= 0,0445 𝑚𝑙 NaOH mass 𝑚𝑜𝑙 𝑚𝑁𝑎𝑂𝐻 = 𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 ∙ 𝑉 ∙ 𝑀(𝑁𝑎𝑂𝐻)=0,0445 ∙10ml ∙ 40 g= 17,8g 𝑚𝑙 Tegelik NaOH kogus 21,08g Katseviga 𝑚𝑜𝑙 𝑚𝑜𝑙 saadud 𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 −𝑡𝑒𝑔𝑒𝑙𝑖𝑘 𝐶𝑀,𝑁𝑎𝑂𝐻 0,0445 −0,0527 𝑚𝑙 𝑑𝑚3
Katseandmed Kasutatud lahusti: destilleeritud vesi; tundmatu aine C 6% vesilahus Lahusti krüoskoopiline konstant: Lahusti külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuur: Lahuse külmumistemperatuuri langus: Lahustatud aine hulk: Arvutatud molaarmass: Katsevea arvutus Tegelik molaarmass: Arvutatud molaarmass: Arvutustes esinev katseviga on seega: Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud töös mõõtsin vee ja uuritava lahuse külmumistemperatuurid ning nende kaudu pidin Raoult'i II seadusest arvutama välja uuritava lahuse molaarmassi. Arvutatud molaarmass tuli vägagi lähedane selle aine tegelikule molaarmassile, katseviga oli vaid 1,55%. Seega võib väita, et antud meetodiga saab molaarmassi vägagi täpselt leida.
Aine H0f,298 (kJmol-1) S0f,298 (kJmol-1K-1) C2H5OH (v) -276,98 160,67 CH3COOH (v) -484,09 159,83 CH3COOC2H5 (v) -479,03 259,41 H2O (v) -285,83 69,95 Katseviga Järeldus Katseviga on küllatki suur. Viga võis tulla näiteks valest tiitrimisest.
Aine H0f,298 (kJmol-1) S0f,298 (kJmol-1K-1) C2H5OH (v) -276,98 160,67 CH3COOH (v) -484,09 159,83 CH3COOC2H5 (v) -479,03 259,41 H2O (v) -285,83 69,95 Katseviga Järeldus Katseviga on küllatki suur. Viga võis tulla näiteks valest tiitrimisest.
Aine H0f,298 (kJmol-1) S0f,298 (kJmol-1K-1) C2H5OH (v) -276,98 160,67 CH3COOH (v) -484,09 159,83 CH3COOC2H5 (v) -479,03 259,41 H2O (v) -285,83 69,95 Katseviga Järeldus Minu katseviga on väga suur. Suure vea põhjuseks võib olla ebatäpne lahuste valmistamine või/ja tiitrimine.
Töö käik. Töös kasutatakse elektrolüüdilahuse elektrijuhtivuse määramiseks juhtivusnõu valatud elektrolüüdilahuse takistuse mõõtmiseks vahelduvvoolusilda P-38. Variant 1: mõõtmine juhtivusmõõtja MC226 abil Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistataks laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel la (bidestilleeritud veega). Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks. Katseklaas koos mõõteelektroodiga loputatakse paar korda uuritava lahusega j vastavalt katseklaasi mahule selline lahuse hulk, et mõõteelektroodi ava oleks Soovitav on alustada mõõtmisi kõige väiksema kontsentratsiooniga lahusest. Katseklaasi täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks ve gaasimullide eraldumist asetatakse katseklaas koos mõõteelektroodiga vesiter hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja po
5) Võrdlesin saadud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel. Arvutustes on kõigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks loetud 109. Järeldus Näen, et mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda suurem on pindpinevus. Punktis 5) leitud l0 ja graafikult leitud ning arvutatud l0 punktis 4) erinevad üksteisest, kuid mitte nii palju, et saaks öelda, et katse ei tulnud üldse välja, langevad samasse suurusjärku. Katseviga: . Selline katseviga võis tulla tilkade valest lugemisest, kuid tõenäolisemalt pigem graafikult andmete ebaõigest lugemisest, puutujad võisid olla tõmmatud ebamääraselt.
