docstxt/13662205356496.txt
Tallinna Tehnikaülikool Arvutid I KAUGÕPE 1.kodutöö Jelizaveta Vavilkina Mat.nr. 124226 Rühm: IASB Ülesanne: Koostada vasakule nihutava paralleel laadimidega nihkeregistri loogikaskeem JK trigerite baasil. Esmane skeem näeb välja: Funktsiooni sõltuvus: J(i)=f(PL, di, qi-1, Ki ) Tõeväärtustabel J(i) väärus sõltub q(i) nihest ja K(i) väärtusest Karnaugh kaart vastavalt tõeväärtustabelile: J(i) = PL q(i-1) K(i) + PL d(i) q(i-1) + PL d(i) q(i) q(i-1) + + PL d(i) q(i) + PL q(i) q(i-1) + PL q(i) q(i-1) K(i) = = PL q(i-1) ( K(i) + d(i) + q(i) ) + PL q(i) (d(i) + K(i) + q(i-1) ) Skeem vastavalt valemile:
Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus
kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin . Osakest hoiab paigal hõõrdejõud T = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = tan ja = . Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga 2 täiesti kuival koheval liival
Q + !KQ. • Seega on tegu kombinatsioonist SR ja T-trigerist. Käitub kui SR- triger (J = S ja K = R), kui J != K != 1. Kui J = K = 1, siis töötab kui T triger. 44. Toodud on argumentide aegdiagramm asünk. SR-/ sünkroonse SR-/ MS-/ T-/ JKtrigeri/ registri või loenduri kohta. Joonista väljundite aegdiagrammid. 45. Milliste trigerite ja kas järjestikku või paralleelselt ühendamisel saame ühe bitise sisendi ja - väljundiga, sünkroonse, paremale nihutava registri? D-trigerid, järjestikku ühendatud 46. Lõplik olekumasin. Mis on olek, üleminek ja toiming? • Lõplik olekumasin ehk lõplik automaat kujutab endast käitumismudelit, mis koosneb olekutest, üleminekutest e. siiretest ja toimingutest. • Olek on salvestatud informatsioon mineviku kohta, st sisendite muutuste kohta süsteemi käivitamisest kuni käesoleva hetkeni. • Üleminek näitab oleku muutust ja seda kirjeldatakse tingimusega,
eraldumiseta. See muutus on mittedifuusne ja tulemuseks on nõelja struktuuriga C üleküllastunud tahke lahus α- rauas tetragonaalse kristallvõrega, suur kõvadus ja tugevus. Et saada M, vaja terast jahutada T-ni 300…200˚C v k-st suurema kiirusega >120˚C/s. Kui C>0,6%, siis M l<0˚C ja jahtumisel jääb terasesse A seda rohkem, mida suurem on Csisaldus. Legeerel-did ↑ A püsivust ja seega nihutava C-kõverad paremale, perliitsete str. suunas ja ↓ v k. Legeerel-did, mis ei moodusta karbiide ja lahustuvad ainult rauas (Ni, Mn, Si), mõjutavad A P-ks lagunemise ajalist kulgu ja teras pole karastatav. Karbiide moodustavad legeerel-did (Cr, W, C, Mo) mõjutavad A lagunemise ajalist kulgu ja selle iseloomu, tekitades beiniitmuutuse kõvera. 15. Terase lõõmutus
1). N = P cos ja T = P sin . Osakest hoiab paigal 2.5.3 Anisotroopsuse mõju Fundamentaalse lahendi pingete ja parandusteguritega. hõõrdejõud T' = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva paigutiste määramiseks anisotroopse pinnase puhul selle koormamisel 4.3.1 Prandtli lahend nidusa pinnase jaoks Pinnase plastse mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = koondatud jõuga on andnud Barden. Vaadeldud on juhust, kui pinnase piirseisundi määramiseks peab koos lahendama tasakaalu tingimused ja tan ja =. Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma omadused on erinevad vertikaal- ja horisontaalsuunas. Valemite tugevustingimuse. Mohri ringi abil on võimalik näidata, et kui pinnas on pinnase sisehõõrdenurgaga.
kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin . Osakest hoiab paigal hõõrdejõud T = N tan, mis peab tasakaalu korral võrduma piki nõlva mõjuva nihutava jõuga T. Seega P sin = P cos tan, millest tan = tan ja = . Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3
annaabi.ee 
