docstxt/124145909134016.txt...
rõnga kõrgus rõnga pindala rõnga maht märg pinnas kuiv pinnas h, mm A, cm2 V, cm3 m1, g m2, g 25,000 60,000 150,000 292,470 250,660 F, kN nihkepinge, kPa Mõõtkellanäit delta h I II 0,0 0 2,257 1,840 0,0000 0,3 50 2,438 1,925 0,1330 0,6 100 2,529 1,999 0,2155 0,9 150 2,576 2,061 0,2700 0,6 100 2,570 2,052 0,2625 0,3 50 2,548 2,031 0,2410 0,0 0 2,460 1,970 0,1665 0,3 50 2,535 2,011 0,2245 0,6 100 2,570...
2 Nihkediagramm 325 300 275 250 225 nihkepinge kPa 200 175 150 125 100 75 50 25 0 0 50 100 150 200 250 300 350 vertikaalsurve kPa Joonis 4.3 -0,45 -0,40 -0,35 -0,30...
Mahumassi määramine Teimi nr Lisatud vesi Anuma maht Anuma Anuma ja tihendatud mass pinnase mass ml V, cm3 m, g m1, g 1 180 1000 5060 7105 2 50 1000 5060 7155 3 50 1000 5060 7180 4 50 1000 5060 7145 Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr Topsi mass Topsi ja märja Topsi ja kuiva pinnase mass pinnase mass m3, g m4, g m5, g 1 36 22,66...
Koormus, kg Dünamomeetri näit Jõud F, kN Surve p, kPa Mõõtekella näit 0 1 0 0,0 0 6 1,42 0,6 21,1 -0,36 12 1,83 1,2 42,3 -0,95 18 2,25 1,8 63,4 -1,81 24 2,67 2,4 84,5 -2,21 30 3,11 3 105,7 -3,93 36 3,51 3,6 126,8 -5,79 42 3,93 4,2 147,9 -14,4 48 4,35 4,8 169,1 -37,05 L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7...
docstxt/12316048986461.txt...
Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
docstxt/12314963176461.txt...
Procto-teimi diagramm qd=f(w) 1,92 1,91 1,90 1,89 kuivmahumass qd g/cm3 1,88 1,87 1,86 1,85 1,84 1,83 6,00 6,50 7,00 7,50 8,00 8,50 9,00 9,50 10,00 10,50 11,00 veesisaldus w % Lisatud vesi V m m1 m2 q Teimi nr ml cm3 g g g g/cm3 1 200 1000 5960 7945 1985 1,985 2 50 1000 5960 7995 2035 2,035 3 50 1000 5960 8050...
Mudeli vajum 0,0 20,0 40,0 60,0 80,0 100,0 120,0 140,0 160,0 180,0 200,0 0,00 1,00 2,00 vajum s mm 3,00 4,00 5,00 6,00 surve p kPa Vundamendimudeli koormamine Koormus Dünam- Jõud Surve Mõõte- Vajum Maksimovi Vajum meetri F p kella s mõõtekell s kg näit kN kPa näit mm cm mm 0 1,00 0,0 0,0 1,01 0,00 2,95 0,00 6 1,42 0,6 18,7 1,25 0,24 2,93 0,02 12 1,83 1,2 37,5 1,59 0,58 2,89 0,06 18 2,2...
Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik vooluk...
docstxt/12316044366461.txt...
docstxt/12316043716461.txt...
Teimi kuupäev: 28. 10.2008 Teimitud pinnas: täiteliiv Täiteliiva tihendatud määrati standardse proctor. teimiga. Proovi algkoormus 3 kg. Mahumassi määramine Lisatud vesi Teimi nr ml V, cm3 m, g m1, g m2, g , g/cm3 1 180 1000 5055 7065 2010 2,010 2 50 1000 5055 7150 2095 2,095 3 50 1000 5055 7185 2130 2,130 4 50 1000 5055 7145 2090 2,090 V- anuma maht m- anuma mass m1- anuma ja tihendatud pinnase mass m2- tihendatud pinnase mass - mahumass Veesisalduse ja kuivmahumassi määramine Teimi nr Topsi nr m3, g m4, g m5, g w, % w, % d, g/cm3...
docstxt/124145892634016.txt...
docstxt/124145923334016.txt...
docstxt/126641757629107.txt...
! " #! "$ # % & ' # "# " ! ! ! & ( )% ! ) $ "' # * ( )% ! 8 #9 55! * " +,- $ +./0- : ;3<=2>- $ 12,3/4 " ?=42@ $ $5! 627 " $5! A,B< C ! " #! "$ # % & ' # "# " ! C D...
Veetase asub 1m maapinnast. Veetasemest kõrgemal on liiva mahukaal 18,7kN/m3 ja veesisaldus 17,8%. Allpool veetaset on liiva poorsus samasugune. Savi mahukaal on 15,5 kN/m3 ja suhtelise kokkusurutavuse moodul mv = 1 MPa-1. Liiva poorsus veealandamisel ei muutu ja veepinnast kõrgemal pärast alandamist on liiva omadused samad kui olid enne alandamist ülemise meetri osas. Liiva erikaal s = 26,7 kN/m3. Kui palju muutub savikihi paksus ehk palju vajub maapind kui veetaset alandatakse 2m? Leida kogupinge, neutraalpinge ja efektiivpinge savikihi peal ja all enne ja pärast veealandust? 18,7 kN d = = = 15,8 3 1 + w 1 + 0,178 m 26,7 e = s -1 = - 1 = 0,695 d 15,8 e * w 0,695 * 10 S r = 1, w = = = 0,260 s 26,7...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
