Kodeerida selle koodiga järjestus: abdbcbdacbdabcdacbcda Arvutada: a) Liht- ja liitallika entroopiad b) Liht- ja liitallika maksimaalsed entroopiad c) Liht- ja liitallika liiasused d) Infotekkekiirus allikast e) Arvutada koodi liiasus Lahendus: a) Lihtallika entroopia H(X): H(X) = - ja N = 4 H2(X) = -[0,45*log20,45 + 0,15*log20,15 + 2*(0,2*log20,2)] = (0,5184 0,4106 0,9288) = (1,8578) = 1,858 bitti b) Lihtallika maksimaalne entroopia Hmax(X): Hmax(X) = lognN = log24 = 2 c) Lihtallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% = 7% d) Lihtallika infotekkekiirus R(X): R(X) = = = 1858000 = 1,858 e) Liitallika entroopia H2(X+X): H2(X+X) = 2*H2(X) = 2*1,858 = 3,716 bitti f) Liitallika maksimaalne entroopia HMAX(X): HMAX(X) = 2*Hmax(X) = 2*2 = 4 g) Liitallika liiasus U(X): U(X) = = 0,071*100% = 7% h) Liitallika infotekkekiirus R(X): R(X) = = = 3716000 = 3,716
Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: ..... Ülesanne: 1. Esitada protsessi skeem koos vajalike tähistega 2. Arvutada protsessi iseloomustavad parameetrid: 2.2 Arvutada maksimaalne absoluutne õhenemine hmax (mm) 2.3 Arvutada maksimaalne haardenurk max (°) 2.4 Arvutada valtsimiseks vajalik võimsus P (kw) 3. Vastata lisaküsimustele Andmed: Variant n, [p/min] p, [MPa] H1, [mm] B1, [mm] a D, [m] f 43 45 50 115 300 0,25 0,8 0,25 n - valtside pöörlemiskiirus, p/min; P - valtsi ja tooriku vaheline survejõud, MPa; H1 - tooriku algkõrgus, mm;
Esimene ülesanne: Kraana FAUN HK 060.04 Antud: Ln = 28.4 m H = 10,0 m Leida: Lmin max = 5,0...25,0 m Ln = 19,4 m (10,8) Qmax min L = 4,0...17,0 m (3...9) =13,70...1,25 t Hmax min =29,0...13,0 m Q = 24,00...4,05 t (50,00...14,20) °min - max = 23...80° ° max min = 75...20° (68...19°) Teine ülesanne : Antud: Valitud kraana mark GROVE GMK 5220 AMK 126-63 Q = 25 t Q = 83,0 t Q = 30,0 t
Esimene ülesanne: Täidetud näite alusel Kraana Grove GMK 5220 Antud : Ln = 63,6 m H = 56,0 m Leida: Lmin - max = 10,0...58,0 m Ln =59,1 m ( 68,0 m) Qmax -min = 16,5...4,2 t L = 18,0 m (36,0 m) Hmax - min = 62,2...20,1 m Q = 19,4 t (9,2 t) 0 = -- 0 = -- -- Teine ülesanne: Antud AMK 126-63 Antud kraanadega tõstet ei soorita I v Q = 25,0 Q = 30,0 t Q= L = 5,0 L = 15,5 m L= H = 16,0 H = 23,0 m H=
Esimene ülesanne: Kraana MK 100 Antud: Ln = 44,0 m L = 36,0 m Leida: Lmin max = 3,4...44m Ln = 52 m Qmax min = 8...2,05 t (0°) H = 33 m (0°) ja 58 m (45°) 8...1,7 t (45°) Hmax min = 33...0 m (0°) Q = 2,56 t (0°) ja 63...0 m (45 °) 1,6 t (45°) °min - max = 0°-45° ° max min = 45°-0° Kasutasin abimaterjalina: http://www.sarens.com/media/catalog/Liebherr%20MK100/Brochure %20Liebherr%20MK100.pdf Teine ülesanne : Antud: Valitud kraana mark LTC 1045 3.1 AMK 126-63
