L, cm B, cm Pindala A, cm2 16,7 17 283,9 Vajum S, mm M. Mõõtkell, cm Vajum* S, mm -0 0,36 0,95 1,81 2,21 3,93 5,79 14,4 37,05 Jõud F, kN I Mõõtekell II Mõõtekell III Mõõtekell IV Mõõtekell näit paigutis, mm näit paigutis, mm näit paigutis, mm näit 0 2,04 1,71 1,44 1,05 0,6 2,05 0,01 1,72 0,01 1,45 0,01 1,05 1,2 2,07 0,03 1,76 0,05 1,535 0,09 1,1 1,8 2,11 0,07 1,82 0,11 1,685 0,25 1,27 2,4 2,13 0,09 1,85 0,14 1,74 0,30 1,35
48 4,35 4,8 149,8 4,08 3,07 2,66 0,29 54 4,77 5,4 168,5 4,72 3,71 2,60 0,35 60 5,21 6,0 187,3 5,90 4,89 2,48 0,47 66 5,61 6,6 206,0 vajum ei kustunud Maapinna liikumine Jõud I mõõtekell II mõõtekell III mõõtekell IV mõõtekell F paigutis paigutis paigutis paigutis näit näit näit näit kN mm mm mm mm 0,0 3,79 9,81 7,30 6,67 0,6 3,78 -0,01 9,83 0,02 7,32 0,02 6,74 0,07 1,2 3,79 0,00 9,83 0,02 7,36 0,06 6,85 0,18
ruumpinguse abil. Iga peapinge põhjustab elementaarristtahuka pikenemise selle pinge sihis ja ahenemise selle ristsihis. Pingete arvutamiseks mingis kindlas punktis võtame appi lõpmata väikese suurusega elementaarristtahuka. Mingis kindlast punktis esinevatest pingetest annab meile selge pildi ka Mohri ring. Kasutatud kirjandus: Lellep, K. (2011). Paigutis ja deformatsioon. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Lellep, K. (2011). Pinge. Allikas: Tehnilise mehaanika põhialused: http://ekool.tktk.ee/ Metsaveer, J., & Raukas, U. (2001). Varda sisejõud ja pinged. Tallinn: TTÜ KIRJASTUS. Ollik, K., & Roots, O. (1965). Tugevusõpetus. Õpik kõrgematele tehnilistele õppeasutustele .
................................................................................... 7 2.2.4. Olemasolev kõrghaljastus .................................................................................... 7 2.2.5. Olemasolev tänavatevõrk ja juurdesõidud. Kõnniteed .......................................... 7 2.3. Asendiplaani lahendus ................................................................................................... 8 2.3.1. Hoone paigutis .................................................................................................... 8 2.4. Vertikaalplaneering ja sademevee käitlemine................................................................. 8 2.4.1. Vertikaalplaneerimise lahendus ja hoone paiknemiskõrgus .................................. 8 2.4.2. Sademevee käitlemine ......................................................................................... 8 2.5
seina üldstabiilsus (püsivus Vee väljumise puhul nõlvast lisandub koormused sügavlihkele koos ümbritseva filtratsioonijõud (joonisel jõud W), mis on Sõltuvad ehitise aluse pinnase geoloogiast pinnasega mõjub tasakaalu vähendavalt valitakse vaia tüüp. Kui koormused on väikesed 6. seina paigutis lubatavates piirides Suurim võimalik kalle, seega halvim olukord on ja rahuldavad pinnasetingimused, tasub kasutada 63. Mida teha gravitatsioontugiseinaga, kui juhul, kui veepinna kalle võrdub nõlva kaldega. rammvaiasid, kui naabruses on olemasolevad lihkekindluse kontroll ei anna välja? Juhul kui Seega nõlv on tasakaalus, see on F=1, kui /2.
.............................................7 Põhi väljatõmbeventilaator .........................................................................8 Ventilatsioonisüsteemi sisesed ventilaatorid..............................................9 Ventilatsiooni jõu osa...............................................................................................9 Ventilatsioonisüsteemide omadused ja nõuded...................................................10 Ventilatsiooni paigutis hoones...................................................................10 Põhilised nõuded ventilatsioonianduritele...............................................11 Ventilatsioonisüsteemi nõuded..................................................................11 Ventilatsioonisüsteemi töö analüüs.......................................................................11 Ventilatsioonisüsteemi juhtimine......................................................................
