Ülesanne 1: On antud infoallikas X, mille · statistiliselt sõltumatute tähtede pikkused on samad ja võrdsed = 1µsek · infoallika X elementaartähtede esinemiste tõenäosused on: a = 0,45 b = 0,15 c = 0,2 d = 0,2 Moodustada antud allikast piisavalt suur liitallikas ja kodeerida see liitallikas Sannon Fano koodiga. Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus: a) Lihtallika entroopia H(X): H(X) = - ja N = 4 H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = (0,5184 0,4106 0,9288) = (1,8578) = 1,858 bitti b) Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax(X): Hmax(X) = lognN = log24 = 2 c) Lihtallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% =...
Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: ..... Ülesanne: 1. Esitada protsessi skeem koos vajalike tähistega 2. Arvutada protsessi iseloomustavad parameetrid: 2.2 Arvutada maksimaalne absoluutne õhenemine hmax (mm) 2.3 Arvutada maksimaalne haardenurk max (°) 2.4 Arvutada valtsimiseks vajalik võimsus P (kw) 3. Vastata lisaküsimustele Andmed: Variant n, [p/min] p, [MPa] H1, [mm] B1, [mm] a D, [m] f 43 45 50 115 300 0,25 0,8 0,25 n - valtside pöörlemiskiirus, p/min; P - valtsi ja tooriku vaheline survejõud, MPa; H1 - tooriku algkõrgus, mm;
Esimene ülesanne: Kraana FAUN HK 060.04 Antud: Ln = 28.4 m H = 10,0 m Leida: Lmin max = 5,0...25,0 m Ln = 19,4 m (10,8) Qmax min L = 4,0...17,0 m (3...9) =13,70...1,25 t Hmax min =29,0...13,0 m Q = 24,00...4,05 t (50,00...14,20) °min - max = 23...80° ° max min = 75...20° (68...19°) Teine ülesanne : Antud: Valitud kraana mark GROVE GMK 5220 AMK 126-63 Q = 25 t Q = 83,0 t Q = 30,0 t
Esimene ülesanne: Täidetud näite alusel Kraana Grove GMK 5220 Antud : Ln = 63,6 m H = 56,0 m Leida: Lmin - max = 10,0...58,0 m Ln =59,1 m ( 68,0 m) Qmax -min = 16,5...4,2 t L = 18,0 m (36,0 m) Hmax - min = 62,2...20,1 m Q = 19,4 t (9,2 t) 0 = -- 0 = -- -- Teine ülesanne: Antud AMK 126-63 Antud kraanadega tõstet ei soorita I v Q = 25,0 Q = 30,0 t Q= L = 5,0 L = 15,5 m L= H = 16,0 H = 23,0 m H=
Esimene ülesanne: Kraana MK 100 Antud: Ln = 44,0 m L = 36,0 m Leida: Lmin max = 3,4...44m Ln = 52 m Qmax min = 8...2,05 t (0°) H = 33 m (0°) ja 58 m (45°) 8...1,7 t (45°) Hmax min = 33...0 m (0°) Q = 2,56 t (0°) ja 63...0 m (45 °) 1,6 t (45°) °min - max = 0°-45° ° max min = 45°-0° Kasutasin abimaterjalina: http://www.sarens.com/media/catalog/Liebherr%20MK100/Brochure %20Liebherr%20MK100.pdf Teine ülesanne : Antud: Valitud kraana mark LTC 1045 3.1 AMK 126-63
1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjanduse andmetega. 3. Töö selgitus ja mõõteseadme skeem [ 1 ] Kui muuta tsükliliselt rakendatava magnetvälja tugevust H , muutub ferromagnetilises materjalis ka magnetiline induktsioon B . Nii saab kinnise kõvera, mis iseloomustab ümbermagneetimise tsüklit ja mida nimetatakse hüstereesisilmuseks. Olenevalt välise
EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad); diskreetsed lihtallikad võivad olla mäluta (üksteiele järgnevad sümbolid on teineteisest statistiliselt sõltumatud) või mäluga (sümbolid on stat. sõltuvad); diskreetsel kahendallikal on kaks võimalikku väljundsümbolit null ja üks; Kodeerimine kooder on sobituste kogu; Edastuskanal edastuskanalil on välismõjud; edastuskanal on tehniliste vahendite kogum, toimib teatud reaa...
