuleb surve korral minimaalseks ekstsentrilisuseks v~otta etot,min = h/30, kuid mitte v¨ ahem kui 20mm, kus h on ristl~oike k~orgus. ¨ Uldine ekstsentrilisus: etot = e0 + ea + e2 = 0 + 0, 002 + 0 = 0, 002m (237) h 0, 3 etot,min = = = 0, 010m etot = 20mm = 0, 020m (238) 30 30 T¨ahistan e0 = etot = 0, 020m Valin aramtuuriks 412A400. Leian esialgse survetsooni k~orguse: N 773, 8 · 103
Sissejuhatus Maa ainuke looduslik kaaslane on Kuu, mis on meie planeedist neli korda väiksem. Kuu asub meile nii lähedal, et sealt võib näha palja silmaga samapalju detaile, kui astronoom maapealse teleskoobiga Marssi. Kuu Meie lähim kosmosenaaber on Kuu. Kuu on ligikaudu kerakujuline tahke taevakeha. Ta tiirleb ümber Maa ja näitab meile ainult ühte ja sama külge. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva, 7 tunni ja 43 minutiga. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuul ei ole atmosfääri, mis hoiaks püsiva temperatuuri nagu Maal. Kuu temperatuur muutub põletavast 1150C jäise -1600C-ni. Vee puudumise tõttu ei saa taimed ja loomad seal elada
ektsentrilisuse ruut leitakse valemiga: e2=(a2-b2)/a2, tsoonidest koosnev maailmakaardisüsteem UTM; e. satelliidi raadiusvektor katab võrdse ajaga e’2=(a2-b2)/b2. Polaarlapikuse ja ekstsentrilisuse seos Airy ellipsoidil rakendatud Inglismaa kaardisüsteem võrdsed pindalad. Sellest järeldub – mida avaldub valemiga: e2=2 α- α2 UKTM; ellipsoidil GRS-80 Rakendatud Eesti suurem on trajektoori ekstsentrilisus, seda 6. Kirjelda taustsüsteemi WGS-84. WGS-84 on baaskaart TM Balti) ja puutujasilindrit kasutav rohkem muutub satelliidi kiirus traektooril. ülemaailmne ruumiliste geotsentriliste koordinaatide Gaussi-Krügeri projektsioon( näiteks Krassovski 34. Kepleri 3 seadus- Planeetide süsteem alguspunktiga Maa masskeskmes. Z-telg on ellipsoidile rakendatud 60 tsoonidest koosnev tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu
lisandumisega, vasak käsi ehk kura käsi aga vähenemise ja kadumisega. See reegel kehtib põhjapoolkeral. Mnemotehniliselt on faaside kindlakstegemiseks kasutusel ka järgnev meetod: Kui kuu "kasvab" ehk nähtavat osa tuleb juurde, on näha mõttes kuu peale kirjutatud J-tähe poolne külg. Kui kuu "kahaneb", on näha teine pool ehk mõttes kuu peale joonistatud K-tähe poolne külg. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale
kollektsioonist Polar Bears in Svalbard and Melting Sea Ice http://www.grida.no/photolib/detail/polar-bear-ursus-maritimus- observing-the-ice-norway_0103.aspx Kas Anto Raukasel on õigus? “Astronoomilistest faktoritest tulenevalt saabub uus jääaeg kui mitte varem, siis kindlasti 60 000 aasta pärast, mil üheaegselt esinevad kolm tegurit: - Maa asetseb oma orbiidil Päikesest kõige kaugemal, ajal, kui põhjapoolkeral algab suvi. - Maa orbiidi ekstsentrilisus on suurim. - Maa pöörlemistelje kalle orbiidi tasandi suhtes on suurim. “ Loe lisaks: A. Raukas, 2006. Kliima ja teadusmüüdid meie ümber. Horisont nr 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html Koosta ülevaade igikeltsa kohta Miks ja millistel aladel Too näiteid igikeltsa aladele esineb igikeltsa? iseloomulikest protsessidest?