1. Tutvuda töö teoreetiliste alustega. 2. Kontrollida mõõteseadme korrasolekut. 3. Mõõta vajalikud andmed kõverate B = (f) H ja µ ~ = f ( H ) kujundamiseks. 4. Kanda paberile hüstereesisilmused maksimaalse magnetvälja tugevuse juures erikadude ja koertsitiivjõu leidmiseks. 5. Koostada aruanne, mis sisaldaks: a. mõõteseadme skeemi, b. proovitavate materjalide kirjelduse, c. vajalikud arvutused koos valemitega, d. tulemuste kokkuvõtte tabelina (nt: Hmax, Bmax, Hc, Br, µmax, p1, p2) e. töö tulemuste graafikud ning f. töö tulemuste analüüsi ja saadud andmete võrdluse kirjanduse andmetega. 3. Töö selgitus ja mõõteseadme skeem [ 1 ] Kui muuta tsükliliselt rakendatava magnetvälja tugevust H , muutub ferromagnetilises materjalis ka magnetiline induktsioon B . Nii saab kinnise kõvera, mis iseloomustab ümbermagneetimise tsüklit ja mida nimetatakse hüstereesisilmuseks. Olenevalt välise
6. Diskreetse kahese allika infotekkekiirus ja liiasus. (Slaididelt paragrahv 2 slaid 2,7) Diskreetne kahendallikas annab välja vaid sümboleid null ja üks. Tema entroopia avaldub: H(X) = -[P(x1)*log2P(x1) + P(x2)*log2P(x2)], kus P(x1)=P(0) on esimese sümboli esinemise tõenäosus ja P(x2)=P(1) on teise sümboli esinemise tõenäosus. !!! Liiasus - sümbolite esinemise tõenäosused ei ole võrdsed, kui liiasus on nullist erinev Liiasus avaldub: U(x) = [Hmax(X) H(X)] / Hmax(X) = 1 - H(X) Hmax(X) on infoallika maksimaalne entroopia ehk entroopia juhul kui kõik sümbolid esinevad võrdsete tõenäosustega. Hmax(X) = -(0.5*log20.5 + 0.5*log20.5 ) = 1 !!! infotekkekiirus? 7. Diskreetse liitallika infotekkekiirus ja liiasus. (Slaididelt paragrahv 5 slaid 12; paragrahv 5, slaid 5) Diskreetse liitallika entroopia avaldub H(X + Y) = H(Y) + HY(X). Tingimusel, et kõigi sümbolite tekkeaeg on samasugune ühe allika jaoks x ja teise allika jaoks y , siis
2 d f ∙ p min ∙ π ∙ L ∙ d 0,15 ∙ 14,6∙ 106 ∙ π ∙ 0,09∙ 0,052 M Vmin=F hmin ∙ = = =773,62 ≈ 773,6 N ∙ m 2 2 2 3.2 Suurima pinguga ülekantav pöördemoment 2 d f ∙ p max ∙ π ∙ L ∙ d 0,15 ∙ 81∙ 106 ∙ π ∙0,09 ∙ 0,052 M Vmax=F hmax ∙ = = ≈ 4292 N ∙m 2 2 2 Liitele on lubatud ülekantavaks pöördemomendiks 773,6 N∙m . 4. Istu koostamine ilma pressimiseta Temperatuuri gradient peab tagama detailide kontaktpinna läbimõõdu muutuse summaarse väärtusega ∆max = 0,050 mm. 4.1 Koostamiseks vajalik temperatuuri gradient ∆max 50 ∙10 −6
max h z Nihkepingete väärtused h T T hmax = , bmax = K b hmax Khb2h y O3 Mz max My max Tugevustingimused My epüür
Need rõhud määravad klapi kindluse. 5- Rõhulang klapil - P sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud. Lähtudes sellest valitakse täiturmehhanismi võimsust. 6- Reguleerimisorgani gabariidid ja konstruktsioonid iseloomustatakse konstruktiivse karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub läbilaskeava klapi ristlõikepindala avamise astmest. Konstruktiivne karakteristik S=f(m) S ava ristlõikepindala, m=h/hmax avanemise aste. Võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed. 7- Klapi reguleerimisvõime iseloomustatakse kulu karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub aine hulga kulu läbi klapi, avamisastest. Q=f(m) kulu karakteristik m=h/hmax avanemisaste. Jagatakse kaheks liigiks: 1) Teoreetiline - näitab kuidas sõltub aine kulu läbi klapi, konstantse rõhulangu korral klapil. Need karakteristikud võivad olla : Q=Kh lineaarne Q=Kh2 paraboolikujuline
