Kommunismi kokkuvarisemine Ida-Euroopas Pikalt kestnud külm sõda oli NVS Liitu laastanud väga tugevalt, lääneriigid eesotsas USAga olid võtnud kasutusele kõik meetmed, et nõrgestada NSV Liidu majandust ja pingestada suhteid võimudega. 1985.aasta märtsis tuli võimule Mihhail Gorbatšov, ning sellega algas perestroika ja glasnosti ajastu. Kogu külm sõda oli loonud tingimused kommunismi kokkuvarisemiseks. Ronald Reagan tolle aegne USA president uskus, et lääneriigid ei pea kommunismi levikut mitte ainult piirama, vaid selle süsteemi hävitama. Reagan koos oma nõunikega töötas välja plaanid, et lõigata ära kõik NSV Liidu sissetuleku allikad, lootes seejärel NSV Liidu kokkuvarisemist. Esiteks takistas Reagan NSV Liidu võimutsemist Kesk- ja Ida-Euroopas, selleks toetas ta võitlust kommunismi vastu kogu maailmas. Teiseks surus lääs NSV Liidu majanduslikult täiesti nurka, lõigates ära tema sissetulekualli...
1. Transistorvimendusaste hise emitteriga. Koostada ja pingestada skeem kollektorvooluga ca 1 mA,kollektorvooluga 6V, toitepingega 12V, pingevimendusteguriga 10,kasutades tpunkti stabiliseerimiseks ka emittertakistust. 2. Transistorvti - selle koostamise alused. 3. Kahetaktilised skeemid. 4. Diferentsiaalvimendi omadused. 5. Tagasisedestatud vimendi vimendustegur. Koostada tagasisedestatud vimendi plokkskeem pingevimendusteguriga 100, kui tagasisideta vimendi enda vimendustegur on 1000000. Leida sama tagasisidestatud vimendi vimendustegur
Filmimuusika Filmimuusika koosneb-muusikast, kõnest, heliefektidest, tausatahelidest. Eesmärk: vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Tummfilm: taustaks kasutati muusikat , kus saalis istusid pillimehed ja jälgisid laval toimuvat. Enamasti mängiti klaveril, viiulil. Filmiheliloojad: Gaston Paulin 1892 saatis Pariisis klaveril liikuvaid joonistusi. Helifilm: muusikal oli suur osatähtsus väärtus reklaamina. Klassikaline muusika: 1950 hakati kasutama varem loodudmuusikat klaveril ette mängima. Charlie Caplin: 1889-1977 inglise komöödiafilmi lavastaja. Elektrooniline muusika:1960 tehnika ja süntesaatori areng.
Filmimuusika Filmimuusika eesmrk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. ks esimesi filmiheliloojaid oli prantslane Gaston Paulin. Tummfilmide saatmiseks kasutati peamiselt klaverit, viiulit ja hiljem kinoorelit. Muusikat kasutati ka selleks, et summutada algeliste projektsiooniaparaatide mra. Pillimehed saatsid filmi saalis seda vaadates. 1927. aastal linastunud "The Jazz Singer", peaosas laulja Al Jolson, oli juba osaliselt helifilm. Kommertsmuusikal oli helifilmide puhul algusest peale suur vrtus reklaamina. 1977. aastal kirjutas Frank Churchill W
VENE FILMIMUUSIKA Keiu Lindeburg & Helen Marie Niine 11.klass 2014 Filmimuusika- on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. -Aleksander Drankov produtseeris esimese Vene tummfilmi „Stenka Razin“. -Ladislas Starevich tegi esimese animatsioonfilmi „Lucanus Cervus“(1910). • Filmimuusika sai alguse tummfilmidest. Kinodes kasutati tummfilmi taustaks live-muusikat. Saalis istusid pillimängijad ja jälgisid ekraanil toimuvat ning mängisid
Filmimuusika Filmimuusika illustreerib filmi sündmustikku ning mille eesmärk on vaatajat paeluda ja pingestada. Seda võtet on kasutatud juba ka enne filmikaamera leiutamist, nimelt on mängitud taustaks muusikat mitmel meelelahutuslikul üritusel just eelnimetatud põhjuste pärast. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on k...
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist, kõlades mitmesuguste meelelahutuslike etenduste taustana. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin. 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer". 1930. a firmamärgi "Konstantin Märska Filmiproduktsioon" all valminud mängufilm "Kuldämblik" oli esimene katsetus luua eesti oma helifilmi. Tegu oli nn. nõelhelifilmiga,
Laura Laumets 10B Retsensioon Retsenseerimisele tuleb 22. oktoobril Estonia kontserdisaalis toimunud Suur Eesti filmimuusika kontsert. Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element. Selle ülesandeks on filmivaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. Esimene filmihelilooja ei ole päris kindel, kuid arvatakse, et see võib olla prantslane Gaston Paulin. Tegelikult ei ole isegi tummfilm kunagi päris tumm olnud nagu selle nimest võiks järeldada. Filmiajaloo algusest on filmide taustaks kasutatud muusikat. Eesti filmimuusika parimaid palasid esitasid Suurel Filmimuusika kontserdil Draamateatri näitlejad Märt Avandi ja Mait Malmsten ning tuntud lauljatarid Marvi Vallaste ja Sandra Nurmsalu. Paar lugu
Filmimuusika Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Filmi helindamine on keeruline protsess. Filmi helipilt koosneb neljast põhikomponendist: kõne, tausta, heliefektid ja taustamuusika. Kõik helid salvestatakse kõigepealt magnetlintidele, seejärel monteeritakse kõne, taustahelid ja muusika filmilindi järgi selliselt, et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint.
