Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3.- nivoosirge külgekraani suhtes Profiilsirge pealt- ja eestvaade on üldjuhul x teljega risti ... Sirglõigu tegelik pikkus ja kaldenurk Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. Ekraani risttasandis olevas kolmnurgas kajastub ka nurk ekraani suhtes. Sirglõigu tegeliku pikkuse praktiline määramine: *projekteerivatel tasanditel saadud täisnurksed kolmnurgad pööratakse ekraani
Kliimat kujundavad tegurid 1. Päikesekiirguse hulk ehk kaugus ekvaatorist ehk GEOGRAAFILINE ASEND ·Laiuskraadist tingitud erinevused Eestis väikesed, sest ulatus S- N on väike ( 57°30´ - 59 49 ) Kiirguse erinevused tingitud: · Aastaajalised erinevused päeva pikkus suvel nt. 18 tundi, talvel 6 tundi · Õhumasside liikumine ( pilves ilmad- selged ilmad) · Aluspinna omadused: kõrgus merepinnast, nõlva kaldenurk päikese suhtes 2. ÕHU LIIKUMINE ehk atmosfääri tsirkulatsioon Õhumass ( ÕM) · ÕM- suur hulk õhku, mis on tekkinud teatud aluspinna ( maismaa või vesi) kohal ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole
Frontaal (f ll 2)- nivoosirge esiekraani suhtes Frontaali pealtvaade on üldjuhul x-teljega paralleelne (f'llx), erijuhul punkt, kui f on risti 1. Frontaali lõigud on eestvaates tõelises pikkuses. Põhikaldenurk (fi1), projekteerub esiekraanile tõelises suuruses (esikaldenurk fi2=0) Üldjuhul on frontaali põhijälg P; esijälg E puudub. Profiilsirge r II 3.- nivoosirge külgekraani suhtes Profiilsirge pealt- ja eestvaade on üldjuhul x teljega risti ... Sirglõigu tegelik pikkus ja kaldenurk Sirglõigu pikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille kaatetiteks on kas lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. Ekraani risttasandis olevas kolmnurgas kajastub ka nurk ekraani suhtes. Sirglõigu tegeliku pikkuse praktiline määramine: *projekteerivatel tasanditel saadud täisnurksed kolmnurgad pööratakse ekraani
Geo arvesuse kordamine KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Läänetuled, Päikesekiirguse hulk (kliimavöötmed, koha kaugus ekvaatorist), aluspinna iseärasused (koostis, värvitoon, absoluutne kõrgus, kaldenurk päikesekiirte suhtes), õhurõhk (madalrõhuala- tuuline, sajune; kõrgrõhuala- kuiv õhk, soe õhk), Põhja-Atlandi hoovus (soe veemass, sademed ja õhk). 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? Mida tumedam on aluspind seda paremini neeldub. . 3. MIks õhumassid liiguvad? On vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Seal kus temperatuur on kõige kõrgem hakkavad õhumassid tõusma (tekib
,: i ;-i Joonestada vdljaku profiil A-A. Tiiiendada kafuse rddsfajoone ant'ud Tulefada anfud kafuse rddst'ajoone plaanil kafuse plaani kafuse fahkude l1ikejoonfega tahkude l6ikejooned eeldusel, et' fahkudel I ja 3 eeldusel, et katuse kdigil tahkudel on vdrdne kaldenurk g, ja tahkudel 2, 4 ja 5 on on sdna kaldenurk, vdrdne kaldenurk cp,, t5 Tdiendada kafuse rddst'ajoone ant'ud plaani kafuse fahkude ldikejoont'ega eeldusel, et' katuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk, ---i> t5 Tulet'ada antud kafuse radstajoone plaanrl Tdiendada kafuse rddsfajoone anfud plaani katuse fahkude l6ikejooned eeldusel, et kat'use t'ahkude l1ikejoonfega eeldusel, et'
,: i ;-i Joonestada vdljaku profiil A-A. Tiiiendada kafuse rddsfajoone ant'ud Tulefada anfud kafuse rddst'ajoone plaanil kafuse plaani kafuse fahkude l1ikejoonfega tahkude l6ikejooned eeldusel, et' fahkudel I ja 3 eeldusel, et katuse kdigil tahkudel on vdrdne kaldenurk g, ja tahkudel 2, 4 ja 5 on on sdna kaldenurk, vdrdne kaldenurk cp,, t5 Tdiendada kafuse rddst'ajoone ant'ud plaani kafuse fahkude ldikejoont'ega eeldusel, et' katuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk, ---i> t5 Tulet'ada antud kafuse radstajoone plaanrl Tdiendada kafuse rddsfajoone anfud plaani katuse fahkude l6ikejooned eeldusel, et kat'use t'ahkude l1ikejoonfega eeldusel, et'
Laboratoorne töö nr 1.0 Joone horisontaalprojektsiooni arvutamine Maastikul mõõdeti joont 0-6 korda. Selle joone üksikud lõigud on erinevate kalletega. Lõikude kalded on mõõdetud kraadides või meetrites (tabel 1.1). Leida antud joone pikkuse horisontaalprojektsioon kahel erineval viisil. Leida joone mõõtmise absoluutne ja suhteline viga. Tabel 1.1 Lähteandmed Punkti nr Joone pikkus Kõrguskasv ∆h (m), algpunktist kaldenurk v (kraadi) 0 0 +3,3° 1 59,0 -2,7° 2 107,0 +1,9° 3 164,0 +2,6 m 4 204,0 -4,9 m 5 254,0 -3,3 m 6 340,51 340,55 1 1 Leida: I S= ?, II S= ?, ∆d=
