tugevus ja deformeeritavus. Veekile paksust mõjutab peale osakese mineraloogilise koostise ka vee koostises leiduvad vabad ioonid. Naatriumi ioonide esinemisel on seotud vee hulk suurem kui näiteks kaltsiumi ioonide korral. Kuna vaba ja seotud vee ioonide kontsentratsioon on dünaamilises tasakaalus, siis kaltsiumi (näiteks lubja) lisamisel pinnasele toimub seotud vees ioonvahetus. Na ioonid tõrjutakse Ca ioonide poolt välja. Seejuures väheneb seotud vee hulk, suureneb pinnase tugevus ja veejuhtivus. K, H, Al ja Fe ioonid vähendavad oluliselt pinnase pundumist. Lubja lisamine on hästituntud võte savikate pinnasteede stabiliseerimiseks ja läbitavuse parandamiseks. Käesoleval ajal kasutatakse seda ka ehitusaluse pinnase süvastabiliseerimiseks. 2.7 Õhk pinnases Õhu (üldjuhul mingi gaasi) osatähtsus pinnase koostisosana on tunduvalt väiksem kui veel. Ta ei muuda pinnaseosakeste iseloomu. Teatud juhtudel ta võib aga
· Jõgede toitumine: sademed, lume sulamivesi, liustikujää, põhjavesi · Üleujutused: merevee ootamatu tõus, kõrgmäestikud, tugevad hoovihmad, linnastumine, tuul 20. Nimeta jõesängi protsessid! · Ülemjooks- põhjaerosioon · Keskjooks- küljeerosioon (soot, põrkvee, koolmekoht) · Alamjooks- tasandik Üleujutused tekivad kesk- ja alamjooksul 21. Põhjavee tekkimine ja millest see sõltub? · Kivimite veejuhtivus · Veekihi langus · Kivimite poorsus · Sõltub kivimite vee juhitavusest ja pinnase langusest 22. Kuidas inimene võib kahjustada põhjavett? Kaevandused, karjäärid, liigtarbimine, reoveed
Praktikum 12. Kontrolltöö: mulla füüsikalis-keemilised, füüsikalised ja mehaanilised omadused, struktuursus, mullavesi, mullaõhk, toitained. Ülesanne: 1) Kontrolltöö seni läbitud osa kohta (Mullateadus lk 103219); 2) Praktiliste tööde protokollide (vihikute) kontroll; Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted Kolloid- osakesed mille läbimõõt on 1-100 nm, jagunevad mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilised- mineraalsed kolloidideks Hüdrofiilne- on mullas savimineraalid ja orgaanilised ained, mis imavad palju vett ja hoiavad seda tugevasti kinni. Veega kokkupuutel paisuvad kõvasti Hüdrofoobne- kaoliniidid ja raudhüdroksiidid, mille veesidumisvõime on väike ehk kalgendumine - nähtus kus soolidena esinevad kolloidid kaotavad laengu ja sadenevad - moodustades geeli Neelamisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid gaasilisi ja vedelaid aineid. mehaaniline neelamisvõime- omadus pidada kinni t...
Darcy seadus: lähedal S-i sisaldavaid mineraale, on reostuse näitaja. Looduslik sisaldus alla 100 mg/l. Q = A*k*(H/L) Ca2+ 20-100 mg/l. Q vee kogus/hulk A uuritava ristlõike pindala Mg2+ 4-50 mg/l. k veejuhtivus H langus (kõrguste vahe) Na+ ja K+ 5-25(30) mg/l. L - teepikkus Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse II: Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse III: soolane põhjavesi enne intensiivset pumpamist intensiivse pumpamise korral
Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad kõige rohkem poorsusest. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem vett sinna mahub. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust, mis iseloomustab omakorda põhjavee liikumist. Põhjavee paiknemine Põhjavesi asub maakoores kihtidena. See on tingitud maakoore kihilisest ehitusest. Kihid koosnevad erinevatest kivimitest, mis erinevad üksteisest nii füüsikaliste kui keemiliste omaduste poolest. Seetõttu on erinev ka iga maakoore kihi veejuhtivus st. mõni kivim laseb vett paremini läbi kui teine. Põhjavee taseme alanemine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi.
