klassile. 2.variant Leia loetelust rohtlatele iseloomulikud tunnused: 1. Kasvavad metsad 2. Pusta on rohuga kaetud ala Ungaris 3. Rohtlad jäävad lähisekvatoriaalsesse kliimavöötmesse 4. Probleemiks on uhtorgude teke 5. Sademetehulk aastas 3000 mm 6. Suvel valitsevad troopilised õhumassid ja talvel ekvatoriaalsed õhumassid 7. Paiknevad mandrite sisealadel 8. Pimerott on hea muldade kobestaja 9. Sademetehulk aastas 200-400 mm 10. Suvi on kuiv ja soe, sademeid tuleb kevadel ja talvel lumena 11. Mustmullad 12. Ferraliitmullad 13. Paljud loomad elavad puudel 14. Pisiimetajad ja närilised elavad urgudes 15. Enamus territooriumist on põllustatud 16. Kiskja Põhja-Ameerikas preeriates on koiot 17. Paljud rohttaimed on lühiea taimed II Koosta väljavalitud tunnuste põhjal jutt rohtlate iseloomustamiseks. Jutu pikkuseks
5. LOOMASTIK Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Joonis 3 Rohtlahaukurid 4 6. INIMENE ROHTLAS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja Kasahstanis saanud kõigepealt rändkarjakasvatajatelt ja sõdalastelt, hiljem lisandus sellele pikaajalise põlluharimise mõju.
Loomastik Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. Inimene rohtlas Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Taolised suured rahvaste rändamised toimusid harilikult võrdlemisi aeglaselt. Püstitati jurtad ja elati üle karm talv. Edasi liiguti siis, kui karjamaad olid end ammendanud ning veevarud otsas. Oma tänapäevase ilme on kuivstepi-ja poolkõrbealad Ukrainas, Venemaal ja
klapiplokki. Hüdrosüsteemilt rakendatavad süsteemid on sõidupidurid, seisupidurid, diferentsiaallukk. 18. Teehöövlitel kasutatavad lisaseadmed, nende kasutamine teehooldustöödel. Tasandushõlm kruusateede profileerimiseks, esimene buldooser materjalid lõikamiseks, kogumiseks, kraavilõikur kraavide lõikamiseks, lumestopp ristmikul lund lükates kõrvaltee otsale lumevalli ei jää, lörtsihõlm kummist tera lörtsi eemaldamiseks teelt, kobestaja tugeva pinnase lahti lõikamiseks. 19. Teehöövli käigupiiramisklapi ja tööhõlma pöördliikumise kaitseklapi ülesanded, rakendumine. Käigupiiramisklapp kaitseb tööraami küljelenihutussilindrit ja hõlma vasakpoolset tõstesilindrit vigastuste eest. Käigupiiramisklapp asub põhjaraami küljes paremal pool. Kui tööraami küljelenihutussilinder puutub vastu piirdehooba, siis annab hoob
liku poorsuse saavutamiseks kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus, emin on pinnase poorsustegur maksimaalselt tihedas olekus. emin määratakse kuiva pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kuni selle kaal enam ei suurene. Seejärel arvutatakse max ja emin. emax leidmiseks kallatakse kuiv pinnas väikeselt kõrguselt ettevaatlikult silindrisse, mille põhja on asetatud traadist kobestaja (joonis 2.14). Pärast silindri täitmist tõmmatakse kobestaja välja, kaalutakse silindris olev pinnas ja leitakse min ning emax. ID võib leida ka otseselt mahumasside kaudu. Kui kasutatakse kuiva pinnast, siis d = ja max - min ID = (2.19) max - min Pinnaste jaotus tiheduse alusel K.Terzaghi järgi on toodud tabelis 2.6.