kontsentratsioon n S*m2/gekv 1 0,4 324 0,10163 0,0002541 0,0065029 2 0,2 478 0,06889 0,0003444 0,0088157 3 0,1 645 0,05105 0,0005105 0,0130663 Tulemuste analüüs: Kd= 0,00001667 Kteor= 0,00001754 Katseviga= ( Kd- Kteor)/Kd*100%= 5,23 % tsentratsioonidel. niga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Näiline dissotsiatsiooni - konstant Kd 0,00001703 0,00001568 0,00001730
2 0,2 122 2,49484 0,0012474 0,0308461 3 0,1 175 1,73926 0,0017393 0,0430083 4 0,05 250 1,21748 0,0024350 0,0602117 5 0,025 372 0,81820 0,0032728 0,0809297 Tulemuste analüüs: Kd= 0,00019223 Kteor= 0,0001772 Katseviga= ( Kd- Kteor)/Kd*100%= 7,82 tsentratsioonidel. niga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Näiline dissotsiatsiooni - konstant Kd 0,00020045 0,00019635 0,00019328 0,00019289 0,00017816
0,4 275 0,121 3,02E-04 7,46E-03 2,24E-05 0,2 195 0,170 8,51E-04 2,10E-02 9,04E-05 0,1 135 0,246 2,46E-03 6,08E-02 3,93E-04 Kasutatavad valemid: Elektrijuhtivus =K/R Ekvivalentjuhtivus =/1000*n Juhtivustegur 0=++- Dis. Aste f=/0 Dis. Konstant Kd=2c/1- Keskmine dis. Konstant Kdkeskm= 0,0001687 ehk 1,69 *10-4 Käsiraamatu andmetel on Sipelghape dissatsiatsioonikonstant Kd= 1,77 * 10-4 Katseviga: (1,77 * 10-4 -1,69 *10-4 )/1,77 * 10-4 = 4,52 %
Lahuse külmumistemperatuuri langus T = T0 - T = 0,39 (-1,20) = 1,59 C Lahustatud aine hulk g = 7 grammi Lahusti hulk G = 93 grammi Leian molaarmassi: T=Kk*m m= m= Nüüd asendan m eelnevasse võrrandisse ja saan: Tegelik molaarmass on 74 g/mol kohta Arvutan katsevea: ------------------------------------------- ----------------------------- Lahusti jahtumine Lahuse jahtumine Järeldus: Katseviga tuli 18,9%, mis on suhteliselt suur viga. Kuna aga katse töötas peaaegu täielikult automaatikaga ja minu tegemistest sõltus võrdlemisi vähe, siis ei oska ma öelda, millest selline viga võis tulla. Võimalik, et antud lahus oli rikutud.
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 20f Potensiomeetriline pH määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.03.2015 Joonis. Kinhüdroon – hõbe-hõbekloriidelement Töö ülesanne: Lahuse pH potentsiomeetrilisel määramisel määratakse galvaanielemendi elektromotoorjõud. Element koosneb uuritavasse lahusesse sukeldatud kinhüdroonelektroodist ja võrdluselektroodina hõbe-hõbekloriidelektroodist. Töö käik: Uuritavale lahusele lisatakse väike kogus kinhüdrooni (kuid nii, et lahus oleks küllastatud - sademe tekkeni), asetatakse lahusesse platineerimata plaatinaelektrood, ühendatakse elektroodinõu hõbehõbeklor...
Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks. Samal viisil määrata ka lahjenduste takistused. Katsete lõpetamisel tuleb elektroodid jätta destilleeritud vette seisma. Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: mõõdetud takistus 0,02 n KCl lahusega 1)115 Ω. 2) 117 Ω ; keskmine: 116 Ω 0,02 n KCl erijuhtivus (temperatuuril 25 °C) 0,2765 Cm/m; I −1 K= =R ∙ κ=116 ∙ 0,2765=32,074 m nõu konstant s B. Nõrga elektrolüüdi lahus:
Leian Cu2+ aktiivsuse uuesti valemi järgi +¿¿ γ¿ ¿ a± =γ ± × m׿ 1 Cu2+¿ =0 , 508× 0 , 05×(11 ×22 )3 =0 , 04 0 3 a¿ 0 , 059 Cu 2+¿, Cu=0 ,337+ log 0 , 0 403=0 ,2958 V 2 φ¿ Katseviga Tegelik tulemus−Saadud tulemus Katse viga= ×100 Tegelik tulemus 0,7 37−0,724 Katse viga1 = ×100 =1 , 79 0,724 0,7663−0,737 Katse viga2 = ×100 =3,82 0,7663 Järeldus Võrreldes käsiraamatu tulemustega on mõõdetud tulemustega vead üsna väiksed. Katseid võib lugeda õnnestunuks.