4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir? V: 90-100 m 5. Mida endast kujutab veehaare? V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp). 6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis? V: Lubatud on heina niitmine ja metsa hooldamine 7. Millise koostisega on Kvaternaari moreen ja millest sõltub selle veejuhtivus? V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv. Veejuhtivus sõltub savikusest ja lõhelisusest. 8. Millistes kivimites liigub vesi peamiselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes lõhedes ning murranguvööndites? V: lubjakivides, dolokivides, kristalsetes kivimites 9. Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks? Vettkandvateks kivimiteks on liivakivid, peamiselt peeneteralised, harvem keskmiseteralised, aga ka liivakad ja savikad aleuroliidid. 10
Aja jooksul võib kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üleujutatakse, nimetatakse deltaks. 14.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib infiltratsiooni tagajärjel ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on ka mõjutanud inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel Aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid täitunud veega ja on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi võib olla maapinnast erineval sügavusel. Kiirus oleneb maa sees veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. 15.Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette
jõudude arvel veekihi ülemisest piirist veelgi ülespoole. Maksimaalset kõrgust, kui kõrgele antud kivimites võib kapillaarjõudude mõjul vesi tõusta nimetatakse kapillaartõusu piirväärtuseks. 23. Mida loetakse gravitatsiooniliseks veeks? Gravitatsioonivesi (nimetatakse ka tilkveeks) liigub maakoores edasi raskusjõu arvel ja allub hüdrostaatilisele survele. 1. Milliseid kivimite omadusi loetakse hüdrogeoloogilisteks? Veejuhtivus ja veepidavus, poorsus 2. Millised kivimid ja setted võivad muutuda teatud tingimustel voolavateks? Savi ja liiv 3. Kuidas jaotatakse kivimeid veejuhtivuse alusel? Vettpidavad kivimid ja vettjuhtivad kivimid 4. Millest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand? pooride arvust ja suurusest sõltub kivimite niiskuse- ja veemahtuvus ning veeand 6. Millest sõltub massiivsete kivimite poorsus? Massiivsete kivimite poorsus sõltub neis olevate lõhede ja tühimike koguhulgast 7
väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti. Teradevahelise surve suurendamine põhjustab hõõrdejõudude ja seega pinnase tugevuse suurenemise. Olukorda, kui pinnase koormamisel poorivee rõhk hajub samaaegselt koormuse suurenemisega, nimetatakse dreenitud tingimuseks. Peeneteraliste pinnaste (savi, möll) veejuhtivus on sedavõrd väike, et vee väljumiseks vajalik aeg võib ulatuda kümnetess aastatesse. Kogu koormus kantakse üle veele ja efektiivpinge terade vahel ei suurene ning seega ei suurene ka hõõrdest tingitud nihketugevus. Sellisel juhul räägitakse dreenimata tingimustest. Dreenitud tingimusi eeldatakse liiv- kruuspinnaste puhul ja veega küllastamata savipinnastel. Savipinnaste puhul tuleks eeldada dreenimata tingimusi. Väikese savisisaldusega pinnastel võib samuti
7. Liivpinnase tihedus. Mida tähendab tihedus proctorteimi järgi D95? Mis on optimaalne veesisaldus? Pinnaste puhul on otstarbekam kasutada füüsikalise mõistena tuntud tiheduse asemel mõistet mahu mass. Tihedust kasutatakse geotehnikas ka terade omavahelise pakkimistiheduse tähenduses kohev ja tihe pinnas. Veesisaldus e. niiskus w - Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. 8.Vee mõju pinnase käitumisele. Veejuhtivus. Filtrtsioonimoodul. Hüdrauliline gradient. loeng 1 lk 32. Pinnase poorides oleval veel on oluline mõju pinnase käitumisele. Vesi mõjutab pinnase mahuk aalu, tugevust ja vundamendi vajumise ajalist kulgu. Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Paljudest vee mõjul toimuvatest nähtustest käsitletakse käesolevalt pinnase veejuhtivust, kapillaarsust, vee
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
Aja jooksul võib kujuneda ulatuslik jõesetetest koosnev tasandik. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üleujutatakse, nimetatakse deltaks. 16. Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib infiltratsiooni tagajärjel ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda protsessi on ka mõjutanud inimtegevus. Mida suurem on pooride maht seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel Aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid täitunud veega ja on kujunenud põhjaveekiht. Põhjavesi võib olla maapinnast erineval sügavusel. Kiirus oleneb maa sees veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. 17. Too näiteid eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette.
