V.Jaaniso
Pinnasemehaanika
1
1. SISSEJUHATUS
Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad
pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast ( tugiseinad ), on rajatud pinnasesse
(süvendid, tunnelid ) või ehitatud pinnasest ( tammid , paisud) (joonis 1.1). Ehitiste
a)
b)
c)
d)
Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja
vaivundament ) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid,
süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud)
koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub
ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis
olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete
ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi.
Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning
tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine
konkreetsete konstruktsioonide – vundamendid , tugiseinad, tunnelid –
projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll
vundamentide , tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja
ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul.
Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline
erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb
üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest . Erinevalt teistest
ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu
muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel ,
betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi.
Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb
enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või
ruumiülesannetega.
Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha
mehaanika – tugevusõpetus, elastsusteooria , plastsusteooria ja roometeooria.
Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on
enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik
produkt , mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on
keerulisemad , ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista
tekketingimuste tundmine. Pinnasemehaanika on tihedalt seotud geoloogia
distsipliinidega, esmajoones insenergeoloogiaga.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 46 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
112 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ivo_s
Õppematerjali autor
Kapillaarjõud on põhjuseks, miks niiske liiv ja hulgast, ka vedeliku viskoossusest. Filtratsioonimooduli suurus sõltub palju ka väga oluline. halvasti tiheneb võrreldes kuivaga. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised pinnaseosakeste mõõtmetest, pinnase poorsus ja vee temp. V ei ole võrdne Sissejuhatus - Geotehnika - ehitustehnika haru, mis tegeleb pinnasega sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega (sademed, pinnasevee tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d
projekteerimise lõppstaadiumi algust. Põhiuuringutes kõigi oluliste pinnasekihtide selgitamisel tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmistele geoloogilistele nähtustele ja protsessidele: pinnaseprofiil; looduslikud või tehislikud süvendid; kalju, pinnase või täitematerjali murenemine; hüdrogeoloogilised mõjud; murrangud, lõhed ja teised rikked; roomenähtused pinnase -ja kaljumassiivides; punduv ja äkkvajuv pinnas ning kalju; jäätmete või tehispinnase esinemine. Arvesse peab võtma ehituskoha ja selle ümbruse ajalugu. Põhiuuring peab haarama kõiki pinnasekihte, mis on olulised antud projekti jaoks. Uuringutel peab kindlaks määrama olemasolevad pinnasevee tasemed Tuleks kindlaks määrata kõigi põhjavee survet mõjutada võivate veeallikate ekstreemsed veetasemed. Ehituskoha läheduses peab kindlaks määrama iga kuivenduskaevu ja imbkaevu asukoha ja selle tootlikkuse.
4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus
Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on liblekujulised, nende paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse : Ühefaasilised pinnased. Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk. Kahefaasilised pinnased. Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi. Kolmefaasilised pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi ja õhk. 2
- ehitist kasutatakse sihipäraselt. 1.2. KASUTATAVAD JA TÄHISED Geotehnilistes arvutustes on soovitatav kasutada järgmisi ühikuid: Geotehnilistes arvutustes kasutatavad põhilised tähised. Osa tähiseid määratletakse nende kasutamiskohas. 2. GEOTEHNILISED ALUSANDMED (PINNASE OMADUSED) 2.1. PINNASE KOOSTIS, STRUKTUUR, PINNASEVESI Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti moodustavatest kõvadest mineraalidest, veest ja õhust. Pinnaseosakeste omadused sõltuvad nende kujust, mõõtmetest ja mineraloogil- isest koostisest. Pinnase koostises eristatakse kahte liiki osakesi. 1. Osakesed, mis on tekkinud pinnase mehaanilisel purunemisel. Nende keemiline koostis ühtib lähtekivimi koostisega. 2. Osakesed, mis on tekkinud keemilise ümberkujunemise teel. Need osakesed on
PINNASED konspekt I osa Pinnas on maakoore pindmist kihti moodustavad kivimid, setted, muld, kultuurikiht jms. Üldjuhul kasutatakse sõna pinnas kvaternaari tsementeerumata setete kohta ja sõna kivim aluspõhja kivististe, kalju ja tsementeerunud settekihtide iseloomustamisel. Pinnaste liigitus Ühtset pinnase liigitust ei ole. Igal erialal, igas valdkonnas kasutatakse oma pinnase liigitust. Geotehnikas ja ehitusgeoloogias nimetatakse traditsiooniliselt pinnaseks kõiki looduslikke kivimeid ja setteid. Pinnaseid liigitatakse koostise, tekke ja omaduste järgi. Pinnase nimetuse määramisel on
Möll on mitteplastne peenosis mida tavaliselt tihendatakse silevalts-vibrorulliga. Möllised pannased, mis samuti sisaldavad savi, võivad olla märkimisväärsed seotud ja nende tihendamiselt annavad parima tulemuse (vibra) tapp või pneomorullida. Savi tihendamiseks sobivad tapprullid, kuna tapp tungib panassesse, lõhkudes osakeste vahel esinevad looduslikud sidemed. Pneomorulle võib kasutada väikese või keskmise plastusindeksiga savide tihendamiseks. Loodusilud ja stabiliseeritud pinnas mitteseotud sõmerpinnased klassifitseeritakse üldiselt nagu aluse materjalid, mille tihendamiseks kasutatud tavaliselt (vibo) silevaltsrulli või pneumorulli. Peale stabiliseerimist tuleb ta tihendada kasutava tihendamismasina tüüp sõltub pinnase algomadustest enne stabiliseerimist. Pinnase iseloomustavad näitajad. Wl-voolavus piir vee sisaldus mile juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Määramine- tead niiskusega pinnast koputatakse, kuni vajub kinni sinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid