Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Teraste võrdlemine EN ja GOST standardite põhjal Tallinn 2013 1) EN C35E ja GOST 35 Keemilise sisalduse järgi on näha, et GOST teras on rohkem elementidega rikastatud, mis teeb oma korral terase rohkem tugevaks. Legeerivaid elemente sisaldus peaaegu sarnane, kui EN variandil Ni ja Cr on tunduvalt rohkem, kuid temal puudub Cu ja As“i olemasolu. Mehaaniliste omaduste põhjal, on aru saadav, et tinglik voolupiir EN variandil on eripäraks, voolavuspiir ja venitamise % peaaegu sarnased ning EN toode on palju kõvadusekindlam. 2) EN C40E ja GOST 40 Keemiline sisaldus:
EN 1168-1:2000 "Pingebetoonist õõnespaneelid".** - Vastuvõtukontroll Standardi nõuetest ja tolerantsidest kinnipidamist kontrollitakse kõigi toodete juures. Perioodiliselt kontrollitakse betooni külmakindlust veepidavust, mahumassi. · Raudbetoonkonstruktsioonide katsetamine tugevusele, jäikusele ja pragudekindlusele viiakse läbi projektis ettenähtud skeemidega koormistega ostja nõudel. · Katsete läbiviimisel juhinduda GOST 8829.94 "Monteeritud betoon- ja raudbetoontooted. Koormuskatsete meetodid. Tugevuse, jäikuse ja pragudekindluse hindamine" · Betooni kvaliteedi vastavuskontroll: - Euro klassidele C EVS-EN 206-1:2002; - Vene klassidele B - GOST 18105-86. · Armatuurterase kvaliteedikontroll läbi viia terase saatedokumendi (sertifikaadi) võrdlemisega nõutud parameetritele: Vene terased: GOST 380.80; GOST 5781-82; GOST 6727.80;
Laboratoorne töö No 8 1. Kasutatud mõõteriistd ja seadmed: Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1 Harkkaliiber 25-28 - 2 Mõõteplaatplokid GOST 9038-73 KL1 NR 6 10 mõõteplaati 3 Mõõtplaatplokid Gost 9038 -73 KL2 NR 1 87 mõõteplaati 2. Mõõteskeem: 3. Mõõtetulemused Võll 26g6 (max -0,007, min -0,020) D max 25,993 D min 25,980 Läbiv (go) 20+2+1,9+1,09+1,003 Mitteläbiv (not go) 20+3+1,9+1,08 4. Lühike töö kirjeldus. Mõõteriista ehitus, nulli seadmine, mõõtmisvõtted. arvutused, järeldused. Võlli piirhälbe leidmine piirhälvete tabelist
Kôvadust määratakse otsiku toime järgi materjali pinnasse. Otsik on valmistatud vähedeformeeruvast materjalist ja omab kuuli, koonuse vôi püramiidi kuju. Levinud mooduseks on kôvaduse môôtmine sissesurumise teel.Otsiku küllaltki suure koormusega sissesurumise tagajärjel deformeeritakse materjali pinnakiht plastselt. Mida väiksem on kôvadus, seda sügavamale tungib otsik ja seda suurem on jälg. Kôvaduse môôtmine Brinelli meetodil GOST 9012 Katsetatavasse materjali surutakse karastatud teraskuul diameetriga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm jôuga (F) 9,8...29430 N (1...3000 kgf) Brinelli kôvadusarv määratakse kuulile toimiva jôu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. HB = F/A = 0,102*2F/[ D (D-(D d ))] A jälje pindala mm² D kuuli läbimôôt mm d jälje läbimôôt mm Brinelli kôvadust tähistatakse teimitingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10..
Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 1 TAHKEKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: 0 Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütiline niiskus ja võrrelda saadud tulemust GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline kuivatuskapp 2. Kaantega suletavad klaasid 3. Elavhõbedatermomeeter 4. Analüütilised kaalud, vihid 5. Eksikaator 6. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 7. Pihid Töö käik Kütuse analüütilise niiskuse määramise põhimeetodi sedastab GOST 11014-70. Tahkekütuse niiskus määratakse kütuse kaalutise kaalukaotusest selle kuivatamisel kuivatuskapis temperatuuril 105...
Kasutatakse maalimistarvete (näiteks akvarellivärvide) valmistamiseks. 1.9 VASE SULAMID 5.1 Messingid e. valgevased Messingiks nimetatakse vase ja tsingi sulamit, milles on Zn 20 - 55 %. Suurema tsingisisaldusega sulamid kõvemad ja tugevamad, värvus on heledam. Nimetatakse ka kollaseks vaseks (45% Zn ® dB = 35 kgf/mm2) Messingid Zn sisaldusega ¸ 20 % nimetatakse tombakiks. Tehnoloogiliselt liigitatakse nagu kõiki värviliste metallide sulameid: · valumessingiteks (GOST 17 711-80) 40 C turustatakse kangidena · deformeeritavateks (GOST 15527-70) 90, 80 ja erimessingiteks 60 turustatakse valts- ja pressprofiilidena: traadid, latid, lindid, ribad, lehed, torud jne. Laialdaselt kasutatavad: laevanduses, masinaehituses, san. Tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Külmtöötlemisel (stantsimisel, tõmbamisel jne.) messing kalestub. Selliseid sepistatud detaile
, kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.02*15000=300 kg G=300*9,81=2943 N= 2,943 kN 147+ 2,943 ¿ =38,65 kN Smax 4∗0,97 1.3. Tõmbekoormuse arvutamine Tõmbekoormust arvutatakse valemiga: S P k v S max , kN , kus kv – keskmise tööreziimi varutegur. Sp ¿ 5,5∗38,65=212,58 kN Valin trossi tüübi ЛК-Р 6x19 (1+6+ 6/6) +1.о.с. (GOST 2688-80). dtr = 19,5 mm, Spur = 218,5 kN (1800 MPa) 1.4. Tegelik varutegur Spur 218,5 =5,65 kt = Smax ; kt = 38,65 2 2. TRUMLI ARVUTUS 2.1. Trumli läbimõõt Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga: Dtr = dtr*e, kus e – tööreziimi ja masina ekpluatatsiooni tegur. Dtr = 19,5* 25 = 487,5 mm. Võtan Dtr = 500 mm. 2.2
Min Vähim lõtk C Min = D Min – d Max Istu tolerants TC,I S,N = Td + TD 3.4 Istude tööjoonis: Selel 3.1 on toodud meie esimese istu kohta ava ja võlli tööjoonised ning nende koostejoonis, neile on märgitud istu tähelised, numbrilised ja kombineeritud tähistuses nii ISO kui GOST-I järgi. Koostejooniste tegemiseks kasutasin [1.3] allika alusel H8 Ø20 n 7 Ø20H8 Ø20n7 Ø20 + 0,033 Ø82 +0,033 Ø20
..60 %... Alumiinium ja tema sulamid Nende kasutamine juhtmaterjalina. Alumiinium on hõbevalge värvusega metall. Vasest kergem 3,3 korda g = 2,7 kg/cm3, sulamistemperatuur 660o ¸ 657oC. Elektrijuhtivus 60 % vase omast g = 35 ¸ 38 m/Wmm2. Alumiinium lahustub hapetes ja alustes. Elavhõbedas laguneb täielikult. Õhus kattub õhukese oksüüdi kihiga ja see väldib edasist oksütatsiooni-protsessi jätkumist. Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069-74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1) · tehniline A85, A8, A7, A6, A5, A0 (99,0 % A1) Tähis "E" A7E ja A5E märgib ära elektrotehnilise alumiiniumi, millel on erinev koostis, mis tagab materjali eritakistuse kindlates piirides. Deformeeritavad alumiiniumid liigitatakse GOST 4784-74: · kõrgpuhas FL (99,98 99,95% Al) · tehniline FL 000, FL00 (99,8 98,8% Al)
2. Metalli voolavuspiiri näitaja(te)ks on B-Re 3. Pingeühikuks on B-Mpa 4. Kõvadus 380HV5/20 tähendab Vikersi kõvadust 380 5. Mis on materjali sitkuse näitajaks standardi EVS-EN järgi? Purustustöö 6. Mis on materjali külmhapruse lävi materjali haprumist külmaga töötlemise tagajärjel 7. Mis temperatuuril tuuakse standardis materjali purustustöö +20 C 8. Mis on materjali sitkusnäitajaks EVS-EN ja GOST-i järgi KCU ja KCV 9. Millist tugevusnäitajat kasutatakse tugevusarvutustes sitkete materjalide korral D-KCU 10. Materjali tööea näitajaks on kulumiskindlus 11. Materjali dünaamilise tugevuse näitajaks on löögitugevus 12. Tsüklite arv väsimusteimil süsinikuterastel on 10 astmes 7 13. Materjali abrasiivikulumiskindlust mõjutavad kõvadus 14. Materjali roometugevus on plastne deformatsioon kõrgel temperatuuril 15
Ül 4 Arvutada keevisliide võrdvastupidavuse tingimuse kohaselt. On teada, et nurkteras on keevitatud alusele. Nurkteras on koormatud tõmbejõuga F ja on teada ka ristlõige, riiulite pikkused ja paksused A: 1. Tõmbejõud F, nihkepinge. 2. GOST 380-88 CT2, nurkteras 50x32x3 ristlõikepindalaga 242mm2, k1=7,2mm, k2=24,8mm 3. Käsikeevitus elektroodidega 42 joonis 1 [1] L: Koostan tõmbetugevustingimuse ning leian lubatava tõmbejõu F t A N 2 t 115 A 242mm 2 mm F 242 115 F 27
2) sitke purunemine teimikul eelneb märgatav plastne deformatsioon terastel. Hapral purunemisel areneb pragu kiiresti, sitkel purunemisel aeglaselt. Seetõttu on habras purunemine ohtlikum. Välisjõu suund tekitab metallis, kas surve -, tõmbe -, väände -, lõike - ja painde deformatsiooni. Ekspluatatsioonis võib materjalis ühel samal ajal tekkida üks või mitu erisuunalist deformatsiooni. Tõmbeteim Vastavalt standardile EVS-EN 10002-1 (Metall-materjalid. Tõmbeteim) ja GOST 1497-84 määratakse staatilise tõmbeteimiga (tõmbekatsega) materjali järgmised tugevus- Rm (b ) ja plastsusnäitajad tugevusomadused: Tõmbekatse tehakse tõmbemasinal, mis võivad olla mehaanilised või hüdraulilised. Mehaanilised masinad arendavad jõudu F=2500 N...50.104N, hüdraulilised masinad veelgi enam. Metallide katsetamisel kasutatakse põhiliselt silindrilist proovikeha, lehtmaterjalide ja pastidede katsetamisel ka lameproovikeha. Silindrilise normaal proovikeha mõõdud on
