üle pinnasele; Madalvundament e. jaotusvundament, Vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks; Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa 4 2 Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm. koormust; Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses; Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses; Rippuv sein on karkasshoone seina, mis kinnitatakse karkassile. 5 Välisseinte osad Rõdu: hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse
N varda sisejõu funktsioon N = f ( x ) , [N]; A varda ristlõikepindala funktsioon A = f ( x ) , [m2]. Priit Põdra, 2004 150 Tugevusanalüüsi alused 9. DETAILIDE PIKKEDEFORMATSIOONID 9.4.2. Vertikaalse varda pikkuse muutus omakaalu toimel Eelnevast: Varda omakaal avaldub teljesihilise joonkoormusena: p = gA kus: p joonkoormus, [N/m]; materjali tihedus, [kg/m3]; g raskuskiirendus, [m/s2]; A varda ristlõikepindala [võib 2
mille suurus konstruktsiooni kasutusea vältel tõenäoliselt vaheldub (näiteks alalised kasuskoormused), kasutatakse kahte normisuurust - ülemist (Gk.sup) ja alumist (Gk.inf). Muudel juhtudel piisab ühest normisuurusest (Gk). Alaliskoormuste normisuurusi on käsitletud EPN 1 osas 3. (4) Tavaliselt, kui variatsioonitegur V = 0,1 , Gk.sup ja Gk.inf erinevad vastavast keskmisest väärtusest ~ 30 % võrra. (5) Enamikel juhtudel võib konstruktsiooni omakaalu väljendada ühe normikoormusena, mis leitakse nimimõõtmete ja keskmise tiheduse kaudu. (6) Muutuvate koormuste normisuuruseks (Qk) võib olla: · koormuse suuruse ülemine piir, mida etteantud tõenäosusega ei ületata või alumine piir, mida etteantud tõenäosusega ekspluatatsiooni ajal ei saavutata; · koormuse etteantud suurus (nimisuurus). Muutuvate koormuste normsuurusi on toodud EPN 1 osades 4...6. (7) Vee kaalust tingitud koormused leitakse vee nivoo kaudu, võttes
RAUD BETOON VAHELAED JA METALL TALADEGA VAHELAED Koostaja: Hardi Piirmaa Juhendaja: Alar Kurg 22 Vahelaed on hoone osad, mis jaotavad hoone korrusteks ja kannavad korrustelt tuleva koormuse edasi kandeseintele. ÕÕNESPANEELIDEST VAHELAED Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamataraudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. ÕÕNESPANEELI VAHELAGI MONTEERITAVATE RAUDBETOONPLAATIDE ERILIIGID: Koorikplaadid- soovitav kasutada seal, kus õõnespaneeli kasutamine on probleemne. Näiteks: suurte avade ja väljalõigete korral, suurte punktkoormuste korral, vajadusel paigaldada põranda alla kommunikatsioone, vajaduselvähendada vahelae paksust, vajadusel tõsta põranda helipidavust jne.
kukkuda. Paneelide paigalduse ajal ei tohi paneelide paigalduskohast betoonseguga ühtlase pideva joaga. Betoonisegu peab täitma kogu Põhitüüp Tule- Paneeli Omakaal madalamal kõrgusjärgul (korrusel) töötada. Õõnespaneelid vuugi mahu ja katma ühtlaselt kogu sarruse pinna omakaalu või paneeli püsivus omakaal vuugitult sängitatakse paigalduskohale paigalduskangi abil, vajadusel rihitakse välismõju- vibratsiooni toimel. paksus aeg kg/m² kg/m² paneeli asendit märkide järgi. Paigaldusel pööratakse erilist Betoneerimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid.