– Ivo, Eve Kivi-Ursula, Raivo Trass-Hans von Risbieter). Heliloojateks olid Tõnu Naissoo ja Uno Naissoo. Kõigi laulude sõnade autor oli Paul-Eerik Rummo. Esitajateks Peeter Tooma, Eesti Raadio Meesansambel, Instrumentaalansambel, Eesti Raadio Estraadiorkester. Laule on filmis kokku 6. (LISA2) „Viimne reliikvia“ filmimuusika ülevaade Mis on filmimuusika? Filmi sündmustikku illustreeriv heliline element mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada ja edastada sõnumit. Valitud filmis on muusika ja sõnad otseselt seotud hetketegevusega ning täiendavad kinolinal nähtavat oluliselt. Ehk on asi vaid selles, et film on juba pähe jäänud või justnimelt kaasahaaravates lauludes, aga ka une pealt võiks öelda mis filmiga on tegu, kui kuulen mis iganes lugu sellest filmist., Võiks ju ka ainult kuulata neid laule ja ilmselt suudaks ka siis manada ette tegevuse, mis filmis aset leiab.
FILMIMUUSIKA Referaat muusikas Krista Tuuling Lümanda Põhikool 9.klass 2010 FIMIMUUSIKA ÜLESANNE Filmimuusika on filmi sündmustikku illustreeriv heliline element, mille eesmärk on vaatajat emotsionaalselt suunata ja pingestada. See ülesanne oli muusikal juba ammu enne filmikaamera leiutamist kõlades mitmesuguste mee etenduste taustana. Vahel võib muusikat kuulates filmi sisust või atmosfäärist ettekujutuse saada, ilma filmi ennast nägemata. FILMIMUUSIKA AJALUGU Filmikunst sündis 28.detsembril 1895, mil Pariisis toimus esimene filmiseanss. Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Esimese filmihelilooja nimele pretendeerijaid on mitmeid, nende seas prantslane Gaston Paulin
miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 7. Mida tähendab ,,lühistatud liin"? ,,Avatud liin"? Kuidas näevad välja pinge ja voolu jaotuste graafikud lühisreziimis? L: Kui pingestada liin, mille lõpus on lühis, siis võime kujutleda, et pinge toimel hakkavad liikuma liini lõpu suunas ühes juhtmes positiivsed laengud ja teises juhtmes negatiivsed laengud. Seejuures need laengud jõuavad liinilõppu ajavahemikuga l/v ning liini lõpus toimub nagu laengute kompenseerimine, sest neg. ja pos. laengud kompenseerivad teineteist ehk võime kujutleda ka, et pinge laine pöördub ka liini lõpust tagasi vastupolaarsena ja voolulaine
Selleks leida lühisega ja koormusega miinimumide vaheline kaugus liinis, teisendada vahekauguse väärtus lainepikkustesse ning sooritada Smithi diagrammil vastav nihe, jälgides nihke suuna vastavust nihke suunale liinis. Nihke algus Smithi diagrammil asub seisulaineteguri ringi minimaalse aktiivtakistusega punktis. Nihke lõpppunkti koordinaadid vastavad antenni normeeritud sisendtakistusele. 8 Mida tähendab ,,lühistatud liin"? Kui suur lühistatud veerandlaineliini sisendtakistus? Kui pingestada liin, mille lõpus on lühis, siis võime kujutleda, et pinge toimel hakkavad liikuma liini lõpu suunas ühes juhtmes positiivsed laengud ja teises juhtmes negatiivsed laengud. Seejuures need laengud jõuavad liinilõppu ajavahemikuga l/v ning liini lõpus toimub nagu laengute kompenseerimine, sest neg. ja pos. laengud kompenseerivad teineteist ehk võime kujutleda ka, et pinge laine pöördub ka liini lõpust tagasi vastupolaarsena ja voolulaine kahekordistub, sest teisest
Tehniline mehaanika II – pinged varda punktis – ruum-, tasand- ja joonpingus Varda või mingi konstruktsiooni mõtteline läbi lõikamine tekitab kaks sisepinda, kus väljenduvad vaadeldava ja eraldatud konstruktsiooni osa sisejõud. Sisejõud näitavad ühe varda osa mõju teisele varda osale ning nende jõudude mõju tugevust nimetatakse pingeks, mida mõõdetakse paskalites. Käesolevas referaadis käsitlengi lähemalt pingeid, nende tüüpe ja komponente. Pinged jaotuvad kaheks ning see jaotumine sõltub pinge suunast. Esimene, kui pinge on sisepinna normaali sihiline nimetatakse seda normaalpingeks, mida tähistame σX (Sigma, indeks tähistab normaali sihti). Normaalpinge alla käivad pikke- ja paindepinge. Pikkepinge Valem 1 esineb siis, kui vardale mõjub ainult pikijõud. Pikkepinge on Pikkepinge positiivne, kui tegemist on tõmbepingega (mõjuvad jõud tahavad varrast pikendada) ja negatiivne, kui esineb survepinge (varrast surutaks...