ehitustegevus. · Materjalide maksumus moodustab ehitise kogumaksumusest väga suure osa. · Ehitise kvaliteet ja iga sõltuvad väga palju materjalidest. · Materjalid mõjutavad väga suurel määral hoone arhitektuuri. Oma standardeid (EVS) pole kaugeltkikõikide materjalide kohta. Importmaterjalide testimine toimub peamiselt tootjamaa normaktiivide põhjal. nt. Soome-SFS, Rootsi-SS, Saksa-DIN jne. Päris kadunud pole ka veel NSVL-I standardid (GOST).Üha rohkem minnakse üle Euronormidele (EN) ja rahvusvahelistele standarditele (ISO). Peale standardite reguleerivad ehitustegevust veel muud normatiivid. Neist tähtsamad on Eesti Projekteerimisnormid(EPN) Eesti Asfaldinormid (EAN) jne. Ehitusmaterjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused. Materjalid ei tohi kahjustada inimese tervist ega keskkonda, nad peavad vastama ettenähtud tuleohutuse nõuetele. · 1824 aastast on pärit portlandtsemendi patent ja see on
klapp) 3. 12 Joonis 19. Radiaatori ehitus Joonis 20.mootori jahutus süsteem (engine cooling system) 13 Joonis 21. vedeliku liikumine mootoris Joonis 22. Jahutus süsteemi osad 14 Joonis 23. Corvette mootori jahutus süsteem Tosool - A-40M on Vene standardi GOST 28084-89 järgne jahutusvedeliku ni- metus. Sõna «tosool» kasutamine jahutusvedeliku asemel on meil Eestis veel en- dise NSV Liidu ajast kasutusele jäänud keelerudiment. Tosool A40M on aga üks paljudest jahutusvedelike markidest. Kasutades ära ostjate teadmatust, müüakse Eestis tosooli nime all ka kaitseomadusteta, heal ju- hul vaid külmumiskindlat vedelikku (tavaliselt 400C). Paljud siin müüdavad nn
Töö eesmärk Määrata tahkekütuse analüütilise proovi tuhasisaldus. Tööks vajalikud vahendid 1. Elektriline muhvelahi 2. Marmortiiglid, mis on eelnevalt kuumutatud püsiva massini 3. 5 mm paksune keraamiline või roostevabast terasest plaat 4. Lusikas või labidas kaalutise võtmiseks 5. Pihid tiiglite tõstmiseks 6. Analüütilised kaalud 7. Eksikaator Töö käik Siinjuures tuuakse ära tuhasisalduse määramise kiirendatud meetod GOST 11022 75 järgi. Kütuse analüütilist proovi segatakse avatud purgis lusika või labidakesega, misjärel võetakse erinevast sügavusest 2...3 kohast kaalutised 1 ± 0,1 g ja paigutatakse eelnevalt kaalutud tiiglitesse. Kütus peab paiknema tiiglis ühtlase kihina. Tuhasisaldus määratakse paralleelselt kahe kaalutisega. Muhvelahi peab olema eelnevalt kuumutatud temperatuurini 850...870 C. Ahjuuks avatakse ja plaat tiiglitega asetatakse ahju ukseavasse
s. Sõltuvalt materjali paksusest ja kõvadusest käsutatakse jõudu F9,8...980 [N]. Jõud valitakse olenevalt paksusest nii, et s > l ,2 d (terased), s > 1,5 d (värvilismetallid). Terase ja malmi korral F = 49.. 980 N (5... 1 00 kgf) vase ja selle sulamite korral F = 27,5... 49 N (2,5... 50 kgf), alumiiniumisulamite korral F = 9,8..980 N ( l ..... 1000 kgf). Lääne standardites (Saksa standard DIN 50133) määratakse Vickersi kõvadus analoogiliselt Vene GOST-is tooduga. Mikrokõvaduse meetod Sellega määratakse pindade, erinev^fe struktuuriosade või väikeste detailide kõvadust. Mikrokõvaduse määramine sarnaneb Vickersi kõvaduse mõõtmisega. Indentoriks on samasugune neljatahuline teemantpüramiid tahkudevahelise nurgaga 136° Kõvadus arvutatakse sama valemiga H -0,189 , kus F -jõud N (0,05 -5 N), d -jälje diagonaali pikkus mm. Mikrokõvaduse mõõtmiseks katsekeha pind poleeritakse ehk valmistatakse uuritavast materjalist
Õmblus metall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehhaanilised omadused .Võrreledes keevitusega süsihappegaasis tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni , mis ärritab näonahka ,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni värssimiseks lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi , mis reageerib osooniga . AS Eesti AGA tarnib kõrgekvalideetilisi kaitsegaasi ja nende segusid balloonides , mille tähistus värvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest. CO2 balloonid on hallivärvi , Argoon gaasi balloonid on rohelised , AGAMX balloonil on rohelise vöö all trapetsi kujuline hall tabelikene , balloonil on kollanekrae .Lämmastiku balloonid on musta värvi. GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeltatud süsihapegaase. Rõhu alandamiseks kasutatav reduktor kulumõõtur erineb teistest reduktoritest selle poolest , et tal on soojendi ja kuivendi