Geodeesia on teadus maa kuju ja suuruse määramisest ja tema mõõtkavalisest kujutamisest plaanidel ja kaartidel. Rahulikus olekus olevat ookeanide ja merede veepinda, mis on mõtteliselt laiendatud ka maismaa alla, nim. nivoopinnaks. Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel Kaldenurk _ on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Kaldenurk võib olla _ 90 1 km2= 100 ha (1 km x1 km) 1 ha = 100 aari= 10 000 m2 (100m x 100 m) 1 a (aar) =100 m2 (10m x 10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m x 1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm x 1 dm, 10 cm x 10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm x 1 cm) Tõeline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse tõelise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani. Magnetiline asimuut- so nurk, mida mõõdetakse magnetilise meridiaani põhjapoolsest otsast päripäeva määratava suunani Magnetiliseks meridiaaniks nim teravikul vabalt pöörleva magnetnõela telge läbiva vertikaaltasa...
/ . / ./ s_g _ t x ?l a t,t c>- tr.)l r-l-l * 3 -fl I a.u.07 Tdiendadakatuse rddstajooneanfud Tulefadaanfud kafuserddsfajooneplaanil katuse plaani kafuse fahkudeldikejoonfega fahkudeldikejoonedeeldusel,ef fahkudel I ja 3 eeldusel,et' kafuse kdiqil fahkudel on vdrdnekaldenurk rp, ja tahkudel 2, /+ja 5 on on sana kaldenurk. vdrdnekaldenurkrp". t5 Tiiiendada kat'userddsfajooneanfud plaanikatuse fahkudeldikejoonfegaeeldusel,ef kafuse kdigil fahkudel on sana kaldenurk. /r, o3.oV Tuletadaantud kafuse rddsfajooneplaanil Tdiendadakatuse r1|stajoone antud plaani katuse fahkude ldikejoonedeeldusel,et katuse tahkude liikejoontega eeldusel, et
- joonpind tekib sirgjoonelise liikumisega jagunevad 1) laotuvad joonpinnad (kooniline, silindriline, puutujute pind) 2) mittelaotuvad Milliseid lõikeid võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga?(oleneb tasapinna asendist) ellips, ring, kaks paralleelset sirget Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ... ? - 1) ellipsit mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes) 2) parabooli mööda - Kui lõikuv tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonude moodustaja omaga telje suhtes 3) hüperbooli mööda - Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes
ladustada avatud laoplatsidel (süsi, maak, hakkpuit jne.); last, mille omadused muutuvad niiskuse mõjul ja mille veoks tuleb kasutada kinniseid transpordivahendeid ning ladustamiseks kinniseid ladusid (keedusool, teravili, tsement, mineraalväetised jne.). Koodeks · Kuhje- ja puistlastil on mitmeid iseärasusi, mida tuleb arvestada kauba transportimisel ja ladustamisel: pudenevus, loomulik kaldenurk, puistetihedus, koostisosade kuju, haprus, isekuumenemine, -süttimine, kinnikülmumine, -vajumine, metallidel rooste põhjustaja, tervist kahjustav toime jpm · Teatud tingimustes võib kaup nihkuda -> põhjustades õnnetusi Sellest tulenevalt "Puistlastide ohutu veo koodeks" "Code of Safe Practice for Solid Bulk Cargoes" · Puistlastide kohta kasutatakse koodeksiga määratletud termineid ja karakteristikuid. Terminid
Laboratoorne töö nr. 1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutus Lähteandmed: Punkti nr Joone pikkus alguspunktist Kõrguskasv h (m), kaldenurk (kraadi) 0 0 +2,5° 1 31,0 2 89,0 -3,3° 3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m 5 288,0 +2,8 m 6 340,08 -5,3 m
Joonpinna tekitab kindlate tingimuste kohaselt liikuv sirgjoon (moodustaja). Joonpinnad on: silindriline pind, kooniline pind, puutujatepind. 13. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 14. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 16. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem
* Lõigu paralleelprojektsiooni ja tema originaalpikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur: 1) ristprojekteerimisel, 2) paralleelprojekteerimisel? * 1) 0 m1 * 2) 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 9. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 10. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. * Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 11. Nimetage objekti määravate jooniste saamise põhilised meetodid.
Missugustele kordinaatlõikudele vastavad
(paralleelprojekteerimisel)? 0=
* 1) 0 m1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 13. Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. * a=a'/m
Deep groove ball bearings) valiku põhimõtted ja arvutusmetoodika Ülesanne: Valida veerelaagrid reduktori väljundvõllile (vt. Joonis 1). Joonis 1. Reduktor ning selle vahe- ja väljundvõll. Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa, -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa). Võlli pöörlemissagedus n = 200 min-1, laagri tööressurss L10h = 20000 tundi. Kaldhammastega hammasratase kaldenurk β = 8 º hambumisnurk α = 20 º. Hammasratta jaotusläbimõõt d2 = 200 mm , tapi läbimõõt dt = 45 mm, m = 250 Nm , ___________________________________________________________________ 2 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL
* 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 13. Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. * a=a'/m 14. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. * Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb
* 1) 0 m 1 * 2) 0 m 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega 2) paralleelne ekraaniga? * 1) Sirglõiguks * 2) Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? * Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? * Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? * 0 180 13. Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. * a=a'/m 14. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. * Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb
* Riskianalüüsi teostamine ja töötajate tervisekontroll Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valige üks töötool, lisage pilt manusena ja kirjeldage teie poolt valitud tooli reguleerimist sobivaks töötaja antropomeetrilistele iseärasustele. See tool on hea, sest tal on olemas: * reguleeritav nimmetugi * reguleeritav istme kõrgus ja sügavus * reguleeritav istme kaldenurk * reguleeritav seljatoa kaldenurk * reguleeritav kiigemehhanism * reguleeritav seljatoe kõrgus * reguleeritav seljatoe jäikus * reguleeritav käetugede kõrgus, kaldenurk, sügavus ja laius Seega saab tooli reguleerida vastavalt vajadusele ja mugavusele ning erinevate tööülesannete täitmiseks, vastavalt iga töötaja kehalistele eripäradele. martela_ttool_logic_400_intera_7.jpg Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 10 Valmis Hinne 0,70 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst
Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Eesti seadustes on kindlaks määratud, et arvutitöös on vajalikud pausid 20% ulatuses tööajast. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Arvuti töötamisel on üks olulisemaid asju õige tööasend. Selle tagamiseks peaks: Vali üks või enam: a. seljatoe kõrgus muudetav b. seljatoe kaldenurk muudetav c. tool peab olema ratastega d. tooli kõrgus olema reguleeritav Tagasiside Õige vastus on: tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus muudetav, seljatoe kaldenurk muudetav, tool peab olema ratastega. Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50- 75 cm. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'.