kasutamisel tuleb arvestada, et peasiibri Põhiventiili siiber 3 tsentreeritakse juhtimiseks on vajalik mingi minimaalne neutraalses olekus vedrudega 4.1 ja 4.2, rõhk. mõlemad vedrukambrid on neutraalasendis juhtimisventiili kaudu ühendatud reservuaariga ja seega puudub neis rõhk. Töövedelik juhitakse juhtimisventiili kanali 5 kaudu kuhu see juhitakse sisemiselt või väliselt. Näiteks kui pingestada elektromagnet "a" liigub juhtimisventiili siiber vasakule, vasakusse vedru-kambrisse juhitakse töövedelik, mis mõjudes siibri otspinnale lükkab siibri paremasse piirasendisse ühendades omavahel kokku liiteavad P ja B ning A ja T. Kui vabastada magnet pinge alt liigub juhtventiili siiber Sele 8.11 Selel 8.12 toodud ventiili keskasendisse ja tingmärk 87
materjalist kattega. Töötamisel tuleb jälgida, et käed, jalanõud ja riided oleksid kuivad. 4.8. Töötamisel peab silmade ja näo kaitseks kasutama tumedate kaitseklaasidega maski. 4.9. Mahutites keevitamisel peab kasutama isoleerivaid vahendeid (dielektrilised matid, kindad, jalatsid). 4.10. Töö katkestamisel peab elekterkeevitusagregaadi vooluvõrgust välja lülitama. 4.11. On keelatud pingestada keevitatavat toodet järjestikku ühendatud metallilehtede, torude jms süsteemi kaudu. 4.12. Keevisõmbluse räbust puhastamisel tuleb kasutada kaitseprille. 4.13. On keelatud voolu juhtivatelt osadelt avada või ära võtta kaitsepiirdeid, remontida keevitusseadmeid kui puudub vastav pädevus ning keevitada surve all olevaid seadmeid, mahuteid, torusid. 4.14. Rikkis keevitusseadmetega töötamine on keelatud. Seadmete rikkest tuleb viivitamatult
Mis ka poleks põhjus või põhjused, on tagajärg alati valu ning ebamugavustunne ja veritsemine päraku piirkonnas. OHUMÄRGID: pärakupiirkonna sügelemine valulik ,,mass" pärakupiirkonnas soole tühjendamisel erituv erk veri väljavõlvumused pärakupiirkonnas soole tühjendamisel valu ABI: Kõige parem abi on taaskord liigutamine. Istuva töö puhul tuleb iga tunni tagant teha 5 minutilisi pause, mis tuleks sisustada kõndimisele ja kükkide tegemisele. Vaagnapõhjalihaseid tuleb pingestada ja lõdvestada. Toolil istudes tuleb vahetada asendit, et pärasool ei saaks pidevat survet. Kui on seedehäired, tuleb leida probleemile lahendus: muuta oma toitumist ning vajadusel kasutada ravimeid. Tualetti kasutada selle peamisel otstarbel ning mitte kasutada seda ruumi väljaannete lugemisele. Soole tühjendamisele peaks kuluma umbes 3-5 minutit. Hemorroidide poolt tekitatud valu, kipitustunde ja sügeluse leevendamiseks sobivad
nõukogusse kandideerimist, kuid kõrgete kulude ja pika kampaaniaperioodi tõttu otsustati sellest loobuda. Rahvasteliidu peasekretärid külastasid Eestit kahel korral: 23.-25. veebruarini 1925 külastas Eestit peasekretär Eric Drummond ja 21.- 24. augustini 1937 peasekretär Joseph Avenol. 1930. aastate kriisides jäädi pigem tahaplaanile, näiteks shilikult hoidis Eesti ennast eemale Poola- Leedu tülist ja selle lahendamisest, sest ei soovinud kummagi riigiga oma suhteid pingestada. Julgeoleku valdkonnas oli Eesti väikeriigina rohkem kõrvaltvaataja rollis, kuid omas siiski selgeid seisukohti. Kaks läbivat teemat Eesti jaoks oli vältida välisriikide sõjajõudude desarmeerimist enne oma riigi kaitsemiseks vajaliku taseme saavutamist ja kindlustada Rahvasteliidu toetus võimaliku Nõukogude Liidu agressiooni korral. Eesti enda siseriiklikud küsmused kerkisid samuti Rahvasteliidus paaril korral üles. Peamiselt oli see seotud vähemusrahvuste teemaga