Kodutöö 2 Arvutada vabalt rippuva ja oma massiga koormatud KM-st traadi maksimaalne võimalik pikkus, kui RmKM = 950 N mm 2 Andmed: RmKM = 950 N mm 2 Armatuur: Maatriks: R = 1500 N mm A m 2 RmM = 100 N mm 2 V A = 60% VM = 40% A = 2,5 103 kg / m 3 M = 1,5 10 3 kg / m 3 Kuna tugevusõpetusest on teada, et omakaalu ülesande puhul mõjub suurim jõud kinnituskoha lähedal olevale lõigule. KM = V A A + VM M = 0,6 2,5 10 3 + 0,4 1,5 10 3 = 2,110 3 kg / m 3 Vardale mõjuv omakaal- jõud F= RmKM = 950 N mm 2 on: D2 F = KM L g kus võtame D=10 mm- varda läbimõõt ja L varda pikkus 4 F 950 L= = 587 m D 2 0,012 KM g 2100 9,81
12.12 Vaheseinad J. Tamm 9 Tellistest vaheseinad Tellistest vaheseinad laotakse poolkivi seintena seina paksusega 120mm (mõnikord ka 1/4kivi sein b=88(65)mm). Telliseinad hiljem tavaliselt krohvitakse. Koos viimistluskihiga on seina m2 kaal 200...230kg. Kõrge omakaal ongi tellistest vaheseinte suurimaks puuduseks. Tänu suurele massile on nad väga helipidavad 45...46dB. Vähendamaks tellistest vaheseina omakaalu, on otstarbekas vaheseinte ladumiseks ette näha õõntega telliseid. Seinad laotakse lubi või segamördil M25...50. 1.12.12 Vaheseinad J. Tamm 10 Kuni 3m kõrguste ja 6m pikkuste 1/2kivi vaheseinte sarrustamist ei nõuta. Kui vahesein on suurem, tuleb igasse neljandasse (88mm) või kuuendasse (65mm) rõhtvuuki panna 2...6mm ümarterassarrus. Sarruse otsad tuleb ankurdada hoone põhikonstruktsiooni külge. Sarrustatud vuugid laotakse
.............. 10 2 / 10 1. Ülesanne Koostada monoliitsest raudbetoonist ribitaladega vahelae projekt koos vajalike arvutustega. Vahelae telgede mõõtmed: laius 2*7 m; pikkus 3*6 m. Peatala risti hoonet. Abitalade arv valida vastavalt peatala sildele, kusjuures abitalade telgede vahekaugus peaks olema 1,5 m ja 2,5 m vahel kaasaarvatud. Vahelae omakaaluna arvestada ainult raudbetooni omakaalu. Kasuskoormus 10 kN/m² Vahelagi toetub ümber perimeetri müüritisele; hoone keskel postidele. Postide dimensioneerimist ei ole vaja teha. Betooni tugevusklassi ja armatuuri klassi valik on vaba. 3 / 10 2. Plaadi dimensioneerimine Koormused: normatiivne omakaal gk = 0,1 m x 25 kN/m³ = 2,5 kN/m² kasuskoormus qk = 10 kN/m² arvutuslik koormus qd = gk x 1,2 + qk x 1,5 = 3 + 15 = 18 kN/m²
XD- kloriidist põhjustatud korrosioon (väljaarvatud merevee kloriid) XS- merevee kloriidist põhjustatud korrosioon XF- külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA- keemilised tegurid 3) Betoonis kasutatav vesi *Joogivesi/puhas vesi kahjulike lisanditena *PH>4 *Puhas vesi ka kastmisel *Merevesi siis kui pole raudbetoon, soolade sisaldus ALLA 2% 4) Betoonisegu tugevuse ja plastsuse määramine Plastsuse määramine- betoonisamba vajumine omakaalu mõjul Tugevuse määramine- kuup/silinder 28 päeva peale kivistumist kahe metallplaadivahel, survestatakse kuni purunemiseni 5) Mis ja kuidas mõjutab betoonisegu plastsust ning betooni tugevust? Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: · vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), · tsemendi hulgast, · tsemendi liigist, · täitematerjalide terade kujust, · plastifikaatorite sisaldusest. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem see on!
lõikude kaupa: 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? (punkti siirde tuletis võrdub tema suhtelise joondeformatsiooniga) 9.11. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? Suhtelise pikenemise leidmiseks mingis punktis 9.12. Kuidas sõltub ühtlase varda pikideformatsioon omakaalu toimel selle varda ristlõike pindalast? Varda omakaal avaldub teljesihilise joonkoormusena: Omakaaluga tõmmatud varda pikkus muutub mitteühtlaselt 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne tugevustingimuse suhtes? Kui on tegemist staatikaga määramata ülesandega 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 10.9. Kuidas arvutada väändesiirdeid, kui nii võlli läbimõõt kui ka
Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune
- vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: vertikaalsed ja horisontaalsed Vundamendid Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele - madalvundament ehk jaotusvundament - vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel keldri või vundamendi maapealne osa Välisseinte liigitus - Kandesein vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust - Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina ulatuses - Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuule koormuse ainult ühe korruse ulatuses - Rippuv sein - karkasshoone sein, mis kinnitatakse karkassile 6 Välisseinte osad - Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm
· Sooja- ja õhupidavus. · Helipidavus. · Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele. · Ökonoomsus. Arhitektuurne sobivus. Seinte liigitamine asukoha järgi. Välisseinad Siseseinad Välisseinte liigitamine töötamise iseloomu järgi. Kandvad - lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. Ennastkandvad - võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. Mittekandvad - võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. Rippuvad - kinnituvad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi. · Massiivseinad. · Kergseinad. Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. · Tellisseinad · Väikeplokkseinad · Suurplokkseinad · Paneelseinad · Karkass-seinad
toru läbiviigu kohas suurendada (joonis 4.7). Tihendamata pinnas Joonis 4.7 Vundamendi süvise suurendamine kanalisatsioonitoru kohas 4.4 Vundamendi mõõtmete määramine lähtudes kandepiirseisundist Vundamendi mõõtmed määratakse lähtudes tingimusest Vd < Rd Minimaalsete mõõtmetega ja töökindla vundamendi korral peaks Vd ≈ Rd Vd – vundamendile tallale mõjuv talla normaali suunaline arvutuskoormus, mis sisaldab ka vundamendi omakaalu ja talla servadele toetuva pinnase kaalu. Rd – pinnase tugevusest ja mahukaalust, talla mõõtmetest ning süvisest sõltuv arvutuskandevõime. Dreenimata tingimustes (pinnase tugevuse määrab dreenimata nihketugevus cu) määratakse kandevõime seosest Rd = A′[(2 + π )cu bc scic + q ] ( 4.1) Dreenitud tingimuste puhul (pinnase tugevuse määravad sisehõõrdenurga ja nidususe efektiivväärtused ϕ′ ja c′)
Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed, on piirdekonstruktsiooniks. Välisseinad liigitatakse: kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekootmust kogu hoone välisseina kõrguses mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses rippuvaiks Ennastkandvate või mittekandvate seintega hoonetes kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikseinad. Seinte materjaliks võib kasutada looduslikke kive, telliseid, suurplokke, paneele. Ühe- ja kahekorruseliste hoonete välisseinamaterjalina kasutatakse veel
- Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid
keskkondade vahel). http://ekool.tktk.ee/mod/book/print.php?id=18626 23.10.2011 name Page 6 of 19 6.2 Raudbetoonist monteeritavad vahelaed Õõnespaneelidest vahelaed Õõnespaneelid on eelpingestatud või eelpingestamata raudbetoonpaneelid, mille sees on piki paneeli ümmargused või piklikud õõnsuses paneeli omakaalu vähendamiseks. Paneeli laiuseks on 1,2m ning paneeli pikkuse saab tellida vastavalt vajadusele. Vt ka peatükk 9 ,,Betoon ja raudbetoon". Õõnespaneele toodetakse erineva kõrgusega: HCE: 200; 220; 265; 320; 400; 500 mm TAM: 200; 220; 265; 320 mm Paneelide eelpingestamiseks kasutatakse kõrgtugevat terastrossi läbimõõduga 9,3 mm või 12,5 mm. Õõnespaneelid valatakse surveliugvalu meetodil (ekstruudermeetod) pika lindina
Taldmiku omakaal 25 · 0,45 · 2,5 = 28,1 kN/m Pinnas taldmikul 0,5· 1,125 · 17,0 + (1,3+0,15) · 1,125 · 17,5 = 38,1 kN/m Kokku 333,6 + 28,1 + 38,1 = 399,8 kN/m Pinnasesurve talla tasapinnas q' = 0,6 · 17,5 = 10,5 kN/m 2 qt = 399,8/2,5 10,5 = 149,4 kN/m2 ' Pinged tuleb määrata aktiivtsooni za sügavuseni. Viimane leitakse kui sügavus, kus vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge pz on 5 korda väiksem pinnase omakaalu pingest gz: ´pz0,2´gz ´pz - vundamendile mõjuva koormuse põhjustatud lisapinge ´gz pinnase omakaalu pinge n = L/B=12,4/2,5=4,96 m z(m) 'pz 0,2'gz s(m) 0 0 1 149,4 0 0,2 0,25 0,9968 148,9 0,9 0,0037 0,6 0,75 0,9368 140 2,7 0,0058 1 1,25 0,8183 122,3 4,4 0,0051 1,4 1,75 0,696 104 6,2 0,0043
Omakaal katusel: ; Lumekoormus katusel: ; Tõstetav tuulekoormus katusel: ; Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis E: 4.2 Arvutuslikud koormused raamile Omakaal katusel: Lumekoormus katusel: Tõstetav tuulekoormus katusel: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis D: Koondatud jõud seinale tsoonis D: Suruv tuulekoormus seinale tsoonis E: Koondatud jõud seinale tsoonis E: 7 4.2.1 Raami sisejõud omakaalu koormusest 8 9 4.2.2 Raami sisejõud lumekoormusest 10 11 4.2.3 Raami sisejõud tuulekoormusest seintele 12 13 5 RAAMI KATUSETALA ARVUTUS Valime kandepiirseisundis ohtlikumateks koormuskombinatsioonideks (KK): - KK1: Omakaal + Lumekoormus (kandepiirseisund) - KK2: Omakaal + tõstev tuulekoormus (kandepiirseisund)
SISUKORD Seletuskiri Seletuskirja lisad Ehitise olulised tehnilised andmed Tehnovõrkude planeering Kiri katuse kaldenurkade muutmiseks Tehnovõrkude paigalduse põhimõtted Katastriüksuse plaan 1:500 Arhitektuurse osa joonised 1 Asendiplaan 1:500 2 1 korruse plaan 1:100 3 2 korruse plaan 4 Vundamentide plaan 5 Lõige L1-L1 6 Lõige L2-L3 7 Lõige L3-L3 8 Vaade põhjast 9 Vaade lõunast 10 Vaade läänest 11 Vaade idast 1 SELETUSKIRI Sissejuhatus Krunt as...