segamisplatsil. 260. Juurija- masin mis on ettenähtud kändude juurimiseks, võsa, metsalangetus kivide eemaldamine, kasvukihi eemaldus, kobestus. 261. Võsalõikur- masin mis on ettenähtud võsa ja põõsaste niitmiseks. Kaks liikuvat ketti niidavad põõsad ja võrsed maha ning peenestavad hakkeks. 22 262. Kobestaja- masin, misjon ettenähtud kõva pinnase kobestamiseks. 263. Buldooserid- mehhanismid, mis on ettenähtud kaevandamiseks, teisendamiseks; pinnaste, mullete, aluste, süvendite, nõlvade ja põhjade planeerimiseks. Jaotus: üldotstarbelised- teedeehituses; eriotstarbelised- maa- alustel töödel, maaparandustöödel, turbatöödel, veealustel töödel. 264. Skreeperid- tsüklilise tööga mullatöö- ja veomasin. Jaotus koppa mahu järgi: suured, keskmised ja väikesed
Hllvlisegud segatakse külmalt teefreesiga vahetult teel või segamisplatsil. 261. Juurija Ettevalmistustööde masin. Kändude juurimiseks, võsa, metsalangetus, kivide eemaldamine, kasvukihi eemaldus, kobestus. 262. Võsalõikur Ettevalmistustööde masin. Ette nähtud võsa ja põõsavõrsete niitmiseks. Sõita tuleb sellise kiirusega, et lõikur jõuaks materjali korralikult peenestada. 263. Kobestaja Ettevalmistustööde masin. Ette nähtud kõva pinnase, külmunud pinnase kobestamiseks. 264. Buldooserid, nende jaotus Mullatöömasin. Ette nähtud pinnaste kaevanamiseks, teisaldamiseks. Pinnaste, mullete, aluste, süvendite nõlvade ja põhjade planeerimiseks. Jaotatakse lähtuna otstarbest, võimsusest, veojõust, hõlma asendi reguleeritavusest, tööseadme juhtimissüsteemist. Üldotstarbelised teedeehituses, eriotstarbelised
ROHTLA LOOMASTIK Parasvöötme rohtlate loomastik on üsna liigivaene. Suurem osa neist on pisiimetajad ja närilised, kes elavad urgudes ja toituvad stepitaimedest. Stepitasandike põllustamise tagajärjel on mägialadele taandunud saiga antiloop. Ameerika preeriate looduskaitsealadel võib kohata veel piisonikarju. Euraasia stepi ja metsastepi üks omapärasemaid loomi on pimerott. Ta on pime ja sabata maa-aluse eluviisiga loom, kes närib oma käike mulda ja on seega parim mustmuldade kobestaja. Rohtlates leidub ka arvukalt roomajaid. INIMTEGEVUS Parasvöötme rohtlad on pika aja vältel olnud tugevasti mõjutatud inimtegevusest. Stepitasandikud on olnud sobivateks aladeks rändkarjakasvatajate hõimudele. Stepivööndi põhjaosas ja metsastepis, kus levivad huumusrikkad mullad, on mitmete sajandite kestel tegeldud maaviljelusega. Siin kasvatatakse maisi, nisu, otra, päevalille. Suured põllumassiivid
Juhtklotside kulumist kompenseeritakse reguleerplaatide eemaldamisega. Lisaseadmed Buldooser – materjali teisaldamine, talvel lume lükkamine Lumestopp (vaalupiiraja) – Piirab lume / töömaterjali mahajooksmist hõlmalt. Lumetiib – Hoiab ära vallide tekkimise. Lörtsihõlm – Võimaldab hõlma vastu teepinda panna Kraavilõikaja – Kasutatakse tee äärde kraavi lõikamiseks (kinnitub tööhõlma otsa) Kobestaja – Kinnitub esisilla taha, kasutatakse pinna kobestamiseks. Tasandushõlm e. Vaalujaotaja Tasandushõlm kinnitub höövli tagaosa külge kahe fikseerimiskonksu ja kahe klambri abil. Klambrid fikseeritakse poltühenduste abil. Hüdrosüsteemi voolikute kiirühendustutsid omavad tähistusi T7A, T7B, T8A, T8B ja T. Tasandushõlma ja höövli hüdrosüsteemi samasugust tähistust kandvad tutsid ühendatakse omavahel. Solenoidklappide juhtimiseks ühendatakse tasandushõlma elektrisüsteemi
kus e on uuritava pinnase poorsustegur, emax on pinnase poorsustegur maksimaalselt kohevas olekus, emin on pinnase poorsustegur maksimaalselt tihedas olekus. emin määratakse kuiva pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kuni selle kaal enam ei suurene. Seejärel arvutatakse max ja emin. emax leidmiseks kallatakse kuiv pinnas väikeselt kõrguselt ettevaatlikult silindrisse, mille põhja on asetatud traadist kobestaja (joonis 2.14). J o o n is 2 .1 4 T ra a d is t k o b e s - ta j a p in n a s e s u u r im a v õ im a - lik u p o o r s u s e s a a v u ta m is e k s Pärast silindri täitmist tõmmatakse kobestaja välja, kaalutakse silindris olev pinnas ja leitakse min ning e max. ID võib leida ka otseselt mahumasside kaudu. Kui kasutatakse kuiva pinnast, siis d = ja max - min
annaabi.ee 
