paigas ja ühendused teostatud, paigaldatakse masina puurpea külge ettenähtud vaiakomplekt. Vaiade süvitamise ajal liigub läbi vaiatoru tsemendivesilahu, mis pinnasega segunedes moodustab varraste ümber betoonkeha suurendades vaia kandevõimet külghõõrde arvel ja kaitseb seda korrosiooni eest. Vajaliku vaiapikkuse saavutamisel võetakse vaiakomplekt puurmasina küljes lahti ja lõigatakse maha üleliigne vardaosa, mida saab kasutada järgneval vaial. Süvitamise käigus täitub puurauk tsemendilahuga ja üleliigne tsemendilahu tuleb maapinnale, mis vastavalt võimalustele kas jäetakse kaeviku põhja tugevduseks või peale kivistumist kaevatakse välja. Kui puurauk ei täitu vaia süvitamise ajal tsemendilahuga pumbatakse puurimise lõppfaasis mikseriga tsemendilahu juurde kuni puuraugu täitumiseni. 4.Tööde lõpetamine Peale vaiade süvitamist puhastatakse seadmed ja korrastatakse töökoht, vajadusel pestakse maapind veega
Lähim paeehitis: Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-50000.pgn Pärandkultuuri objekt (registrikood) Topokaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-3000_kaart.pgn Maardla (karjääri) uuringuaruanne Lähima (lõunapoolse) puurauk reg nr. 6334NA_0536 Rõõmusoks: lk Geokogude register Lisad: Fotofaili nimi: Selgitus: 1. Paljandi foto HK_1_paljand.jpg 2. Maastiku foto 3. Paljandi skeem
Lähim paeehitis: Mäe 7 Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK2_1-60700.png Pärandkultuuri objekt (registrikood) Topokaardi väljavõte (faili nimi) HK2_1-3000.png Maardla (karjääri) uuringuaruanne Lähima (lõunapoolse) puurauk reg nr. 6334AK_0005 Rõõmusoks: lk Geokogude register Lisad: Fotofaili nimi: Selgitus: 1. Paljandi foto HK2_1.png 2. Maastiku foto HK2_1-10000 kaart.png 3. Paljandi skeem
NAFTA TÖÖTLEMINE Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel.
barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Nafta on tõenäoliselt tekkinud mereloomade ja taimede ning alamate organismide milj-te aastate vältel sadestunud jäänuste muundumisel anaeroobsetes tingimustes bakterite, kõrge temperatuuri ja rõhu ning mineraalide katalüütilisel mõjustusel. Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 6000-4000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati.
Sellele on aga eelnenud 90 000 aastat keskmiselt 8°C külmemat kliimat (või isegi külmemat, mõningatel kaalutlustel oli kliima keskmiselt isegi 12°C külmem) võrreldes 1950-da aasta keskmisega.[4] Kliima oli viimasel jääajal väga ebaregulaarne. Muutused olid vahepeal suured kord soojem siis jälle hoopis palju jahedam. Need ebaregulaarsed tulemused ei ole halvast mõõtmistulemustest, sest sama andmestikku kinnitab ka teine puurauk ning merepõhja analüüs, mis on võetud California rannikult. [4] Arvatakse ka, et need kõikumised ja drastilised muutused võisid olla ka põhjuseks, miks suured loomad välja surid aga kohanemisvõimelisemad elusolendid, nende hulgas ka inimene, ellu suutsid jääda. [4] 7. Kliima viimased 400 000 aastat Gröönimaa jääanalüüsid on võimaldanud analüüsida Maa kliimat vaid 100 000 aasta kaugusele. Küll aga on suudetud Vostokis (Venemaa baas Antarktikas) sügavamale puurida. [4]
Euroopa 1% http://en.wikipedia.org/wiki/Oil_reserves Pindalakaart, mis näitab hästi energiavaru riikides http://www.environmental-action.org/images/map01_1024.jpg Tähiseid naftatootmise ajaloos 6000-4000 eKr tunti naftat juba Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses. 1859 rajati esimene nafta puurauk Titusville lähedale (loode Pennsylvanias). 1890 massiline autode tootmine tekitas ka suure nõudluse naftale. Alates 1950. muutus nafta kõige enam kasutatavaks energiaallikaks. 1960 Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi Araabia, (tänapäeval 11 liikmesriiki), et kaitsta nafta hinda maailmaturul. 1973 Araabia naftaembargo (keelduti müümast naftat USA-le ja teistele lääneriikidele, sest need toetasid Iisraeli.