5- Rõhulang klapil - P sellest sõltub klapi varda ümberpaigutuse jõud. Lähtudes sellest valitakse täiturmehhanismi võimsust. 6- Reguleerimisorgani gabariidid ja konstruktsioonid iseloomustatakse konstruktiivse karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub läbilaskeava klapi ristlõikepindala avamise astmest. Konstruktiivne karakteristik S=f(m) S ava ristlõikepindala, m=h/hmax avanemise aste. Võivad olla lineaarsed või mittelineaarsed. 7- Klapi reguleerimisvõime iseloomustatakse kulu karakteristikuga mis näitab kuidas sõltub aine hulga kulu läbi klapi, avamisastest. Q=f(m) kulu karakteristik m=h/hmax avanemisaste. Jagatakse kaheks liigiks: 1) Teoreetiline - näitab kuidas sõltub aine kulu läbi
momenti: 1) Keha püsib paigal, siis pon hõõrdjõud F(vektor)(h) ja keha liigutada püüdev F(vektor) tasakaalus. Seisuhõõrdejõud on alati suuruselt võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga. Sel juhul on tegemist seisuhõõrdumisega. F(vektor)(h)=-F(vektor) 2) Juhul, kui veojõud ületab seisuhõõrdejõu teatud väärtuse võrra, hakkab keha lõpuks liikuma. Seega olemas mingi maksimaalne seisuhõõrdejõud F(vektor) (hmax). Ainult siis, kui jõud F(vektor) saab kas või veidikenegi jõust F(vektor)(hmax) suuremaks, omandab keha kiirenduse ja hakkab libisema mööda teise keha pinda. Seisuhõõrdejõud ongi see jõud, mis takistab meil paigalt lükkamast kappi või mõnda muud rasket eset. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga pinnale. Katseliselt on kindlaks tehtud, et seisuhõõrdejõu saab arvutada valemiga F(s)=(s)*N, kus N on
Eestis on laserandmetest metsa kõrguse ennustamiseks osutunud kõige edukamaks protsentiilimeetod(joonis 2), kus kasutatakse kolmemõõtmelise peegelduste parve kõrgusjaotuse 80 protsentiili , mida saab lineaarse mudeli abil kõrguseks teisendada (Lang et al., 2012). Joonis 2. Väljalõige lidarmõõtmiste andmestikust. Peegelduste parvele, kuhu jäävad mõned suured puud, on märgitud peegelduste kõrgusjaotuse 80-protsentiil H80, maksimumkõrgust tähistav HMax ja maapinna kõrgust tähistav HMaa. 6 3.2 Võra alguskõrguste määramine Elusvõra alguse kõrguse ja puu kogu kõrguse suhte abil on hea saada ülevaadet metsa elujõulisuse ja puude konkurentsi kohta. Samuti on võimalik selle parameetri abil saada hinnangut puistu sortimentide kohta (näiteks erinevate oksatüüpidega palgi osakaal). Sellest tulenevalt on uuritud võimalusi elusvõra kõrguste määramiseks LIDARi andmetest.