Vähekorruseliste hoonete välispiirete ehitamiseks kasutatakse kergseinu: välimise kivivoodriga puitkarkassil Harju- ja Nõmmeseinad püst- ja rõhtdiafragmadega seinad – Gerardi-, Rolok- ja Nopsaseinad Sillused Tellisseintes kasutatakse tavaliselt monteeritavaid raudbetoonsilluseid. Neid on kahte liiki: tavalised ja tugevdatud. Tavalised suudavad kanda ainult seina omakaalu, tugevdatud sillused paigaldatakse vahelaega koormatud seina piirkonda. Silluse liigi tunneme ära markeeringust: 9 PB 25-3 : silluse kandevõime 350 kg/m, silluse pikkus 2490 mm 10 PB 25-37 : silluse kandevõime 3800 kg/m, silluse pikkus 2460 mm Silluste laius on 100, 120 või 250 mm, pikkus 1290…2980 mm ja kõrgus on olenevalt sillustala pikkusest ja kandevõimest 90 või 190 mm. Tugevdatud silluste nõutav toetuspikkus on 300 mm, tavalistel 120 mm
· Külmliimimine Külmliimimist teostatakse juhul, kui aluspind on liialt temperatuuritundlik, tegemist on tule- või plahvatusohtliku alaga ja ka siis kui konstruktsioonis on raskeid katusevorme näiteks kaldega pinnad, katusealused jms. Külmliimimisel ei ole vaja puhureid, keevitusvahendeid või kuuma bituumenliimi. Kate, mis on bituumenrulli peal liimub üldjuhul külmalt. Liimumata osa aga järelliimub soojuse ja omakaalu mõjul. Teine võimalus on kasutada lausliimimis meetodit, kus liim kantakse aluspinnale käsitsi. Säärasel meetodil liimides on liimi kulu ca 1,5 kg/m2, mineraalvilla puhul 2 kg/m2. · Punktliimimine Kasutatakse peamiselt betoonalusele või vanale katusekattele paigaldades. Punktliimides on liimipunktid umbes 300x300 mm suurused ja liimitav pind kogupinnast vähemalt 20%. Liimikohad ei tohi olla aluse vuukide kohal. 1
· dünaamilised koormused, mis põhjustavad arvestatavaid kiirendusi. Omakaalukoormus Omakaalukoormuste hulka loetakse konstruktsioonide omakaal g (N/m²), neile kinnitatud kohakindlate seadmete kaal, samuti pinase kaal. Konstruktsioonide 2 omakaalukoormus määratakse projektmõõtmete ja materjalide mahukaalu järgi. Mahukaalud on erinevatele materjalidele antud (kN/m³). Võimalusel tuleb omakaalu täpsustada tootja andmete põhjal. Kasuskoormus muutuvkoormus inimeste, mööbli, teisaldatavate vaheseinte, ladustatud kaupade, seadmete, liiklusvahendite jms kaalust. Arvestada tuleb ka erandolukordi, näiteks mööbli jm esemete kuhjumine remondi või kolimise tõttu. Kasuskoormusi käsitletakse ühtlaselt jaotatuna või koondatuna või nende kombinatsioonina. Põranda, vahelae ja katuse pinnad liigitatakse nelja rühma: · ruumide pinnad · garaazid ja muud liikluspinnad
Kandetarinditeks on vundamendid, seinad, sambad/postid, talad/fermid, laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdetarindid seinad. Välisseinad liigitatakse: a) kandvateks, kui nad kannavad lisaks omakaalule ka vahelagedelt ja katuselt tulevaid koormusi ning tuulekoormust; b) ennastkandvateks, kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses; c) mittekandvateks, kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses; 4 d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega. Seinte materjaliks kasutatakse puitu, looduskivi, telliseid, väikeplokke, suur- plokke, suurpaneele.
Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupides 4. Betoonisegu omadused Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus (vajum) ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: • vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), • tsemendi hulgast, • tsemendi liigist, • täitematerjalide terade kujust, • plastifikaatorite sisaldusest Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem ta on. Kruusbetoon on plastsem killustikbetoonist. Plastifitseerivateks lisanditeks nimetatakse mitmesuguseid aineid, mis suurendavad segu plastilisust. Nende toime
(skeem 10.11), kuid tihti ka a) temperatuur korstna seina Temperatuurilangusest kõrgemal nivool. Sageli sisepinnal b) tekkivad momendi esineb samal kõrgusel kaks temperatuurilang seina horisontaallõikes diametraalselt asetsevat ulatuses. Temperatuurilang tasakaalustatakse üldiselt sissevoolu. Sel juhul tuleb korstnaseinas põhjusta seinas korstna omakaalu poolt. 16 Sk.10.15, 10.16 tavaliselt esimese põlevkivituhkplokid, Tuulekoormus tekitab võnkevormi arvestamisega. silikaltsiit ja siporex. Need purunemisohu Lihtsustatult võib korstna materjalid erinevad horisontaallõikes. Korsten on esimesele võnkevormile kasutatud sideaine ja arvutuslikult vertikaalne vastava omavõnkesageduse täitematerjali poolest
tuleb vältida vee pikemaajalist seismist lahtises kaevikus. Valga hotelli ehitamisel jäeti tööde katkestamisel ehitussüvend kaitsmata ümbruskonna tänavatelt voolava vee eest. Vihmarikkal suvel täitus üle 3 m sügavune kaevik veega. Leondumise tõttu pehmenes pinnas sedavõrd, ka juba osaliselt valminud vundamentide all, et hoone tuli rajada vaiadele. Struktuuri rikkumine võib toimuda ka pinnasevee staatilise või dünaamilise surve tõttu. Kui survelise vee rõhk ületab pinnase omakaalu pärast kaeviku avamist, tõstab veesurve kaeviku põhja üles ning seega kobestab selle ja rikub struktuuri. Võimalik on see halvasti vett juhtiva savipinnase korral kaeviku põhja ja survelise veehorisondi vahel. Hüdrodünaamiline surve tekib vee voolamisel alt üles kaeviku põhjal. Kui hüdrauliline gradient ületab kriitilise väärtuse, toimub pinnase veeldumine. Struktuuri rikkumisele võivad viia jämedad ehitusvead, näiteks pinnase üleliigne kaevandamine ja
suhtes? 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? 8.19. Millistes pingeoludes on tugevusteooriad 9.11. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? tarvilikud? 9.12. Kuidas sõltub ühtlase varda 8.20. Mis tingib tugevusteooriate vajaduse? pikideformatsioon omakaalu toimel selle 8.21. Määratlege ekvivalentpinge! varda ristlõike pindalast? 8.22. Määratlege võrdohtlikud pingused! 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne 8.23. Määratlege liitpinguse tugevustingimus! tugevustingimuse suhtes? 8.24. Mis on tugevusteooria? 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 8.25. Määratlege kriteriaal-tugevusteooriate 9.15
· < 0,005 m 4) Pragude iseloomustus · 1.Väga krobelised lühikesed 25 punkti · 2.Krobelised, laius all 1 mm 20 punkti · 3.Ebatasane pind, laius üle 1 mm 12 punkti · 4.Tasane pind, sau praos laius 1...5 mm 6 punkti · 5.Praod sauega täidetud paksuses üle 5 mm 0 punkti 5)Hüdrogeoloogilised tegurid Vee Vee Olek Punktid juurdevool survesuhe l/min omakaalu pingele Puudub 0 Kuiv 10 25 0 ... 0,2 Niiske 7 25...125 0,2 ... 0,5 Märg 4 Üle 125 Üle 0,5 Ujutusoht 0 6) Pragude orientatsioon (-punktid) · tunnelis hüdrotehnikas · Väga soosiv -0 0 · Soosiv -2 -2 · Rahuldav -5 -7