H iin a U S A Ir a a n Ir a a k A lz e e r ia K u v e it A ra a b ia Ü E V e ne m a a Joonis 1. Naftavarud maailmas 8 Segust fraktsioonimise teel eraldatud osa. 9 Naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Tähtsamad aastad naftatootmise ajaloos 60004000 eKr tunti naftat juba Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses. 1859 rajati esimene nafta puurauk Titusville lähedale (loode Pennsylvanias10). 1890 massiline autode tootmine tekitas ka suure nõudluse naftale. Alates 1950. muutus nafta kõige enam kasutatavaks energiaallikaks. 1960 Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi Araabia, (tänapäeval 11 liikmesriiki), et kaitsta nafta hinda maailmaturul. 1973 Araabia naftaembargo (keelduti müümast naftat USAle ja teistele lääneriikidele, sest need toetasid Iisraeli.
· põhja eestis esineb lahustunud radooni · vaba patogeensetest bakteritest, lihtsad veepuhastusmeetodid. · Püsiv keemiline koostis ja temperatuur. · Sisaldab inimesele vajalikke mikroelemente. · lääne ja kesk eestis palju lahustunud fluoori · 1 kvaliteediklassi vesi töötlemist ei vaja ( ordoviitsium-kambrium) · puurkaev likvideeritakse puuraugu likvideerimise projekti alusel · keskkonnaametil on õigus keelduda kaevu sulgemisest kui puurauk on riikliku keskkonnaseire jaam( KOV on põhjendanud puurkaevu vajalikkust joogivee reservpuurkaevuna, VeeS) · likvideeritud puurkaev märgistatakse majakaga, tsoon kus kaevetööd on keelatud · kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 tonni ööpäevas, siis sanitaarkaitseala ei moodustata · Surveline põhjavesi · 39 põhjaveekogumit joogivee kvaliteedinäitajad · joogivee kvaliteedinäitajad on jagatud kolmeks : mikrobioloogilised,
ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD- ALTERNATIIVSED EHK ROHELISED ENERGIAALLIKAD ON PÄIKE, TUUL, BIOMASS, VEE- JA GEOTERMAALENERGIA. NENDE KASUTAMISEGA EI KAASNE MÄRKIMISVÄÄRSET KESKKONNASAASTET. SAMAS ON SELLE KASUTAMINE KALLIS. GEOTERMAALENERGIA- TOOTA SAAB LAAMADE PIIRIALADEL, VÄLJA ARVATUD KAHE MANDRILISE LAAMA KOKKUPÕRKE ALAL. EI REOSTA ÕHKU, ENERGIA VARUD ON PIIRAMATUD MEIE JAOKS. RAJADA ON KALLIS, PAIKNEMINE JA KUS SAAB TOOTA SÕLTUB GEOGRAAFILISEST ASUKOHAST MITTE INIMESTE ASUKOHAST. PUURAUK PEAB OLEMA LIGIKAUDU 3KM SÜGAV. LOODETE EHK TÕUSUMÕÕNA ENERGIA - KASUTADA SAAB AVAOOKEANI ÄÄRES, RANNIKUTE LÄHEDAL. SÜGAVUS 20-30M. VOOLUKIIRUS PEAKS OLEMA LIGIKAUDU 2,5M/S. ENERGIAHULK SARNANE TUULEGENERAATORIST SAADAVA ENERGIAHULGAGA EHK SEE ON VÄIKE JA TASUB END ALLES MITME AASTA PÄRAST ÄRA, SEST SEE VAJAB HOOLDAMIST JA PÜSTITAMINE ON KA KALLIS. TUULEENERGIA - KASUTADA SAAB RANNIKUALADEL KUS ON VÄHEMALT 6M/S MUIDU EI TASU SEDA SINNA PÜSTITADA. PÜSTITADA
ümber; pump tuleks võimalusel paigaldada hoonesse (elumajja või pumbamajja), mitte kaevu. Asukoha valikul tuleb lähtuda: A) geoloogilistest tingimustest B) vee liikumisest pinnases C) vee kvaliteeti mõjutavatest teguritest D) põhjavee tasemest ja selle muutumisest Puurkaev Puurkaev on suhteliselt väikese läbimõõduga (10–15 cm) toruga kindlustatud puurauk, mis on puuritud vee võtmiseks sügavamatest põhjaveekihtidest. Tänapäeval kasutatakse kaevude puurimiseks enamjaolt puurmasinat. Tänu puurmasinale suudetakse luua sügavam puurkaev, mis tagab stabiilse ligipääsu puhtale veele. Puurkaev kindlustatakse kas mantel- ja/või filtertoruga, mis takistab kaevu kokku kukkumist, samas isoleerib kaevuvee muudest maapinnalähedastest veekihtidest. Ehitus: 1. puurkaevu pea , maapealne või maaalune. Puurkaevu peas paiknevad proovivõtukraan,