Värvid on väga head eneseväljendus viisid ja sellepärast on vahel väga hea võtta suur paber, mõned värvid ja siis lihtsalt sodima hakata. Hiljem saab selle töö pealt isegi välja lugeda, millised emotsioonid sel hetkel olid keha vallutanud. Kindlasti on ka rollimängudel ja enese liigutamine väga oluline, sest keha kõneleb üldiselt ainult siis, kui ta liigub. Kõik allasurutud tunded (nii positiivsed kui ka negatiivsed) blokeerivad energia vaba voolu kehas ja võivad seetõttu pingestada lihaseid ja see muudab ka keha hoiakut. Oluline on ka lugeda raamatuid. Kuid ka lugemine võib tekitada liiga suurt sõltuvust, mis võib lõpuks viia selleni, et suur lugeja võõrandub elust. Pingest vabanemise võtted. Kõige populaarsemad võtted on sõpradega ajaveetmine ja muusika kuulamine. Kõige vähem kasutatakse stressi maandamiseks narkootikume, rahusteid ja palvetamist. Tüdrukud kasutavad pingest vabanemiseks rääkimist rohkem kui poisid. Samuti
Selles vallas põhjapanevaid uurimusi teinud Endel Tulving, kognitiivpsühholoogia ja mälu uurija, kes 17-aastasena emigreerus Eestis ja saavutas ülemaailmse tuntuse Toronto ülikooli professorina. Säilitamine on uue lisamine ja vana taandamise protsess. Mälust tõrjutakse väljaka ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada, pingestada. Lõplikul võib aga väita, et lõplikult, täielikult ei unune midagi. Uut infot ei säilitata eraldi, üksi, see ühineb, absorbeerub vanaga, suubub nn organiseeritu skeemi. · Peamised muutused, mis leiavad mäluskeemidena talletuva ja hiljem aktualiseeruva teabega: - Info redutseerub(kahandub, vähendub; taandub) - Info muutub isikupäraseks, sh tekivad isikupärased moonutused või
22. Armatuurvarraste eelpingestamise meetodid, nende kirjeldus. Mehhaanilise eelpingestusmeetodi puhul peamisteks seadmeteks on hüdraulilised armatuuri eelpingestusrauad, millega eelpingevardad tõmmatakse ettenähtud pinge alla ja hoitakse neid pingestatuna kuni betooni lõpliku kivistumiseni. Seejärel vardad vabastatakse ning nad kannavad oma pinge üle betooni survepingeks. Selle meetodi eeliseks on et varrastele saab anda ühesuguse eelpinge, saab pingestada suvalise pikkusega vardaid, seadmed on kergesti teisaldatavad. Termilise eelpingestusmeetodi põhimõte seisneb materjalide joonpaisumisel temp-i muutumisel. Selleks pingevardad kuumutatakse vastava temp-ini, pannakse nad vormi ega lasta neil jahtumisel lüheneda. Tagajärjeks on pinged varrastes, mis peale betooni kivinemist ja varraste vabastamist kantakse üle betoonile. Selle meetodi puudusteks on termo-ohtlikkus varraste
Kui varikatused puuduvad, ei tohi vihma ja lume korral keevitustöid teha. 10. Töötamisel tuleb jälgida, et käed, jalanõud ja riided oleksid kuivad. 11. Töötamisel peab silmade ja käte kaitseks kasutama tumedate kaitseklaasidega kilpi või kiivrit. 12. Mahutites keevitamisel peab kasutama isoleerivaid vahendeid (dielektrilised matid, kindad, jalatsid). 13. Ajutistel töövaheaegadel peab elektrikeevitusagregaadi vooluvõrgust välja lülitama. 14. On keelatud pingestada keevitatavat toodet järjestikku ühendatud metallilehtede, torude jms süsteemi kaudu. 15. Keevitusõmbluse räbust puhastamisel metallharjaga peavad olema ees kaitseprillid. 16. On keelatud elekterkeevitajal ja abitöölisel töötada kaitsekiivrita, kaitsekilbita või valgusfiltritega prillideta. 17. On keelatud voolu juhtivatelt osadelt avada või ära võtta kaitsepiirdeid, remontida keevitusseadmeid ning keevitada surve all olevaid aparaate, mahuteid, torusid. 18
Paberkondensaator katteks on metallfooliumi lehed ning dielektrikuks parafiinis immutatud paber . Fooliumi ja paberiribad on tihedasti kokku rullitud mistõttu paberkondensaatoril on reeglina silidnriline kuju. Elektrolüütkondensaator väike vahekatete kaugus üheks katteks metallfoolium deelektrikuks aga tema pinnal moodustunud oksiidikile. Teisesks katteks on paberileht mis on muudetud juhtivkas elektrolüüdi lahuses immutamise teel. Silindrilise kujuga pingestada tohib üldiselt ainult ühes suunas. Pöördkondensaator tavaliselt paikneb raadio häälestus nupu taga koosneb kahest metallplaadistikust mille plaate saab pöörata üksteise vahele. Elektriõpetus 1)Elektrinähtuste tekkepõhjus elektrilaeng Küsimused ja ülessanded 2)Columb´ seadus küsimused ja ülessanded 3)Elektriväli Elektrivälja graafiline kujutamine 4)Elektrivälja tugevus Küsimused ja ülessanded 5)Elektrivälja potentsiaal ja pinge Küsimused ja ülesanded