elektrolüütiliselt sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi need katse vältel teineteise suhtes nihkuda. Oluline on, et lahuse nivoo oleks 3 - 5 mm üle elektroodide. Kõikide määramiste puhul peab vedeliku hulk olema ühesugune. Märkus: Lahuseid tuleb valmistada ja elektroode loputada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga väga suureks. Seega tuleb juhtivusnõu alati loputada mitu korda lahusega, mida mõõtma hakatakse. Katsetes kasutatakse soovitavalt kahekordselt destilleeritud vett (erijuhtivus alla 5 · 10-4 S·m-1). Esimesena määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02 M KCl) lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600°C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest. Nõu täidetakse pipetiga või
2 Kesk=0,0321 0,0312 0,0869 3 0,0887 0,033 0,045 4 0,1941 0,1384 0,25 5 0,1307 0,075 0,125 6 0,0959 0,0402 0,062 x= mg/ml X=0,045 *100*10-3*1*100=0,45% Järeldus: Antud katses järeldub, et 100 grammis sidrunimahlas on 0,45 g glükoosi. Kui võrrelda oma tulemust rühma kaaslasega, kes sai tulemuseks 0,49%, siis katseviga ei saanud suur olla. http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/list antud leheküljelt leidsin, et värskes sidrunimahlas on umbes 0,99% glükoosi. Kadu on peaaegu 50 %.
= [(-479,03)+(-285,83)]-[(-276,98)+(-484,09)] = -3,79 kJ/mol S2980 = [S(CH3COOCH2CH3) + S(H2O)] [S(C2H5OH) + S(CH3COOH)] = = (259,41 + 69,95) (160,67 + 159,83) = 8,86 J/mol*K G2980 = H2980 - T S2980 = -3790 298 8,86 = -6430 J/mol K0= e2,595 = 13,40 Katse viga: Järeldus: Antud töös leiutud näilise tasakaalukonstandi väärtuseks sain mina 26,62, mis erineb tegelikust 13,40st väga palju. Ehk tekkis nii suur katseviga ebatäpsest NaOH tiitrimisest või ebatäpsest lahuse valmistamisest. 5
· Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud. · Ebatäpsused filtrimisel- eelmistes etappides tehtud eksimuste tõttu oli mõnel katsel filtraati liiga vähe ning lahuse optilise tiheduse määramine spektrofotomeetril ei pruukinud olla adekvaatne. Kõiki eelnevaid võimalusi arvestades võis kujuneda katseviga, mistõttu katse empiirilised andmed erinevad teoreetilistest.
ARVUTUSKÄIK (tabeli esimese rea alusel) 1) Lahuse erijuhtivus S/m 2) Lahuse ekvivalentjuhtivus 3) Dissotsiatsiooniaste (nõrkade elektrolüütide korral f=1) 4) Näiline dissotsiatsioonikonstant Näiliste dissotsiatsioonikonstantide keskmine Käsiraamatus on metaanhappe dissotsiatsiooni konstant K=1,772 · 10-4 Suhteline viga KOKKUVÕTE Katseviga tuli päris väike, mis tähendab, et lahjendused olid õigesti tehtud ja antud meetodit saab kasutada aine dissotsiatsioonikonstandi määramiseks.
· Ebatäpsus proovide võtmise ajastamisel. · Ebapiisav proovide segamine pärast reaktsioonisegu lisamist, mistõttu moodustunud sade klimbistus ning nii selle sadestamine kui filtrimine oli raskendatud. · Ebatäpsused filtrimisel- eelmistes etappides tehtud eksimuste tõttu oli mõnel katsel filtraati liiga vähe ning lahuse optilise tiheduse määramine spektrofotomeetril ei pruukinud olla adekvaatne. Kõiki eelnevaid võimalusi arvestades võis kujuneda katseviga, mistõttu katse empiirilised andmed erinevad suurel määral teoreetilistest. 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 Proteaasi empiiriline aktiivsus 0,01 türosiini kontsentratsioon (mg) 0,01 0 0
10( 10,0−2,0 )∗26 ¿ 103∗5 0 A = =96,3 μkat /ml 600∗180∗1∗1 ( 18,0−2,0 )∗26∗103∗50 A ₂₀= =96,29 μkat / ml 1200∗180∗1∗1 A ₁₀+ A ₂₀ 96,3+96,29 A= = =96,295 μkat /ml 2 2 A₁₀ ja A₂₀ peaksid teineteisest erinema maksimaalselt 20% võrra, minu tulemuste erinevus jääb lubatud piiri. Katseviga võis tekkida invertaasi lahuse valmistamise käigus ning lahuste täpsete koguste pipeteerimisel.
V- reaktaioonisegu (hüdrolüüsisegu) üldmaht, ml V - ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml L lahjendusmäär A ja A peaksid teineteisest erinema maksimaalselt 20% võrra, kuid minu tulemuste erinevus on suurem. Katseviga võis tekkida invertaasi lahuse valmistamise käigus ning lahuste täpsete koguste pipeteerimisel. Samuti võib põhjus olla tiitrimises - arvatavasti märkasin lahuse roheliseks värvumist liiga hilja, seega olid lahused üle tiitritud.
Aritmeetiline keskmine: (86,7 + 113,75) / 2 = 100,25 kat/ml 3. Tulemused Invertaasi aktiivsus kümnendal minutil tuli arvutuslikult 86,7 kat/ml ning kahekümnendal minutil 113,8 kat/ml. Nende aritmeetiline keskmine tuli 100,25 kat/ml. See näitab, et 1 ml invertiinipreparaadi toimel produtseeritakse keskmiselt 100,25 mol'i taandavat suhkrut sekundis. Erinevatel minutitel saadud tulemused erinevad üksteisest 23,8% võrra. Võimalik, et katseviga tekkis ebatäpsest tiitrimisest, kui lahusesse läks rohkem vasksulfaati, kui tegelikuks ekvivalentpunktiks vaja oli.
0,11068 0,0023058333 0,0570186284 0,00016549 0,0786410526 0,0032767105 0,081026472 0,0001714597 0,0543338182 0,0045240481 0,1118706266 0,0001692384 Järeldus. Katse viga. Käsiraamatu järgi on HCOOH näiline dissotsiatsioonikonstant K HCOOH =1,772·10-4 Mina sain 1,76*10-4 0,000176 Katseviga= 0,68 % Katse tulemusel saadud näiline dissotsiatsioonikonstant erineb käsiraamatust saadud dissotsiatsioonikonstandist vähesel mä Katse viga on suhteliselt väike: 0,68%. Katse sooritamisega võib rahule jääda. Jekaterina Miloserdova 123364 KATB47 alentjuhtivus erinevatel kontsentratsioonidel
0 0 f,298 f,298 H , kJ/mol S , J/(mol·K) 2 5 C H OH (v) -276,98 160,67 3 CH COOH (v) -484,09 159,83 3 2 5 CH COOC H (v) -479,03 259,41 2 H O (v) -285,83 69,95 Katsevea arvutus Järeldus Katseviga tuleb päris suur ja selle järgi tundub, et katse just kõige paremini ei õnnestunud. Vea suurus on 53,9 %. Suure vea võisid põhjustada ebatäpsused lahuste valmistamisel, kaalumistel ja tiitrimistel.
, kus k´ = 7,5 10 -3. Ehk Siit tasakaalukonstandid ekvivalentpunktides on: V (NaOH)= 10,90 ml juures pH = 4,60 log [H+] = 4,60, [H+] = 2.51 10 -5, siit V(NaOH)=26.70 ml pH=8.70 siit Kirjanduses on fosforhappe esimene ja teine dissotsiatsioonikonstandid vastavalt 7,11*10-3 ja 6,34*10-8. Katsel saadud värtused on vastavalt ja . Seega katseviga esimeses mõõtmises oli päris suur, kuid teises see vähenes.
Etanool: 0,0166 + 0,0212 = 0,0388 mol Tasakaalukonstant xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katsevea arvutus: Järeldused Töös määrasin näilise tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,57. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 5,86. Katseviga tuli -5,1%. Ilmselt on ebatäpsus tingitud doseerimiset, mille juures kasutasime vaid tehnilise täpsusega mõõtevahendeid; tasakaalu saabumise pikast ajast, katalüsaatori juuresolekust suhteliselt suures koguses ja sellega seotud aktiivsusteguri mõjudest.
