3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4. Madalvundamentide projekteerimine. 4.1. Ehitise ja aluspinnase koostöö. 11 4.1.1. Pinnase omakaalusurve. 11 4.1.2. Survejaotus pinnases. 11 4.1.3. Ehitise surve alusele. 13 4.2. Madalvundamentide projekteerimine kandepiirseisundi järgi. 4.2.1. Üldnõuded. 14 4.2.2. Vundamentide kandevõime arvutusmeetod. 16 4.2.2.1. Lintvundamendi mõõtmete määramine. 16 4.2.2.2
arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 16. SURVEJAOTUS PINNASES ÜHTLASELT KOORMATUD JÄIGA PLAADI ALL. TABELI KASUTAMINE. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament. Vundamenditaldmiku all tekkiv surve q levib igas suunas. Kuna pinge jaotub kogu aeg allpool olevatele pinnaseosakestele, siis koormusi jagav pind suureneb pidevalt (pinnases sügavamale liikudes). Mida suuremale pinnale jagada hoonelt tulev koormus, seda väiksemaks muutub pinge. Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on
Neid käsitletakse passiivsurve puhul, kuna siis tasapinnalise lihkejoone eeldus anda olulisi vigu. Seal on toodud ka seosed, mis võimaldavad aktiivsurve määramiseks kasutada kõverjoonelise lihkepinna eeldust. 10.4.6 Aktiivsurve jaotus seina mitmesuguste liikumisvõimaluste puhul Kõik eeltoodud seosed kehtivad juhul, kui sein pöördub ümber alumise punkti. Eksperimentaalsed uurimused näitavad, et sellisel juhul survejaotus ühtlases pinnases on vähemalt kvalitatiivselt vastav Coulomb'i teooriale, see tähendab suureneb sügavuti lineaarselt. Teistsuguse seina liikumise korral, pöördumine ülemise või keskpunkti punkti ümber ja paralleelne nihe, on eksperimentaalselt määratud survejaotus hoopis teistsugune (joonis 10.21). Joonis 10.21 Aktiivsurve jaotus seina erinevate paigutiste korral
annaabi.ee 