· Elektriliine püütakse nii kiiresti kui võimalik uuesti sisse lülitada (taaslülitada). · Üle poole avariilistest väljalülitamistest on põhjustatud lühiajalistest lühistest (kestvus kuni mõni sekund). Lühiajalisi lühiseid tekitavad juhtmetele kukkuvad puuoksad, tugev tuul ning linnud ja loomad alajaamades. · Sel juhul on osutunud väga efektiivseteks taaslülituse automaadid, mis võimaldavad elektriliini teatud aja järel uuesti pingestada. · Taaslülitus võib olla ühekordne või mitmekordne (kuni 5 lülitust). 55. Selgita ebaõigete lülituste blokeeringute vajadust ning too näide lülitite lülitamisreegli kohta. · Et vältida valesid lülitusi, on ettenähtud nende blokeerimine. Tänu blokeerimisele pole näiteks võimalik sulgeda võimsuslülitit, kui vastavad tingimused pole täidetud. · Lülitite sisse ja välja lülitamine toimub kindlate reeglite järgi:
ka kummagis kristallis üks ioon katteta ning hakkavad tekitama elektrivälja. Öeldut kirjeldab joonis: Katteta jäänud ioonide tekitatud elektriväli on suunatud vastupidiselt pooljuhtide tüübile (n-pooljuhilt p-pooljuhile). Mida rohkem elektrone auku kukub, seda tugevamaks läheb elektriväli, kuni lõpuks tekib olukord, kus EV hoiab ära aukude ja elektronide kohtumise (sest kumbki laengukandjatest ei saa liikuda niipidi suunatud EV-st läbi) - tekib tasakaalu olukord. Kui pn-siiret pingestada nii, et + ühendatakse p-pooljuhile ja - n-pooljuhile, siis on tegu päripingestamisega ning tekib pärivool. Päripingestamise korral väline EV ületab pn-siirde EV (sest ta on suunalt vastupidine) ning muudab võimalikuks laengukandjate liikumise läbi siirde. Vastupinge ja vastuvool - Kui pooljuht pingestada vastupidiselt päripingele (+ n- pooljuhile ja - p.-pooljuhile), on tegu vastupingega ning selle EV on suunalt sama, mis siirde EV, seega need EV-d
(FLC), Surface stabilized ferroelectric liquid crystal (SSFLC). Plasmaekraanid (PDP) Kasutatakse punaseid, rohelisi ja siniseid luminofoore. Luminofooride ergastamiseks kasutatakse gaaslahendust, mis tekitab footoneid (UV piirkonnas). Kui need footonid tabavad luminofoori, see ergastatakse ja hakkab kiirgama (nähtavat) valgust. Ekraani all on aadresselektroodid. Ekraani peal on läbipaistvad ekraanielektroodid. Konkreetse piksli sisselülitamiseks tuleb pingestada vastav aadresselektrood ja vastav ekraanielektrood. Gaaslahendus tekitatakse pingel ca 100-200V. MgO kiht kaitseb ekraanielektroode kulumise eest ning aitab alandada lahenduse süttimispingeid (need oleksid ilma MgO'ta mõne kV suurusjärgus). Gaaslahendust lülitatakse sisse/välja 500 kHz sagedusega. Heledust kontrollitakse gaaslahenduse sisse ja väljalülitamise kordade arvuga, mida on kokku 256 võimalikku olekut. Kui kõik 256 korda sisse lülitatud, saame kõige heledama värvi
muutub päev-päevalt ebatõenäolisemaks, hakkasid nad otsima kontakte Nõukogude Liiduga. See andis Moskvale võimaluse asuda välja mängima oma nägemust Euroopa kaardist. Nõukogude juhtkond pidas samaaegselt läbirääkimisi nii lääneriikide kui ka Saksamaaga, püüdes saavutada endale kõige paremat positsiooni, ning ühtlasi lääneriikide ja Saksamaa omavahelisi suhteid veelgi rohkem pingestada. Moskva 2 püstitas mõlematel läbirääkimistel nõude tunnustada tema mõjusfääri, mis hõlmaks Soome, Balti riigid, Ida-Poola ja Bessaraabia, ning taotles lääneriikidega peetud kõnelustel endale võimalust viia Punaarmee nende riikide territooriumile. Kuigi Prantsusmaa ja Suurbritannia kaldusid neid soove aktsepteerima, viisid lahkhelid kaudse agressiooni mõiste umber läbirääkimised ummikusse. Samas nõustusid