Protsessi korratakse seni kuni vesi on läbipaistev. Kuivatatakse liiv püsiva kaaluni G2[g]. Leiatakse savi sisaldus liivas valemiga (%) Liiv on betooni jaoks sobiv siis, kui savisisaldus ei ületa 5%. 5. Liiva terastikulise koostise määramine Katsetatav täitematerjal kuivatatakse püsiva massini temperatuuril 105±5ºC. Kaalutakse 1 kg liiva ja sõelutakse läbi standardsõelte komplekti. Sõelad võivad olla Ø 5,0-2,5-1,2-0,6-0,3-0,15 mm (Saksa DIN või GOST sõelad) Ø 4,0-2,0-1,0-0,5-0,25-0,125 mm (EURO sõelad) Sõelumisel liiv jaotub jämeduse järgi erinevatele sõeltele ehk liiv fraktsioneeritakse. Ühele sõelale jäänud liiva kogust nim. sõeljäägiks. Sõeljäägid kaalutakse ükshaaval ja arvutatakse järgmised näitajad: · sõeljääk %-des sõelal i: Kus: - jääk sõelal i, (g) m kogu proovi mass (g) · kogujääk Ai %-des sõelal i: · läbind Li %-des sõelal i: · liiva peenusmoodul FM:
Selleks kasutatakse põhiliselt hüdropresse. Sepistamist vasaratel kasutatakse suurseeria ja masstootmisel. Sepistamisvasarad kuuluvad dünaamilise toimega seadmete hulka vasarapea langemiskiirus kontakti hetkel toorikuga ulatub kuni 10 m/s. Erinevat tüüpi sepistusvasarate põhiosad on vasarpea, mille külge on kinnitatud ülemine pinn, ja alasi, mille külge on kinnitatud alumine pinn. Vasarpea käitamiseks kasutatakse suruõhu vasaraid ja hõõrd- ehk friktsioonpresse. GOST annab vasarpeade massiks 1...8 tonni. Sepistamiseks vajaliku vasarpea mass kg-s leitakse valemiga G = k x F , F on töödeldava tooriku ristlõike pindala cm² ja k on parandustegur (süsinikterastel k = 5, eriterastel k = 7, värvilistel metallidel k = 3,5). Sepistamise põhioperatsioonideks on jämendamine, venitamine, raiumine, augu löömine, painutamine, väänamine ja sepakeevitamine. Jämendamine on operatsioon, mille käigus vähendatakse tooriku kõrgust ja
nendes pole riknenud viiekümne ja enama aasta jooksul). Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude, aparaatide ja torustike katmisel. Plii selleks ei sobi, sest moodustab toksilised ained. Joodised Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisesestandardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN),mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki. Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. metallide markeerimist sätestavate eurostandarditega. Metalsete materjalide (teras, malm, mitteraudmetallid ja mitterauasulamid) Euroopa
madalaimal võimalikul töötemperatuuril C. Temperatuur ei oma tähtsust materjali valikus D. Valima materjali lähtudes löögisitkusest 0 C juures Score: 7/7 9. Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järgi? Student Response Feedback A. KU, KV [J] B. Au, Av [J] C. KCU, KCV [J/m2] D. KU, KV, KT Score: 7/7 10. Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid GOST järgi? Student Response Feedback A. KU, KV [J] B. Au, Av [J] C. KCU, KCV [J/m2] D. KU, KV, KT Score: 7/7 11. Leida purustustöö KU , kui U kujulise soonega katsekeha väljalööginurk beeta = 37,9 kraadi ja algnurk alfa = 67 kraadi. Löökpendli mass on 5,98 kg ja õla pikkus on 0,54 m ja g= 9,8 m/s2 Student Response Answer: 12,61 Units: J Score: 8/8 12. Mis on sitkus?
kasutamine vajalik. Kuna konstruktsiooniterase süsinikekvivalent CE on väiskem kui 0,25%, mis tähendab seda et teras on keevitatav piiranguteta, sest ta ei ole kalduv nii külm- kui ka kuumpragudele. Kuna tegemist on torudega ja põkkliitega, siis võib nende keevitamine olla keerukas, kuid TIG-keevituse puhul saab ka keevitada ka keerulistes oludes. Lisamaterjalid Kuna on tegu konstruktsiooniterasega, siis sobib Vene standardi GOST 2246-80 järgi keevitustraat Cb-08G2C, Lääne standardi EN440 järgi valida elektroodtraat tähistusega G424MG2S1. Kasutatakse alalisvoolu, kuna on tegu tehasetingimusetega, sest masstootmine. Polaarsuseks valida päripolaarne. Vooluallikaks valin keevitusalaldi, sest neil on head dünaamilised omadused, ning nad on töökindald ja lihtsad. Toorikute ettevalmistus Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20-
Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 2 VEDELKÜTUSE NIISKUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: SKEEM Töö eesmärk Määrata vedelkütuse niiskus ja võrrelda saadud tulemusi GOST – is kehtestatud piiridega. Tööks vajalikud vahendid 1. Kolb uuritava vedelikuga 2. Veevaba lahusti 3. Glasuurimata portselani tükikesed 4. Gaasipõleti 5. Püüdur 6. Kondensaator Kateseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus Niiskus on kütuse kahjulik komponent, ta vähendab kütuse kütteväärtust, suurendab põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei tohi ületada 1,0% masuudil 40 ja 2,5% masuudil 100 ja 200.