D2 d2 × a × z) 2 b = labade laius k = laba liikumisulatus ühe Sele 4.6 Kahepoolne labapump pöörde kestel 41 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Radiaalkolbpump (ekstsentrilise silindriteplokiga) Kolbide pead liiguvad pumba telje pöörlemisel mööda pumba korpuse sisepinda. Ekstsentrilisus e määrab ära kolbide liikumisulatuse. Pumba töömaht: dk2 × V= × 2e × z 4 Sele 4.7 Ekstsntrilise silindriteplokiga z = silindrite arv radiaalkolbpump Radiaalkolbpump (ekstsentrilise teljega) Ekstsentriline telg tekitab pumba kolbide liikumise. Pumba töömaht: dk2 × V= × 2e × z 4 z = silindrite arv Sele 4
2) painde korral M Rd c z c dA 2 A s2 z s . (2.2') Ac Tugevustingimuseks on surve ja tõmbe korral ( Ne) Ed N Ed e ( Ne) Rd , (2.3) painde korral M Ed M Rd . (2.3') Valemeis (2.2) ÷ (2.3') e pikijõu ekstsentrilisus armatuuri As1 raskuskeset läbiva ja nulljoonega paralleelse telje s-s suhtes; zc survetsooni vaadeldava nivoo kaugus samast teljest; zs armatuuri As1 ja As2 raskuskeskmete vahekaugus. 2.5 Ristkülikulise survearmatuurita ristlõike tugevuskontroll 2.5.1 Bilineaarne pinge-deformatsioonidiagramm Vaatleme painutatud elemendi survearmatuurita ristkülikulist ristlõiget (joonis 2.8), mis töötab 3. piirkonnas (vt. joonis 2.5), s.o
Kool Pluuto Referaat füüsikas Juhendaja: Koostaja: Klass: Tallinn aasta Sisukord Tiitelleht............................................................................................................................................1 Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 Teema Pluuto.................................... .......................................................................................... 4-8 Pildid..............................................................................................................................
novembril 2006), saab teda tugeva päikesefiltriga varustatud teleskoobiga vaadelda musta kettakesena Päikese eest möödumas. Järgmine kord on 9. mail 2016. Merkuur on alumises ühenduses keskmiselt 116 ööpäeva tagant, kuid see intervall varieerub planeedi orbiidi ekstsentrilisuse tõttu 111 ööpäevast 121 ööpäevani. Tema vastassuunaline liikumine Maalt vaadatuna kestab 8...15 ööpäeva. Ka retrograadilise liikumise kestuse muutlikkust põhjustab eeskätt Merkuuri orbiidi suur ekstsentrilisus. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest lääne pool alati siis, kui lõunapoolkeral on varasügis, ning ida pool siis, kui lõunapoolkeral on talve lõpp. Mõlemal ajal on Merkuur ekliptika suhtes maksimaalselt kaldu, nii et lõunapoolkera parasvöötmes, näiteks Argentinas ja Uus-Meremaal, tõuseb ta esimesel juhul mitu tundi enne päikesetõusu ning
113. Hüperbooli fookused - F1 (−c , 0 ) , F2 (c , 0) 114. Hüperbooli harud - 115. Hüperbooli sümmeetriateljed- 116. Hüperbooli keskpunkt Olgu O hüperbooli fookustega määratud lõigu F1F2 keskpunkt. Hüperbool on sümmeertiline punkti O suhtes. Punkti O nim. hüperbooli keskpunktiks. 117. Hüperbooli tipud –A(-a,0), B(a,0) imaginaarsed tipud: C(c,0), D(0,-b) c 118. Hüperbooli ekstsentrilisus – e = a >1 b2 119. Hüperbooli fokaalparameeter- p= a 120. Hüperbooli Fokaalraadiused - r 1=|a+ex 0|, r 2=¿ a−ex 0∨¿ a a 121. Hüperbooli Juhtsirged – l1 : x =- e , l2 : x = e 122. Hüperbooli Teljed- keskpunkt O poolitab mõlemad teljed 123
tähisttakse 2a. Kui punkt M(x;y) on suvaline punkt hüperboolil, siis pnkti kaugust fookustest |MF1-MF2|=2a Hüperbooli kanooniline võrrand: Hüperbooli omadused: · On sümmeetriline x-telje, y-telje ja koordinaatide alguspunkti suhtes. · Lõikab x-telge A1(-a,0) ja A2(a,0) · Ei lõiku y-teljega. · Assümtootideks nim sirgeid, millele hüperbool kulgemisel lõpmatusse piiramatult läheneb. Assümtoote on 2. . x=a, x=-a; y=-b, y=b. Hüperbooli ekstsentrilisus Risthüperbooliks nim hüperbooli, mille reaal-ja imaginaartelg on võrdsed a=b. 2a- reaaltelg (a-reaalpooltelg) 2b- imaginaartelg (b-imaginaarne pooltelg) Parabool Parabooliks nim tasandi nende punktide hulka, mille kaugus antud punktist ja antud sirgest on võrdne. Mainitud punkti nim parabooli fookuseks ja sirget parabooli juhtsirgeks. Fookuste kaugus juhtsirgest tähistatakse p ja nim parabooli parameetriks. F(0; p/2) fookuse koordinaadid y= -p/2 juhtsirge võrrand 2p- fokaallaius
A poolitab lõigu KK' Antud joon sümmeetriline mingi sirge (punkti) suhtes: Me nimetame joont sümmeetriliseks mingi sirge (mingi punkti) suhtes, kui joone iga punkt K korral ka K sümmeetriline punkt K' selle sirge (selle punkti) suhtes asub joonel . Ellipsi fookused punkte F1 ja F2 nim ellipsi fookusteks F( ± C ; 0) C:=½| F1F2| Ellipsi keskpunkt - Ristreeperi alguspunkt ehk pooluse O paigutatud lõigu F1F2 keskpunkti. c Ellipsi ekstsentrilisus arvu e = a nimetame ellipsi ekstsentrilisuseks, paneme tähele, et e (0;1). b2 Fokaalparameeter ellipsi kõrgus fookuste kohal p = a Fokaalraadius ellipsi mistahes punkti kaugus fookusteni nimetame selle punkti fokaalraadiuseks. Joone sümmeetriateljed Sirged, mille suhtes joon on sümmeetriline.
max surve (joonised b,c,d) leitakse valemitega max = V / A + M / W; min = V / A - M / W , kus M = V * e0 - jõu V moment vundamenditalla tsentri suhtes; W - vundamenditalla vastupanumoment. Ristkülikulisel taldmikul küljemõõtmetega L ja B on A = L*B ja W = L*B 2 / 6 ja sellisel juhul max = V*(1 + 6 e0 / B) / L*B; min = V *(1 - e0 / B) / L*B . Nendest valemitest on näha, et kui ekstsentrilisus e0 on väiksem kui B/6, siis tekivad vundamenditaldmiku all ainult survepinged (joon. b). Kui ekstsentrilisus suureneb, peaksid taldmiku ühe otsa alla tekkima tõmbepinged (viirutatud osa joon d). Tegelikkuses ei saa tekkida tõmbepingeid taldmiku ja aluspinnase vahel, vaid survepinged jagunevad ainult taldmiku laiuse teatud osa piires. Tähistame surutud osa laiuse Bs , mille suurus tuleb leida valemiga Bs = 3*(B / 2 - M / V)
Orbiidi esitamise viisid ja nende täpsus Almanahh (~1 km, mõõtmiste planeerimiseks) Otseedastatud efemeriidid (prognoos, kättesaadavad kasutajale reaalajas, satelliidi navigatsiooniteates) Täpsed efemeriidid (ei ole prognoos, satelliidi X, Y, Z koordinaadid ~2 cm täpsusega, saadavad alles ~13 päeva pärast reaalselt toimunud mõõtmisi Kepleri orbiidi elemendid a ellipsi pikem pooltelg e ellipsi ekstsentrilisus i orbiidi kalle tõususõlme otsetõus perigee argument v tõeline anomaalia Lisaks modelleeritakse orbiidi elementide muutust (gravitatsioon jt) Mudeli abil saab satelliidi orbiidi reaalajas ~2 m täpsusega Saab arvutada satelliidi X, Y, Z koordinaatideks 2. Arutlege GPS-süsteemi kontrolljaamade otstarbe üle. Kontrolljaamade süsteem koosneb juhtivast kontrolljaamast, ülemaailmsetest monitooringujaamadest ja maapealsetest saateantennidest