Lõigud (SD): 1-2: 94.12m 2-1: 94.020m 2-3: 412.01m 3-2: 412.12m Lahendus: Lõik 1-2; 2-1 94.12+ 94.020 =94.07 m 2 Lõik 2-3; 3-2 412.01+412.12 =412.065 m 2 Vastus: Esimese kaldjoone aritmeetiline keskmine edasi-tagasi suunal on 94.07 m ning teisel 412.065m. 2.ülesanne Arvuta lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi Lahendus: Lõigu 1-2 kaldenurk (ν)=-2°30“ HD= SD*cos ν=94.12*cos(-2°30“)=94.06m Vastus: Lõigu 1-2 horisontaalprojektsioon kaldenurga järgi on 94.06m. 3.ülesanne Arvuta lõigu 2-3 horisontaalprojektsioon kõrguskasvu järgi Lahendus: Lõigu 2-3 kõrguskasv (dh): 11.8 m HD=√ SD 2−dh2=√ 412.012−11.8 2 =411.87m Vastus: Lõigu 2-3 HD kõrguskasvu järgi on 411.87m. 4.ülesanne Rehkenda lõigu 1-3 horisontaalprojektsioon Lahendus: HD=(94.12+412.01)*cos(-2°30“)=505.82m Vastus: Lõigu 1-3 HD=505.82m. 5
Pingekontsentraatorite ja väsimuse mõju on arvesse võetud nõutava f2 Laagerdus varuteguri väärtuse valikul. Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F 2,5f. Võlli skeem valida vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A. Rihmarataste efektiivläbimõõtude seos, rihmade kaldenurk ja pöörlemissagedus n (pööret minutis) valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. F1 Vajalikud etapid: F2
M := 190 N m Mootori moment 4200 rpm juures Auto lauppinna pindala H := 1.801m kõrgus laius B := 1.435 m 2 A := 0.8 H B = 2.068 m Õhutakistustegur cd := 0.4 2 Õhutakistus ( ) ( FL v , v0 := 0.5 cd A v + v0 ) Mäetakistus Kaldenurk := 0 deg FSt := ma g sin( ) Inertsi koefitsent i 1 := 3.58 i1 - ülekandearv esimesel käigul 648 mm r := = 0.324 m rehvi raadius 2 km := 1.16 saadud arvu sain tabelist 3. Arvutada võimsustarve sõiduki liikumisel a. Asulateel asulas lubatud kiirusega i 3 := 1.32 km va := 50 hr Õhutakistus 2
Puuri spiraalsoonte servadel asuvad juhtpinnad, mille ülesanne on kalibreerida auku ja vähendada hõõrdumist puuri ja augu vahel. Hõõrdumist puuri ja augu seina vahel vähendatakse veel sellega, et puuri lõikeosa läbimõõt on suurem kui tööosa lõpus. Kiirlõiketerasest puuridel on see vahe iga 100 mm kohta 0,03...0,12 mm. Kermisplaatidega puuridel 0,1...0,3 mm. Puuri lõikeosal on järgmised geomeetrilised parameetrid: tipunurk, spiraalsoone kaldenurk, esi- ja tagatahk, sideserva kaldenurk. Tipunurk 2 asub lõikeservade vahel. Ta avaldab suurt mõju puuri lõikevõimele. Selle nurga suurus valitakse sõltuvalt töödeldava materjali kõvadusest ja kõigub piirides 80...140 0. Teraste, malmide ja kõvade pronkside puurimisel valitakse tipunurk 116...118 0 messingute ja pehmete pronkside puhul 1300. Alumiiniumi sulamite puurimisel 1400, betooni ja teiste kõvade ning haprate materjalide korral 80...900 .
m Fr Ft Fa l/2 l Antud: Võlli materjal: teras C45E (ReH = 370 MPa, Rm = 630 MPa). Ülekantav pöördemoment M = 350 Nm ja väljundvõlli pöörlemissagedus n = 300 min-1. Laagri tööressurss L10h = 20 000 tundi. Jaotusringjoone läbimõõt d2 = 200 mm. β on hamba kaldenurk β = 8 º. Hammasratta hambumisnurk α = 20 º. Laagrite vahekaugus l = 140 mm. A 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 d2, mm 210 200 190 180 170 160 150 140 130 120 l, mm 120 140 160 180 200 210 230 250 260 280 B 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9
LABORATOORNE TÖÖ NR. 3 0,6 cm-le vastab h = 2,5 m 0,5 cm-le vastab h´ m h´= 2,5*0,5/ 0,6 = 2,083 HA = 65,0 + 2,083 = 67,083 HB= 67,083-55,8= 11,283 Kaldenurk: arctan= 11,283/660 = 0 kraadi 58 minutit 45.847 sekundit Kalle protsentides: 11,283/660 * 100 = 19 % Kalle promillides: 11,283/ 660 * 1000= 17 promilli
820 1,875 Kalle promillides iAB = x 1000 = 2,28 820 Metoodika: Joone AB kalde leidmiseks lahutan HB-st (47,5) HA (45,625) ning jagan saadud tulemuse SAB-ga. SAB saan kui korrutan kaardilt mõõdetud AB joone pikkuse (4,1cm) 200 meetriga. Kuna kaardi mõõtkava on 1:20 000, siis 1cm kaardilt on 200m looduses. Vastuseks saan 0,002. Seejärel arvutan palju on kaldenurk kraadides, protsentides ja promillides. Kraadides kaldenurga saamiseks jagan 1,875 (mis on saadud HB-HA) 820-ga (mis on SB) ning saadud tulemuse teisendan kraadideks kasutades kalkulaatorit. Tulemuseks sain 0° 7' 51". Kalde leidmiseks protsentides tuleb 1,875 jagada 820-ga ning korrutada 100-ga, promillides leidmiseks tuleb korrutada 1000-ga. Kalle protsentides on 0,22% ja promillides 2,28. Ülesanne 3. Joone AB pikiprofiili koostamine A-1= 0,4cm x 200= 80m 1-2= 0,2cm x 200= 40m