poorilistes materjalides. 7. Efusioon - domineeriv, kui poori raadius on väiksem 5 nm. 8. Osmoos - vee molekulid liiguvad läbi pool-läbilaskva membraani. 9. Elektrokineetilisel teel – liigavad elektromagnetväljast põhjustatud potentsiaalide erinevuse tõttu. 24. Niiskuse kapillaarne liikumine: kohesiooni jõud, adhesiooni jõud, märgamine, pindpinevusjõud, kapillaarsustegur, materjali veejuhtivus Kohesiooni jõud – vedeliku molekulide omavahelinevastasmõju (jõud osakeste vahel vedelikus). Adhesiooni jõud – jõud vedeliku ja pinna osakeste vahel. Märgamine - tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal. Seega adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikusest suhtest sõltub pinna margamine. Kapillaarsus – vedeliku liikumine peentes torudes (kapillaarides) adhesioonijõudude mõjul.
Nendel savidel on suure kokkusurutavuse tõttu suurem tugevus ning väiksem veesisaldus. Pinnase tihenemise kiirus kompressiooniteimil võib olla väga erinev. Kui liiv tiheneb praktiliselt samaaegselt koormuse asetamisega, siis veeküllastatud savi tihenemine võtab aega kümneid minuteid või isegi tunde. Tihenemise kiirusest oleneb koormusastme kestus. Koormust tuleb hoida kuni vajumine on praktiliselt lõppenud. Savi pikaajalise deformeerumise põhjuseks on peamiselt tema väike veejuhtivus. Tihenemiseks peab pooride maht vähenema. Kui poorid on veega täidetud, peab järelikult vesi sealt välja voolama. Väikese veejuhtivuse puhul kulub selleks aga palju aega. 15. Kompressiooni katse. Plaadi katse. Tihenemisseadus. Eri tihedusega liivad. Tihenemisseadus / Hooke'i seaduse kohaselt on deformatsioon võrdeline jõuga ning pike pikkepingega. Seadus on aluseks deformatsioonide arvutamisel. Ehitise vundamendi all saab pinnas vähemal või suuremal määral külgsuunas laieneda
Kindlaks tuleb teha vee viskoossuse ja tiheduse sõltuvus teataval määral teimi tulemust. Võrreldavate tulemuste saamiseks tuleks kantakse sel juhul üle karkassi kaudu. Jämedate osade kontaktpunktide vahel, temperatuurist., suspensiooni mahumassi määramiseks kasuta areomeetrit. eelistada standardseid koormusastmeid. Teimi tulemused vormistatakse kus mõjuvad suht suured kontaktpinged, asub tugevasti tihenenud savi. ***1.5.1 VEEJUHTIVUS on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett graafikutena, mis näitavad proovikeha suhtelise deformatsiooni =s/h (s on Jämedate terade vahelistes osades võib aga savi olla täielikult tihenemata. Kui läbi. Põhiliseks põhjuseks on gravitsioonijõud, kuid kindlasti ka kapillaarjõust, proovikeha paksuse vähenemine ehk plaadi vajum ja h proovikeha algkõrgus)
jõesetetest koosnev tasandik, mida liigestavad sängid. Sellist jõesetetest koosnevat tasandikku jõe suudmes, mis suurvee ajal üle ujutab, nimetatakse deltaks. PÕHJAVESI Infiltratsioon ehk sademetevee imbumine põhjavette sõltub mitmest looduslikust tegurist ja seda mõjutab ka inimtegevus. Poorsusest sõltuvad kivimite ja setete vahelised omadused. Mida suurem on pooride maht, seda rohkem vett sinna mahub. Kivimite veejuhtivus iseloomustab põhjavee liikumist. Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsiooni- ja küllastusvööndit. Esimene täidab lõhesid ja poore, õhk ning vesi võib seal olla ajutiselt. Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht. Veekihi langusest ja kivimite veejuhtivusest sõltub põhjavee liikumse kiirus maa sees. Termaal- ehk kuumad veed kujunevad maa sisesoojuse mõjul, kui põhjavesi jõuab
Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Paljudest vee mõjul toimuvatest nähtustest käsitletakse käesolevalt pinnase veejuhtivust, kapillaarsust, vee külmumisega seotud protsesse pinnases ja pinge jaotust pinnase osakeste ning vee vahel. Pinnase leondumist, pundumist, kuivamiskahanemist ja teisi veega seotud omadusi käsitatakse kursuse osades, kus nende mõju esineb konkreetsete ülesannete lahendamisel. 3.1 Veejuhtivus Veejuhtivus on pinnase omadus lasta endast pooride kaudu vett läbi. Vee voolamine võib toimuda mitmesugustel põhjustel. Tähtsaim neist on gravitatsioonijõud, kuid teatud juhtudel võib see olla tingitud kapillaarjõust, temperatuuride vahest, osmootilisest rõhust vi mõnest muust tegurist. Teatavasti võib vee liikumine olla turbulentne vi laminaarne. Mida väiksem on vee liikumise kiirus ja voolukanali
Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Ka paljud turba kaevandamisalad on kuivendatud poldritena (Sangla, Ulila). 4. Väike veeläbilaskvus Põllu kuivamine sõltub sellest, kui kiiresti liigvesi eemaldatakse. Turba veeläbilaskvus on väike ja see erineb vertikaal- ning horisontaalsuunas. Veeläbilaskvus sõltub turba lagunemisastmest. 50% lagunemisastme korral on filtratsioonimoodul 0,1 m/ööp, mis on võrreldav raske liivsaviga. Lagunemisastme vähenedes veejuhtivus suureneb. Näiteks 30% puhul on see 0,6 m/ööp. Hästilagunenud turbas ei ole suuri poore. Seetõttu tuleb kasutada tihedat dreenivõrku (sellest suur maksumus). Lisaks tuleb projekteerida abinõud pinnavee eemaldamiseks – rabades freesturba tootmisel maapinna tasandamine ja profileerimine kumeraks, põllumaal neelukaevud pinnavee juhtimiseks torusse. Turba vajumine. Turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid seisnevad kraavi sügavuse vähenemises
2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused.
mulla veemahutavus: näitab kui palju vett suudavad mulla veepoorid kinni hoida ja mahutada maksimaalne e. täielik veemahutavus: näitab maksimaalset veemahutavust mullas, mida poorid suudavad kinni hoida kapillaarne veemahutavus, väliveemahutavus: näitab suuurimat seotud ja rippuva kapillaarvee hulka, mida mulda suudab kinni hoida kapillaarvee katkemise veemahutavus: on mulla veesisaldus, mille juures rippuva kapillaarveega täidetud kapillaari mingisse ossa tungib õhk, mistõttu kapillaarvee liikumine mullas katkeb omastava vee diapasoon e. aktiivveemahutavus: iseloomustab taimede poolt omastavate vee hulka, mida muld suudab varakevadel pärast lume sulamist või rohkeid sademeid kinni hoida vee imendumine: filtratsioon on vee aeglane liikumine pinnases filtratsioonikoefitsient: on kivimite ja pinnaste veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Veejuhtivus: Aurumine: on protsess, mille käigus vei läheb vedelast olekust üle gaasilisse ...
Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena - Kivimite veelised omadused? Poorsus Veemahtuvus Veeläbilaskvus - Millised kivimid juhivad vett hästi? Kuidas hinnata konsolideerunud savikivimi veejuhtivust? Hästi juhib lõheline savikivim. Konslideerunud savikivimil on halb veejuhtivus, sest poorid on suletud - Mille poolest erinevad aeratsiooni- ja küllastusvöö? Aeratsioonivöös on kivimite poorid osaliselt veega täidetud. Küllastusvöös on kivimite pooriruum veega küllastunud - Mis iseloomustab maapinnalähedast põhjaveekihti? Väike mineraalsus - Millised kivimid on enamasti veepidemeks? Savikivi (sinisavi), kiltkivi, liivakivi - Mis on piosemeetriline tase? Potensiaalse energia ja vee hüdrostaatilise surve summa
• Vett keksmine läbilaskev 50 - 150 • Vett halvasti läbilaskev <50mm • Vee imendumine sõltub lõimisest: • Liiv - >200 • Saviliiv - 100-150 • Liivsavi - 50-100 • Keskmine savi - 10-50 • Raske savi - 1-5 59. filtratsioon - 60. filtratsioonikoefitsient - iseloomustab mulla läbilaskvust veest tõielikult küllastunud mullas 61. veejuhtivus - 62. aurumine - protsess, mille käigus vesi läheb vedelast olekust üle gaasilisele. 63. sublimatsioon - Kuiva ja päikesepaistelise ilmaga võib ka lumi ja jää ilma vahepealse veeldumiseta aurustada. 64. evapotranspiratsioon - hõlmab nii mulla pinnalt aurunud kui ka taimede kaudu transpireerunud vett. 65. transpiratsioon - oleneb lehe ja mulla veepotensiaali gradiendist ning summaarsest takistusest
· geograafiline asend · lumesulamisvee hulk · sademetehulk · kliima · põhjaveevarud Üleujutuste põhjused: · merevee ootamatu tõus · metsade ulatuslik maharaiumine · intensiivsed vihmad · kiire lume sulamine · langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul · linnade kasv Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid: · kivimite poorsus · kivimite veejuhtivus · veekihi lang · temperatuur · inimtegevus Litosfäär Maa siseehitus Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor 70 km 20km vanem noorem 3 kivimikihti 2 kivimikihti (graniit puudub) Laamad 1) Laamade lahknemine (ookeaniline)
küljest rebida. See on üldine probleem, kuid mõnes piirkonnas, näiteks Rhône´ i org, võib see olla korduv: seal tuiskab mistraal alla Vahemere poole, häirides viinapuid ja takistades marjade küpsemist. Palavas kliimas võivad tuuled ka kasulikult mõjuda , näiteks Austraalias Hunteri piirkonnas tõmbab org sisse meretuuli, mis leevendavad päikesekuumust. 2.3 Pinnas Pinnase puhul on kõige tähtsam, et viinapuu saaks sinna kindlalt juurduda. Teine oluline omadus on veejuhtivus. Viinapuud ei talu liigniiskust ja see mõjub neile halvasti. Kui vee äravool on halb ja otse koristusaja eel sajab paju, küllastuvad viinamarjad veest ja nende muud komponendid vähenevad, mis mõjub halvasti tulevase veini kvaliteedile. Vee äravoolu saab reguleerida. Viinapuud taluvad küllaltki erinevaid mulla pH tasemeid, alted 5,5- st (happeline) kuni 8,5-ni (leeliseline), kuigi skaala mõlemas otsas olevaid muldi oleks parem parandada ja eriti pookealused peavad taluma ka ekstreemsusi
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses Mehaaniline energia- gravitatsioonijõud, vee liikumine maal. Maa pöörlemisel tekkiv Corolisi jõud, mõjutab õhu liikumist atmosfääris ja hoovustega seotud vee liikumist ookeanides ja meredes. Potensiaalne energia- maapinna kerkimine mandrijää sulamise tõttu. Kineetiline energia- voolav vesi, veerev kivirahn, randa tormav murdlaine. Soojusenergia- päikese kiirgus, veekogude vertikaalne tsirkulatsioon, õhumasside liikumine, tsüklonid. Laineenergia- tsunamid ehk hiidlained. Keemiline energia- põlemine, orgaanilise aine ülekanne toiduahelas. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. MAA TEKE Eelkambrium Kambrium Ordoviitsium Silu...
Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit) Enamus lõuna-Eesti talukaevudest (salvkaevud) on nendele kihtidele ülesehitatud, on Tavaliselt surveline ja heade omadustega. Kvaternaarist varasemad setted 7) Ülemdevoni põhjaveekiht.- ülemdevoni karbonaatsed kivimid, paksus kuni 25 km, kaetud kvaternaarsete setetega, väike nurk Kagu-Eestis, veejuhtivus sõltub kivimite lõhelisusest, veed nii survelised kui vabapinnalised, kohaliku tähtsusega (talud) 8) Kesk-devoni põhjaveekiht- Lõuna-Eesti, devoni liivakivid, katud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250 m, toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jook- seb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Mänd, kuusk haab,lepad, paju, pärn- pehmed puud. Pikaealisemad puud on kõvemad. Kuslapuu on üks kõige kõvemaid. Näsiniin oli kõigepehmem. Keskel lülipuit ja väljas maltspuit. Lülipuit tüve sees on taime poolt suretatud puit. See on suetud ja konserveeritud. Tavaliset tumedam(parkained). Maltspuit on heledam ja sagel pehmem. Lülipuit mädananeb palju aegasemlt, maltspuit mädaneb kiiresti pehmeks pudiks. Seened aga ronivad sisse ja vivad seest mädandamahakata. Lülipuidu veejuhtivus on väga halb, ei ima ka vett sisse. Maltspuidu kiire mädanemineon hea sest, see on tüve välimine pind ja täielikut peened oksad need surevad ära. Kui need oksad on madalamal ja ei tooda midagi,siis on kõigest koormaks, seega on parem kui kaoksid kiirest ära. Puude jagamine: Ainult malts: Lodjapuu, näsiniin Haab, kuusk, kask, (lepad/pajud kah, nagu eristub aga käi kah), pärn, Ainult lüli: Mänd,Tamm, Saar, Jalakas Kulsapuu,türn- paakspuu Puitu saab kasutada:
14) Mis põhjusel on okaspuudel trahheiidide vaheline vee liikumine üldiselt efektiivsem kui õistaimedel? Okaspuu koosneb peamiselt trahheiididest (90-95%), nad on pikliku kujuga rakud, mis on omavahel ühenduses pooride kaudu. Nende ülesandeks on anda puule mehhaanilist tugevust ja olla toitaineid juhtivaks organiks. Okaspuu trahheiidide vaheline vee liikumine on efektiivsem, sest trahheiidide diameeter on suurem ning suurema diameetriga on palju suurem veejuhtivus. 15) Mis põhjustab lehtedes suurema hüdraulilise takistuse võrreldes vee liikumisega tüvede ja okste ksüleemis? Lehe hüdrauliline takistus sõltub leheroodude arvust, jaotusest ja suurusest ning mesofülli rakkude hüdraulistest omadustest. Mida suuremad poorid, seda suurem hüdrauliline juhtivus. Suurema diameetriga tähendab ka suurema juhtivusega. Ksüleemi hüdrauliline juhtivus väheneb kavitatsiooni tagajärjel.
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