2 d f ∙ p min ∙ π ∙ L ∙ d 0,15 ∙ 14,6∙ 106 ∙ π ∙ 0,09∙ 0,052 M Vmin=F hmin ∙ = = =773,62 ≈ 773,6 N ∙ m 2 2 2 3.2 Suurima pinguga ülekantav pöördemoment 2 d f ∙ p max ∙ π ∙ L ∙ d 0,15 ∙ 81∙ 106 ∙ π ∙0,09 ∙ 0,052 M Vmax=F hmax ∙ = = ≈ 4292 N ∙m 2 2 2 Liitele on lubatud ülekantavaks pöördemomendiks 773,6 N∙m . 4. Istu koostamine ilma pressimiseta Temperatuuri gradient peab tagama detailide kontaktpinna läbimõõdu muutuse summaarse väärtusega ∆max = 0,050 mm. 4.1 Koostamiseks vajalik temperatuuri gradient ∆max 50 ∙10 −6
max h z Nihkepingete väärtused h T T hmax = , bmax = K b hmax Khb2h y O3 Mz max My max Tugevustingimused My epüür
õlitada). Sellise ventiili korpus valmistatakse kas malmist, terasest või legeeritud terasest (roostevaba). Suuremate temp. rõhkude puhul kasutatakse terast või legeeritud terast. Väiksemate temp. rõhkude puhul malmist. Sadul ja klapp valmistatakse terasest (mõnikord samast, mõnikord teistest materjalidest). Klappide liigid. Taldrikukujuline, tasapinnalise sadulaga. SA=D2/4 SK=2(D/2)*h kui h=hmax siis S0=SK hmax=D/4=0,25D hmax klapi maksimaalne ümberpaigutus. Sel juhul klapi läbilaske ristlõikepindala on võrdne sadula ava pindalaga S ja klapi mõju regulaatorile kaob. Selline klapp omab lihtsat konstruktsiooni, teda saab kasutada väikeste rõhkude ja kulude puhul ja mittesaastatud vedeliku kulu reguleerimiseks. Sadula teravad nurgad (servad) kuluvad ära ja klapi karakteristikud muutuvad. Selle vältimiseks kasutatakse koonilise pindalaga klappe. Kui nurk =90º siis hmax=0,3D
(roostevaba). Suuremate temp. rõhkude puhul kasutatakse terast või legeeritud terast. Väiksemate temp. rõhkude puhul malmist. Sadul ja klapp valmistatakse terasest (mõnikord samast, mõnikord teistest materjalidest). Klappide liigid. Taldrikukujuline, tasapinnalise sadulaga. SA=D2/4 SK=2(D/2)*h kui h=hmax siis S0=SK hmax=D/4=0,25D hmax klapi maksimaalne ümberpaigutus. Sel juhul klapi läbilaske ristlõikepindala on võrdne sadula ava pindalaga S ja klapi mõju regulaatorile kaob. Selline klapp omab lihtsat konstruktsiooni, teda saab kasutada väikeste rõhkude ja kulude puhul ja mittesaastatud vedeliku kulu reguleerimiseks. Sadula teravad nurgad (servad) kuluvad ära ja klapi karakteristikud muutuvad. Selle vältimiseks kasutatakse koonilise pindalaga klappe.
Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuk...
Eestis on laserandmetest metsa kõrguse ennustamiseks osutunud kõige edukamaks protsentiilimeetod(joonis 2), kus kasutatakse kolmemõõtmelise peegelduste parve kõrgusjaotuse 80 protsentiili , mida saab lineaarse mudeli abil kõrguseks teisendada (Lang et al., 2012). Joonis 2. Väljalõige lidarmõõtmiste andmestikust. Peegelduste parvele, kuhu jäävad mõned suured puud, on märgitud peegelduste kõrgusjaotuse 80-protsentiil H80, maksimumkõrgust tähistav HMax ja maapinna kõrgust tähistav HMaa. 6 3.2 Võra alguskõrguste määramine Elusvõra alguse kõrguse ja puu kogu kõrguse suhte abil on hea saada ülevaadet metsa elujõulisuse ja puude konkurentsi kohta. Samuti on võimalik selle parameetri abil saada hinnangut puistu sortimentide kohta (näiteks erinevate oksatüüpidega palgi osakaal). Sellest tulenevalt on uuritud võimalusi elusvõra kõrguste määramiseks LIDARi andmetest.