35. Skitseerige kabinetprojektsiooni teljestik ja märkige telgede juurde moondetegurid. Nurgad 90°,135° ja 45°. Moondetegurid 1,1 ja 0,5. 36. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasandiga, olenevalt viimase asendist? Kaks paralleelset sirget, ellips ja ring. 37. Mis juhtumil tasand lõikab pöördkooonust ellipsit mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ega ühti ühegi pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on suurem kui koonuse moodustaja oma telje suhtes). 38. Mis juhul lõikab tasand pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand ei ole paralleelne ega risti teljega ja on paralleelne pöördkoonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on võrdne koonuse moodustaja omaga telje suhtes). 39. Mis juhtumil lõikab tasand pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga (tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje
2. Keskmine vajum vaivundamendis (mitte vibrex-vaia) · Kolmtelgse surveteim sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine Suurte koormustega ehitise vundamendis juhul, · Ühetelgne surveteim kaalutud vajum 3. Vajumi erim s - kahe kui nõrga pinnase paksus on üle 15 meetri · Koonusteim vundamendi vajumite vahe. 4. Kaldenurk w - Suure horisontaal ja momentkoormuste korral · Puhas nihketeim tervikehitise kaldenurk vertikaalist. 5. Suhteline Olemasolevate vundamentide tugevdamiseks 24. Millise kriitilise pingeni projekteeritakse erim, (kaard) s/L - vajumi erim jagatud Kohtvaiade eeliseks, võrreldes rammvaiadega , madalvundamendi all olev pinnas
Punktide kõrguste määramine. Mõõtkava on 1:20000, see tähendab, et 1cm=200m. h=2,5m AB=4,3cm=X m X=860m a= 1,0cm=2,5m a´=7,5cm=x =1,875 Ha=65-1,875=63,125=63,12m. Ha=63,12m Hb=75,0m 2. Joone AB kalle määramine. Kaldenurk: Kalle protsentides: Kalle promillides: 3. Joone AB pikiprofiili koostamine. Lõik CM M A-1 0,65 130 1-2 1,05 210 2-3 0,87 174 3-4 0,95 190 4-B 0,78 156 =4,3 860
9.02.2015 Kalde arvutamine: h arctan s h i (%) 100 s h i(‰ ) 1000 s Ülesanne: 1) Leia nõlva kaldenurk ja kalle protsentides, kui nõlva ülemise serva kõrgus on 9.74 m, alumise serva kõrgus 8.32 m. Nende vaheline kaugus on 4,5 m. 9,74 Δh= 9,74- 8,32=1,42 S= 4,5 m 8,32 ν= 18° 4,5 i=32% 2) Meil on teada nõlva kalle, milleks on 2,5% ja vahemaa 50 meetrit
Eristatakse geomeetrilist ja trigonomeetrilist nivelleerimist Geomeetriline nivelleerimine Geomeetriline nivelleerimine on horisontaalkiirega nivelleerimine. Lattidelt saadakse lugemid, millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv hAB=i-e hAB kõrguskasv i punkti A lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal Trigonomeetriline nivelleerimine Trigonomeetriline nivelleerimine on kaldkiirega nivelleerimine, kus mõõdetakse kaldenurk ja punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv. hAB=s·tan +i-e s punktide A ja B vahelise kauguse horisontaalprojektsioon punktis A mõõdetud kaldenurk i instrumendi kõrgus punkti A kohal e viseeritud punkti kõrgus punkti B kohal
kaupade liikumine. Üldjuhul toodetakse kahte liiki konveiereid ratas- ja rullkonveiereid. Levinumad neist on rullkonveierid. Toodetakse eri mõõtmetega rullkonveiereid alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega. Rullide paigutus peab sobima käsitsemisühiku mõõtmetega selliselt, et vähemalt kolm rulli oleks pidevalt kontaktis konveieril liikuva kaubaga. Kõige kriitilisem on nende konveierite juures kaldenurk. Vahel võib võtta sobiva kaldenurga seadistamine arvestatavalt aega. Oluline on seadistada õigesti tööle ka konveieri otstes ja vahepeal paiknevad pidurdusrullid ning otsastopperid. Elektriajamiga rullkonveierid Jõuallikaga varustatud rullkonveiereid valmistatakse väga erinevates mõõtudes alates väikepakikonveieritest ja lõpetades kaubaaluste konveieritega. Üldjuhul on maksimaalseks konveieri laiuseks 1500 mm. Rullid peavad olema hästi siledad ning
Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? Vahemikus 0 180 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama?