Detailide ühendamiseks laiuses kasutatakse täispunn- ja poolpunnseotist, liistseotist ja ümartapp e. tüübelseotist. Täispunnseotis – täispunniga servseotis, ühendamine punni ja soonega, jääb vastupidavuselt veidi alla sileservseotistele, samuti suureneb puidu kulu 15% (punni õlgade väljafreesimise arvel. Kasutatakse põhiliselt plaatdetailide kreppimisel. Kujult võib punn olla väga erinev. Täisnurkse ja trapetsikujulise täispunnseotise mõõtmed on standardiseeritud (GOST 9330-76). Standardiseeritud täisnurkse punnseotise mõõtmed (mm-tes): Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II S0 S1 l 10-12 4 6 12-19 6 6 19-25 8 8 25-29 20 10 19-40 12 12 r=1…2 mm, l1=l+1…2 mm Sama standardiga on standardiseeritud ka trapetsikujuline punnseotis: S0 S1 l l1 r
Küsimus 9 (7 points) Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid EVS-EN 10045-1 järgi? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. KU, KV [J] b. Au, Av [J] c. KCU, KCV [J/m2] d. KU, KV, KT Score: 7/7 Küsimus 10 (7 points) Kuidas tähistatakse löögisitkusnäitajaid GOST järgi? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. KU, KV [J] b. Au, Av [J] c. KCU, KCV [J/m2] d. KU, KV, KT Score: 7/7 Küsimus 11 (8 points) Leida purustustöö KU , kui U kujulise soonega katsekeha väljalööginurk beeta = 21.8 kraadi ja algnurk alfa = 80 kraadi
laius oli 3 või enam kordi väiksem tema pikkusest. Välja sorteeritud kehad kaalutati ning arvutati protsentides nedne osakaalu kogu killustiku massist. Plaatjate ja nõeljate terade mass 148 g Kogu mass 1000 g 148 100% 14.8% 1000 - plaatjate ja nõeljate terade hulk 4 4.4 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi. Killustiku tugevusmärgi määramiseks kasutatati GOST standart süsteemi metoodikat. Eelnevalt sõelumise teel killustikust sai eraldatud peenosis. Sõelale jääva killustiku fraktsioon puistati metallist silindrisse, silindri servani jäi 15 mm vahemik. Silindri sisse asetati kolb killustiku peale ning koormati hüdraulilisel pressil jõuga 50 kN. Koormamiskiiruseks oli 1-2 kN/s. Saadud muljutud killustik sõelutati kontrollsõeltel läbimõõtudega 4 mm, 2 mm ja 1 mm, viimase sõelale jäänud killustiku hulk kaalutati
halvendab töödeldavust. Väävel on kahjulik lisand, suurendab pragude tekkimise võimalust. Selle lisatakse Mn ja tekib MnS , selle susamistemperatuur on väga kõrge ja sulamis on ta tahkel kujul. Räni soodustab tsementiidi lagunemist js süsiniku eraldumist liblelise grafiidina. Saadakse hallmalm 13.Kuidas liigitatakse ja markeeritakse malme Eurostandardi ja Vene standardi alusel? EN pinnakõvadus Tugevu Gost Hallmalm G Hb360 Rm30 Cu Tempermalm GG Hb Rm Kcc Kõrgtugev malm GGGA Hb Rm Ba Legeeritud malm GGL Hb Rm Ar TERASED 14.Kuidas liigitatakse teraseid omaduste ja koostise järgi? Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi:
tundmatud tooted) -> on vaja pakuta info põhjendusega. tundmatud tooted) -> on vaja pakuta info põhjendusega. Tarbija ei kasuta vahendite suhe. Tarbija ei kasuta vahendite suhe. Toote markeerimine: Toote vöötkood (EAN kood); Toote kvaliteedimärk (GOST, CE jne); Kaubamärk. Toote markeerimine: Toote vöötkood (EAN kood); Toote kvaliteedimärk (GOST, CE jne); Kaubamärk. Pakend kaitseb toodet kahjustuste eest; lihtsustab transporti ning ladustamist; kannab toote kohta käivat Pakend kaitseb toodet kahjustuste eest; lihtsustab transporti ning ladustamist; kannab toote kohta käivat informatsiooni; väärtustab toodet
Tuntumad on mangaanterased Mn- sisaldusega ca 12%. 14) Legeerkvaliteetterased ja nende omadused. Kasutamine. Legeerkvaliteetteraste hulka kuuluvad keevitatavad konstruktsiooniterased, surveotstarbelised terased, eriterased (magnetterased) jt. 15) Legeervääristerased ja nende omadused. Kasutamine. Legeervääristeraste gruppi kuuluvad roostevabad, kuumuspüsivad ja kuumuskindlad terased, kuullaagri-, tööriista- ning eriomadustega terased. 16) Enemlevinud teraste margitähised GOST, DIN, EN järgi EN Kooskõlas eurostandardiga EN 10020 liigitatakse terased kahte suurde gruppi: 1) mittelegeerterased (tuntud ka süsinikterastena), 2) legeerterased. Terase legeerituse määrab lisandite sisaldus. Kui see on tabelis 1.9 toodud piirnormidest allpool, siis on tegemist mittelegeerterasega, kui kõrgem, siis legeerterasega. Mittelegeerterased jagunevad alagruppides-se eelkõige kahjulike lisandite (P, S) sisalduse järgi:
Selliseid iste tuleb väga täpselt arvutada ja praktiliselt katsetada, et kontrollida täpsust. Kuumistud annavad praktikas kindla liite. H7/u6 ja H8/x7 (jõuistud) kasutatakse detailide puhul, mis taluvad suuri pingeid näiteks: vaguniratas teljel, pronkshammasvöö teraspölial, sõrm massivses vändahoovas. 0,02 H5 0 250 ISO 250 GOST 4) h4 0 -0,014 2. ülesanne 1)0-40m6-80H7 H7 2)Välisvõru l 0 GuH =80,035 mm GuS=80 mm Suurim piirmõõde GlH =80 mm GlS =79,985 mm Vähim piirmõõde Ülemised piirhälbed ES= 0,035 mm es= 0 mm