Maksimaalne info hulk , mis teates sisaldub, on võrdeline tema pikkusega. Hmax=log2N.
Tegelik info hulk sõltub mitte üksi võimalike teadete maksimaalsest arvust, vaid ka nende tõenäosusest.
Shannoni valem: keskmise info hulga leidmiseks bittides H(x)= -p(xi)*log2p(xi). Teate kätte saamine
kõrvaldab täielikult esialgse määramatuse. Seetõttu info hulk on H bitti. Kui kõik teated on võrdse
tõenäosusega, siis p(xi)=1/N kõikide sündmuste xi jaoks ning H=log2N=Hmax. See Hmax on maksimaalne
entroopia ehk info hulga ülempiir. P(xi) on aga tõenäosus, et süsteem asub seisundis xi. N on süsteemi
võimalike seisundite koguarv. Kui mõne teate tõenäosus peaks olema 1, siis H=0. Järelikult suurus H
näitab ka sündmuse esialgset määramatust ja seda nimetatakse juhusliku sündmuse entroopiaks, mille
kohta kehtib võrratus: 0
Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. 12 Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2),
Eksamiküsimused: 1. Kirjeldage kolme mitteparalleelse jõu tasakaalutingimusi Kuna jõud on libisev vektor, siis kanname jõud F1 ja F2 nende mõjusirgete lõikumise punkti. Tasakaaluaksioomi kohaselt on F12 ja F3 tasakaalus, kuinad on võrdvastupidised ja neil on sama mõjusirge. Viimane tingimus on täidetud, kui F1, F2 ja F3 mõjusirged lõikuvad ühes punktis. Jõuvektorid peavad moodustama kinnise jõukolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. Järeldus: 1. Kolm mitteparalleelset jõudu on tasakaalus vaid siis, kui nende mõjusirged lõikuvad ühes punktis ja neist saab moodustada kinnise kolmnurga kindla ümberkäigusuunaga. 2. Jõudude kolmnurga saab moodustada vaid üksnes ühes tasapinnas asuvate jõudude vahel- seega need jõud tasakaalus olla ei saa. 2. Jõu sidemed ja nende süsteemid Tingimusi, mis kitsendavad keha liikumist, nimetatakse sidemeteks. Nad kitsendavad keha liikumisvabadust ja muudavad liikumist võrreldes sellega, mida nad sooritaksid samade jõ...
kodumaal kaaspuuliike kuid meil on üldjoontes palju aeglasemakasvuline. Eestis väärib dekoratiivse ja suhteliselt külmakindla liigina rohkem kasvatamist. Noorte puude pungi kahjustavad meil tihti kevadised külmad, mistõttu võra jääb puudel üsna ebakorrapäraseks, vanemas eas külmakindlus suureneb. On kasvamas mitmetes vanades mõisaparkides üksikpuuna või väiksemate gruppidena. Suuri puid kasvab Viljandimaal, Polli pargis, Salla pargis, Lääne-Virumaal [8 puud, hmax = 23,5 m, dmax = 42 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [ h = 20 m , d = 36 cm (Kasesalu, 1999)], Vana- Varbla pargis Pärnumaal [ hmax = 22,0 m, dmax = 56 cm (Roht, 1986)], Tartus, Luual jm. Liik on väga valgusnõudlik. Külgvarju puhul laasub alt kiiresti ega ole enam eriti dekoratiivne. Talub nulgudest ühena vähestest linnatingimusi, samuti mulla kuivust. Sortidid: 'Argentea' - kuni 10 m kõrgune hõbedaste okastega püramiidjas puu;
Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde takistusmoment M hmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F n*δ/r, kus r on silindri raadius. Et keha täiesti vabalt veereda saaks, ei tohi selle ees olla mingisuguseid tõrkeid (nt mustuskehad). Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha.
Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2),
Maksimaalkõrgusele tõusmise aja leidmine: v=0(maksimaalkõrgusel) v v0 at v v 0 gt v 35 10t t 3,5s Asendan leitud aja t liikumisvõrrandisse ja saame maksimaalkõrguse. hmax 20 35 3,5 5 3,5 2 81,25m Kogu aeg, mis kulus tee läbimiseks ja kiirus. Lõppkõrgus on 0. Kasutan liikumisvõrrandit ning saan ruutvõrrandi, millel on kaks lahendit. Asendan kiiruse võrrandisse saadud aja ning leian kiiruse. 0 20 35t 5t 2 t1 0,5s t 2 7,5s
2 2 Maksimaalkõrgusele tõusmise aja leidmine: v=0(maksimaalkõrgusel) v v0 at v v 0 gt v 35 10t t 3,5s Asendan leitud aja t liikumisvõrrandisse ja saame maksimaalkõrguse. hmax 20 35 3,5 5 3,5 2 81,25m Kogu aeg, mis kulus tee läbimiseks ja kiirus. Lõppkõrgus on 0. Kasutan liikumisvõrrandit ning saan ruutvõrrandi, millel on kaks lahendit. Asendan kiiruse võrrandisse saadud aja ning leian kiiruse. 0 20 35t 5t 2 t1 0,5s t 2 7,5s
Kolvi liikumisel paremale, surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised (Hst ) ja dünaamilised (Hd) tõstekõrgused ning staaatilised ja dünaamilised (hi, Hi )imemis- ja survekõrgused (hs, ja Hs ). Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi- ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac. max = Hi + h2 (vt. joon.10 ). Kolbpumbarikke diagnoosimine pumbalt võetud tegeliku indikaatordiagrammi järgi Omades mudelpumba (kataloogi) indikaatordiagrammi (joon.12) võib selle võrdlemisel pumpamishäiretega pumbalt võetud diagrammiga teha järeldused pumba võimalike rikete kohta. 1. Kataloogpumba indikaatordiagramm 20 Joonis 1 2. Vigastustega pumba indikaatordiagrammid:
58. Liht- ja liitnivelleerimine
Veits oluline oleks märkida, et siin käib jutt geomeetrilisest nivelleerimisest.
Ühest seisupunktist on võimalik mõõta kõrguskasve, kui punktide vahekaugused ja
kõrguskasvud ei ole suured. Näiteks väiksema täpsusega tööde puhul on otsast nivelleerimisel
punktide maksimaalne vahekaugus Smax=100 m ja kõrguskasv võib olla piires (i - 0,2 m)
Lämming tekkib siis kui veest välja tõusnud laevapõhi laskub vette (vastutõusvasse lainesse) vertikaalse kiirusega rohkem kui 3 kuni 4 L m/sek. Löögi oht on seda suurem mida kõrgem on lainetus ja mida suurem on laeva kiirus. Lämmingut ei teki kui on rahuldatud tingimus L A max (10.12) dV hmax kus dv - vööri süvis (m) max - suurimate lainete pikkus (m), hmax - suurimate lainete kõrgus (m), L - laeva pikkus (m), B - laeva laius (m), A - tegur, diagrammist Joon. 10.5. FR - Froude'i arv V FR (10.13) gL Joon. 10.5. Diagramm teguri A leidmiseks. Lämmingust vabanemiseks tuleb muuta kurssi (s.t.
118 R2 alumise, tugevama kihi parameetritega arvutatud kandevõime eeldusel, et see asub vahetult talla all, h ülemise nõrgema kihi paksus talla all. Avaldus on kehtiv, kui h < 2B. Kandevõime on vahemikus R2 (kui h = 0) kuni R1 (kui h 2B) Kandevõime sõltuvus suhtest h/B on esitatud joonisel 8.22. 3.0 2.5 2.0 hmax /B 1.5 1.0 0.5 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 J o o n is 8 . 2 2 L ih k e ts o o n i s u h te lin e s ü g av u s s õ ltu v a lt sise h õ õ rd e n u rg a st Juhul kui lintvundamendi alla jääb suhteliselt õhuke nõrga savipinnase kiht paksusega h, võib kandevõimele vastava surve arvutada valemiga 8.13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