viskoossemaks ning võivad põhjustada probleeme näiteks masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas. Hangumistemperatuuriks on -60 kuni -25 kraadi. Ajalugu Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas ja Egiptuses juba 6000-4000 eKr. Esmakasutamise au omistatakse siiski sumeritele. Aja jooksul arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja nõudluse kasvades hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Kui pinnapeale imbunud naftast enam ei piisatud, rajatigi 1859. aastal Hiinas esimene puurauk. Enam-vähem tänapäevane puurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860. aastail. 1973. aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. Tänapäeval toodetakse naftat enamasti puuraukude kaudu, rohketi ammutatakse naftat ka mandrilaval mere põhjast. Nafta tekkimine Nafta algaineks on arvatavasti olnud elusaine ehk miljoneid aastaid tagasi nii meres kui ka maal elanud loomad ja taimed
Maa keskmine tihedus on ~ 5,5 g/cm . sellest järeldati, et kivimite tihedus Maa sees peab olema tunduvalt suurem kui Maa pinnal asuvate graniitidel ning settekivimitel (mis on 2.5 - 2.8 3 g/cm ). arvestades tiheduse ühtlast suurenemist Maa tsentri suunas leiti, et sisekihtide tihedus peaks 3 olema umbkaudu 10-12 g/cm . 3 ( tegelik umbes 13 g/cm ) Kuna ühegi kivimi tihedus aga ei saa olla nii puuraugud Sügavaim puurauk Koola ps. Petsengas (1970-1992.a.) 12 262 m moodustab ainult 0.19% Maa raadiusest (6 371 km) http://en.wikipedia.org/wiki/Kola_Superdeep_Borehole "Chikyu" Chikyu pikkuseks on 210 meetrit, laiuseks 38 meetrit ning puurimissügavuseks kuni 7000 meetrit ookeanipõhja alla, eesmärgiga jõuda vahevöösse. Eelpuurimisel (OD
päeva varem rajatud uue puuraugu tsementeerijate aadressile ning BOP tootjate suunas. Vastutusest tähtsam aga on, et sellise õnnetuse tõenäosust hinnati 0.0%-liseks ning endiselt ei suudeta lekkeid likvideerida. Endiselt üritatakse BOP kraane allveerobotite abil sulgeda, kuid senini tulemusteta. Esmalt välja pakutud võimalikke lahendusi on kaks – katta lekkekohad hiigelsuure koonusega ning pumbata koonuse ülaosast nafta laevale, lisaks samaaegselt puurida maardlasse uus puurauk ning selle kaudu vähendada survet lekkele. Kõik see aga võtab hinnangute kohaselt 2-3 kuud, samas lekke suuruse kohta on meediast enim läbi jooksnud arv 5000 barrelit päevas – mis tähendab, et mõne nädalaga on katastroofi mõõtmed suuremad kui Exxon Valdezi naftatankeri puhul 1989. aastal.Tagajärjed on kolossaalsed. Rikutud rannikud, lindude ja merekilpkonnade hukk, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine
EELISED Nafta (taastumatu) Suure kütteväärtusega, Tankeritega võib juhtuda tankeritega. õnnetusi, naftat tuleb puhastada ja maapõuest välja pumbata. Saastab pinnast, kui maismaal puurauk. Maagaas Keskkonnasõbralik, suure Plahvatusohtlik, (taastumatu) kütteväärtusega, transportimine keeruline ja saasteaineid tekib vähe. kallis. Avatud tarujuhtmetega. Transporditakse torujuhtmetega.
põhjustas seni suurima lekke naftatööstuse ajaloos. Naftaplatvorm ise uppus kaks päeva pärast plahvatust, 22. aprillil .Vaid 9 aastat tagasi Hyundai Heavy Industries poolt ehitatud ujuv platvorm oli pisut suurem kui jalgpalliväljak 121 meetrit pikk ja 78 meetrit lai. Plahvatuse tagajärjel hukkus 11 ja sai vigastada 17 inimest. Peale põlengut hakkas nafta puuraugust, mis asus Umbes 1525 meetri sügavusel, lekkima suurtes kogustes naftat. Puurauk on nüüdseks kinni tsementeeritud kuid naftat on lekkinud siiski kolme kuu jooksul umbes 780 miljonit liitrit ehk 4,9 miljonit barrelit toornaftat. Sellest 127 miljonit liitrit on praeguseks kokku kogutud. Toimunu eest vastutab British Petroleum, kes on naftalekke kõrvaldamiseks juba kulutanud 8 miljardit dollarit. Seni oli suurim naftareostus 1979. aastal toimunud «Ixtoc'i» naftapuurtorniõnnetus, kui Mehhiko lahte lekkis 3,3 miljonit barrelit naftat
Litosfäär (üldküsimused) Loengud 8 - 9 13. aprill 2007 LITOSFÄÄR ... on maakoor + ülaosa mantiast, ulatub 100 km sügavuseni Madalaim punkt Maapinnal on Surnud mere kaldal, Iisrael/Jordan ~418 m Kõrgeim punkt merepinnast 8848 m Mount Everest Kõrgeim asustatud punkt Lõuna-Peruus 5100 m üle merepinna (kaevanduslinn La Rinconada ~7000 elanikku) Sügavaim puurauk on 7,7 km Sügavaim kaevandus 3,4 km (Sügavaim koht hüdrosfääris on~11 kilomeetrit - Mariani süvik Vaikses ookeanis) Maakera ristlõige Rmaa = 6370 km Maa = 5,5 g/cm3 kivimid = 2,8 g/cm3 Üldandmed Maakera mass ~ 5.98 ×1024 kg Koosneb rauast Fe (32.1%), hapnikust O (30.1%), ränist Si (15.1%), magneesiumist Mg (13.9%), väävlist S (2.9%), niklist Ni (1.8%), kaltsiumist Ca (1.5%) ja alumiiniumist Al (1.4%); 1.2% on
leelispuhastust segatakse kütus veega. Kütusest eralduvad leelisjäägid. Veega puhastus teostatakse kütuste puhastamise käigus mitu korda. Ajaloolisi aastaid nafta ajaloost 5000 aastat olid esimesed teadaolevad naftakasutajad Sumerid, Asüürlased ja Babüloonlased. Naftat, mis maapinnale immitses kasutati ravimina ja sõjapidamises. 4 sajand Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud. 1852 naftast sünteesitakse keroseen (kasutatakse lambiõlina). 1859 esimene puurauk Pensylvanias Ühendriikides. 1882 esimene suurem naftatööstus Bakuus, suur osa sealsetest naftaväljadest kuulub Robert ja Alfred Nobelile. Bakuu kuulsus `musta kulla' pealinnana levib. 1892 `hobuseta vanker võetakse käiku, bensiin (mis seni visati kui mõttetu kõrvalprodukt minema) leiab kasutuse. Paraleelselt kasutatakse kütusena ka piiritust (näit Ford T mudel võis mõlemal sõita). 1904 Iraani esimene naftaleid. 1910-1920 `Seitse õde' Exxon, Shell, Mobil jt
maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt
kasutatakse kõige rohkem sütt (39%), seejärel gaasi (20%), tuuma ja hüdroenergiat (16%), naftat (7%) ja teisi (2%). Kõige suuremad naftavarud on Saudi Araabial, kuid peamine nafta tootja on siiski Venemaa. Nafta eksport ja import toimub üle maailma. Kõige rohkem ekspordib välja Saudi Araabia, aga impordib USA. Nafta hinda mõjutavad majanduslikud, looduslikud ja poliitilised tegurid. Üks suurimaid naftakatastroofe toimus Mehhiko lahes. 11 töötajat hukkus ja täielikult suudeti puurauk sulgeda alles 5 kuu pärast. Seni voolas merre umbes 610 000 tonni naftat, mis tõi kaasa suured vee reostused. Kõige rohkem tarbitakse vedelat kütust transpordi sektoris, seejärel tööstustes, ehitustel, elektri tootmisel, Tahked kütused on puit, turvas, pruunsüsi, kivisüsi, antratsiit ja põlevkivi. 27 % maailma primaarenegiast annab süsi. Sütt kaevandatakse 50 riigis. Suurimad tootjad on Hiina, USA, India, Austraalia ja LAV. Suurimad varud on USA-l ja Venemaal
pihustid, ravimikapslid, võrkpallid, veetorud, veesuusad, vaha, vahapaber. Viimati nimetatud asju valmistatakse kas otse või kaudselt naftast. Nimekiri pole täielik. (16.10.2004 ). Nafta lühilugu 4. sajand Hiinas kasutusel esimesed puurkaevud. 1852 naftast sünteesitakse petrooleum (kasutatakse lambilina). 1859 esimene puurauk Pensylvanias Ameerika Ühendriikides. 1892 vetakse kasutusele «hobuseta vanker», bensiin (mis seni visati kui mttetu krvalprodukt minema) leiab kasutuse. 1904 Iraani esimene naftaleid. 1910 1920 «Seitse de» Exxon, Shell, Mobil jt. uurivad Lähis-Ida naftavarusid. 1911 Briti laevastik läheb kivisöelt üle naftale. Enamus maailma sjalaevastikest järgib eeskuju. 1952 president Mohammed Mossadegh kuulutab Iraani nafta riiklikuks.
aeratsioonivööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning pinnas on veega küllastumata. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täis. Veega küllastunud maapõueosa nim põhjaveekihiks ning selles leiduvat vett põhjaveeks. Maakoores vahelduvad vettkandvad kihid vettpidavatega, mida nim veepidemeiks. Põhjavesi võib olla õhurõhu all (surveta põhjavesi) või piiravate veepidemete vahele surutud survepõhjavesi. Kui survepõhjavee kihti puurida puurauk, tõuseb vesi selles survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus sademevesi põhjaveekihti pääseb. Põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal või veekogu põhjas on allikas. Allikad on kohtades, kus põhjaveekiht lõikub maapinnaga. Maapinnale väljumise
Q Veealan- Algne veetase duskaev Veetase pärast pumpamist h2 h1 Joonis 3.3 Filtratsoonimooduli määramine proovipumpamisega täielikust kaevust (vettpidava kihini ulatuvast). uuritava ala geoloogilist ehitust, esmajoones kas on tegemist ühtlase vi kihilise pinnasega, survelise vi surveta veega, kas läheduses asub veekogu jne. Lihtsaimal juhul, kui puurauk läbib tervikuna uuritavat enam-vähem ühtlast pinnasekihti, saab filtratsioonimooduli arvutada valemiga 2,303Q k= 2 2 log r1 (3.5) ( h 1 - h 2 ) r2 3.1.3 Empiirilised seosed k määramiseks
vesi! 1. Puukaevu pea: maapealne (ehitis, tavaliselt mingine putka), maa-alune (mäeküngas), pealisehitiseta (toru ots tuleb lihtsalt maa peale ning seal võib peal olla metallkaas, tavaliselt eramaal). Puukaevu peas paiknevad: liivapüünis, veearvesti, tagasivooluklapp, proovivõtukraan, elektriarvesti, manomeeter, hüdrofoor, veetöötlusseadmed. 2. Puurkaevu tüvi on puurauk, mis on kindlustatud manteltorudega. Manteltoru väldib puuraugu varisemist, manteltoru takistab erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu. Vett tohib võtta 1 puurkaevuga ainult 1 põhjaveekihist! 3. Puurkaevu filter: Filtrile esitatavad nõuded: · Filter peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese sisenemiskiirusega alla 1m/s · Filter ei tohi korrodeeruda ega keemiliselt ummistuda