- lähim punkt päikesele periheel, kaugeim afeel, - ( vaata päikesesüsteemi tabelit ) - suur pooltelg a ja väike pooltelg b (pikk ja lühike) , keskpunkt (teha joonis) - asteroidid tiirlevad ümber Päikese nagu planeedid, aga nad on palju väiksemad ja - ellipsi kuju iseloomusteb tema ekstsentrilisus e enamasti korrapäratu kujuga - e = keskpunkt-fookus/suur pooltelg (ringjoonel e=0) - paljude asteroidide orbiidid asuvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel - maa orbiidi e=0,017 - arvatakse, et kunagi oli seal planeet (Phaeton), mis lagunes tükkideks
Järelikult koordinaatteljed on ellipsi sümmetriatelgedeks. Ellipsi seda sümmetriatelge, millel asuvad fookused, nim fokaalseks teljeks.Sümmeetriatelgede lõikepunkti nim ellipsi keskpunktiks ehk tsentriks. 2.Ellipsi ja x-telje lõikepunktide leidmiseks tuleb lahendada ellipsi võrrand ja x-telje võrrand y=0 süsteemina. 3. Ellips paikneb ristkülikus, mis on piiratud sirgetega x=a, x=-a, y=b ja y=-b e=c/a nim ellipsi ekstsentrilisuseks, kui c Ekstsentrilisus näitab ellipsi väljavenitatust. Mida suurem on e, seda väljavenitatum on ellips. Hüperbool Hüperbooliks nim tasandi nende punktide hulka, mille kauguste vahe tasandi kahest antud punktist on absoluutväärtuselt konstantne. Definitsioonis mainitud kaht antud punkti nim hüperbooli fookusteks. x²/a²-y²/b²=1 nim hüperbooli kanooniliseks võrrandiks. Sellest võrrandist järeldub, et hüperbool on teist järku algebraline joon. Hüperbooli omadused: 1. hüperbool on
N s , Ed = VEd - 2 (5.7) w 3 M 1 Jäikusribi stabiilsust kontrollitakse seina tasandi ristsuunas. Nõtkeklassiks võetakse ,,c". Kui ribi on kinnitatud mõlemast otsast vööde külge, võetakse nõtkepikkuseks 0,75hw; kui kinnitus on vaid ühest otsast, võib nõtkepikkuseks võtta seina kõrguse hw. Ühepoolsetel ribidel tuleb ekstsentrilisus e võtta arvesse. Sümmeetriliselt paiknevate ribide (joon. 5.3, vasak skeem) esialgsete mõõtmete valikuks võib kasutada järgmisi ligikaudseid hinnanguid (pärit standardist SNiP II-23-81*): hw - ribi laius bs + 40 mm; (5.8a) 30 fy - ribi paksus t s 2bs
................... 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elamute põrandad ........................................................................................................................... 17 3. ALGHÄLVED JA TEIST JÄRKU EKSTSENTRILISUS................................................................................. 19 4. RISTLÕIGETE TUGEVUSKONTROLL .................................................................................................... 24 4.1.1 Lõige (Nihe) .................................................................................................................................. 24 4.1.2 Lõige ümber mõlema telje ............................................................................................