Info vormid: 1 deterministlik info. 2 tõenäosuslik info 3 määramatu info: 3.1 määramatu deterministlik info 3.2 määramatu tõneäosuslik info 4 ebamäärane info 4.1 ebamäärane deterministlik info 4.2 ebamäärane tõenäosuslik info 3. Informatsiooni hulk (Shannoni valem), edastatava info hulk. Maksimaalne info hulk , mis teates sisaldub, on võrdeline tema pikkusega. Hmax=log2N. Tegelik info hulk sõltub mitte üksi võimalike teadete maksimaalsest arvust, vaid ka nende tõenäosusest. Shannoni valem: keskmise info hulga leidmiseks bittides H(x)= -p(xi)*log2p(xi). Teate kätte saamine kõrvaldab täielikult esialgse määramatuse. Seetõttu info hulk on H bitti. Kui kõik teated on võrdse tõenäosusega, siis p(xi)=1/N kõikide sündmuste xi jaoks ning H=log2N=Hmax. See Hmax on maksimaalne entroopia ehk info hulga ülempiir
Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. 12 Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele 23 kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s 2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2),
Kehale mõjub ka pinnareaktsioon N. Rakendame kehale väikese jõu F. Ideaalselt siledal pinnal hakkaks keha liikuma/karedal pinnal ilmneb jõule F vastassuunaline jõud H, mis takistab keha libisemist piki aluspinda. See on hõõrdejõud. Keha paigalseisu korral F=H. Coulomb'i seadused: 1. Hõõrdejõu max väärtus ei sõltu kokkupuutuvate pindade suurusest, vaid ainult pindade karedusest ja materjalist. 2. Hõõrdejõu max suurus on võrdeline normaalreaktsiooniga H<=Hmax=fN. f on hõõrdetegur. 23. Ûhte punkti rakendatud jõudude liitmise geomeetriline meetod Ühte punkti rakendatud 2-te jõudu liidetakse rööpkülikureegli järgi. Kui on teada komponentjõudude P1 ja P2 suurused ja nendevaheline nurk alfa, siis resultantjõu P suuruse võib leida moodustunud kolmnurga OAC koosiinusteoreemi abil. OC2=OA2+OB2- 2OA*OB*cos(180-) => P=rj(P12+P22+ 2P1*P2*cos) ja summavektori saab 1 ja 2 abil siinusteoreemist: P1/sin2=P2/sin1=P/sin.
seemnesoomused lühikeste heledate karvadega, kattesoomused ei ulatu välja. Käbid 5...10 cm pikad, 2...3 cm läbimõõdus, piklikovaalsed, tömbi tipuga. Võra on korrapärane ja tihe, alt märksa laiem kui siberi nulul. Eestis on palsamnulg siberi nulu järel teine levinuim nululiik, kasvades meil isegi suuremaks kui kodumaal. Suuri puid kasvab paljudes parkides, olgu mainitud Lasinurme park, Lääne-Virumaal [hmax = 25,5 m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb. Ei konkureeri kodumaiste puuliikidega kasvukiiruses. Kannab hästi käbi ja annab looduslikku uuendust. Sordid: 'Hudsonia', 'nana', 'Piccolo'. 3. Euroopa ja hallnulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.)
Klaaskiudsarrusega polümeerid 16. Veeremise takistus. Veerehõõrdumine avaldub takistuses, mis tekib kehade libisemata veeremisel. Materjalide def tõttu ei teki kehade vahel mitte joon kontakt, vaid kitsa ristküliku kujuline kontaktpind. Kehade pind peab olema sile; keha peab olema tugev, et ei tekiks def; Ideaalsel juhul on kehade kokkupuutepinnaks ainult punkt (või sirge). Veerdehõõrde takistusmoment M hmax <= δFn, kus δ on veerehõõrdetegur. Keha on tasakaalus, kui F<=F n*δ/r, kus r on silindri raadius. Et keha täiesti vabalt veereda saaks, ei tohi selle ees olla mingisuguseid tõrkeid (nt mustuskehad). Ideaalsel juhul on veereva keha ja pinna kokkupuude ainult punkt (või sirge), et minimaliseerida kehade vahel tekkivat takistust. Veerev keha ega pind, millel see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha.
Kolvi liikumisel paremale , surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised ja dünaamilised imikõrgused Hst ja Hd ning staaatilised ja dünaamilised imemis- ja survekõrgused hi, Hi , hs, ja Hs . Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac max = Hi + h2. Indikaatordiagrammi diagnoosi näited: (vaata loengus joonistatud diagramme) Diagramm a- õhk silindris , kokkusurumisele kulub osa survetaktist s1, surveklapp avaneb raskesti ( h1 ) ; Diagramm b - imiklapp sulgub aeglaselt, milleks kulub osa töökäigust (s2), ning avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2),
Maksimaalkõrgusele tõusmise aja leidmine: v=0(maksimaalkõrgusel) v v0 at v v 0 gt v 35 10t t 3,5s Asendan leitud aja t liikumisvõrrandisse ja saame maksimaalkõrguse. hmax 20 35 3,5 5 3,5 2 81,25m Kogu aeg, mis kulus tee läbimiseks ja kiirus. Lõppkõrgus on 0. Kasutan liikumisvõrrandit ning saan ruutvõrrandi, millel on kaks lahendit. Asendan kiiruse võrrandisse saadud aja ning leian kiiruse.