8. VOOLAVUSARV IL, VALEM JA LÜHIKE SELGITUS. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Voolavusarv I , valem ja lühike selgitus. L Voolavusarv arvutatakse Voolavuspiiri ja plastsuspiiri kaudu. Selle järgi määratakse kas pinnas on Kõva, Poolkõva, Sitke, Poolpehme, Pehme, Voolav. 9. PINNASE TIHENEMINE KOORMUSE ALL. Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse,mis väiksema pinge, kui σg,z mõjumisel oluliselt ei muutu. Seepärast pinge suurendamine σ1-ni tekitab vaid väikese deformatsiooni. Pinnase oluline struktuurimuutus ja sellega kaasnev tihenemine algab alles peale σg,z ületamist. 10. DREENITUD JA DREENIMATA TINGIMUSED. Pole oluline-Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge- ja poorides olevale veele - neutraalpinge u
Struktuuri järgi on tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht- ja gaasbetooniks. Otstarbe järgi jagunevad betoonid konstruktsiooni-, soojaisolatsiooni-, teeehituse-, hüdrotehniliseks-, tulekindlaks-, kiirgustihedaks-, happekindaks- jne. betooniks 23. Betoonisegu plastsus ja selle määramine BETOONISEGU OMADUSED Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. Jäik betoon on väga väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav, kuid välja-auravat vaba vett on vähem ja mikropoore tekib betooni vähem. Plastne betoon on keskmise veesisaldusega ja kõige enam kasutatav. Omakaalu mõjul ta nimetamisväärselt laiali ei vaju
kihilise ehitusega, anisotroopsed, deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne. 4. Tegemist on tasand- või ruumiülesannetega ja sellest tulenevalt on vajalik leida vastavalt 3 või 6 üksteisest sõltumatut pinge ning pine (suhteline deformatsioon) komponenti ning määrata seosed nende vahel. 5. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas kuna on tülikas modelleerida pinnase omakaalu mõju. Eeltoodu tõttu kujunevad teoreetilised lahendid mõnede probleemide korral sedavõrd keerukateks, et nende kasutamine praktiliste inseneriprobleemide lahendamiseks ei ole võimalik. Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on otstarbekam rangete teoreetiliste lahenduste asemel ligikaudseid praktikas kontrollitud empiirilisi või poolempiirilisi seoseid.
c)fassaadielemente kandev post -postv.- monteeritavad(raudb. kannvundamendid) projekteerimistingimusetega, NN: 2-ennastkandvad-kui nad võtavad vastu ainult omakaalu ja monoliitsed(r/betoonist, betoonist, paekivist) -korruste arv -katuse kalle -fassadimaterjal ja värv tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. -katuseharja suund -katusekattematerjal, vahel ka värv -ehitusjoon 3-mittekandvad-kui nad võtavad vastu koormusi omakaalust ja krundil. tuulest ainult 1 korruse ulatuses.
väiksem kui 1. Kasutuspiirseisundi puhul on kõik m = 1. 3.3. KOORMUSED. OSAVARUTEGURID. Koormusena tuleb vundamendi arvutustes arvesse võtta nii hoonelt tulevad koormused (kaasa arvatud vundamendi enda kaal) kui ka pinnase omakaal (arvestades pinnasevee mõju). Kandepiirseisundis on kõigi omakaalukoormuste osavaruteguriks G = 1,0 ning kasuskoormuse osavaruteguriks on Q = 1,3. Kasutuspiirseisundis on nii omakaalu osavarutegur G = 1,0 kui ka kasuskoormuse osavarutegur Q = 1,0. Nii kande- kui ka kasutuspiirseisundis tuleb arvesse võtta ka pinna suurusest tulenev vähendustegur A ning korruste arvust tulenev vähendustegur n. A = c * 0 + 0 / < 1,0 kus c = 5/7; A0 = 10,0 m2; 0 on kombinatsioonitegur. n = ( 2 + (n 2)* 0 ) / n kus n > 2 on vaadeldavast konstruktsioonist kõrgemal olevate korruste arv; 0 on kombinatsioonitegur.
vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust. Ennastkandev sein võtab vastu ainult omakaalu ja tuulekoormuse kogu hoone välisseina kõrguses. Mittekandev sein võtab vastu omakaalu ja tuulekoormuse ainult ühe korruse kõrguses. Rippuv sein Rõdu hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm Ärkel hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, või katusest eenduv aken.