Kui varikatused puuduvad, ei tohi vihma ja lume korral keevitustöid teha. 10. Töötamisel tuleb jälgida, et käed, jalanõud ja riided oleksid kuivad. 11. Töötamisel peab silmade ja käte kaitseks kasutama tumedate kaitseklaasidega kilpi või kiivrit. 12. Mahutites keevitamisel peab kasutama isoleerivaid vahendeid (dielektrilised matid, kindad, jalatsid). 13. Ajutistel töövaheaegadel peab elektrikeevitusagregaadi vooluvõrgust välja lülitama. 14. On keelatud pingestada keevitatavat toodet järjestikku ühendatud metallilehtede, torude jms süsteemi kaudu. 15. Keevitusõmbluse räbust puhastamisel metallharjaga peavad olema ees kaitseprillid. 16. On keelatud elekterkeevitajal ja abitöölisel töötada kaitsekiivrita, kaitsekilbita või valgusfiltritega prillideta. 17. On keelatud voolu juhtivatelt osadelt avada või ära võtta kaitsepiirdeid, remontida 5
Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Toitealajaam ja vahealajaamad on varustatud võimsuslülititega. Kasutusel on muuhulgas sekt- sioonidevahelised võimsuslülitid, mis rakenduvad reservilülitusautomaadi toimel. Ühe latisektsiooni pingetuks jäämisel on seda võimalik pingestada teise latisüsteemi kaudu. Selline reservilülitus on edukas, kui rikkis on latte toitev kaabel või trafo. Ka jaotusalajaamad võivad olla ühe- või kahesektsioonilised, kuid on lihtsama konfiguratsiooniga kui toite- või vahealajaamad. Kommutatsiooniaparaatidena kasutatakse jaotusajaamades peamiselt lahk- ja koormuslüliteid, trafoahelates ka võimsuslüliteid. Skeemi kuuluvad veel lahutuskohad, mille kaudu saab toite
vastab ajaliselt impulsi esiküljele ja negatiivne impulsi tagaküljele. Saadavate impulside kestus sõltub astme väljund on ühendatud esimese astme sisendisse. Kuna võimendus aste pöörab signaali faasi konkreetselt ajakonstandi valikust. Praktikas kasutatakse taolisi saadavaid impulsse näiteks türistoritel 180kraadi siis on üldine faasinihe 360kraadi ja see tagasiside on positiivne kui pingestada taoline lülitus või loogika lülituste käivitamisel, kus on oluline et käivitus elemendi külg oleks võimalikult järsk ja siis tekivad kollektor voolud mõlemas transis ja kui ei oleks kollektor voolude kõikumisi mürade toimel täpselt ajastatud. siis jääks taoline lülitus stabiilsesse olekusse ükskõik kui kauaks. Tegelikult aga esinevad laengu
selle sageduse mil tagasiside toimib määrab sisendi ja väljundivaheline RC ahel. Toodud skeemis on vaja tagasiside ahelas pöörata signaali faasi 180 kraadi, sest inverteeriv sisend pöörab samuti 180. Iga RC lüli pöörab signaali faasi 0-90 kraadi, kolm lüli seega 0 270 kraadi. Järelikult peab leiduma sagedus mille faasinihe on 180 kraadi ja sellel sagedusel hakkabki generaator võnkuma. Kui pingestada võimendi siis tekib tema väljundis omamüra signaal. See on praktiliselt korrapäratu voolu kõikumine. Taoline korrapäratu signaal sisaldab aga kõikvõimalikke siinuspinge sagedusi. Järelikult leidub nende sageduste seas millele ka see sagedus, millele on tagatud positiivne tagasiside ja sellel sagedusel hakkabki genekas võnkuma. On ka veel teine RC generaatori lülitus mis kasutab opvõimendi mitteinverteerivat sisendit
teiste võidust või kaotusest Kliima on suhteliselt püsiv nähtus. Aga nagu looduseski tuleb ette kliimamuutusi. Kliima võib soojeneda või jaheneda. Suhted võivad muutuda innukamaks või loiumaks, avatumaks või kinnisemaks, meeldivamaks või ebameeldivamaks. Kliima hindamine on alati subjektiivne. Kliima kujunemist mõjutavad sageli ootamatud sündmused ja kliima paranemisele aitab kaasa asjade avameelne arutamine. Samas võib avameelsus suhteid pingestada ja tekitada täiendavaid probleeme. Gibb jagab kliimad kaitsvateks ja toetavateks. Kaitsev kliima rajaneb hinnangulisel, toetav aga kirjeldaval keelekasutusel. Kaitsvas kliimas jagatakse korraldusi, toetava kliima puhul sõnastatakse probleem. Suhtluskliima on suhteid ja konflikte oluliselt kujundav tegur. Iga konflikt toimub mingites suhteklimaatilistes tingimustes. 11 2.4 Kliima pärast konflikti