2 2 Maksimaalkõrgusele tõusmise aja leidmine: v=0(maksimaalkõrgusel) v v0 at v v 0 gt v 35 10t t 3,5s Asendan leitud aja t liikumisvõrrandisse ja saame maksimaalkõrguse. hmax 20 35 3,5 5 3,5 2 81,25m Kogu aeg, mis kulus tee läbimiseks ja kiirus. Lõppkõrgus on 0. Kasutan liikumisvõrrandit ning saan ruutvõrrandi, millel on kaks lahendit. Asendan kiiruse võrrandisse saadud aja ning leian kiiruse. 0 20 35t 5t 2 t1 0,5s t 2 7,5s
Kolvi liikumisel paremale, surveklapp sulgub ja surve silindris väheneb (graafikul vasakpoolne kaldjoon ). Imiklapp avaneb (selleks vajalik lisavaakum on h2 ja algab uus imitakt. Graafikule võib kanda ka pumba staatilised (Hst ) ja dünaamilised (Hd) tõstekõrgused ning staaatilised ja dünaamilised (hi, Hi )imemis- ja survekõrgused (hs, ja Hs ). Nende järgi saab graafiliselt määrata survekao imi- ja survetorustikus hti ja hts. Suurim surve pumbas Hmax = Hs + hi ning suurim vaakum Hvac. max = Hi + h2 (vt. joon.10 ). Kolbpumbarikke diagnoosimine pumbalt võetud tegeliku indikaatordiagrammi järgi Omades mudelpumba (kataloogi) indikaatordiagrammi (joon.12) võib selle võrdlemisel pumpamishäiretega pumbalt võetud diagrammiga teha järeldused pumba võimalike rikete kohta. 1. Kataloogpumba indikaatordiagramm 20 Joonis 1 2. Vigastustega pumba indikaatordiagrammid:
58. Liht- ja liitnivelleerimine
Veits oluline oleks märkida, et siin käib jutt geomeetrilisest nivelleerimisest.
Ühest seisupunktist on võimalik mõõta kõrguskasve, kui punktide vahekaugused ja
kõrguskasvud ei ole suured. Näiteks väiksema täpsusega tööde puhul on otsast nivelleerimisel
punktide maksimaalne vahekaugus Smax=100 m ja kõrguskasv võib olla piires (i - 0,2 m)
Lämming tekkib siis kui veest välja tõusnud laevapõhi laskub vette (vastutõusvasse lainesse) vertikaalse kiirusega rohkem kui 3 kuni 4 L m/sek. Löögi oht on seda suurem mida kõrgem on lainetus ja mida suurem on laeva kiirus. Lämmingut ei teki kui on rahuldatud tingimus L A max (10.12) dV hmax kus dv - vööri süvis (m) max - suurimate lainete pikkus (m), hmax - suurimate lainete kõrgus (m), L - laeva pikkus (m), B - laeva laius (m), A - tegur, diagrammist Joon. 10.5. FR - Froude'i arv V FR (10.13) gL Joon. 10.5. Diagramm teguri A leidmiseks. Lämmingust vabanemiseks tuleb muuta kurssi (s.t.
118 R2 alumise, tugevama kihi parameetritega arvutatud kandevõime eeldusel, et see asub vahetult talla all, h ülemise nõrgema kihi paksus talla all. Avaldus on kehtiv, kui h < 2B. Kandevõime on vahemikus R2 (kui h = 0) kuni R1 (kui h 2B) Kandevõime sõltuvus suhtest h/B on esitatud joonisel 8.22. 3.0 2.5 2.0 hmax /B 1.5 1.0 0.5 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 J o o n is 8 . 2 2 L ih k e ts o o n i s u h te lin e s ü g av u s s õ ltu v a lt sise h õ õ rd e n u rg a st Juhul kui lintvundamendi alla jääb suhteliselt õhuke nõrga savipinnase kiht paksusega h, võib kandevõimele vastava surve arvutada valemiga 8.13
annaabi.ee 