tõmbetugevust omab savipinnas ja mingil määral tasandab tõmbepinge Purunemine on iseloomulik suure lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhust, see tähendab, et mõju survepinge pinnase omakaalusurvest ( lisakoormusest tingitud süvise või koheva pinnase korral. Kolmandal juhul toimub purunemine pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus tõmbepinge vähendab esialgu omakaalu vahetult talla all, on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva survepinged nullini, enne kui tegelik tõmme tekib). Kuid nagu näitavad kusjuures kõrvale jääva pinnase olukord ei muutu üldse või muutub väga maksimaalne kaldenurk määratud osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui
deformatsiooni sõltuvus pingest ei ole lineaarne. 4. Tegemist on tasand- või ruumiülesannetega ja sellest tulenevalt on vajalik leida vastavalt 3 või 6 üksteisest sõltumatut pinge ning pine (suhteline deformatsioon) komponenti ning määrata seosed nende vahel. 5. Mudelkatsete tegemine teoreetiliste seoste kontrollimiseks on keerukas kuna on tülikas modelleerida pinnase omakaalu mõju. Eeltoodu tõttu kujunevad teoreetilised lahendid mõnede probleemide korral sedavõrd keerukateks, et nende kasutamine praktiliste inseneriprobleemide lahendamiseks ei ole võimalik. Seda mitte niivõrd matemaatiliste probleemide, kuivõrd matemaatilistes mudelites kasutatud parameetrite usaldusväärse määramise seadmete puudumise tõttu. Sageli on
39) 2 4 3w d kus Koostas N.N 2011 22 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 2Fd g d h 2 a = - . (1.40) w d 3w d Meie skeemis Fd = 0, lagede koormuse viime seina omakaalu sisse gd = 0,51*1,0*1950*10*1,35+31,2/2,8*103 = 24,57 kN/m2. Tegur a =-24,57*162/(13,82*3)=-151,7 m Nulljoone kõrgus H0 =30,8-151,7/2±(151,7^2/4)^(1/2)=30,8-75,9± 75,9 Saame väärtused H01 = 30,8 m ja H02 = 121 m. Tulemus näitab, et ristlõikes tõmbepingeid ei esine terves hoone kõrguses. Pinged ristlõikes määratakse tugevusõpetuse järgi N M d = ± . A W Alumises lõikes N = gdhH =24,57*16*30,8 = 12108,1 kN,
- Tugevad ja püsivad kogu kasutusaja vältel - Sooja- ja õhupidavus - Helipidavus - Süttivus ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusastmele - Ökonoomsus - Arhitektuurne sobivus Seinte liigitamine asukoha järgi. - Välisseinad - Siseseinad Välisseinte liigiramine töötamise iseloomu järgi. - Kandva – lisaks omakaalule kannavad veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. - Ennastkandvad – võtavad vastu ainult omakaalu ja tuulekoormust hoone välisseina kõrguses. - Mittekandvad – võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. - Rippuvad- kinnitavad hoone karkassi külge. Seinte liigitamine struktuuri järgi - Massiivseinad - Kergseinad Seinte liigitamine detailide suuruse järgi. - Tellisseinad - Väikeplokkseinad - Suurplokkseinad - Paneelseinad - Karkass-seinad - Puitkarkass ruumpaneelid
tööjoonisele või vastavad tähistatud keskkonna ja betooni tugevusklassile. Sarruse fikseerimine tuleb kavandada ja teostada selliselt, et vajalik kaitsekihi paksus ja nõuded betoonpindadele oleksid tagatud. Keelatud on elektrikaablite isolatsioonitorude paigaldamine sarruse kaitsekihi tsooni, samuti torude pikisuunaline paiknemine töösarruse vahetus läheduses. 3.2.2 Raketis Raketis ja selle tugikonstruktsioon tuleb teha lahenduses, mis talub värske betoonisegu omakaalu ja paigaldusaegseid lisakoormusi selliselt, et oleks tagatud konstruktsioonile esitatavate nõuete täitmine. Raketise materjal peab võimaldama betoonipinna viimistlemist projektis ette nähtud viisil ja kvaliteediklassi kohaselt. 18 4. Elementide paigaldus 4.1 Tööde teostamisprojekt Montaazitööde ettevõte koostab võimalikult varakult enne ehitustööde algust tööde teostamise
49. 7) struktuuri järgi jagunevad tihebetoon, korebetoon ja mullbetoon. Mullbetoon jaguneb veel vaht ja gaasbetooniks. 50. 8) Otstarbe järgi jagunevad betoonid: konstruktsiooni, soojaisolatsiooni, teedeehituse, hüdrotehniliseks, tulekindlaks, kiirgustihedaks, happekindlaks jne betooniks. 51. 25. Betoonisegu plastsus, paigaldatavus- nende määramine ja nende mõjurid 52. BETOONISEGU PLASTSUST iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. 53. Betoonisegu plastsus oleneb: 1) vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem) 2) tsemendi hulgast (mida rohkem, seda plastsem) 3) tsemendi liigist 4) täitematerjalide terade kujust (mida siledamad, seda plastsem) 5) plastifikaatorite sisaldusest (ained, mis suurendavad segu plastilisust.)