Rp;d Hd aktiivsurve Savipinnase korral peaks arvestama kuivamisprao tekkimise võimalusega Rd vundamendi ja pinnase vahel. Täieliku Joonis 4.15 Vundamendi lihe talla pinnas 20 passiivsurve arenguks on vajalik suhteliselt suur paigutis. Seepärast tuleb kontrollida, kas vundamendile toetuv konstruktsioon talub sellist paigutist. Juhul kui passiivsurve mobiliseerimiseks vajalik paigutis on liialt suur, tuleb vähendada Rp;d suurust nii, et paigutis jääks lubatud piiresse. Horisontaalse nihkumise puhul on passiivsurve täielikuks mobiliseerimiseks vajalik paigutis vp tihedas pinnases 3 kuni 6 protsenti ja kohevas pinnases 5 kuni 10 protsenti vundamendi kõrgusest. Tegelikult mobiliseeritava
aktiivsurve puhul ja asub seina ning joone 5 vahel. Katsed näitavad, et koheva liiva surve langeb aktiivsurveni seina pöördumisel nurga 0,001 kuni 0,002 puhul (ülemise otsa paigutus 1/1000 kuni 1/500 seina kõrgusest). Tihedal liival piisab kaks korda väiksemast paigutusest. Passiivsurve mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad kanalid, allmaaehitiste elemendid jne) või pinnasele toetuvate (sulundseinad, horisontaalkoormusega vundamendid) projekteerimiseks on vajalikud nii paigalseisu kui ka aktiiv- ja passiivsurve arvulised suurused. Surve seinale Paigalseisusurve
Passiivsurve suurem. Täite vajumine omakaalust põhjustab hõõrdest põhjustatud jõud ploki all N tan; ploki külgedel mõjuvad mobiliseerimiseks on tarvis umbes 10 korda suuremat paigutist. pinnase vertikaalse liikumise. Seejuures tekib teatud hõõre kraavi pinnaseurvejõud R1 ja R2. Need jõud mõjuvad hõõrdenurga võrra Savipinnastel on aktiiv- ja passiivsurve tekkimiseks vajalik seina paigutis külgedel, nii et osa pinnase omakaalust kantakse ümbritsevale horisontaalist kaldu. Tavaliselt võetakse = . tunduvalt suurem. Pinnast toetavate (tugi- ja sulundseinad, keldriseinad pinnasele. (Joon6.27) - Torude asetamisviisid. Tavaliselt taandatakse Lihkepinnal hõõret põhjustava normaaljõu tekitavad P, R1 ja R2
E ja v määratakse eeltoodud valemitega. Kuna nii kolmetelgsel kui ka ühetelgsel survel deviaatorpinge suurenemine viib lõppkokkuvõttes materjali purunemisele, siis erinevalt kompressioonist pinge suurenedes deformatsiooni juurdekasv suureneb (joon. 4.21) P in g e K o m p re ssio o n ite im Paigutis Ü he- v õi k o lm e te lg se s u rv e te im J o o n is 4 .2 1 P in n a se d e fo rm a tsio o n k ü lg la ien e m ise v õ im alu se l ja se lle p u u d u m ise l (k o m p re ss io n n ite im ). 4.2 Kokkusurutavuse määramine välikatsetega
positiivseks; kui surutud negatiivseks. Põikjõud loetakse positiivseks, kui ta püüab vaadeldava vardaosa tema teise otsa suhtes pöörata päripäeva. Q-epüüri koostamisel kantakse positiivsed väärtused teljest üles ja vasakule. Paindemomendile tavaliselt märki ei omistata. M-epüüri koostamisel kantakse paindejõudude väärtused varda tõmmatud kiudude poole. 1.10. Paigutiste arvutamine Mohri meetodil epüüride integreerimise võttega. Ülesanne: Leida koormatud lihttala paigutis etteantud punktis. Joonpaigutis ehk siire on vaadeldava keha mingi punkti lõppasendi ja algasendi vahelise lõigu pikkus.Joonpaigutise ühik on pikkusühik (mm, cm, m). Nurkpaigutis ehk pööre on mingi kehaga seotud joone,näiteks varda telje,suuna muutus algasendi suhtes.Nurkpaigutist mõõdetakse nurgaühikutes,tavaliselt radiaanides.Maksimaalselt lubatud paigutiste väärtused on ehituskonstruktsioonides
annaabi.ee 