Töölaua kõrgus peab võimaldama töötades puhata rannet, toetades seda vastu lauda. Töötades peaksid käsivarred moodustama täisnurga. Hea oleks, kui laua kõrgust saaks reguleerida. Kuna kontoritöötajate hulgas on väga levinud kaela ja alaselja vaevused, siis tuleb kindlasti valida töölaua taga istumiseks ka õige tool. Just õige istumisasend aitab ära hoida selja- ja kaelavalusid. Kontoris peaks kindlasti toolide kõrgus olema reguleeritav ning seljatoe kaldenurk muudetav. Õige istumine aitab ära hoida ka selja nõgusaks muutumist. Seljatoe kaldenurga muutmine aitab vältida seljalihaste koormust. Seepärast sobivad kontorisse just kõrge seljatoega toolid. Istuva töö puhul on väga vajalik ka piisav ruum jalgade liigutamiseks. Töötooli kõrgus on sobiv asendis, kus töötaja põlvede painutusnurk on täisnurkne. Kui jalgu ei saa põrandale toetada või kui isteplaat soonib reisi, tuleb kasutada jalatugesid. Jalatoe pind ei tohi
Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? Vahemikus 0 180 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama?
Vahemikus 0 m 7. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) Paralleelne kiirega Sirglõiguks 2) Paralleelne ekraaniga? Kaldprojektsioonis ellipsiks, ristprojektsioonis ringiks 8. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena 9. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk ekraani (sirge projektsiooni) ja sirge vahel 10. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? Vahemikus 0 180 11. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 12. Missugustele nõuetele peavad joonised vastama?
suurust, tavaliselt on abilõikeservanurga väärtus piires 10...45 kraadi. Mida väiksem abilõikeservanurk ................, seda parem on töödeldud pinna kvaliteet, kuid suurenevad lõikejõu. Lõikeservanurkade suurendamine vähendab teriku tugevust ja soojusmahtuvust. Optimaalseks peetakse lõikeservanurkasid väärtusega 45 kraadi (külgteral). 8) Tera tipunurk 180- .1 pealõikeserva ja abilõikeserva vaheline nurk põhitasandil 9) Pealõikeserva kaldenurk ............. nurk tera tippu läbiva põhitasandi ja pealõikeserva vahel. Nurk ........mõjutab lõikeserva vastupanuvõimet löögilisele koormusele ja laastu liikumise suunda töötlemisel. Pealõikeserva kaldenurka loetakse Venemaa kirjanduses negatiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige kõrgemaks punktiks ja positiivseks, kui tera tipp on lõikeserva kõige madalamaks punktiks. Sellisel juhul liigub negatiivse nurga .............korral laast vasakule, st
Maa Page 1 Page 2 Andmed ·Tiirlemisperiood: 365,256 päeva ·Keskmine diameeter: 12 745,591 km ·Keskmine ümbermõõt: 40 041,455 ·Kaugus päikesest: ~150 millionit km ·Pöörlemisperiood: 23 h 56 min 4 s ·Maa telje kaldenurk: 23.439º ·Kaaslane: 1, Kuu ·Pindala: 284,702 km (71% kaetud soolase veega) ·Vanus: 4,55 miljardit aastat Page 3 Maa saamine http://www.natgeoeducationvideo.com/film/1170/the-origin-of-earth Kuu saamine Page 4 Kuu ·Kaugus Maast 384 400 km ·Läbimõõt: 3476 km ·Raskusjõud kuus korda väiksem kui Maa pinnal ·Kuu on Maa poole alati sama küljega