põhjused on: a) kasutatavad pinnaseproovid on vähem vi rohkem rikutud struktuuriga. b) väikeste proovikehade veejuhtivus ei pruugi kajastada pinnasemassiivi, kui terviku keskmist veejuhtivust. c) veejuhtivus võib olla anisotroopne, see tähendab erinev näiteks vertikaal- ja horisontaalsuunas. Seda on keerukas laboratoorsetes tingimustes määrata. Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter. Depressioonilehter on seda järsem, mida väiksem on pinnase veejuhtivus. Pumpamist teostatakse kuni statsionaarse olukorra saavutamiseni, see tähendab seni kuni püsiva väljapumbatava vee hulga juures (m3/tunnis) veetase puuraukudes jääb püsivaks. Kui nüüd määrata depressioonilehtri kuju veetaseme
pinnasekihtide omadused on vaja täpsustada nende lõplikuks projekteerimiseks. Eeluuringute tegemisel on informatsiooniallikateks: ehituskoha visuaalne vaatlus; olemasolevad topograafilised plaanid ja kaardid; geoloogilised ja ehitusgeoloogilised kaardid ja aruanded; ehituskoha läheduses tehtud geotehniliste ja hüdrogeoloogiliste uuringute aruanded; läheduses asuvate ehitiste ja kaeviste uurimine; kohalike elanike küsitlus. Kui piisav informatsioon puudub, tuleb rajada mõni puurauk Põhiuuringute eesmärk on: algandmete hankimine ehitise usaldusväärseks ja ökonoomseks projekteerimiseks; informatsiooni hankimine otstarbeka ehitusmeetodi valikuks; ehitustöid komplitseerivate võimalike tegurite selgitamine. Põhiuuring peab andma usaldusväärsed andmed kõigi pinnasekihtide asendi ja omaduste kohta, mis on olulised või võivad mõjutada kavandatava ehitise käitumist. Pinnaseomaduste parameetrid, mis
Ei saa kasutada kaljupinnaste puhul. Halb, et võtab palju bensiini. 2) Pöördpuurimine. Jagatakse kolmeks: ● lausega puurimine- materjal väljub puuraugust purustatuna, pöördpuurimistest kiireim, aga info kõige vaesem. Tavaliselt tehakse pehme pinnaseosa sellega ja edasi südamikpuuriga. ● südamikpuurimine- sellega saadakse puursüdamikud, aeglane, jahutuseks kasutatakse savivett. Mida sügavamale kaevutakse, seda peenema toruga puurauk manteldatakse. ● tigupuurimine- samamoodi, nagu veinipudelilt korgi tõmbamine. Puuritakse spiraaliga (ühe tööorgani pikkus 2 meetrit). Pööratakse maasse ja tõmmatakse välja, spiraali peale jääb materjal ja seda kirjeldataksegi spiraali peal. Teisel kohal peale vibropuuri. Kiire, aga kaob andmete täpsus. Korralikud proovid 10-15 meetrit, sügavamal kõik segi pööratud. Puurimise ohud: kaablid, lehvivad riided, elektriliinid
Kuni 6 m paksuse põhjaveelademe lae korral ning kui survetase tõuseb vähemalt maapinnani, soovitatakse ehitada puurkaevu süsteem (alandusvõimendi), millest vesi voolab isevoolselt dreenidesse või kraavidesse. Võimendi rajamisel süvistatakse veelademesse perforeeritud plast- või asbesttsementtoru. Eestis on välja töötatud tehnoloogia, mille kohaselt alandusvõimendi ehitamiseks puuritakse autopuuriga üle 30 cm läbimõõduga puurauk, millest vähemalt kaks meetrit ulatub veelademesse. Puuraugu kinnivarisemise vältimiseks paigaldatakse sinna perforeeritud filtertoru mille tagune täidetakse killustikuga (joonis 1). Võimendi vooluhulk sõltub pinnase veeläbilaskvusest, põhjavee survest ja puuraugu ulatusest veelademesse. Katseobjektil (Ülenurme Nõlva ja Kuldi) mõõdeti kahe võimendi keskmiseks vooluhulgakas 0,4 ja 1,5 l/s. 52.Millised on probleemid drenaazi rajamisel paealuspõhjaga alal ja kuidas neid lahendadatkse