Kuid milliseid standardeid ja normdokumente võtta aluseks toodete kavandamisel see on ettevõtte jaoks kõige olulisem otsus, sest tihti mõjutavad ühte ja sama toodet erinevad nõuded. Lahendus Toodete sertifitseerimine Sertifitseeritakse tooteid, mille kohta on olemas normdokument. Normdokumentideks võivad olla kas rahvusvahelised standardid ISO, Euroopa standardid EN (kaasaarvatud harmoneeritud standardid) või prEN, rahvusstandardid (näiteks EVS, DIN, SFS, GOST jne) ja samuti ettevõtte enda koostatud tehniline kirjeldus, mis sisaldab ülevaadet tootest ja selle valmistamisest, tootele esitatavatest nõuetest ning vastavuse hindamiseks tehtavatest mõõtmistest ja katsetustest. Seega sertifitseerimise alusdokumendi valik on väga lai ja tuleb määratleda alati enne konkreetset sertifitseerimisprotsessi. Toodete inspekteerimine Kui on teostatud esmane toote sertifitseerimine, siis lähtudes sertifitseerimislepingus ettenähtud
Sarrusterase painutamine ja lõikamine peaks toimuma vastavalt projektdokumentatsioonile või standardi EVS-ENV 13670 nõuete järgi. Käesoleval ajal Eestis kasutatav sarrusteras tarnitakse erinevatest riikidest ning on toodetud erinevate markide ja tähistustega vastavalt kohalikele rahvuslikele standarditele. Enamkasutatavad sarrusterased tarnitakse saatedokumentidega, kus on viidatud Vene standarditele GOST 5781-82, GOST 6727-80 jt, Soome standarditele SFS 1215, SFS 1257, SFS 1258, Saksa standardile DIN 488. Tabelis 3 on toodud Eestis enamkasutatavate sarrusteraste tehnilised näitajad. Tabel 3 Sarrusterase nomenklatuur ja tehnilised andmed Klass Nimiläbimõõt, mm Normvoolavus- Normtõmbe- tugevus , Margid
Pärast sõelumist arvutatakse osajäägid ja kogujäägid protsentides. 4.5 Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Killustiku proovist eraldatakse visuaalselt need terad, mille paksus ja laius on tema pikkusest kolm või enam kordi väiksem. Plaatjad ja nõeljad terad eemaldatakse ning kaalutakse ära. Seejärel mõõdetakse plaatjate ja nõeljate terade protsendiline sisaldus kogu proovist. 4.6 Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi (GOST) Killustik katsetatakse fraktsioonidena: 4-8 mm, 8-16 mm, 16-31,5 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks puistatakse see esmalt silindrisse nii, et pindmine kiht jääks silindri servast 15 mm madalamale. Seejärel asetatakse killustiku peale kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse. 150 mm läbimõõduga silindri puhul koormatakse seda kuni 200 kN. Seejärel killustik sõelutakse. Valemi 4 järgi arvutatakse killustiku muljumiskindlus. m1
Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav toidusüsihappegaas on võrdlemisi niiske
kordi väiksem. Kahtluse korral mõõdetakse terad üle. Plaatjad ja nõeljad terad kaalutakse ja arvutatakse nende sisaldus protsentides kogu proovist. Selleks kasutatakse valemit 5. Tulemused on kantud tabelisse 6. Valem 5: H plaatjate ja nõeljate terade sisaldus [%] m plaatjate ja nõeljate terade mass [g] mk kogu katsetava killustiku mass [g] 4.7 Killustiku tugevusmargi määramine killustiku muljumiskindluse järgi Killustiku tugevusmark määratakse analoogiliselt GOST´i metoodikale. Katsetati killustikku fraktsiooniga 4-16 mm. Killustiku tugevusmargi määramiseks kasutatakse silindrit diameetriga 150 mm. Jooksvaks kontrolliks võib kasutada silindrit diameetriga 75 mm. Killustiku fraktsioon puistatakse 5 cm kõrguselt lahtikäiva põhjaga metallist silindrisse nii, et peale pindmise kihi tasandamist jääks see silindri servast 15 mm madalamale. Killustiku peale asetatakse kolb, mida hüdraulilisel pressil koormatakse
Tavaliselt tuuakse alumiiniumi sulami margitähis kandilistes sulgudes tunnusnumbri järel. N: EN AW 5052 [AlMg2,5] või EN AW AlMg2,5 Kasutatakse lisaks USA-AA süsteemil euroliidu tähistussüsteemi tähist EN515 alumiiniumi ja alumiiniumsulamite oleku (töötluse) tähistamiseks. O lõõmutatud, H kalestatud, n: H34 W karastatud , n: W1/2h (vananemise kestus) T termotöödeldud, n: T31 Puhtuse järgi liigitatakse primaarne A1 kolme gruppi ja markeeritakse järgmiselt (GOST 11069- 74, 11 · eriti puhas A999 (99,999% A1) · kõrgpuhas A 995, A99, A97, A95 (99, 95% A1) · tehniline A85, A8, A7, A6, A5, A0 (99,0 % A1) Tähis "E" A7E ja A5E märgib ära elektrotehnilise alumiiniumi, millel on erinev koostis, mis tagab materjali eritakistuse kindlates piirides. Deformeeritavad alumiiniumid liigitatakse GOST 4784-74: · kõrgpuhas FL (99,98 99,95% Al) · tehniline FL 000, FL00 (99,8 98,8% Al)
tehnoloogilised omadused määratud tunnusnumbritega. Riiklikud standardid on juriidilised dokumendid, millede alusel vormistatakse tehniline dokumentatsioon, joonised, materjalide tellimise kirjad, sertifikaadid, ja ekspertiisi, analüüside protokollid. Saksa standardid Deutsche Industrienorm tähistatakse lühendiga "DIN", Eurostandardeid - "EN" - Europe Normative rahvusvahelise Standardiseerimis Organisatsiooni norme - "ISO", vene riiklikke standardeid - "GOST" - Gosutarstvennõe Standart Soomes "SFS" - Soumen Finlandian Standard, Rootsis "SS" - Svensca Standard jt. Materjaliopetuse kursuse omandamise järel peab õpilane oskama määrata materjali liiki ning tundma materjali omadusi, nende kasutusala ja markeeringut vastavalt kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks.