= 2 ( x + y ) + 2 ( x - y ) cos 2 - xy sin 2 1 1 = ( x - y )sin 2 + xy cos 2 1 2 · normaalpinge suurim väärtus max = 1 on sellise nurga korral ristlõike suhtes (peapinna kaldenurk ristlõike suhtes), kus tuletis d/d = 0: d 2 xy d ( ) = - x - y sin 2 - 2 xy cos 2 = 0 tan2 = - x - y ,
• Alatoonuse kõhu-tuharalihas Skolioos • Lülisamba kõverdumine külgsuunas koos rotatsiooniga • Kujuneb välja 5-8 vanuselt ja puberteedieas • 10-12 vanuselt labiilne rüht • 12-16 aastaselt rüht stabiliseerub • Lihaskonna toonus: • Tavaliselt S-kujuline • Rinnaosas kõverus ühelepoole ja nimmeosa vastasuunas Lameselgsus • Füsoloogilised kõverused on vähearenenud • Rindkere on lame • Vaagna kaldenurk on vähenenud • Sellest areneb välja skolioos Kõverkaelsus • Laste arenguhäires 3. kohal • Hästi nähtav 3-6 aastaselt • Rinnaku-nibujätkelihas ülepinges • Allub ravile • Piiratud rotatsioon kaelas Video • http://www.youtube.com/watch?v=fs5emYQ2x3Y Kasutatud allikad • http://inimene.ee/s/skolioos • http://indrekblok.ee/lulisamba-koverdumine/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Küfoos
villastes riietes kreppkeeruga (st väga tugeva keeruga) lõngade kasutamisega saadavat efekti. Kreppsiduses ühendatakse näiteks labase, panama, satään- ja liittoimse siduse fragmendid. Diagonaalsidus Diagonaalsidustele on iseloomulik peenike (reljeefsidus) diagonaalne reljeefne triibustik, mis liigub alt vasakult üles paremale. Triipude kaldenurk sõltub lõimelõngade jämedusest ja lõime tihedusest ning diagonaalsiduse iseloomust (nihke suurusest). Kaldenurk võib olla kuni 90°. Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed. Kasutatakse põhiliselt käterätikuriiete ja mõnikord ka kleidiriiete valmistamisel. Siduse reljeefsed kontuurid kujundatakse pikkade katetega.
ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITSÜKLON SAMA MIS TSÜKLON, KÕRGRÕHUALAL. FRONT KAHE ÕHUMASSI KOKKUPUUTE PIIR. ILM TSÜKLONIS SUVEL NIISKE, VIHMANE, JAHE ILM. ILM TSÜKLONIS TALVEL NIISKE (LUMI,
tootmisjääkide hoidlate, prügimägede ja sadamarajatiste projekteerimisel. Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese
1.Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. 2. Töövahendid Katseseade (kaldpind), silindrite komplekt, nihik, automaatne ajamõõtja. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised. Antud töös mõõdeti erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aega ja arvutati nende inertsmomendid. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Wk = Wk- Kineetiline energia m- silindri mass(kg) v- masskeskme kulgeva liikumise kiirus(m/s) I- inertsmoment - nurkkiirus tsentrit läbiva telje suhtes (rad/s) Lugedes hõõrdejõudude töö tühiseks, võib võtta kineetilise energia ja potensiaalse energia muutused võrdseks: Mgh= h- kaldpinna kõrgus I= mr2 l- kaldpinna pikkus g- raskuskiirendus (9.81 m/s ) t- allaveeremise aeg 2 - kaldenurk (0.085) 5. Täid...