..1 MW Ivälj Väljundpinge 0° faasinurk sisendpinge suhtes Pikkov lk 66 (järg) Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 12 6.2.4. Transistori tööpunkt ja koormussirge Bipolaartransistor on vooluga tüüritav elektronseadis. Võimendusreziimis bipolaartransistori emittersiire tuleb pingestada pärisuunas ning sel puhul kulgeb läbi emittersiirde pärivool. Transistori ülesandeks on võimendada tema sisendil olevat signaali ja edastada see võimendatud kujul koormusele, mis võib paikneda kas otse transistori kollektoriahelas (takistuse Rk kujul) või siis paikneb kollektoriahelas transistori tööpunkti etteandmiseks vajalik oomiline takisti Rk ning koormustakistus (tarbija) Rt ühendatakse kollektorahelasse mingi sidestuselemendi (näiteks kondensaatori) kaudu, olles
Elektrone juhitakse emiteerivale kihile ja juhitakse ära juhtivalt kihilt. Ärajuhitud elektronidest jäävad alles augud, mis tuleb täita elektronidega emiteerivas kihis. Augud hüppavad emiteerivasse kihti, kus nad täidetakse elektronidega. Kui elektron täidab augu läheb ta kõrgemalt energiatasemelt madalamale. Vabaneb footon energiat. Vabaneva energia hulk määrab siis eralduva valguse värvuse. Anood ja katood on tehtud risti ribadena, mis võimaldab pingestada eraldi ristumiskohtades olevaid OLEDe. Plasmaekraan sobib suuremate kvaliteetekraanide valmistamiseks. Plasmaekraan koosneb suurest hulgast klaaskihtide vahel asuvatest kambrikestest, mis on täidetud neooni ja kseooni seguga. Esiklaasi taga on läbipaistvad elektroodid mis on kaetud kaitsva MgO kihiga. Kambrikeste taga on teisesuunalised elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste sees on fosfor, mis tänu lisanditele on võimaline eraldama kolme põhivärvi
i.1.a.i.4. Omandamisvõime sõltumine elueast. Mälu on bioloogilise võimekuse tipul 25. ja 30.eluaasta vahel. Hiljem algab üldvõimekuse langus. Säilitamine Selles valdkonas on teinud põhjapanevaid uurimusi Endel Tulving (eestlane, kes saavutas ülemaailmse tuntuse Toronto ülikooli professorina). Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Mälust tõrjutakse välja ka ebameeldiv, isiksust kahjustav ja traumeeriv, et psüühikale puhkust anda ja mitte seda lõhestada, pingestada (repressiooninähtus). Mälu on aktiivne mõtestatud organisatsioon. Uut infot ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga organiseeritud skeem. - Info redutseerib (lüheneb, lihtsustub); - Info muutub isikupärasemaks, tekivad isikupärased moonutused või varjundid; mälumaterjaliga liitub subjektiivne hoiak, suhtumised muundavad neutraalse isiklikuks; - Info transformeerub; tekivad lüngad ja vahelejätud;
vilkuvate signaaltulede käivitamisel. Peale tavalise generaatori reziimi kasutatakse ka multivibraatori ootereziimi, kus lülitus formeerib ühe soovitud paramateetritega impulsi saamisel. Neid lülitusi kasutatakse võimsamate lülituselementide käivitamiseks nagu nt. türistorid, mis vajavad avanemiseks kindla parameetritega impulse. Rakenduselektroonika 29 Kui pingestada taoline lülitus, siis tekivad mõlemas transistoris kollektorvoolud ja kondensaatorid laetakse plussiga kollektorile, miinusega baasile. Kui transistori voolud oleksid rangelt konstantsed, siis jääks lülitus taolise olukorda lõpmata kauaks. Tegelikult tingituna laengu kandjate ebaühtlasest liikumisest on kollektorvoolus alati mingied kõikumisi, mida nim. ka omemüraks. Oletame, et omamürade toimel esimese transistori vool hetkeks suureneb. Voolu suurenemine aga vähendab
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldk...