võrk), nimidiameetriga ja vastavusklassiga. Näiteks: varras ∅20 A500H, traat ∅5 Bp-I. Toodetava armatuuri põhiandmed (tugevusklass, läbimõõt, välispinna iseloom, keevitatavus) on antud rahvuslike standarditega. Vene ja Soome normidega määratletud armatuurterased Norm Tähistus Toote Välis- Läbimõõt Normvoolavuspiir liik pind mm MPa Vene (СНиП) GOST 5781-82 A-I Kuumaltvaltsitud Sile 6...40 235 380-71 vardad GOST 5781-82 A-II Kuumaltvaltsitud Ribiline 10...80 295 vardad A-III Kuumaltvaltsitud Ribiline 6...40 390 vardad GOST 6727-80 Bp -I Külmalttõmmatud Ribiline 3…5 410
Õmblusmetall liitub paremini põhimetalliga ja paranevad keevitusliite mehaanilised omadused.Võrreldes keevitusega süsihappegaasis,tekib vähem keevitussuitsu ja eriti tervisele kahjulikku osooni mis ärritab näonahka,silmi ja hingamisteid.Tekkiva osooni pärssimisek lisatakse segugaasile veidi lämmastikoksiidi,mis reageerib osooniga. Aktsiaselts EESTI AGA tarnib kõrgkvaliteetseid kaitsegaase ja nende segusid balloonides,mille tähistusvärvid ja ühenduskeermed erinevad oluliselt GOST-i omadest.CO2 balloonid on halli värvi.GOST-i järgi kasutatakse balloonis 5-6 megabaskali rõhu all veeldatud süsihappegaasi.Rõhu alandamiseks kasutatav readuktorkulumõõtur erineb teistest reduktoritest sellepoolest,et tal on lisaseadmed,soojendid ja kuivati.Ilma soojendita teksiks gaasirõhu järsul alandamisel süsihappelumi,mis ummistab reduktori.Soojendis on elktriga kõetav takistusspiraal.Keevitamiseks tarvitatav toidusüsihappegaas on võrdlemisi niiske
omavad mitut viskoossusdiapasooni. Näide: SAE 10W40 10W madalal temperatuuril käitub õli nagu talveõli SAE 10W 40 kõrgel temperatuuril käitub õli nagu suveõli SAE 40 Enim kasutatavad õlid on: 5W30; 5W40; 10W40; 15W40. Erinevate õlide sobivust teatud välistemperatuuri vahemikus iseloomustab järgmine tabel: ( vt. Tabel 2) Venemaa mootoriõlide tähistus ( viskoossuse järgi ) Erineb SAE omast, kuigi süsteem on analoogne. Kehtib GOST 17479.1 85. Talveõlidel 4 klassi: 3z, 4z, 5z, 6z Suveõlidel 8 klassi: 6, 8, 10, 12, 14, 16, 20, 24 Aastaringsetel õlidel 10 klassi: näit. M-4z/6B1 M-5z/10G1; M- 6z/12G1 jne. Vene õlidel tähistuse teine number näitab kinemaatilist viskoossust +100oC juures mm2/s. Õli mark Kin. viskoossus + 100 o C Hangumistemperatuur o C M-6z/ 12G1 min 12 - 30 M-5z/ 10G1 10 11 - 38
läbimõõdust d. Viimast mõõdetakse spetsiaalse mikroskoobi (eriluubi) abil. Jälje läbimõõt määratakse kahes teineteisega risti olevas suunas täpsusega 0,05 millimeetrit ja võetakse läbimõõtude aritmeetiline keskmine. On koostatud tabel, mille põhjal jälje läbimõõdu järgi saadakse vahetult kõvaduse HB väärtus. Et saada materjalide võrreldavad kõvaduse väärtused kuuli erinevate läbimõõtude ja koormuste korral, peab olema täidetud nõue . GOST annab k väärtusteks 30; 10; 5; 2,5 ja 1. Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui 10 kordne jälje sügavus. Kõvasid materjale koormatakse 10...15 sekundit, pehmeid materjale 10...180 sekundit. Brinelli kõvadust ei soovitata kasutada, kui terase kõvadus ületab 450 HB ning värviliste metallide, sulamite ja muude materjalide korral pole soovitav Brinelli meetodit kasutada, kui kõvadus on üle 200 HB.