Laboratoorne töö nr 3. Maamõõtmised topograafilisel kaardil III Ülesanne 1 Eesmärk: Punktide A ja B kõrguste määramine. Töövahendid: Võnnu valla kaart, mõõtkava 1:20 000, joonlaud, harilik, kalkulaator. Punkti A kõrgus: 54 Punkti B kõrgus: 65 Kirjeldus: Punkti A asub kahe erineva kõrgusarvuga joone vahel, punkti A saab leida interpoleerimise teel. Selleks tuleb tõmmmata kahe kõrgusjoone vahele abijoon mis oleks risti kõrgusjoontega. Tuleb määrata kaugus väiksema kõrgusarvuga horisontaalist(kõrguskasv) ja kaugus kahe horisontaali vahel. Mõõtmised tehakse kaardi mõõtkava arvestamata. Punkti A leidmiseks tuleb korrutada kõrguskasv kahe kõrgusjoone kõrguse muuduga ja jagada kaugusega kahe horisontaali vahel. Punkt B asub kõrgusjoonel ja selle saab vastavalt kõrgusjoone väärtusele. Ülesanne 2 Eesmärk: Joone AB kalde määramine. HB −HA ∆ h AB i= = SAB SAB 65−54 i= =0,019 590 ...
2) paralleelprojekteerimisel 0 (suuremvõrdne) m < lõpmatus 9. Mis kujundiks projekteerub paralleelprojekteerimisel ring, kui ta on: 1) paralleelne kiirtega - Sirgeks 2) paralleelne ekraaniga Ringjooneks 10. Kuidas avaldub sirglõigu ristprojektsiooni pikkus selle lõigu kaldenurga ja pikkuse kaudu? See avaldub koosnius funktsiooni kaudu. A`B`=AB cos fii, (lõigu enda ja kaldenurga koosinuse vahel.) 11. Mis on sirglõigu kaldenurk? Sirglõigu kaldenurk on teravnurk sirglõigu ja tema ristprojektsiooni vahle. 12. Millistes piirides võib muutuda teravnurga ristprojektsiooni suurus? 0 kuni 180 kraadi. 13. Avaldada sirglõigu pikkus a, kui on teada tema paralleelprojektsiooni pikkus a' ja moondetegur m. m=a´/a -> a=a´/m 14. Sõnastage lause täisnurga ristprojektsiooni kohta. Täisnurk projekteerub ristprojekteerumisel täisnurgaks siis kui tema
LABORATOORNE TÖÖ nr.3 "Mõõtmised topograafilisel kaardil III" Kõrgused, reljeef (Geodeesia II osa, 1998, 1. peatükk) Ülesanne 1.Punkti kõrguste määramine. Kaart mõõtkavas 1:20 000. Lahendus: Et leida punkti 1A kõrgust, tõmban läbi kahe horisontaali, mille vahel punkt asub, joone, mis on asetatud võimalikult täisnurkselt horisontaalide suhtes, ja mõõdan kaardilt selle pikkuse. Järgmisena otsustan kumb horisontaalidest joonisel on madalam ning mõõdan selle ja punkti vahelise kauguse. Määran kõrguskasvu horisontaalide vahel: kui horisontaalid on mõlemad pidevjooned, on nende vahe 5 m pikk nagu kaardil märgitud. Kui üks horisontaalidest on kriipsjoon siis on horisontaalide vahe poole väiksem ehk 2,5 m. Arvutan reaalse kauguse madalamast horisontaalist punktini kasutades valemit , . Nüüd saan leida punkti 1A kõrguse kasutades valemit , kus on madalama horisontaali kõrgus. H. Samamoodi leian ka järgmised väärtused. Punkt ...
Algselt oli sellel mastabal ainult kaks korrust, mille ümber oli tehtud 10m kõrgune müür. Lõppkuju moodustus alles siis, kui Djoser lasi mastaba mastaba otsa ehitada ja nii sai kõrguseks 60m. Kokku sai kuus korrust. Maa alla viivad sahtid on osaliselt hauaröövlite ehitatud. Ruumidesse, mis tehti ka maa-alla olid maetud Djoseri perekonnaliikmed ja sealt leiti ka Djoseri vasak jalg. Murtud püramiid Püramiid sai oma nime sellest, et kaldenurk on all 54 ja ülevalpool 43 kraadi. Sellepärast ei saanud valmis mitte 135m vaid 1041m püramiid, mille külje pikkus on 190m. Selle püramiidi eripääraks on asjaolu, et üks sissepääs on tehtud klassikaliselt põhja suunas ja teine on suunatud läände. Need on omavahel keerulise käikude süsteemi järgi ühendatud, kusjuures sisse on ehitatud ka allakukkuvaid kive. Muumiat püramiidist ei leitud. Nagu paljudel teistel on ka sellel püramiidil idaküljel tempel. Teised Snofru (4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