kallaste kõrgused ja mõõdetakse veesügavus. Hüdrogeoloogilise uurimisega tehakse kindlaks mineraalpinnase liik ja omadused, põhja- ja pinnasevee taseme sügavus. Hüdrogeoloogilised puuraugud rajatakse sõltuvalt maardla pindalast: kuni 500 ha maardlal vähemalt 2 auku, 500-1000 ha - 3 auku, üle 1000 ha - 5 auku. Puurimisel võetakse mineraalpinnase proov, veeproovid ja määratakse litoloogiliste erimite esinemine. Veeproovid võetakse eraldi turbalasundist ja mineraalpinnasest. Puurauk peab ulatuma vähemalt 5 m turbalasundi lamamiks olevatesse mineraalsetesse setetesse. Mineraalpinnase proovid võetakse kõigist litoloogilistest erimitest, kusjuures määratakse lõimis ja filtratsiooni koefitsient. Veeproovidest määratakse vee keemiline koostis (lühendanalüüs) ja füüsikalised omadused. Mineraalpõhja proovidest määratakse nende lõimis ja filtratsioonikoefitsient. VARU ARVUTAMISE NÕUDED Uuringuala pindala määratakse ringpiiri nurgapunktide koordinaatide alusel
Pinnasemehaanika - arvutusmudelite loomine geotehniliseks projekteerimiseks Vesisavi ülitundlikud pinnased, mis rikkumata olekus taluvad suuri koormusi 1.5.1.2 Välikatsed veejuhtivuse määramiseks Välikatsed annavad - teoreetilised arvutusmudelid ning pinnase omaduste määramise meetodid ja üheteljelisel survel, pärast struktuuri rikkumist käituvad aga vedelikuna. suurema usaldatavuse kui lab-katsed. Rajatakse puurauk, kust pumbatakse vundamentide, allmaa-ehitiste, maanteede jne projekteerimist käsitlevad Pinnase struktuuri rikkumine väheneb tunduvalt seele tugevust ja suurendab vett välja või lisatakse. Puuraugu ümbruses tekib depressioonilehter (seda distsipliinid konstruktiivsed eeskirjad ning varutegurite süsteemi. Eriliiki ehituste kokkusurutavust isegi siis, kui pinnase tihedus taastatakse
a) kasutatavad pinnaseproovid on vähem vi rohkem rikutud struktuuriga. b) väikeste proovikehade veejuhtivus ei pruugi kajastada pinnasemassiivi, kui terviku keskmist veejuhtivust. c) veejuhtivus võib olla anisotroopne, see tähendab erinev näiteks vertikaal- ja horisontaalsuunas. Seda on keerukas laboratoorsetes tingimustes määrata. Suurema usaldusväärsusega saab veejuhtivuse määrata välikatsega. Selleks tuleb rajada puurauk, millest toimub vee väljapumpamine (vi vee lisamine). Puuraugu ümbruses veepind alaneb ja tekib niinimetatud depressioonilehter (joonis 3.3). 18 r1 r2 V a a tlu s k a e v Q V e e ala n - A lg n e v e e tas e d u sk a ev V e e tas e p ä ra st
Vali seanss Inglise Eesti, Vene Turu: üks isemoodi kana La Gallina Turuleca Hämmastavad seiklused ebatavalisest kanast, kes oskab suurepäraselt laulda ja tantsida n 1h 20min Kinodes alates 13.11.2020 Osta / Broneeri piletid Loheratsur Dragon Rider Saksa kirjaniku Cornelia Funke miljoneid maailma lapsi võlunud lugu lohede võlumaast jõu 1h 31min Kinodes alates 6.11.2020 Osta / Broneeri piletid Koola sügavik Кольская сверхглубокая Koola ülisügav puurauk oli kunagi üks salajasemaid objekte maailmas. Üle 12 kilomeetri s 2h 2min Kinodes alates 6.11.2020 Osta / Broneeri piletid Noored nõiad: uus sõsarkond The Craft: Legacy Blumhouse’i üleloomulikus põnevikus “Noored nõiad: uus sõsarkond” leiab tarmukas teism 1h 34min Kinodes alates 6.11.2020 Osta / Broneeri piletid Pesa The Nest 1980ndad. Ambitsioonikas ettevõtja ja endine börsimaakler Rory O'Hara (Jude Law) võtab 1h 47min Kinodes alates 23.10.2020
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