väiksem tühiklikkus, paremini töödeldav; miinused: nõrgem nake tsemendimördiga, suurem saastavate lisandite sisaldus. Vesi peab olema joogivesi või siis vesi mis on aluseline. Merevett võib kasutada, kui tema soola protsent ei ületa 2%, raudbetooni puhul ei tohi kindlasti merevett kasutada. 30.Betoonisegu plastsus, betooni tugevus-nende määramine ja nende mõjurid Betooni plastsust näitab koonilise betoonisamba madalamaks vajumine omakaalu mõjul. 30 cm kõrgune koonus täidetakse betooniga ning seejärel koonus eemaldatakse. Mõõdetakse kui palju betoon vajus ja saadakse vajum, mille abil väljendatakse plastsust. Mida rohkem on betoonis tsementi, seda plastsem betoon on.Samuti on kruusbetoon plastsem, kui killustikbetoon. Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubist või silinrist
Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 31. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. Vajum h, nagu näidatud joonisel 7.4.1, registreeritakse 10mm täpsusega Betooni tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujulise proovikehaga peale 28päevast kivistumist normaaltingimustes. 32
2.vee-energia kustutamise viisist AB-s (löögikaev, löögisein või kombineeritud löögikaev) 3.aluspinnase filtratsiooniparameetritest (eelkõige filtratsioonitegurist) •Aluspinnase mõõdud sõltuvad hüdrosõlme survekõrgusest ja aluspinnas füüsikalis- mehhaanilistest omadustest. •Aluskontuuri kujundamiseks tüüpskeeme üldreeglina ei ole mittehomogeensetele pehmetele pinnastele. •Tihti tuleb pehmetel pinnastel olevate GP-de omakaalu suurendada. Näiteks: 1.paisukeha laiendamine ÜB poole 2.paisule valatakse ette massiivne hammas (sügavamale kui paisu taldmik). Eeliseks lisaks betoonimassile suurendab hammas ka stabiilsust 3.kasutatakse esimese kahe võimaluse kombinatsiooni 10. Pehmetel pinnastel asuvate ülevoolupaisude alumise bjefi kindlustamine •Voolu kiirus võib kasvada ABs kuni 40 m/sek. Selline vool võib ajapikku ära uhtuda isegi kaljupinnase. Seega tuleb AB-d kindlustada. •AB kindlustus koosneb:
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
· Suurem kui ½ plaadi paksusest; · Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. · Jämeda täitematerjali valikul seab piirid ka kasutatava segisti maht- väike segisti ei võimalda saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. 29. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid- · Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus (h=30cm, alumine Ø20cm, ülemine Ø10cm) betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoonisamba vajumine. · Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi
= nõtkepikkuse redutseerimistegur Avaldisest selgub, et posti krritiline koormus on võrdeline posti netoristlõike paindejäikusega ja pöördvõrdeline nõtkepikkuse ruuduga. Posti otste kinnitustingimustest tulenev tegur võib erinevates suundades toimuvatel nõtkumistel olla erinev nagu ka paindejäikus EI. Inertsmomendi määramisel tuleb arvestada ristlõike selle teljega, mille suunaga risti toimub nõtkumine. Saleda posti arvutamisel tuleb arvestada ka posti omakaalu või piki telge E E rakendatud lauskoormust p. Sel juhul: Pkr = Pkr - pL Kui pL> Pkr siis tuleb posti sirgena hoidmiseks kasutada tõmbejõudu. Nõtke pikkused sõltuvalt posti otste kinnitamistingimustest. Kriitiline pinge on kriitilise koormuse ja ristlõike pindala jagatis. Euleri kriitiline pinge on: E
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
renoveerimist. Katusekatte ennetav renoveerimine või vahetus võib olla vajalik hoone üldise kestvuse seisukohalt. Ei ole õige oodata, kuni katus hakkab läbi tilkuma. Hooldusele tuleb mõelda igal aastal ja katusekatte vahetusele ning põhjalikumale remondile tuleb mõelda, kui katuse oodatav kasutusiga hakkab lähenema lõpule. 13.1.3.2 Katusekonstruktsioonide kandevõime Katusekonstruktsioonid peavad taluma lume-, tuule-, hoolduse- ja katuse- konstruktsioonide omakaalu koormusi. Eestis kehtivate projekteerimisstandardite järgi on normatiivne lumekoormus maapinnal vahemikus 1,0…1,75 kN/m2, s.o. umbes 100…175 kg/m2. Suurem lumekoormus on Pandivere, Otepää ja Haanja kõrgustikul ning väiksem Lääne-Eesti saartel. Katusel oleva lumekoormuse juures arvestatakse lumekoormuse kujuteguriga, mis sõltub katuse kaldest ja katuse kujust ning on üldiselt vahemikus 0…1,6. Võimalikest tuulest kantud lumehangedest (nn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