Tahkete fossiilsete kütuste (kivisöe, pruunsöe, põlevkivi, ligniitide jne) tuhasuse määramine toimub ISO 1171, DIN 51 719 alusel muhvelahjus, mis peab võimaldama ühtlase temperatuuriga piirkonna 815 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tahkete biokütuste tuhasust määratakse temperatuuril 550 ± 10 °C. Tuha sulamiskarakteristikute määramine toimub kõrgetemperatuurilises elektriahjus vastavate standardite (ISO 540, GOST 2057-82, ASTM D 1857) alusel. Tahkete biokütuste sulamiskarakteristikute määramine CEN/TS 15290 alusel erineb mõneti fossiilsete kütuste sulamiskarakteristikute määramisest. Kütuse lendosised ja koks Tahkekütuse kuumutamisel toimub kütuse termiline lagunemine (laguneb kütuse orgaaniline osa), mille tulemusena eralduvad gaasilised produktid kütuse lendosised. Lendosiste hulk sõltub suuresti kütuse vanusest.
on rõhk 1,6 MPa ettevaatust Õliga kokkupuutudes võib hapnik plahvatada,atsetüleen on plahvatus ohtlik segunenult õhu või hapnikuga,balloonide hapniku ja atsetüleeni ventiilid on erineva ehitusega et vältida ekslikult hapniku reduktori paigaldamist atsetüleeni balloonile.AS Eesti AGA tarnib keevitus hapnikku halli alaosa ja valge ülaosaga teras balloonides atsetüleeni balloonid on kirsipunast värvi standardi GOST tähistus värvid on erinevad hapniku balloon on helesinise värvuse ja musta pealmisega atsetüleeni balloon on valge värvuse ja punase pealmisega ja vedelgaas punases balloonis.Hapnikku tarbitakse balloonis rõhuni 0,05-0,1 mpa jääkrõhk võimaldab balloone täitval tehasel kontrollida mis gaas seal varem oli.Atsetüleen on suure rõhu korral plahvatus ohtlik rõhu madaldamiseks on balloonid täidetud atsetoonise pimps kivi või aktiviseeritud söega
koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150..
Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150..
Palladium (Pd) 0,110 0,0036 12,02 1554 Tina (Sn) 0,12 0,0044 7,31 232 Plii Pb) 0,21 0,0037 11,4 327 Temperatuuritegur antakse käsiraamatutes tavaliselt keskkonna temperatuurile +15 või + 20 °C. Vask(Cu) Vask ja vasesulamid on roosakaspunane hästi töödeldav metall margitähisega Cu-ETP EN –eurostandardis, E-Cu Saksa DIN-is, M Vene GOST-is ja Suurbritannia BS-is 101,C102, mis määravad materjali keemilise koostise ja mehaanilised omadused. Lisaks standardites kasutatavad tunnusnumbrite süsteemid võimaldavad valida materjali tehnoloogilise töötluse (valatud, sepistatud, termiliselt töödeldud jne.) ja nomenklatuuri (leht , latt, varras, traat, toru jne.) alusel Vask on põhiline elektrotehnikas kasutatav juhtmematerjal väikese eritakistuse, elastsuse, küllaldase mehaanilise tugevuse,
milletulemusena moodustub peitekujutis. Vees halogeenid peaaegu ei lahustu, kuid mõningaid aineid sisaldavates lahustes moodustavad nad hästi lahustuvaid ühendeid. Seda rakendatakse fotomaterjalide kinnistamisel. Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN). (diafragmaarvude järgi ka selle vahed kahekordsed 25, 50, 100 jne 1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera poole) üldvalgus ja punktvalgus (peegeldav valgus, suuname objekti poole, pole täpne). Inimese silm kõige täpsem 1/1000, fotofilm 1/200, paber 1/50 tekivad kaod. Väiksema tundlikkusega annab edasi paremini toone, suuremaga on kontrastsem
temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C. Pärast keevitamist jahutatakse tooteid seisvas õhus temperatuurini 150...200 °C ja seejärel
proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa). 6 - Veepidavus Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni saamise eelduseks on sobiva terastikulise koostisega täitematerjali (liiv, kruus, killustik) kasutamine
liigitussüsteeme. Eestis on seni kasutatud endise NSVL GOSTe ja kogu senine 18 ehitusgeoloogiline teave baseerub nendel. Seepärast on veel pika aja jooksul oluline tunda GOSTidel rajanevat klassifikatsiooni. Seoses tihedamale koostööle põhjamaade, lääne- ja keskeuroopaga on vaja tunda ka seal kasutatavaid pinnase klassifikatsioone. Meil senikasutatud klassifitseerimissüsteemi aluseks oli GOST 25100-82. Analoogiline jaotus on aluseks ka "Ajutised juhised ehitusgeoloogiliseks uurimiseks Eesti NSV-s".(Tallinn 1971). Viimases on liigitus mõneti üksikasjalikum. GOST järgi liigitatakse terastikulise koostise järgi ainult jämeteralisi pinnaseid. Savipinnaste liigituse aluseks oli plastsusomadused. Jämeteralised pinnased jaotatakse jämepurdpinnaseks ja liivpinnaseks. Jämepurdpinnased(kruus, rähk) on teradevaheliste sidemeteta (vi väga väikese
annaabi.ee 