Seetõttu arvu b
nimetatkse imaginaarseks poolteljeks. 3. Hüperbool sümmeetriline x-telje, y-telje ja koordinaatide
alguse suhtes. 4. Hüperbooli asümptoodiks nimetatakse sirget, millele hüperbool lõpmatusse
kulgemisel piiramatult läheneb. Saab näidata, et hüperboolil on 2 asümptooti. Nendeks on sirged
y=(b/a)x ja y=(-b/a)x. 5. Suhet e=c/a nimetatakse hüperbooli ekstsentrilisuseks. Kuna 0a
pisitaevakehad. Näitena tuuakse Marsi väikesed kuud Deimos ja Phobos, Jupiteri välimised 8 kuud, Saturni välimine kuu ja arvatavasti ka mitu hiljuti avastatud Uraani ja Neptuuni kuud. asteroidide ametlik nimetus oli kuni Rahvusvahelise Astronoomiauniooni XXVI peassambleeni 24. augustil 2006 väikeplaneedid. Nüüd on nad arvatud Päikesesüsteemi väikekehade hulk Kuu Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549.Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°.Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km.Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s.Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideerilirne kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi.Noorkuu ajal on Kuu Maa ja Päikese vahel. Sellel ajal pole Kuud Maalt näha.Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kruusirp, mille kaar on suunatud paremale
pannakse liikuma kolvid, ning mis läbi kaldketta rakendavad tööle väljundvõlli, töötab süsteem hüdromootorina. Töövedeliku kineetiline energia muudetakse väljundvõlli pöörlevaks liikumiseks. 5. Radiaal- kolbpumba ülesanne, ehitus, töö põhimõte. Pump muudab jõuseadme mehaanilise energia töövedeliku kinemaatiliseks energiaks. Staator, rootor, kanalid, staatori telg, rootori telg, ekstsentrilisus. Silindrid on tehtud rootorisse. Rootori pöörlemisel telje O2 ümber pöörleb kolb koos silindriga ja ühtlasi liigub edasi-tagasi ka rootori suhtes. Vedelik juhitakse kolvi alla 2. kanali kaudu. Vedelik surutakse välja kolvi pöörlemisel punktist A punkti C ja tema nihkumisel tsentri O2 poole. Töötamise ajal on vaja, et kolvid oleks surutud vastu staatorit. Kasutatakse kuni rõhkudeni 25 MPa ja tootlikkusega 5-500 liitrit minutis. 6
parameetrite arvutussuurustega, seejuures tuleb arvesse võtta koormuse ekstsentrilisuse ja horisontaalkomponendi mõju ning talla kuju. Vajadusel tuleb arvestada talla ja maapinna kalde ning süvise mõju. Valemites on kasutatud järgmisi tähiseid. a) geomeetrilised suurused: A´ - vundamendi talla arvutuslik pindala A = L´B´; L´ - talla arvutuspikkus L´ = L - 2eL; B´ - talla arvutuslaius B´ = B - 2eB; L - talla tegelik pikkus; B - talla tegelik laius; eL ja eB - vertikaaljõu ekstsentrilisus vastavalt talla pikema ja lühema külje suunas; d - talla süvis planeeritavast maapinnast või keldri põrandast (väiksem neist). b) pinnase omadused: γ´ - tallast allapoole jääva pinnase efektiivmahukaal (keskmine talla laiuse sügavuseni); γ1´ - tallast ülespoole jääva pinnase keskmine mahukaal; φ´ - efektiivsisehõõrdenurk; c´ - efektiivnidusus; cu - dreenimatanihketugevus; c) pinnase kandevõimetegurid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