Etüületanaat, etanooli ja H2O tasakaalusegus: Etüületanaat: 0,039 - 0,0212 = 0,0178 mol Vesi: 0,257 - 0,0212 = 0,2358 mol Etanool: 0,0166 + 0,0212 = 0,0378 mol Järeldused Töös määrasin näilise tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,15. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 5,86. Katseviga tuli 12%. 2014
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 15 Elektrijuhtivuse määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste erijuhtivus ja molaarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel elektrijuhtivus lahuse lõpmatul lahjendus...
juhtivusveest. Elektroode loputatakse paar korda KCl lahusega. Nõu täidetakse pipetiga ja mõõdetakse takistus. Katset korratakse uue KCl lahusega. Edasi mõõdetakse analoogiliselt kõigi uuritavate lahuste takistus. Lahuste kontsentratsiooni määrab praktikumi juhendaja. Lahused valmistatakse 100-ml mõõtekolbidesse laboratooriumis olevast tiitritud lahusest selle kvantitatiivsel ja järkjärgulisel lahjendamisel juhtivusveega. Lahuseid tuleb valmistada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga suureks. Igale järgmisele lahusele üle minnes tuleb elektroodid ja nõu kaks korda loputada uuritava lahusega ning seejärel pipeteerida lahus juhtivusnõusse. Katsetulemused A. Elektroodide konstandi määramine: Mõõdetud takistus 0,02n KCl lahusega: 1) 118 2) 120 R= 119 0,02 n KVl erijuhtivus temperatuuril 25°C 0,2767 Cm/m Nõu konstant =1190,2767= 32,93 m-1 B
Etüületanaat: 0,0404-0,0241=0,0163 mol Vesi: 0,277-0,0241=0,2529 mol Etanool: 0,0152+0,0241=0,0393 mol Tasakaalukonstant xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x = xCH 3COOH xC2 H 2OH Katsevea arvutus: Järeldus: Antud töös arvutasin esterdamise reaktsiooni näilise tasakaalukonstandi, mille väärtuseks sain Kx = 5,57. Teoreetiliseks tasakaalukonstandiks, mille arvutasin on 4,35. Katseviga tuli 25,8%, mis on küllaltki suur viga. Ilmselt on ebatäpsus tingitud doseerimiset, mille juures kasutasime vaid tehnilise täpsusega mõõtevahendeid; tasakaalu saabumise pikast ajast, katalüsaatori juuresolekust suhteliselt suures koguses ja sellega seotud aktiivsusteguri mõjudest.
sadestatud plaatinamustaga. Mõõtmise järel hoitakse elektroode destilleeritud vees. Juhtivusnõu tuleb käsitseda erilise hoolikusega elektroode ei tohi puudutada, samuti ei tohi need katse vältel teineteise suhtes nihkuda. Oluline on, et lahuse nivoo oleks 3 - 5 mm üle elektroodide. Kõikide määramiste puhul peab vedeliku hulk olema ühesugune. Joonis. Näited juhtivusnõudest Märkus: Lahuseid tuleb valmistada ja elektroode loputada hoolikalt, vastasel korral läheb katseviga väga suureks. Seega tuleb juhtivusnõu alati loputada mitu korda lahusega, mida mõõtma hakatakse. Katsetes kasutatakse soovitavalt kahekordselt destilleeritud vett (erijuhtivus alla 5 · 10 -4 S·m-1). Esimesena määratakse nõu konstant kindla kontsentratsiooniga (tavaliselt kasutatakse 0,02 M KCl) lahuse abil, mis on laboratooriumis valmistatud kahekordselt kristallitud ning temperatuuril 600°C kuumutatud KCl-st ning juhtivusveest
koormusest), määramise vajalikust usaldusväärsusest ja olemasolevatest aparatuurist. Mitte alati ei ole vajalik suurte kuludega seotud parameetri suur täpsus. Kui ehitise vajumise peamiseks põhjuseks on mingi tugevalt kokkusurutav pinnasekiht, siis tuleb vastava kihi kokkusurutavus määrata võimalikult täpselt. Teiste, vähem kokkusurutavate kihtide puhul ei ole see enam vajalik. Oletame, et kõige nõrgemast kihist tingitud vajum on 30 sm. Tõenäoliselt võimalik katseviga on seejuures vähemalt 20%, see tähendab vajumine võib olla 6 sm suurem või väiksem. Ei ole mingit vajadust leida eriti täpselt mingi teise kihi kokkusurutavust, millest tingitud vajum on 2 sm. Isegi kui siin esineb viga 100%, jääb sellest põhjustatud koguvajumi viga tühiseks. Piisab ainult suurusjärgu õigsuse tagamisest. Võimalikult täpselt tuleb alati leida nende kihtide parameetrid, mille deformatsioonid on koguvajumisele otsustavad
annaabi.ee 