kaheblokk on enimkasutatav, üheblokki kasutatakse tõusvate ja kiirete ründesöötude, esimeselt söödult rünnaku ja kiiretes mänguolukordades sulustamisel, kolmeblokki kasutatakse harvemini, eriti ohtlike tõstete puhul, taktikaline meisterlikkus seisneb õige koha ja õige aja valikus, sulustamisel on peamine viia käed võimalikult kõrgele ja kaugele üle võrgu, püsida õhus võimalikult kaua, valitseda ja kontrollida kehaasendit ning pingestada harali sõrmed ja käed küünarliigeses, osata ette aimata vastase rünnaku suunda, sulustajal on vaja jälgida sidemängijat ja tõstet ning valida õige üleshüppekoht, jälgida lööja hoojooksu ja ette aimata löögistiili ning valida üleshüppe aeg, mis üldjuhul on lööjast hilisem kuid sõltub löögitehnikast, üleshüppe õige koha valikul tuleb arvestada millisest tsoonist rünnak tuleb, millist hoojooksu ründaja kasutab,
käidukorraldaja kokkuleppima, milliseid ümberkorraldusi elektrisüsteemi talitluses on töösooritamiseks vaja teha ja millistes toimingutes seiseneb elektripaigaldises, selle juures või lähedal kavandatav töö, keerka töö toimingu kava peab olema kirjalik, enne töö alustamist tuleb elektritöö tegijal elektripaigaldise käidukorraldajat kavandatud tööst informeerida. Tööd ei tohi alustada ega elektripaigaldist töö lõpetamisel taas pingestada ajalise kokkuleppe järgi vaid üksnes konkreetse loa alusel. Iga töökoht peab olema selgelt määratletud ja tähistatud. Kõigis elektripaigaldise osades, nende juures või lähedal, kus mingeid töö toiminguid sooritatakse, peab olema tööks piisavalt ruumi juurdepääsuvõimalusi ja valgust. Juurepääsu takistavaid esemeid ega kergesti süttivaid materjale ei tohi paigutada lülitusega juhtimis
ja selle mõjul liiguvad augud pooljuhi p-ossa ja elektronid n-ossa. Fotodioodi skemaatiline konstruktsioon on toodud joonisel 5.4. JOONIS 5.4. Nimetatud laengukandjate liikumise tulemusena tekkib fotodioodi klemmidel valgustustugevusest sõltuv elektromotoorjõud. See on fotodioodi generaatori ehk foto- elemendi reziim, mida kasutatakse fotoelementides ja päikesepatareides. Automaatikas kasutatakse fotodioodi generaatorireziimi harva, kuna tal on suur inerts. Kui pingestada fotodiood vastupingega, tekib fotodioodi reziim, kus dioodi vastuvool hakkab sõltuma valgustusest. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. Seejuures on voolu muutused praktiliselt lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest. Fotodioodi tunnusjooned on toodud joonisel 5.5. JOONIS 5.5. ELEKTROONIKAKOMPON ENDID lk.31 5.7
augud pooljuhi P-ossa ja elektronid N-ossa. Fotodioodi skemaatiline konstruktsioon on
joonisel 2.4.
JOONIS 2.4.
Nimetatud laengukandjate liikumise tulemusena tekkib fotodioodi klemmidel
valgustustugevusest sõltuv elektromotoorjõud. See on fotodioodi generaatori ehk foto-
elemendi reziim, mida kasutatakse fotoelementides ja päikesepatareides. Automaatikas
kasutatakse fotodioodi generaatorireziimi harva, kuna tal on suur inerts.
Kui pingestada fotodiood vastupingega, tekib fotodioodi reziim, kus dioodi vastuvool
hakkab sõltuma valgustusest. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab
kasutada väga kiirete (isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks.
16
Seejuures on voolu muutused praktiliselt lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest.
Fotodioodi tunnusjooned on toodud joonisel 5.5.
.
Valgustustihedus E
4.
JOONIS 2.4.
Nimetatud laengukandjate liikumise tulemusena tekkib fotodioodi klemmidel valgustustugevusest
sõltuv elektromotoorjõud. See on fotodioodi generaatori ehk fotoelemendi reziim, mida kasutatakse
fotoelementides ja päikesepatareides. Automaatikas kasutatakse fotodioodi generaatorireziimi harva,
kuna tal on suur inerts.
13
Kui pingestada fotodiood vastupingega, tekib fotodioodi reziim, kus dioodi vastuvool hakkab
sõltuma valgustusest. Selles reziimis on inerts väga väike ja fotodioodi saab kasutada väga kiirete
(isegi nanosekundiliste) valgusmuutuste registreerimiseks. Seejuures on voolu muutused praktiliselt
lineaarses sõltuvuses valgustustugevusest. Fotodioodi tunnusjooned on toodud joonisel 5.5.
.
Valgustustihedus E0
aparaadi, näiteks käskluskontrolleri abil, tuleb lülitada juhtimisskeemi nullpingerelee. Vastavat juhtimisskeemi sõlme on kujutatud joonisel 1.22. Nullpingerelee KA lülitub sisse, kui käskluskontrolleri S1 käepide on asendis 0, st tema kontakt S1.1 on suletud, läheb omatoitele ja valmistab ette ahela kontaktorite KM1 ja KM2 mähiste toiteks. Nüüd saab, lülitades käskluskontrolleri asendisse - 45º või + 45º pingestada vastavalt kas kontaktori KM1 või KM2 mähise. Kui toitepinge kaob, tagastuvad nii kontaktor KM1 või KM2 kui nullpingerelee KA. Selleks et peale toitepinge taastumist uuesti sisse lülitada nullpingerelee KA ja seega luua tingimused kontaktorite mähiste uuesti pingestamiseks, tuleb kõigepealt lülitada käskluskontroller S1 asendisse 0. Rööp- või sõltumatu ergutusega alalisvoolumootori ergutusahela katkemisel kaob
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
